·heitgaasi väljalaskesüsteem peab olema ohutus kauguses kütusepaagist ja kütusetorudest nii, et torude või paagi lekkimisel ei satuks kütus heitgaasi torudele ·N2 ja N3 kategooria sõidukitel võib suunata heitgaasi toru üles, kui selle ots ületab kabiini kõrgeima punkti tasandi ·valmistaja peab märkima väljalaskesüsteemi kõikidele osadele oma nimetuse või kaubamärgi ·heitgaasi suitsususe piirnormid on kehtestatud keskkonnaministri määrusega ELEKTRISEADMESTIK Auto elektriseadmestik koosneb vooluallikatest (aku ja generaator) ja tarvititest. Akust saadakse voolu siis, kui mootor ei tööta. Töötava mootori puhul toidab kõiki tarveteid generaator. Osa generaatori voolu kulub seejuures aku laadimiseks. Praegu toodetavatel autodel kasutatakse vehelduvvoolugeneraatoreid. Suurte diiselveoautode elektriseadmestik on 24-voldine. Voolutarvitid on käiviti, valgustus- ja märguseadmed, mõõdikud ja abiseadmed. Kõige suuremat voolu (600...700A) tarvitab käiviti.
tarvitit! Pistupesade, lülitite, klemmkarpide jm katted peavad olema terved ja korralikult kinnitatud Ära lapi vigast ühendust või pikendusjuhet! Kleeplindiga parandatud juhe on elu- ja Tuleohtlik. ELEKTRIOHUTUSE TAGAMINE KODUS Valgusti peale on märgitud, kui suurt lampi võib selles kasutada. Suuremat ei tohi kasutada! Vannitoas on kuplita valgusti ohtlik. Vannis või dusi all olles ei tohi elektritarviteid kasutada! KOKKUVÕTE Elektriseadmestik peab olema projekteeritud, ehitatud, paigaldatud ja kasutuses nii, et ei tekiks tule-, plahvatus-, või elekltrikahjustuse ohtu. Elektriseadmete ekspluateerimisel on keelatud kasutada vigastatud juhtmeid, katkisi pistkupesi, pikendusjuhtmeid, avada elektrikilpide uksi ja ise rikkeid kõrvaldada. Seadme elektrisüsteemi riketest tuleb teatada elektrikule ja tööjõigujuhile. Elektrivõrgu korrasolekut tuleb järjekindlalt ja ettenähtud tähtaegadel kontrollida. TÄNAN!
Samasugune vastutuse kord kehtib ka pikemaks ajaks üüritud majas. Kontrollige see igaks juhuks majaomanikuga sõlmitud lepingust üle. Kui teie korter asub korteriühistule kuuluvas elamus, siis tavaliselt vastutate te elektriseadmestiku eest korteris endas. Samas võib teie ja ühistu vahel sõlmitud leping sätestada ka teistsuguse vastutuse jagunemise. Kui te üürite korterit korteriühistule kuuluvas elamus, siis peate samuti jälgima, et elektriseadmestik ei oleks nähtavalt kahjustatud või kulunud. Kui midagi on korrast ära, siis võtke ühendust korteriperemehega, kes vastutab rikete kõrvaldamise eest. Sõltumata elamutüübist, vastutate te alati ise vooluvõrku ühendatud kodumasinate seisukorra eest. Kui õnnetus peaks siiski juhtuma: · Kõik elektrilöögi läbi kannatada saanud peaksid pöörduma arsti poole. · Eriti oluline on arstlik läbivaatus siis, kui elektrilöök on tabanud last või vanemat inimest.
2. Autode elektriseadmed Kalju Aleksius 3. C- kat. Autod V. Kalisski 4. B- kat. Autod V. Kalennikov 5. Auto raamat vastavalt margile 6. Elektrotehnika õpik 7. Auto elektroniga V. Tiitso 1. Energiasüsteem Energiasüsteem koosneb: Paljude erinevate ja talitus seadmetest , mille korrasolekus sõltub auto korrasolek- töökindlus. Ootamatult tekkinud rike autol on tingitud igal 3 juhul elektrisüsteemist. Elektriseadmestik jaguneb: 1. Voolu allikad- Aku, generaator, patarei 2. Voolutarvitid- Valgustusseadmed, Starter, süütesüsteem Aku- vajalik süüde süütesüsteemi tööks( min.10,2 V ), Tarvitite toitmiseks, starteri töötamiseks, mootori tööks tühi käigul, mugavussüsteemide tööks. Generaator- Aku laadimiseks, mootori tööks Max. rpm, seda koostöös pingeregulaatoriga- mis tagab agu laadimise tühjenemise korral ja takistab ülelaadimist mootori pööredel (10,2-14,2 V)
Ohutuled suunatuled vilguvad koos, ohu märgiks. Pilet 2. 1. Mootor Mootor on jõumasin, mis muudab mingisugust energiat tööks. Autodel kasutatakse sisepõlemismootoreid. Paneb auto rattad liikuma. Mootori kõige suuremat osa nimetakse silindriplokiks, sellele on kinnitatud silindrikaas, mida omakorda katab klapikambrikaas. Ülaosas paikneb veel bensiinipump, karburaator ja õhufilter. Küljele on kinnitatud generaator, mis on elektriseadmestik. Veel on mootoril nukkvõll, väntvõll, keps, kolb, klapid, tõukurid, õlifilter. Sõiduautol on tavaliselt neli, kuus või 8 silindrit. See töötab bensiini abil. Silindrid panevad küttesegu rõhu alla ning see plahvatab. Pilet 3. 1. Väntmehhanism Väntmehhanismi ülesandeks on võtta vastu gaaside surve ning muuta kolvi sirgjooneline edasi-tagasi liikumine pöörlevaks liikumiseks. Väntmehhanismi olulisem osa on silindriplokk, millele kinnitub enamik mootori detaile
Seadmed ja sisustus peavad olema puhtad ja valgustatud. Põrand peab olema sile, kuiv, puhas ja mitte libe. Pärast töö lõppu tuleb seadmed elektrivõrgust väljalülitada. Kõrvalisikutel on keelatud viibida tööruumides. Samuti on keelatud töötajal kutsuda oma töökohale kõrvalisi isikuid, võtta kaasa lapsi või perekonnaliikmeid. 6.1.6 Elektriohutus Elekter on eriti ohtlik seetõttu, et inimene ei taju enne füüsilist kontakti ühegi organiga elektripinge olemasolu. Elektriseadmestik peab olema paigaldatud nii,et ei tekiks tule-, plahvatus-, või elektrikahjustuse ohtu ning vastama kehtivatele nõuetele. Elektritöödele võib lubada vaid elektriohutuse kvalifikatsiooniga töötajad. 6.1.7 Tuleohutus Tulekahjude vältimiseks ning kustutamiseks peavad olema välja töötatud vastavad organisatsioonilised ja tehnilised abinõud ning vahendid. Iga töötaja peab teadma ja täitma tuleohutuse nõudeid, oskama kasutada esmaseid tulekustutusvahendeid. Iga töötaja
Kasutatud kirjandus:L.Koger ja H. Kullerkupp ,,Liiklusõpik" 2 Rehvid jagunevad turvisemustri põhitüüpide järgi suve- ja talverehvideks. Suverehvil peab turvisemustri sügavus olema vähemalt 1,6 mm. Suverehvidega ei tohi sõita detsembris, jaanuaris ega veebruaris. Nendel kuudel tohib sõita ainult talverehvidega (tähistus M+S, M&S või MS) mille turvisemusrti jääksügavus on vähemalt 3 mm. Elektriseadmestik. Sõiduautodel on enamasti 12 voldise pingega elektrisüsteem. Autol on kaks vooluallikat. Akust saadakse voolu siis, kui mootor ei tööta. Akult saadava vooluga käivitatakse mootor. Töötava mootori puhul toidab kõiki tarviteid generaator. AKU-koosneb kuuest jadamisi (järjestikku) ühendatud elemendist. Ühe elemendi pinge on ca. 2V. Kõigisse elementidesse valatakse elektrolüüt, mis koosneb väävelhappest ja destilleeritud veest. Auto kerega on ühendatud aku miinusklemm
mis ei vähenda tarindi tulepüsivusaega. - Põrandale või muule tarindile sattunud põlevvedelik või muu kergestisüttiv aine koristatakse viivitamatult. - Kelder ja pööning hoitakse korras ja puhas põlevmaterjali jäätmetest. Elektriohutuse nõuded 8 (20) Elekter on eriti ohtlik seetõttu, et inimene ei taju enne füüsilist kontakti ühegi organiga elektripinge olemasolu. Elektriseadmestik peab olema projekteeritud, ehitatud, paigaldatud ja kasutatav nii, et ei tekiks tule-, plahvatus- või elektrikahjustuse ohtu ning vastama kehtivatele nõuetele. Elektritöödele võib lubada ainult vastava elektriohutuse kvalifikatsiooniga töötajaid. Elektripersonali teadmiste kontroll peab toimuma ettenähtud tähtajal. Elektrikäsitööriistu tohivad kasutada vaid töötajad, kes on läbinud vastava väljaõppe ja tunnevad hästi kasutatavate tööriistade ohutu kasutamise nõudeid.
olemasolevaid tuletõrje- ja päästevahendeid jms. · Tule ohutus- Lahtist küttekollet ei tohi järelevalveta jätta! · Kütteseadmete peal või väga lähedal ei tohi kuivatada riideid ega hoida mingeid muid põlevaid materjale! · Kütteseadmed vajavad pidevat hoolt. Kui majal on korsten, siis tuleb seda regulaarselt puhastada. Puhastamata korstna siseseintele võib tekkida tahmakiht, mis on tuleohtlik. Elektri ohutus- Elektriseadmestik peab olema projekteeritud, ehitatud, paigaldatud ja kasutuses nii, et ei tekiks tule-, plahvatus-, või elektrikahjustuse ohtu ning vastama kehtivatele riiklikele nõuetele. Elektritöödele võib lubada ainult vastava elektriohutuse kvalifikatsiooniga Töötajaid, elektripersonali teadmiste perioodiline kontroll peab toimuma vähemalt üks kord aastas. Elektrikäsitööriistu tohivad kasutada vaid Töötajad, kes on sooritanud elektriohutuse I grupi eksami.
Samasugune vastutuse kord kehtib ka pikemaks ajaks üüritud majas. Kontrollige see igaks juhuks majaomanikuga sõlmitud lepingust üle. Kui teie korter asub korteriühistule kuuluvas elamus, siis tavaliselt vastutate te elektriseadmestiku eest korteris endas. Samas võib teie ja ühistu vahel sõlmitud leping sätestada ka teistsuguse vastutuse jagunemise. Kui te üürite korterit korteriühistule kuuluvas elamus, siis peate samuti jälgima, et elektriseadmestik ei oleks nähtavalt kahjustatud või kulunud. Kui midagi on korrast ära, siis võtke ühendust korteriperemehega, kes vastutab rikete kõrvaldamise eest. Sõltumata elamutüübist, vastutate te alati ise vooluvõrku ühendatud kodumasinate seisukorra eest. Kui õnnetus peaks siiski juhtuma: Kõik elektrilöögi läbi kannatada saanud peaksid pöörduma arsti poole.
Minimaalne on inimese kohta 10 kuupmeetrit ruumi. Tööruum ehitus- ja viimistlusmaterjalid peavad olema tervisele ohutud ning kergesti puhastatavad. 12. TÖÖASEND Töökohad peavad olema sobivad neid kasutavatele inimestele ja olema kooskõlas tehtava tööga. Hädaolukorras peab olema võimalik kiiresti töökohalt lahkuda. Kui tööd tehakse või on võimalik teha istudes, tuleb töökohad varustada sobivate istmetega, mis annavad piisavalt tuge selja alatoele. 13. ELEKTRIOHUTUSE NÕUDED Elektriseadmestik peab olema projekteeritud, ehitatud, paigaldatud ja kasutuses nii, et ei tekiks tule-, plahvatus-, või elektrikahjustuse ohtu ning vastama kehtivatele riiklikele nõuetele. Elektritöödele võib lubada ainult vastava elektriohutuse kvalifikatsiooniga Töötajaid, elektripersonali teadmiste perioodiline kontroll peab toimuma vähemalt üks kord aastas. Elektrikäsitööriistu tohivad kasutada vaid töötajad, kes on välja õpetatud ja ohutusjuhendiga järgi instrueeritud
Samasugune vastutuse kord kehtib ka pikemaks ajaks üüritud majas. Kontrollige see igaks juhuks majaomanikuga sõlmitud lepingust üle. Kui teie korter asub korteriühistule kuuluvas elamus, siis tavaliselt vastutate te elektriseadmestiku eest korteris endas. Samas võib teie ja ühistu vahel sõlmitud leping sätestada ka teistsuguse vastutuse jagunemise. Kui te üürite korterit korteriühistule kuuluvas elamus, siis peate samuti jälgima, et elektriseadmestik ei oleks nähtavalt kahjustatud või kulunud. Kui midagi on korrast ära, siis võtke ühendust korteriperemehega, kes vastutab rikete kõrvaldamise eest. Sõltumata elamutüübist, vastutate te alati ise vooluvõrku ühendatud kodumasinate seisukorra eest. Kui õnnetus peaks siiski juhtuma: Kõik elektrilöögi läbi kannatada saanud peaksid pöörduma arsti poole.
Tööohutus lihvpinkidel Lihvpingid Abrasiivmaterjali kandvad pöörlevad elemendid peavad olema hoolikalt tasakaalustatud. Kõik lihvpingid peavad olema varustatud tolmukoguritega. Lihvpingid peavad olema varustatud seadistega, mis väldivad staatilise elektrilaengu tekkimise. Väikeste ja kõverajooneliste detailide lihvimisel tuleb kasutada erirakiseid käte vigastamise vältimiseks. Lihvpinkide elektriseadmestik ja mootorid peavad vastama nõutavale plahvatusohtlikkuse klassile. Lintlihvpingid Liikuva laua ja surveklotsiga lihvimismasinatel peab lihvlindi ülemine töövaba osa olema kaetud kaitsekattega. Masinal peab olema seadis lihvlindi pingutamiseks ja reguleerimiseks töötamise ajal. Rebenenud, ebatihedalt liimitud, ebatasaste servadega lihvlindi kasutamine on keelatud. Lihvlindi liikumiskiirus malmist lindirataste puhul ei tohi ületada 30 m/s.
Samasugune vastutuse kord kehtib ka pikemaks ajaks üüritud majas. Kontrollige see igaks juhuks majaomanikuga sõlmitud lepingust üle. Kui teie korter asub korteriühistule kuuluvas elamus, siis tavaliselt vastutate te elektriseadmestiku eest korteris endas. Samas võib teie ja ühistu vahel sõlmitud leping sätestada ka teistsuguse vastutuse jagunemise. Kui te üürite korterit korteriühistule kuuluvas elamus, siis peate samuti jälgima, et elektriseadmestik ei oleks nähtavalt kahjustatud või kulunud. Kui midagi on korrast ära, siis võtke ühendust korteriperemehega, kes vastutab rikete kõrvaldamise eest. Sõltumata elamutüübist, vastutate te alati ise vooluvõrku ühendatud kodumasinate seisukorra eest. Kui õnnetus peaks siiski juhtuma: Kõik elektrilöögi läbi kannatada saanud peaksid pöörduma arsti poole. Eriti oluline on arstlik läbivaatus siis, kui elektrilöök on tabanud last või vanemat inimest.
üldkoosoleku üksmeelse otsuse põhjal, siis nõustusin. EPA hoonetes oli üle 10 000 ruutmeetri põrandapinda, enamik ehitisi oli aga kehvas seisus. Kahe aasta jooksul õnnestus valdavosa hoonetest korda teha, ja seda peamiselt üliõpilaste tööga. Imestan siiani, kui entusiastlikult olid tollased tudengid oma õppehoonete ja ühiselamute remontimisel abiks, saamata selle eest kopikatki! Neidude tööga sai paika elektriseadmestik Ülenurme peahoones, noormehed ehitasid Järvselja katsemajandi tootmishooned ja jahilassi. Tasuks andis katsemajand üliõpilassööklale tasuta kartuleid ja juurvilja. EPA ehitas tornühiselamu ja esimese kõrgkoolina üliõpilasperede elamu. Selle kõrvale kerkis üliõpilaste järelkasvu jaoks lasteaed taas suuresti tudengite endi kätetööga. EPA juhtkond toetas igati I noori peresid. Peaaegu kogu raha, mis rektorifondina kasutada oli, eraldasin toetusteks lastega peredele
Joon. 1. a -- mootorratas («Minsk»); b -- motoroller («Elektron»); c -- mopeed («Riga-12») 13 juhtimiseks. Pidurdamine toimub roolikangil paikneva lingi ja raami küljes oleva pedaali abil. Peale selle on mootorrattal elektriseadmestik. Selle üles- anne on segu süütamine mootori silindris, sõidutee valgus- tamine ning heli- ja valgussignaalide tekitamine. Mitmesuguste mootorrataste, motorollerite ja mopeedide