Ülekanne väntvõlli 2 pööret = nukkvõlli 1 pööre Nukkvõll Ülesanne avada ja sulgeda õigel ajal, kindlas järjekorras, läbi nookuri või tõukuri klappe. Iga silindri kohal kaks nukki Klapiajam Ülesanne liigutada klappi · nookur · Tõukur · nukkvõll · Nookurit liigutab nukkvõll · Nookur liigutab klappe OHC Ülaasetusega nukkvõll asetseb plokikaanel Ajamiks · hammasrihm · rullpukskett DOHC 2 nukkvõlli · E - väljalaskenukkvõll · I - sisselaskenukkvõll OHV Alaasetusega nukkvõll asub mootoriplokis. Ajam · rullpukskett · hammasrattad Klapimehhanism Ülesandeks · hoida klappi klapipesas · klapi avamisel ja sulgemisel pöörata klappi ümber oma telje Klapimehhanismi Plokikaande paigaldatud klapp asend Tõukurid Ülesanne liigutada klappe · mehhaaniline · hüdrauliline Klapid
töökindlus ning vähene hooldamise vajadus. Alaldi Töökoja tingimustes kasutatakse enamasti keevitamiseks alalisvoolu, mida saadakse keevitusalalditelt. Alaldi sisaldab trafot, alalduselemente, ventilaatorit ja keevitusvoolu reguleerimise seadet. Alaldi plussiks trafo ees on vooluvõrgu ühtlasem koormamine, miinuseks suurem maksumus. Generaator Välitingumustes, nt gaasitrasside keevitamisel, kasutatakse keevitusgeneraatoreid, mille ajamiks on sisepõlemismootor, mis on suur eelis, sest kõikjal ei pruugi olla võrguvoolu. Inverter Inverterid on kõige kaasaegsemad keevitusvoolu allikad, mis on elektroonilised. Eeliseks on head dünaamilised omadused, väike mass ning mõningad lisafunktsioonid. Inverterid kindlustavad püsivad keevitusparameetrid. Lisaks eelmainitud vooluallikaile on kasutusel teistsuguse konstruktsiooniga vooluallikad, sõltuvalt keevitamisel kasutatavast tehnoloogiast
tulenevalt töö omahinnast. Väikesed teemanditükid on lõiketera materjalis. Viimase koostis oleneb lõigatavast materjalist. Kui ta on liiga pehme, siis kulub kiiresti ja teemanditükid kukuvad välja ammendamata oma lõikeressurssi, liiga kõva materjali puhul vastupidi teemant kulub enne ja abrasiivsed omadused vähenevad. Teemantpuurimine Turul on firmad, mille varustus võimaldab puurida avasid diameetriga vahemikus 6 825 mm. Seadmete ajamiks on kas hüdroajam või elektrimootor. Seadmete tootjaid on palju. Näitena Rothenbergeri teemantpuurisüsteem Rodiacut 131 DWS koosneb universaalsetest seadmetest raudbetooni ja müüritöödel 10...131 mm läbimõõduga aukude tegemiseks. Seda saab kasutada neljal viisil: · Käsitsijuhitav märgpuurimine · Statsionaarne märgpuurimine · Käsitsijuhitav kuivpuurimine · Statsionaarne kuivpuurimine
Kelku on võimalik ümber paigutada ka käsiratta abil. Spoonipakkide vuukimismasin Juhul kui spoonipakkide juurdelõikamisel ei saavutata vajalikku pinna kvaliteeti, tehakse järelvuukimist. Vuukimismasin võimaldab töödelda spoonipakke pikkusega kuni 2000 mm. Vertikaalsed freespead on paigutatud liikuvale supordile. Mõlemal freespeal on eraldi ajam. Esimene freespea teeb jäme-, teine puhastöötluse. Suport pannakse liikuma piki töölauda hammaslattmehhanismi abil. Supordi ajamiks on kahe kiirusastmega reduktor. Käiku reverseeritakse teekonnalülitiga. Spoonipakk asetatakse horisontaalsele töölauale ja kinnitatakse pneumosurveseadme abil. Seejärel käivitatakse supordi ajam ning töödeldakse spoonipaki üks serv. Pärast seda vabastatakse spoonipakk survest ja töödeldakse teine serv. Liimivaltsid Liimi pealekandmine liimivaltsidega põhineb kontaktmeetodil. Valtsid on valmistatud
Kiilliite moodustamiseks freesitakse võllile ja ratta rummu sisepinda soon, millesse paigutatakse sobiva suurusega kiil. Kiilliiteid eelistatakse nende lihtsuse pärast. Nende puuduseks on vähene vastupidavus suuremale väändemomendile. 2. Võllid, teljed ja sidurid Ratas pöörleb jäigalt kinnitatud teljel. Ratas on liidetud võlliga ja pöörleb koos sellega. Sidureid kasutatakse kahe võlli omavaheliseks ühendamiseks. 3. Hüdroajami (hüdromootori) tööpõhimõte Ajamiks nimetatakse masina jõuallikat. Hüdroajamis (hüdromootoris) kasutatakse pumbast, mahutist, ventiilist ja mootorist koosnevat kinnist hüdrosüsteemi. Selles ringleb rõhu all olev õli. Õlirõhk tekitatakse pumbaga, mis saab energia elektrimootorilt. Surve all olev õli suunatakse turbiini ehk nn hüdromootorisse, mis omakorda käivitab vajaliku masina (võimasin). Hüdromootori pöörlemiskiirust reguleeritakse õli pealevoolu suurendamise või vähendamisega ventiili abil. 4
Esitada: seletuskiri, mastaabis eskiisid, koostejoonis, detaili joonised Joonis esitada formaadil A2 A4 Töö välja antud: 04.02.2010.a. Esitamise tähtpäev: 20.05.2010.a. Töö väljaandja: I.Penkov 1. Projekteerimise objekt ja lähted Projekteerimiseks on esitatud elektriajamiga vints kandevõimega 600 kg ja maksimaalse tõstekiirusega 0,06 m/s. Ajamiks on silindriline-mootorreduktor, mis on kettülekanne kaudu ühendatud vintsi trumliga. Trummel on terasdetailidest keevitatud konstruktsioon. Terase mark S235J2G3 EN 10025. Trummel kahe rummu kaudu toetub võllile. Võll on trumli täispikkusel. Võlli materjal teras C45E EN10083. Pöördemoment võllilt trumlile kantakse liistudega mõlema rummu kaudu. Võll toetub iseseaduvatele laagritele. Laagrisõlmed on poltidega ühendatud raamiga
monteerimiseks masinatesse. Mõlemad on silindrilise proofiliga elemendid, mis toetuvad otstega seadme korpuseletelg on selline masinaelement, mis ise ei pöörle, võimalades näiteks pöörelda sellel oleval rattal. Võlli otsad aga toetuvad laagritele, mis võimaldab neil pöörelda koos sellele(kiil või hammasliite abil) kinnitud rattaga. 3. Hüdroajami (hüdromootori) tööpõhimõte Ajamiks nim. masina jõuallikat. Tänapäevases piimatööstuses on selleks tavaliselt elektrimootor. Kuid esineb ka muude ajamistüüpide kasutamist, eriti hüdromootoreid, turbine, pneumosilindreid jms. Ajamite parameetrid on tavaliselt ajas ei muutu. Näiteks asünkroonmootoritel on kindel pöörlemiskiirus, võlli väändemoment ja võimsus. 4. Ülekanded Peamised piimatööstustes kasutatavad ülekanded on kiilrihmülekanne,
Valmiva vintsiga on võimalik tehases tõsta või liigutada erineva raskusega detail. See omakord muudab kiiremaks tööprotsessi. Tootearenduse perspektiiv on muuta vints efektiivsemaks ning lihtsamaks. Lisaks on võimalik vints automatiseerida. 1.3. Põhifunktsioonid, -parameetrid ja üldised tehnilised nõuded Põhifunktsioonid: - Koostetsehhis raskete hoonete detailide tõstmine ja liigutamine - Monteerimise lihtsustamine Ajamiks on silindriline- või tigu-mootorreduktor, mis on kettülekanne kaudu ühendatud vintsi trumliga. Üldised tehnilised nõuded: - Trossi kandevõime 1100 kg - Trossi liikumiskiirus 0,15 m/s - Ühendusviis – kettülekanne - Tagada konstruktsiooni võimalikult väike mass ja gabariitmõõtmed. Põhimaterjalid: Trummel on terasdetailidest keevitatud konstruktsioon. Terase mark – S235J2G3 EN10025
rõhust ja rõhukadudest. 23.Vooluhulga reguleerimise eesmärk ja moodused. Nende lühiiseloomustus. Hüdroajami töö käigus tuleb sageli reguleerida seadmelt saadavat liikumise kiirust. Kiiruse reguleerimine toimub töösilindrisse või hüdromootorisse antava vedeliku vooluhulga muutmise teel. Vooluhulga reguleerimine toimub kolmel viisil: · pumba tootlikkust muudetakse tema pöörete arvu muutmise teel leiab kasutamist, kui pumba ajamiks on sisepõlemismootor · pumba tootlikkust muudetakse tema pöördetootlikkuse muutmise teel Reguleerimine võib olla mehaaniline (käsitsi), elektriline või hüdrauliline. · kasutatakse mittereguleeritavat pumpa ja vooluklappe 24.Drosseli mõiste ja ehitus. Vooluregulaatorite põhimõtteline erinevus drosselist. Drosselid on reguleerimisseadmed, mille abil muudetakse täiturilt saadava liikumine kiirust.
..................................................................................15 9. Trumli arvutus................................................................................................. 17 Lisa1 .......................................................................................................................19 1. Projekteerimise eesmärk ja lähteandmed. Projekteerimiseks on esitatud elektriajamiga vints mille kandevõime on 800 kg ja maksimaalne tõstekiirus on 0,1 m/s. Ajamiks on silindriline- või tigu-mootorreduktor, mis on kettülekande kaudu ühendatud vintsi trumliga. Trummel on terasdetailidest keevitatud konstruktsioon. Terase mark S235J2G3 EN 10025. Trummel toetub võllile kahe rummu kaudu. Võlli materjal teras C45E EN 10083. Pöördemoment võllilt trumlile kantakse liistudega mõlema rummu kaudu. Võll toetub iseseaduvatele laagritele. Laagrisõlmed on kruvidega ühendatud raamiga. Raam on terastorudest
t. kõik rattad on juhtrattad. Pööramisel veereb sisemine juhtratas väiksema raadiusega kaart mööda kui välimine, seega tuleb sisemist juhtratast pöörata suurema nurga võrra. Kui seda tingimust ei arvestata, hakkab ratas üheaegselt veeremisega ka läbi libisema. See aga raskendab pööramist ja kulutab rehve. Rooliratta paigutuse järgi jagunevad roolid: · Vasakpoolseteks · Parempoolseteks Rool jaguneb: · Mehhanismiks · Ajamiks Roolimehhanismi põhiosa on reduktor, reduktor koos võimendiga või hammaslattmehhanism. Roolimehhanismi ülesandeks on roolirattalt jõu ülekandmine rooli ajamile. Reduktorite tööpaaridest on kõige rohkem levinud tigu ja rull, tigu ja sektor, kruvi ja mutter, kruvi ja mutter koos hammaslati ja sektoriga, koonushammasrattad, hammaslatt ja sektor. Rooliajam tagab erinevad pöördenurgad ratastele. Ajam omakorda kannab jõu juhtratastele või poolraamile. Rooliajam võib olla:
9. Mootori ploki elektriline soojendus 10. Mida võimsam mootor seda suurem jahutusvedeliku hulk 7 GAASIJAOTUSMEHHANISM Praktilise töö eesmärk: kinnistada teoorias omandatut, tutvuda konkreetse mootori ehitusega, sooritada mõõtmised, analüüsida töö tulemusi. Auto mark, mudel, mootori tähis: Toyota Supra 7M-GE Iseloomustus: 2 ülanukkvõlli, 24-klappi, klappide ajamiks hammasrihm, tõukurite tüüp- mehaanilised tõukurid, klappide reguleerimine- reguleerseibidega (paksus 2,92mm), klapiajam otse nukkvõllilt. Klapivahed: sisselase- 0,20mm, väljalase- 0,25mm Klapitõusu mõõtmine: Tulemusteks saime- Sisselase 7,1mm ja väljalase 7,4mm. Mootori gaasijaotusfaaside graafik Klapitõus (mm) Pöördenurk kraadides Graafik 1. 7M-GE Gaasijaotusfaasid Kuidas muudetakse gaasijaotusfaase?
................................................................................ 15 Kasutatud kirjandus ............................................................................................. 17 Lisa 1 ................................................................................................................... 17 1. Projekteerimise objekt ja lähted Projekteerimiseks on esitatud elektriajamiga vints kandevõimega 680 kg ja maksimaalse tõstekiirusega 0,1 m/s. Ajamiks on silindriline- või tigu-mootorreduktor, mis on kettülekanne kaudu ühendatud vintsi trumliga. Trummel on terasdetailidest keevitatud konstruktsioon. Terase mark S235J2G3 EN 10025. Trummel kahte rummude kaudu toetub võllile. Võll on trumli täispikkusel. Võlli materjal teras C45E EN10083. Pöördemoment võllilt trumlile kantakse liistudega mõlema rummu kaudu. Võll toetub iseseaduva laagritele. Laagrisõlmed on kruvidega ühendatud raamiga. Raam on
Tema otsad kinnituvad masina korpusele jäigalt (joonis 8). Võlli otsad aga toetuvad laagritele, mis võimaldab neil pöörelda koos sellele (kiil-või hammasliite abil) kinnituva rattaga (joonis 9). 4. 5. 6. Hüdroajami (hüdromootori) tööpõhimõte 7. Ajamiks nimetatakse masina jõuallikat. Tänapäeva piimatööstuses on selleks tavalisel elektrimootor. Ajamite parameetrid tavaliselt ajas ei muutu. Näiteks asünkroonmootoritel on kindel pöörlemiskiirus, võlli väändemoment ja võimsus. Nende pöörlemiskiirus on määratud voolu sagedusega, mis vooluvõrgus on konstantne (50 Hz). Nüüdseks on selles saadud üle tänu elektroonsetele sagedusmuunditele. Neis muundatakse vahelduvvool esmalt
maakividega. Puuritav materjal võib olla armeeritud või armeerimata. Kasutades avade tegemiseks teemantpuurimist välditakse puuritavale konstruktsioonile või selle lähedal olevatele detailidele mõjuvaid lööke ja vibratsiooni, mis on oluline tihti just vanade või renoveeritavate objektide puhul. Turul on firmad, mille varustus võimaldab puurida avasid diameetriga vahemikus 6 – 825 mm. Seadmete ajamiks on kas hüdroajam või elektrimootor. Näiteks Rothenbergeri Rodiacut 131 DWS koosneb universaalsetest seadmetest raudbetooni ja müüritöödel 10…131 mm läbimõõduga aukude tegemiseks. Kuivpuurimiskomplekti kuuluvad statiiv, teemant-puurkroon, betoonpinnale kinnitamise detailid ja montaažitööriistad. Tööks vajatakse lisaks imirootorit ja teemantkuivpuurkroone. Statiivi jäik alumiiniumist sammas on varustatud polüamiidist roopaga ja puurimissügavuse skaalaga. Sammas on jalami
Krohvimasinad krohvipritsid: mehhaanilised, pneumo-mehhaanilised. Esimest saab kasutada krohvisegu peale kandmiseks pindade kui ka müüritöödel müürimördi laotamiseks kivide kihtide vahele. Suurte töömahtude korral tuuakse valmis segu harilikult autodega betoonitehasest. Värvimistöödel kasutatavate seadmete jaotus ja omadused. Kõrgsurve väripritside eelised ja kasutuskohad. Kõrgsurve, kesksurve ja madalsurve värvimisseadmed. Eelised värvipritsid ei kasuta suruõhku vaid ajamiks on kolbpump. Võimalik pihustada pakse lakke, erinevaid värve, vahasid, tulekaitse võõpu, pahtleid jne. Paralleelselt saab töötada mitme püstoliga. Sobiv suuremahuliste viimistlustööde puhul ja teraskonstruktsioonide katmisel tulekaitsevõõpadega vm. 19. Keevitamine: Liigitus ja põhimõisted keevitamise tehnoloogiast ning seadmetest: käsikaarkeevituse toiteallikad ja seadmed (trafod, alaldid, generaatorid,
kontaktrõngaste ja harjade. Tänapäeval üle 300 MW turbogeneraatoritel kasutatakse nn kontaktivabu ergutussüsteeme. Kontaktivaba ergutussüsteem võimaldab kasutada väga suuri ergutusvoolusid, näit. 1200 MW generaatori ergutusvool on 7,5 kA. Sõltuvate ergutussüsteemide korral kasutatakse tavaliselt juhitavaid alaldeid, mis saavad toite põhigeneraatorilt või elektrisüsteemist. Turbogeneraatori reservergutajana kasutatakse tavaliselt alalisvoolugeneraatorit, mille ajamiks on asünkroonmootor. Asünkroonmootor saab tavaliselt toite elektrijaama omatarbesüsteemist. Seda tüüpi ergutajate (pöörlemiskiirus 750 p/min) võimsus on kuni 2 MW ja maksimaalne võimsus kuni 6 MW (kuni 30 s). Tavaliselt paigaldatakse üks reservergutaja 2 - 4 energiaploki kohta. Hüdrogeneraatorite korral kasutatakse alalisvoolugeneraatoril baseeruvat sõltumatut ergutussüsteemi kuni võimsusteni 170 MW. Tänapäeval minnakse ka hüdrogeneraatorite korral üle sõltuvatele
Sele 15 - Õhu sisselaske sulgemine 2.3.2.3 Sisselaskeklapi lukustamine avatud asendisse Seda meetodit kasutatakse eelkõige suurtes kolbkompressorites. Pärast kompressori sisselaskeklapi avatud asendisse lukustamist, ei ole kompressor võimeline tootma suruõhku (sele 16). Sele 16 - Sisselaskeklapi lukustamine 17 2.3.2.4 Kompressori ajami pöörlemissageduse muutmine. Meetodit kasutatakse enamasti juhul, kui kompressori ajamiks on sisepõlemismootor. Pöörlemissagedust muudetakse sellisel juhul kas käsitsi või automaatselt sõltuvalt töörõhust. Kui kompressori ajam on elektriline, kasutatakse muudetava pooluste arvuga elektrimootorit. Elektriajami puhul on see meetod väga harva kasutusel. 2.3.2.5 Õhu sissevoolu piiramine. Reguleerimine toimub õhu sissevoolu piiramise teel. Meetodit kasutatakse eeskätt kolb- ja turbokompressorite kasutamise korral. 2.3.3 Automaatne reguleerimine
Sele 15 - Õhu sisselaske sulgemine 2.3.2.3 Sisselaskeklapi lukustamine avatud asendisse Seda meetodit kasutatakse eelkõige suurtes kolbkompressorites. Pärast kompressori sisselaskeklapi avatud asendisse lukustamist, ei ole kompressor võimeline tootma suruõhku (sele 16). Sele 16 - Sisselaskeklapi lukustamine 17 2.3.2.4 Kompressori ajami pöörlemissageduse muutmine. Meetodit kasutatakse enamasti juhul, kui kompressori ajamiks on sisepõlemismootor. Pöörlemissagedust muudetakse sellisel juhul kas käsitsi või automaatselt sõltuvalt töörõhust. Kui kompressori ajam on elektriline, kasutatakse muudetava pooluste arvuga elektrimootorit. Elektriajami puhul on see meetod väga harva kasutusel. 2.3.2.5 Õhu sissevoolu piiramine. Reguleerimine toimub õhu sissevoolu piiramise teel. Meetodit kasutatakse eeskätt kolb- ja turbokompressorite kasutamise korral. 2.3.3 Automaatne reguleerimine
pöörlemiskiirust. Samuti muudetakse baasmasina mootori pöörlemiskiiruse muutmisega generaatori pöörlemiskiirust 750...1000 min-1 vahemikus mis muudab voolusagedust vahemikus 37...50 Hz ja voolutugevust 320...400V. Raskete koormate allalaskmine toimub mootoriga pidurdamisega (töötab generaatorina). Statsionaarsete tõstmiste korral on võimalik autokraana lülitada ka vooluvõrku. Hüdraulilistel autokraanadel võrreldes ülaltooduga puudub noole tugi nool toetub tõstesilindrile. Ajamiks on aksiaalkolbpumbad 36) Millised on tornkraanat iseloomustavad parameetrid. Millised on meil kasutatavate tornkraanade tööparameetrid? *L noole ulatus, *tõstevõime Q s.o. koorma kaal antud tööulatuse korral *koormusmoment M=LQ *tõstekõrgus *paigaldamissügavus *rööbe s.o rataste vahe *baas *tagumine gabariit *koormuse langetamise ja tõstekiirus Kaasaegsete tornkraanade tõstevõimed küündivad kuni 50 tonnini, tõstekõrgused kuni
26). Tühjendamise lihtsustamiseks erineva kõrgusega veokile on punkril hüdrotõste-mehhanism. Laadimiskonveier on mugulate laadimiseks veokile. See koosneb rõht-, kald- ja ülaosast. Rõhtosa on jäigalt kombaini raami küljes, kald- ja ülaosa raamid on omavahel liigendiliselt ühendatud. Konveier viiakse töö- ja teisaldusasendisse hüdrosilindri abil. Konveieri ülaosa kaldenurga muutmisega reguleeritakse mugulate kukkumiskõrgust (joonis 10.27). Käitus- ja juhtimisseadmed. Haakemasina ajamiks on vedava traktori käitusvõll, liikurmasinal mootor. Kombaini tööorganid käitatakse mehaaniliste ja hüdrauliliste ülekannete abil. Tööorganite juhtimine toimub hüdrauliliselt. Laadimiskonveieri ülaosa kaldenurga muutmine, kombaini töö- ja teisaldusasendisse seadmine (kaeveorgan, laadimiskonveier), samuti juhtrataste pööramine toimub hüdrosilindriga. Tööorganeid käitatakse (mugulapunkri konveier, laadimiskonveier jne) hüdromootorite abil. Tööorganite juhtimine
Sellest hetke st on kolmanda käigu hammasratas seotud läbi sünkronisaatori veetava võlliga. Asetsevad käigukastis lülitatavate hammasrataste vahel ja peavad ühtlustama ühendusse viidavate hammasrataste pöörlemissagedusi. Enne neid kasutati vahesidurit ja vahegaasi vanematel autodel. 68. Planetaarülekanne ja selle võimalikud ülekandeviisid Planetaarülekande ajamiks on satelliiti-de raam ja veetavaks osaks päikeseratas. Kui lülitushark lükkab planetaarülekande kroonratta ajami ühendusse satelliitide raami ajamiga, siis hakkavad need kaks osa koos pöörlema ja sama pöörlemine antakse ka päikeserattale. Planetaar-ülekanne töötab otseülekandel. Kui aga lülitushargi abil planetaarüle-kande kroonratas lukustatakse, siis hakkavad satelliidid vedama päikeseratast ülekandearvuga
reduktorite puhul o kiiruse reŅeerimispiirkond on D: 1: 7; välisjahufuse puhul kurrj 1 : 20 -l e mootori r,õimsus on D : l : 15 puhul nirnivõimsusest asfirre r,õrra r,äiksenr o konstantse momendiga talitlus kuni 50 Hz-ni, üle 50 Hz moment r,äheneb . sobib tõsternehhanisnri ajamiks kui 70 Hz pulrul on 4-pooluselise mooįori pöörlemissagedus u. 2000 min_1 . knni 50 Hz įirkonnas orr aiamil piisav r,õinrsusvaru ]0l50: . kiįruse reguleerirnispiirkond väĮisjahufirse puhul on D : 1: l0 rnootot'i võimsus on D: t : 20 puhul rumivöirnsusest astrne võra väiksem konstantse momendiga talitlus kuni 50 ĪLz-t^ti.50...60 Hz moment väļieneb
annaabi.ee 
