tarbeks. Turbiini varustab energiaga suur hulk kuuma väljalaskegaasi, mis väljub mootorist peale töötakti. Mida rohkem ja mida kuumem see gaas on, seda parem. Kuumenedes õhk paisub ja sellest tekitataksegi turbiinis pneumaatilised jõud , mis omakorda panevad turbiini tööle, sellega kaasneb ka kompressori tööle minek (rõhutekitamine saab alguse). Tavatingimistes töötav turbo toodab umbes 0,7 bar´i rõhku. Vahejahuti( Intercooler, IC) - Kompressioonil õhk kuumeneb. Juba sissetulev õhk on kuum, sest pärineb otse väljalaskest. Kuum sisselaskeõhk ei ole mootori võimsusele hea ning mida kuumem see on, seda suurem on detonatsiooni oht. Vahejahuti vähendab sisselaskeõhu temperatuuri, surudes seda läbi muunduri, ( sarnaneb väikese radiaatoriga), mis alandab osaliselt sisselaskeõhu laengu temperatuurist. Madalama temperatuuriga on kompressoril vaja tõsta vähem rõhku, et saada soovitud võimsust
Samuti on sissepritse kasutamise korral võimalik vähendada ülemist sisselaskeava. Kõik see annab tavalise 55% efektiivsuse asemel kuni 65%. Kõrgete pöörete efekti on vähendatud nn. hihelix rootoritega, mis tavapärase 60 kraadi asemel on 120 kraadise väändega. See vähendab kohtumisnurka ja võimaldab pöördeid mõne tuhande võrra suurendada. Kuuma segu probleemi aitab oluliselt vähendada bloweri ja sisselaskekollektori vahele paigaldatav õhkvesi vahejahuti, mis meremootoritel on suhteliselt levinud, kuna seal on külm vesi parda tagant võtta ja mootor on ka boosti all pea kogu aeg. Autodel on see vähem kasutusel, esiteks hind on $2000 või rohkem, teise takistuse tekitab (mitte kõigi jaoks) vahejahuti 10sentimeetrine kõrgus ehk õhukogur hakkab juba katusest kõrgemale ulatuma, kolmandaks, automootorid on harva boosti all, neljandaks, jahutusvee süsteemi keerukus. Võistlusklassides on vahejahutid aga keelatud, iseasi
Turbiin Turbiin on turbolaaduri see pool, mis muundab väljalaskest saadava energia mehhaaniliseks, tänu millele pannakse keerlema kompressor Kompressor Kompressor on turbolaaduri teine poole, mis surub kokku sissetuleva õhu laengu ning saadab selle otse mootorisse. mingi various illustration Keskosa (Cartridge) Keskosa on turbolaaduri tsentraalne osa, mis "majutab" laaduri laagreid. Seal on mitmed kanalid laagrite õlitamiseks ning mõned veetaskud vesijahutuse tarbeks. Vahejahuti ( Intercooler, IC) Kompressioonil õhk kuumeneb. Juba sissetulev õhk on kuum, sest pärineb otse väljalaskest. Kuum sisselaskeõhk ei ole mootori võimsusele hea ning mida kuumem see on, seda suurem on detonatsiooni oht. Vahejahuti vähendab sisselaskeõhu temperatuuri, surudes seda läbi muunduri, ( sarnaneb väikese radiaatoriga) mis alandab osaliselt sisselaskeõhu laengu temperatuurist. Madalama temperatuuriga on kompressoril vaja tõsta vähem rõhku, et saada soovitud võimsust
keskkonda. Kui mootori süsteemid töötavad nii nagu peab, siis kütuse ülekulu ei esine ja muid kahjulikke gaase keskkonda ei satu. Mootori süsteemide korrasoleku mõju kütusekulule: Kokkuhoid(l) 100 km kohta 1. Ummistunud vahejahuti 1...2 2. Vigane termostaat 1...3 3. Ummistunud kütusefiltrid >1 4. Ummistunud õhufilter >1 5. Rikkis pihustid >1 6
·Sõida rahulikult ja säästvalt ·Väldi järske kiirendusi ja pidurdamisi ·Kasuta ettenähtud kütust ja õlisid ·Kasuta külmkäivitusel soojendusseadmeid ·Väldi liigset mootori tühikäiku ·Hoia autotehniliselt korras ·Ära ületa lubatud sõidukiirust Mõju kohalikule keskkonnale avaldub esmajoones pinnase hapendumises. Mõju atmosfäärile, atmosfääri paiskuvad kasvuhoonegaasid. Kütusekulu vähendamiseks hoia mootori jahutusvedelik töötemperatuuril. 1) ummistunud vahejahuti 1...2 2) vigane termostaat 1...3 3) ummistunud küttefilter <1 4) ummistunud õhufilter <1 5) Rikkis pihustid <1 6) Saastunud turbolaadur <1 7) Suur takistus väljalasketorus <1 8) Pihustamine sisse ja väljalaske torus <1 9) Õhu sattumine kütusesse 0...2 10) Ebaühtlane pritseannus 0.....1 11) Vale pritsehetk 1.....2 12) Vale pritseõhk <1 13) Rikkis toitepump <1 14 Rikkis tagasivooluklapp <1 15) Rikkis ventilaatori termostaat <1
kasutatakse? Võimalike põhjustena võib välja tuua mõne teise kompressoritüübi (või ka vabalthingava mootori) sujuvama jõutootmise ning turbosüsteemi suurema keerukuse ja hinna. Autot turbo(de) jaoks ümber ehitades tuleb muuta nii sisse kui väljalaskesüsteeme ja tagada turbole õlitus ja jahutus; vähegi tõhusamasse turbosüsteemi kuuluvad enamasti veel eraldi wastegate, vahejahuti ja blowoff klapp; üldjuhul tuleb kõne alla ainult elektroonilise sissepritse kasutamine ja sedagi on tihti vaja ümber teha või üldse aftermarket lahendusega asendada. Lisavõimsuse otsimine on lihtsam, kui auto on juba tehasest turboga varustatud, kuid ka tehaseautodes piiravad turbode laialdasemat levikut suurem keerukus/maksumus ja väiksem
Kui seda teha, siis mootori seiskumise tõttu lõpeb õlirõhk turbiini võlli puksidele, kuid turbiinratas, võll ja pumbaratas jätkavad inertsist veel pöörlemist ning võll ilma õlituseta "jookseb kinni". EGR EGR Ülaltoodud skeemil on järgmised heitgaasi tagastust puudutavad tähised: 4 Heitgaasi (EGR) tagastusklapp. Selle avanemisel juhitaksegi heitgaas sisselaske torustikku. 5 Jahutatud õhu klapp, juhib tegelikult läbi vahejahuti sisselasketorustikku lastavat õhku, kuid EGR süsteemis saab selle klapi abil tekitada suuremat hõrendust sisse- lasketorustikus ning sellega reguleerida heitgaasi kontsentratsiooni õhu hulgas. 8 Heitgaasi jahuti, jahutab silindritesse antavat heitgaasi, et suurendada selle tihe- dust. Heitgaasi jahutatakse jahutusvedelikuga(gaas-vedeliktüüpi soojusvaheti) 17 Arvutijuhitav hõrendusklapp soojendatud õhu klapi juhtimiseks
Kui seda teha, siis mootori seiskumise tõttu lõpeb õlirõhk turbiini võlli puksidele, kuid turbiinratas, võll ja pumbaratas jätkavad inertsist veel pöörlemist ning võll ilma õlituseta "jookseb kinni". EGR EGR Ülaltoodud skeemil on järgmised heitgaasi tagastust puudutavad tähised: 4 Heitgaasi (EGR) tagastusklapp. Selle avanemisel juhitaksegi heitgaas sisselaske torustikku. 5 Jahutatud õhu klapp, juhib tegelikult läbi vahejahuti sisselasketorustikku lastavat õhku, kuid EGR süsteemis saab selle klapi abil tekitada suuremat hõrendust sisse- lasketorustikus ning sellega reguleerida heitgaasi kontsentratsiooni õhu hulgas. 8 Heitgaasi jahuti, jahutab silindritesse antavat heitgaasi, et suurendada selle tihe- dust. Heitgaasi jahutatakse jahutusvedelikuga(gaas-vedeliktüüpi soojusvaheti) 17 Arvutijuhitav hõrendusklapp soojendatud õhu klapi juhtimiseks
Madalrõhukompressor imeb auru jahutatavat tankist. Kui tankist tulev aur on väga külm, suunatakse osa madalrõhukompressorist väljuvat sooja auru soojusvahetisse tankist tuleva külma auru soojendamiseks. Soojusvahetis langeb auru rõhk 3...4 baarilt atmosfäärirõhuni ja aur kondenseerub rõhu järsu langemise tagajärjel. Kondensaat suunatakse kondensaaditoru kaudu tagasi tanki. Madalrõhukompressorist suunatakse kokkusurutud aur vahejahuti kaudu kõrgrõhukompressorisse. Vältimaks kompressori ülekuumenemist, jahutatakse madalrõhukompressorist tulev aur temperatuurini umbes 30 °C. Selleks pritsitakse vahetult enne auru sisenemist vahejahuti aurutorusse kondensaati temperatuuriga 70 ° C. 40 Kondensaat aurustub ja jahutab kõrgrõhukompressorisse mineva auru vajaliku temperatuurini. Kaheastmelise taasveeldamisseadme põhimõtteskeem Vahejahutist läheb aur kõrgrõhukompressorisse ja sealt kondensaatorisse
annaabi.ee 
