Miks ja millist riiki ma tahaksin? Selge, et enamus Eesti kodanikest ei soovi sellist riiki, kus ilgutakse püsiväärtuste üle, kus igaüks, alates juba riigikogust, mõtleb ainult iseenda heaolu ja rikkuse peale, kus sõidetakse surnuks kaaskodanikke ja piinatakse lapsi ja loomi ja tehakse kõike muud sellist. Mina tahaksin riiki, mis on tubli ja töökas riik, kus hinnatakse ausust, õiglust ja inimlikkust, kus armastakse oma kodu ja kodakondseid. Siinkohal tooksin välja mõned märksõnad, milline võiks olla riik, mida mina tahan või millises suunas võiksid need muudatused toimuma hakata. Esimeseks võiks kindlasti olla ,,roheline". Paljud võimalikud arengud siin riigis võiksid saada kantud rohelisest mõtteviisist ikka väga palju rohkem, kui see siiani praktiliselt kujunenud on ning seda kõige laiemas mõttes looduskaitse, säästlikus, ökoloogilisus, lihtne ja puhas toit ja nii edasi. Ehk teisisõnu looduskapitaliga ...
hädavajalikud vihmametsad raiutakse ilma igasuguse mõtlematusega maha, et rahuldada aina suurenevaid inimeste nõudmisi. Kõige hullem seis on aga maavaradega, mille tarbimine kiireneb pidevalt ning erinevate ennustuste kohaselt lõppevad nende varud peatselt. Inimesi ei peata enam ka kehtestaud seadused meie looduse üle, neist lihtsalt astutakse sirge seljaga üle. Tänapäeva majanduse moto on kõik müügiks. Inimesi huvitab ainult kasum ja selle nimel töötataksegi, kedagi ei huvita säästlikus või jätkusuutlikus. Arvan, et enamus inimesi ei ole mõelnud asjaolule, et kui samas vaimus jätkata, siis jääb järgi vaid tühipaljas null. Me nuriseme sellise olukorra üle, kuid ei taipa seda, et selles kõiges oleme süüdi me ise. Ainult Vähesed tunnevad huvi, kas kõik jäätmed on korralikult sorteeritud ning ohtlikud materjalid õigesse kohta toimetatud. Kuid sellest on vähe abi, sest enamus inimesi viskab
Kas shoppamine laastab ka muud peale rahakoti ? 10.A Kallid klassikaaslased ja õpetaja. Pole midagi paremat, kui üks mõnus jalutuskäik mööda kaubanduskeskuseid, valides välja endale need kõige paremad kingad ja kõige ilusamad riided. Kuid kas me vahepeal mõtleme ka selle peale, mis kahju me sellega übrusele teeme ? Arvatavasti mitte. On suur vahe, kas me kasutame loodussõbralikke tooteid, või kasutame tooteid, mille tootmiskäigus on kasutatud plastikuid ja muud ebalooduslikku materjali. Kindlasti on olemas taaskäitlus, kuid kui palju see ikka loodust säästab. Võtame näiteks tavalise poeskäigu, mille käigus ostame piima, leiba, saia, latt vorsti ja võid. Iga asja ümber on kileümbris, mis tehakse naftast, iga toodet on transporditud masinatega, mis paiskavad ümbrusesse süsihappegaasi ja muid gaase. Ma ei ütle midagi tarbimise kohta, kuid ületarbimine on kindlasti ...
TALLINNA POLÜTEHNIKUM TS-13 Viktoria Dmitrijeva ÄRIEETIKA Referaat Juhendaja: Reeli Liivik Tallinn 2014 1 SISUKORD 2. Sissejuhatus.................................................................................................3 3. Ärieetika ja eetika mõiste...........................................................................4 4. Ärieetika roll...............................................................................................5 5. Eetilised väärtused......................................................................................6 6. Kokkuvõte..................................................................................................7 7. Kasutatud materjal......................................................................................8 8. ...
Juhtimistegevus on suunatud sellele, et organisatsioon saavutaks oma eesmärke oleks efektiivne. Kui juhid saavutavad organisatsiooni eesmärke, öeldakse, et nad on efektiivsed. Efektiivsust kirjeldatakse sageli, kui "teha õigeid asju" - see tähendab neid tegevusi, mis aitavad organisatsioonil jõuda eesmärkideni. Samal ajal on ressursid, mida kasutatakse inimesed, raha, seadmed piiratud ja seetõttu tuleb neid kasutada säästlikult. Säästlikus on teine oluline osa juhtimisest. See osutab sisendi - väljundi suhtele. Rohkem väljundit sama sisendi hulga juures tähendab säästlikkuse suurendamist ja sama väljund väiksema hulga sisendite kaudu näitab samuti säästlikkuse suurendamist. Seega juhtkond püüab vähendada ressursside maksumust. Säästlikkust võib ka selgitada, kui "teha asju õieti", see tähendab, mitte kulutada asjatult ressursse. Samal ajal, kui
..........................3 1. Säästlik elektritarbimine ..............................................................................4 1.2 Miks on oluline säästa elektrit..............................................................4 1.3 Watson säästliku elektritarbimise abimees...........................................5 1.4 Energiamärgistus..................................................................................6 1.5 Igapäevane säästlikus köögis................................................................6 1.5.1 Külmik.........................................................................................7 1.5.2 Elektripliit....................................................................................8 1.5.3 Nõudepesumasin..........................................................................9 1.5.4 Veekeetjad ja kohvimasidnad
Hüdroenergia plussideks on see, et see on taastuv ja saastevaba energialiik ning see ei raiska resursse (jaama läbinud vesi jääb kasutuskõlblikuks). Miinusteks on see, et suurte hüdroelektri jaamade rajamine on kulukas ja keeruline, raskendab kalade liikumist ja sobilike jõgede arv on piiratud. TUULEENERGIA on energia, mis on toodetud tuulegeneraatorite poolt. Tuuleenergia plussiks on selle keskkonna säästlikus, tasuta ressurss(tuul) ning et ta on taastuv, puhas ning ammendamatu energialiik. Miinuseks on see, et nad vajavad tuult vähemalt 6m/s ning tuul on väga ebausaldusväärne energiaallikas. Võimalik kahju linnustikule. PÄIKESEENERGIA on energia, mis saadakse päikesepaneelide kasutamisel päikesekiirgusest. Eestis on selle efektiivsus väike, kuna päikselisi päevi on vähe, samas võib nt Austraalias olla suur potensiaal.Miinuseks on kallid päikesepaneelid, mis ei õigusta end
Reoveel tekitatakse nn biokile nendest samadest organismidest. Esimesena töötlevad nemad ümber orgaanilse saaste sellele järgneb mehaaniline puhastus. Samas on keemikud välja töötanud plastmassi mida aitavad lagundada mikroorganismid. Viimane on aretatud selliseid bakterieid kes söövad naftat. 3)Biotehnoloogia kaasnevad robleemid ja eelise Biotehnoloogia eelised: *odav tooraine *jäätmete vaba või loodusele kahjutute ainete teke *energia säästlikus Biotehnoloogia kaasnevad probleemid: *kasutatavad organismid on tundlikud keskkonna teguritele suhtes,mõjub ainete konsetratsiooni PH temperatuuri muut teiste organismide saaste *teadlastel kulub kaua eaga kultuuritüvede saamiseks 4)Geenitehnoloogia mõiste,selle rakendus alad ja arengu suunad. Geenitehnoloogiakasutab organismide pärilikkuse muutmisks DNA siirdamist. DNA on pärilikkuse materjaalne kandja,ta koosneb desoksüribonukleotiididest A;G;C;T. DNA kaks ahelat on teineteise
nendest ei hooli. On rumal mõelda, et mind see nii kui nii ei puuduta ning midagi ei juhtu kui ma selle prügikoti siia metsa alla viskan. Muidugi juhtub, paljud loomad võivad seal leiduvatest mürgistest osakestest mürgituse saada ja ära surra. Inimese ja looduse vahel peab olema tasakaal, kui midagi võtad, annad loodusele sama palju tagasi. Peab mõtlema selle peale, et ka järeltulevad põlved saaksid täisväärtuslikku elu elada puhtas ja säästlikus keskkonnas. 10 Kasutatud materjal http://et.wikipedia.org/wiki/Keskkonnajuhtimine http://et.wikipedia.org/wiki/Keskkonnakorraldus http://www.envir.ee/1177684 http://www.envir.ee/1158120 http://www.emas.envir.ee/?pg=d1&lang=est https://www.riigiteataja.ee/akt/13243657 http://valitsus.ee/et/riigikantselei/saastev-areng/saastev-areng-eestis http://www.riigikogu.ee/rito/index.php?id=14288&op=archive2
KOOL NIMED ERINEVAD VALGUSALLIKAD, NENDE TOOTLIKKUS JA SÄÄSTLIKUS Referaat Juhendaja: Nimi Tallinn 2012 SISSEJUHATUS Viimastel aastatel on energiasäästlikkus väga aktuaalne teema. See on juhtinud paljude inimeste silmad rohelisema eluviisi poole. Kuna vajadus täiendava valguse järgi on aastakümnete jooksul ainult kasvanud, siis suur hulk arenenud inimkonna energiakuludest moodustavad tehislikud valgusallikad. Üha enam üritatakse luua valgusallikaid, mis vähese energiakulu juures suudavad toota palju valgust. Selle töö eesmärk on võrrelda erinevate valgusallikate tootlikkust ja säästlikkust. Toome välja eri liiki lampide eeldused ja puudused. Uurime, kuidas inimesed igapäevaselt valgusallikaid kasutavad ja mida nad neist teavad. Arutleme, kuhu võiks tulevikus edasi areneda. ...
Teooriaid džainismi algusaegade kohta on mitmeid, näiteks usuvad džinad, et džainismil pole daatumlikku lõppu ega algust. Kaasaegne teadus paigutab džainismi alguse aga aastatesse 599 eKr – 527 eKr. Peamiseks kujunemis põhjuseks oli protest brahmanistliku preesterkonna, kastisüsteemi ja ohvirituaalide vastu (ENE; 1987 lk 167). Džainismi keskmes on inimene ja kõik temaga seonduv. Oluline on vähene tarbimine, keskkonna säästlikus ja vägivallatu elu. Samuti ütlevad džainistid lahti kõigest materiaalsest, omades ainult eluks hädavajalikke esemeid. Ühe švetambara munga kohta on ette nähtud vaid 59 m2 riiet kõigi tema vajaduste täitmiseks (Gupta; 2003). Džainismi juurde käib rändamine, et ükski koht ei muutuks „omaks“ (Gupta; 2003). Džina on džainismis sünonüümne terminiga tīrthaṅkara, mis tähendab koolmekoha rajajat. Džinad ehk tirthankarad on õpetajad, kes
põlvedel. Sellele üleminek eeldab: *suurema saagipotensiaaliga ja haiguskindlamate sortide aretamist ja kasutamist *väetised ja taimekaitsevahendid keskkonnasõbralikumad nii nagu ka nende kasutamine *hari mulda nii vähe kui võimalik ja nii palju kui vaja *põllumajandustehnika( mullaharimine, väetamine, taimekaitse, saagikoristus ja koristujärgne töötlemine) kasutamine olgu ratsionaalne *kütusekulu vähendamine *vastavasisuliste teadusuuringute laiendamine ja rakendamine säästlikus agrotehnoloogias Täppisviljelus on säästva agrotehnoloogia põhiline väljund . põllutööd tehakse ressursisäästvalt ja loodussõbralikult ning õigeaegselt. Igale põllule valitakse sobivad taimedliigid ja sordid ning neile optimaalsed külvinormid , igale sordile oma agrotehnika. Külvikord (viljavaheldus), mullaharimine, külv jne. Tuleb valida optimaalne vastavalt ettevõtte tootmissuunale ja põllumuldadele.
(eesmärkide õiguste ja püstitamine ja vastutuste Keskkonnast kindlaks kindlaks tulenevad määramine, tegemine) sisendid: kuidas neid Eesmärgid: Tööjõud saavutada) Säästlikus Raha Tehno- Efektiivsus loogia Kontrollimine Eestvedamine Oskus- (saadud tulemuste (inimeste teave võrdlemine motiveerimine, püstitatud organisatsioonile eesmärkidega) vajalike tööde
1. Kohaliku omavalitsuse majandustegevuse õiguslikud lähtealused. Võib teenuste osutamiseks asutada ametiasutuse hallatavaid asutusi, olla osanikuks või aktsionäriks äriühingus, samuti asutada SA-d ja olla MTÜ liikmeks- selle küsimuse otsustab volikogu, kuid ülejäänud pahnaga tegeleb valitsus- nimetab nõukogu liikmed, teostab muid aktsionari õigusi. 2. Avalike ülesannete eraõiguslikele isikutele üleandmine- haldusül. täitmine väljaspool töö-, teenistus- vm alluvussuhet ja väljaspool teenistuslikku järelevalvet. KOV võib volitada juriidilist või füüsilist isikut täitma: 1) seaduse alusel antud haldusaktiga või 2) seaduse alusel HKTS-s sätestatud tingimustel ja korras sõlmitud halduslepinguga Võime iseloomustada 4 alusel: 1. formaalne privatiseerimine= avalike ül. Üleandmine KOVi poolt moodustatud eraõiguslikule isikule. Volikogu otsusega kas AÜ-le, mille ainus omanik, aktsionär on KOV, SA-le, mille ainuasutaja Halduslepingu sõlmimisele k...
Meie keskkonda ohustavad õhu- ja veesaaste, reovesi, jäätmed, puhta joogivee nappus jne. Kõige sellega tegeleb keskkonnaministeerium koos oma haldusalas olevate asutustega: -keskkonnaagentuur -Eesti Keskkonnauuringute Keskus -keskkonnainspektsioon -keskkonnaamet Keskkonnaminiseeriumi valitsemisalas olevad asutused Keskkonnaamet, Maa-amet ja Keskkonnainspektsioon Riiklik planeering (tasemed, liigid), keskkonnakaitses kasutatavad majanduslikud meetmed Riigi roll säästlikus arengus on reguleerimine, oma eeskuju näitamine ja inimeste keskkonnateadlikkuse tõstmine. Keskkonnapoliitikat tuleb teha rahvusvahelises koostöös, kaitstes keskkonnasäästlikke majandamismeetodeid nii, et keskkonna hävitamine tooks kaasa konkurentsivõime kaotuse, mitte eelise. EL ja Eesti ühiseks eesmärgiks on säästev areng Keskkonnakaitse ja looduskaitse korraldus ja poliitika Eestis. majanduse arengu mõjutamine keskkonda säästvas suunas
Täppisajastamine (JIT) - tootmise korraldamise ja kontrolli filosoofia, mis põhineb ideel toota vaid vajalik arv tooteid vajalikul ajal Jidoka - Oluline idee Toyota tootmissüsteemis, mille järgi töö (tootmisliin) tuleb peatada koheselt mistahes kvaliteediprobleemi identifitseerimisel. Fookuses on luua tehnoloogia ja töötajate koostöös maksimaalne võimekus kvaliteediprobleemidele reageerimiseks. Poka-yoke - Jaapani termin, mis tähistab säästlikus tootmises mistahes protsessi, mis aitab tehnoloogia operaatoril vältida vidu. Eesmärgiks on eemaldada mistahes defektid läbi vältimise, tähelepanu juhtimise ja kiire reageerimise. Autonomeerimine (autonomation) - Toyota tootmissüsteemis tehnoloogia disaini kontseptsioon jidoka rakendamiseks; „automeeritus käsikäes inimfaktoriga“, eesmärgiga disainida automaatne veatuvastus operaatori jaoks parimal viisil, mis võimaldaks kiiresti probleemiga tegeleda.
riigimetsamaa katastrimõõdistamise korraldamine, maakorraldustoimingute tegemine, üld- ja detailplaneeringute ning tehnorajatiste projektide kooskõlastamine. Metsakorraldustalituse (38 töötajat) põhiülesandeks on RMK metsamajandusliku tegevuse pikaajaline kavandamine ja sellega seotud metsavarude andmete kogumine, uuendamine ja haldamine. Metsakorraldustalitus omab ülevaadet sellest, kui palju Eestis riigimetsa kasvab ja kui palju seda säästlikus mahus raiuda tohib. Metsamajandus RMK metsamajanduse tegevusvaldkonna eesmärk on teha metsamajanduslikke töid RMK hallatavas metsas võimalikult tõhusalt ja tagada kõikide metsahalduse tegevusvaldkonna poolt planeeritud tööde sooritamine kokkulepitud tähtaegadel ja kvaliteedis. Metsamajanduse tegevusvaldkonda kuulub metsamajandusosakond (4 töötajat), kolm metsamajandusregiooni (350 töötajat), metsaparandustalitus (10 töötajat), looduskaitsetalitus (4 töötajat) ja
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
