anduri mähises pinge. Süütehetke mõjutavad tegurid *Mootori pöörlemissagedus *Mootori koormus *Mootori temperatuur *Gaasipedaali asend *Õhu temperatuur *Välisõhu rõhk *Detonatsioon Detonatsioon on iseeneselik küttesegu põlemine kõrgerõhu ja temperatuuriga . Küttesegu valmistamine Stöhhiomeetriline küttesegu 1kg/14,7kg Bensiin Õhk Lambda = 1 =m-tegelik / m-teoreetiline Pritsesüsteeme võib jada pritsekohtade arvu järgi: *Keskpritse (mono pritse) *Mitmiksissepritse (hargsissepritse) Esimene laiemalt tootmisse läinud sissepritse tüüp kandis nime BOSCH D-Jetronic (1967.a) kütusekoguse arvutuse aluseks on rõhk sisselaskekollektoris . Põlemine Põlemine on keemiline reaktsioon millega ühineb süsivesinik õhuhapnikuga. Heitgaas CO- vingugaas HC süsivesinik , põlematta kütus,õli Nox tekib lahja küttesegu põletamisel , millega kaasneb kõrge rõhk ja temperatuur Katlüüsmuundur
sportlikku sõiduelamust. Kallist diiselkütust kulutatakse säästlikult: Common Rail süsteemiga sõiduauto tarbib kütust 30% vähem kui võrreldav bensiinimootoriga auto. Common Rail süsteemi osad Pritselatt ühes lati otsas on rõhu andur ja teises otsas kütuse rõhu regulaator. Latist tuleb välja siis vastavalt, nii palju kui mootoril silindreid on kas 4,5,6 või enam pihustit. Kõrgsurvepump lööb kütuse ühest pritse lati otsast sisse ja kütuserõhuregulaatorist väljub ülejäänud kütus koos pihustitest tuleva tagasivooluga tagasi paaki. Et paremini mõista Common Raili süsteemi tuleb vaadata joonist. Uute diiselmootorite Common Rail süsteemi töö. Puhas mootoritöö Bosch töötas välja ühisanum-sissepritsesüsteemi, mis on varustatud rõhumuunduritega, mis panevad kütuse alles pihustis maksimaalse rõhu alla. Gravitatsioonimootorites saab
eemaldab õhu pumpamise kadu, sellega et tõmbab õhku läbi tavalise mootori liblika klapi. Tavalistes mootorites pihustid, isegi MPi(multi point injection) disain on nii vilets, et kütus pulberatakse sisselaske torustikus klappide juures, enne kui siseneb põlemiskambrisse. Miks mitte pihustada kütet otse silindrisse? Sellepärast, et seda on võimatu jagada ühtlaselt igalepoole. Hoopis vastupidi, pritse otse sisselaske tortustiku avasse kindlustab õhu ja kütte segunemise sama aegselt. Kuidas saab Mitsubishi lisada otsepritse ilma sellise probleemita? Järgmised 2 pilti näitavad seda: Mitte nagu tavalised mootorid GDI kasutab püst asendis sissevõtu kanalit, mida saadab nõgus osa kolbi peal, mis tekitab keerise kokkusurumise takti ajal. Kui kütust pritsitakse otse põlemiskambrisse, siis see keeris aitab kütusel õhuga seguneda. Kütuse pihusti on teine uus ese
Ülesanne: Isoleerida kõrgsurvetorud pumbast Peale pihustust vähendab rõhku kõrgsurvetorus Aitab pihustinõelal kiirelt ja kindlalt sulguda Väldib järelpihustust, mis võivad tekkida rõhulainete tõttu Üleandeklapp Konstantse mahuga üleandeklapp Häälestatud vastavalt kõrgsurvetoru pikkusele Järjekorda ei tohi muuta Konstantse mahu üleandeklapp koos tagasivoolu drosseliga Pihustinõela sulgumisel tekib kõrgsurvetoru rõhulaine. Sekundaarne pritse Konstantse survega üleandeklapp Kõrgema rõhuga pumpadel (>800 bar) Väiksematel, kõrgepöördelistel mootoritel Parem hüdrauliline stabiilsus Täpsem pihustuskogus Pritsekoguse regulaatorid Mehaanilised (tsentrifugaalregulaator) Maksimaalpöörete regulaator Miinimum-maksimumpöörete regulaator Muutuva pöörlemiskiiruse regulaator Kombinatsioonregulaator Generaatormootori regulaator Elektroonilised (EDC Electronic Diesel Control)
kui seal on õhu temperatuur tõusnud vajaliku määrani, mistõttu kütus veel ei sütti. Kütuse süttimise hetkeks aga on põlemiskambrisse kogunenud suur kogus kütust, mis siis ühekorraga plahvatab. Sellega kaasneb mootori jäik töö (kloppimine) ja must suits. · 3.Liiga hiline eelpritse jaotamata põlemiskambriga mootoritel: sellel mootoritüübil on põlemiskambrit jahutavate seinte pindala väike, mistõttu hilise pritse ajal, peale survetakti lõppu, on temperatuur põlemiskambris veel väga kõrge, sissepritsitav kütus süttib kohe, ega ei jõua korralikult õhuga seguneda. Kütuse põlemine jääb puudulikuks. · 4.Liiga peeneks pihustunud kütus: Pihusti ligiduses tekib leegifront, mis ei lase kütusel seguneda väljaspool leegifronti oleva õhuga. Liiga peeneks pihustub kütus liiga kõrgest pihustusrõhust või liiga vedela kütuse tõttu (suvel - talvine kütus). · 5
tasakaalustusprogramm Sõiduauto pidurite ja lõtkude kontrollstend Veoautode pidurite kontrollstend Veoautode lõtku stend Sõiduautode sildade kaldenurkade kontrollstend Gaasianalüsaator Lambda, O2 jäägi, CO, HC, CO2, NOx osakaalu mõõtmine tühikäigul ja keskmistel pööretel (ca 2500 p/min) Mootor peab olema mõõtmiseks töösoe Heitgaaasinormid hargsisse- pritse bensiinimootorile: Lambda: 1,00 +-3%; CO: 0,5% ja 0,3% pööretel; HC: alla 100 ppm Näiteks on välja mõõdetud, et USA California emissiooni- standardiga autode heitgaas on puhtam kui Los Angelese õhk (esineb sudu) Heitgaasi äratõmbeseadmed Kompressorid Tulede kontrollstend Õli ja määrdeseadmed Määrdepritsid Jääkõliimuur Muud õli seadmed Kerevenituspingid Diagnostikaseadmed
oma võimalused praktiliselt ammendanud, hakati SCANIA arenduskeskustes otsima alternatiivseid toitesüsteemide lahendusi. Koostöös Cummings'iga töötati välja uudse lahendusega toitesüsteem HPI, mille põhiliseks iseärasuseks on teistlaadse konstruktsiooniga pihusti. Tavalise elektroonilise juhtimisega pump-pihustil on magnetklapp, mis avab kütuse pääsu survekambrist tagasivoolu. Silindrisse pritsitava kütuse kogust ja pritse ajastust reguleeritakse magnetklapi avatuse kestusega. Mida kauem on magnetklapp avatud, seda rohkem pääseb kütust tagasivoolud ja seda vähem pritsitakse seda silindrisse. Magnetklapi avamise hetkest sõltub jällegi pritse ajastus. Elektroonilise juhtimisega pump-pihusti puuduseks on suur koormus magnetklapile kuni 18 MPa. Elektrijuhtmestik, mis on vajalik pump-pihusti magnetklapi juhtimiseks on klapikambri kaane all ja seega õli ja kõrge temperatuuri meelevallas. HPI
Õlirõhunäidik näitab õli survet mootori õlitussüsteemis. Õlitussüsteemi töö põhineb: 1) täiskadu õlitusel (total-loss lubrication or fresh-oil lubrication) toitesüsteem varustab kinemaatilise paari elemente õliga, kus see hiljem ära tarvitatakse; kasutatakse põhiliselt kahetaktilistes mootorites (segusuhe 50:1) ; 2) sundõlitusel (force-feed lubrication): a) raamlaagrid; b) kepsulaagrid; c) nukkvõllilaagrid; 3) paiskõlitusel (with splash/spray & oil mist / pritse ja sudu kujul): a) silindriseinad; b) klapikambri detailid; c) ketiajam; 4) kombineeritud õlitusel. Lennuki kolbmootoritel kasutatakse märg- ja kuivkarteriga õlitussüsteeme. Väiksematel mootoritel, kus õlitussüsteemidel ei ole nii kõrgeid nõudeid, kasutatakse märgkarteriga süsteeme. Sellistes süsteemides ringleb karteris olev õli kogu aeg läbi mootori agregaatide ja suundub tagasi karterisse. Selleks on olemas õlivõttur, õlipump, klappmehhanismid, kanalid, tihendid,
*mootori koormus *mootori temperatuur *gaasipedaali asend *õhu temperatuur *välisõhu rõhk *detonatsioon Detonatsioon Detonatsioon on iseeneslik küttesegu põlemine kõrge rõhu ja temperatuuriga. Küttesegu valmistamine Stöhhiomeetrilline küttesegu-tähendab 1kg bensiini ja 14,7kg õhku.Lambda = 1 Liigõhutegur = lmabda lambda=tegelik küttesegu jagatud teoreetilini küttesegu (valem) Pritsesüsteeme võib jagada pritsekohtade arvu järgi: · Keskpritse (mono pritse) · Mitmiksissepritse (hargsissepritse) Esimene laiemalt tootmisesse sissepritse tüüp kandis nime BOSCH D-Jetronic (1967 a.) Põlemine Põlemise all mõeldakse keemilist reaktsiooni,milles bensiini süsivesinikud (CH) ühinevad õhuhapnikuga (O2).Täieliku põlemise saadused on vesi (H2O) ja süsihappegaas(CO2).tegelikult mootoris täielik põlemine ei õnnestu,peale nimetatute tekib ka inimesele ja keskkonnale kahjulikke heitmeid. Katlüüsneutralisaator
Õlitussüsteemi töö põhineb: 1) täiskadu õlitusel (total-loss lubrication or fresh-oil lubrication) toitesüsteem varustab kinemaatilise paari elemente õliga, kus see hiljem 13 ära tarvitatakse; kasutatakse põhiliselt kahetaktilistes mootorites (segusuhe 50:1) ; 2) sundõlitusel (force-feed lubrication): a) raamlaagrid; b) kepsulaagrid; c) nukkvõllilaagrid; 3) paiskõlitusel (with splash/spray & oil mist / pritse ja sudu kujul): a) silindriseinad; b) klapikambri detailid; c) ketiajam; 4) kombineeritud õlitusel. Lennuki kolbmootoritel kasutatakse märg- ja kuivkarteriga õlitussüsteeme. Väiksematel mootoritel, kus õlitussüsteemidel ei ole nii kõrgeid nõudeid, kasutatakse märgkarteriga süsteeme. Sellistes süsteemides ringleb karteris olev õli kogu aeg läbi mootori agregaatide ja suundub tagasi karterisse. Selleks on olemas õlivõttur, õlipump,
Vastused: 1. Mootorikütuste mõiste, liigitus. Kemomotoloogia mõiste. Kemomotoloogia- rakenduslik tehnikateadus kütuste, määrdeainete ja tehniliste vedelikkude omadustest, kvaliteedist ning optimaalsest kasutamisest tehnikas. Mootorikütused- sisepõlemismootorites, s.t gaasi-, karburaator-, pritse- ja diiselmootorites, gaasiturbiiniseadmetes, otsevoolu- või turboreaktiivmootorites kasutatavad vedel- või gaasikütused eripõlemissoojusega tavaliselt 36,5 ...45,5 MJ/kg ehk 8700...10900 kcal/kg. Mootorikütuseid liigitakse: 1. Toormelt ja selle töötlemisviisilt(6): · Nafta töötlemise saadustest toodetud · Tahkekütustest · Maagaasist · Biokütused · Veest · Suure eripõlemisesoojusega ühenditest toodetud mootorikütused 2
Suurimad tsetaaniarvuga kütused on mootorid madalatel temperatuuridel, hõplsam käivitada. Diislikütuse visskoosuss mõjutab oluliselt mootori tööd. Suur viskoosuss raskendab kütuse voolamist torustikus samuti ka pihustumist. Väike viskoossus ei taga kütuse pumpade ja pihustite osade küllaldast määrimist, mis põhjustab nende enneaegset kulumist. Kütuse viskoossus oleneb temperatuurist, mida madalam temperatuur, seda suurem viskoossus. Bensiin Kasutatakse karburaatorite ja pritse mootorite kütteks. Kergesti aurustuv, põlev, värvitu vedelik. Koostise põhiosad on: süsinik ja vesinik, kahjuliku lisandina sisaldab väävlit. Bensiini tähtsaim kvaliteedi näitaja on detonatsiooni kindlus mida iseloomustab oktaaniarv. Mida suurem on oktaanarv seda suurem on detonatsiooni kindlus. Detonatsioon Kütuse ülikiire põlemine kuni 2000m/s. Tavaline kuni 30m/s. Detonatsiooniga kaasneb kloppimine, mootori ülekuumenemine, musta suitsu väljumine sumbutajast, detonatsioon
vabanevat energiat. Nende tööpõhimõte on esitatud töövihikus lk 45 joonisel 4.1. Püssirohu laengu 1 plahvatamisel tekkiv gaaside surve rakendatakse ,,rauas" 3 liikuvale löökur-kolvile 2, mis realiseerib selle naela 4 pea pihta antava löögina. Löögi tulemusena tungib nael omavahel kinnitatavatesse detailidesse ja saadakse liide, mis võib olla lahutatav või mittelahutatav 311-Millisteks töödeks saab kasutada mehhaanilisi otsevooluga krohvipritse? Mehaanilisi otsevooluga pritse saab kasutada nii krohvitöödel krohvisegu peale kandmiseks pindadele kui ka müüritöödel müürimördi laotamiseks kivide kihtide vahele . Koosneb (vt TV lk 45 joon 5.1) korpusest 3, peast 2, kummist diafragmast 1 soonitud sabast 4, mille abil kinnitatakse transporteeriva vooliku külge . Diafragmas on kaks ava läbilõigatud vahega. Segu antakse pritsi mehaanilise või pneumaatilise mördipumbaga. 312-Milliste tööorganitega on varustatud värske krohvi hõõrutid?
Kirjelda ühisanumaga toitesüsteemi tööprintsiipi Pump survestab kütuse ühises kõrgrõhu anumast(common rail) ja kõik pihustid saavad vajaliku kütuse sealt. Pihustite avanemist- sulgemist kütuse pritsimist igasse silindrisse juhivad elektrilised impulsid(arvuti). 122. Kirjelda pumppihustiga toitesüsteemi tööprintsiipi Pump-pihustil on magnetklapp, mis avab kütusse survekambrist tagasivoolu. Silindrisse pritsitava kütuse kogust ja pritse ajastust reguleeritakse magnetklapi avatuse kestusega. Mida kauem on magnetklapp avatud, seda rohkem pääseb kütust tagsivoolu ja seda vähem pritsitakse seda silindrisse. Magnetklapi avamise hetkest sõltub jällegi pritse ajastus. Puuduseks suur koormus magnetklapile ja elektrijuhtmestik, mis on klapikambri kaane all ja on õli ja kuumuse vallas. 123. Kirjelda lihtsüütesüsteemi ehitust ja tööprintsiipi
a) märgkarteriga, b) kuivkarteriga. Õlitussüsteemi töö põhineb: 1) täiskadu õlitusel (total-loss lubrication or fresh-oil lubrication) toitesüsteem varustab kinemaatilise paari elemente õliga, kus see hiljem ära tarvitatakse; kasutatakse põhiliselt kahetaktilistes mootorites (segusuhe 50:1) ; 2) sundõlitusel (force-feed lubrication): a) raamlaagrid; b) kepsulaagrid; c) nukkvõllilaagrid; 3) paiskõlitusel (with splash/spray & oil mist / pritse ja sudu kujul): a) silindriseinad; b) klapikambri detailid; c) ketiajam; 4) kombineeritud õlitusel. Lennuki kolbmootoritel kasutatakse märg- ja kuivkarteriga õlitussüsteeme. Väiksematel mootoritel, kus õlitussüsteemidel ei ole nii kõrgeid nõudeid, kasutatakse märgkarteriga süsteeme. Sellistes süsteemides ringleb karteris olev õli kogu aeg läbi mootori agregaatide ja suundub tagasi karterisse. Selleks on olemas õlivõtur,
· Mitm part i-tunnuseline ja d-lõpuline, tugevaastmeline (karjeid, lõikeid, muuteid, petteid) · i-mitmus üldkasutatav (hindeis, lähteist, nähteile, tõmbeilt) · pale: palge:palet / pale:pale:palet · kiire:kiirge, kiire: kiire, ohe:ohke, ohe: ohte, puhe: puhke, puhe:puhet PÕHITÜÜP LIIGE · liikme, liiget, liikmesse, liikmete, liikmeid, liikmetesse e liikmeisse · ains nom lõpevas e-ga, gen asendub me-ga või ne-ga (hitse, koole, pritse, seeme, säile, vööde) · sõnad mitu, mitu-setu, setu ja võti VORMISTIKUST: · ains part lõpp t liitub nõrgaastmelisele tüvele, millest puudub genitiivis lisandunud me või ne (juhet, keset, kümmet, mitut, mähet, rannet, solget, tõuset, õilet) · ains illat tugevaastmeline sse-lõpuline (jäätmesse, koolmesse, meetmesse, rekmesse) · de-mitmus moodustatakse tugevaastmelisets tüvest te-tunnuse abil (andmete, keermetesse, lahkmetest)
annaabi.ee 
