, Ltd. Jan., 2008 First Edition Table of Content E-1 Cylinder Head Cover ................................................................................................................ 1 E-2 Cylinder Head ......................................................................................................................... 2 E-3 Crankshaft & Valves ................................................................................................................ 6 E-4 Timing Chain & Tensioner ........................................................................................................... 7 E-5 Cylinder ................................................................................................................................... 9 E-6 Right Crankcase Cover ..............................................
, Ltd. Jan., 2008 First Edition Table of Content E-1 Cylinder Head Cover ................................................................................................................ 1 E-2 Cylinder Head ......................................................................................................................... 2 E-3 Crankshaft & Valves ................................................................................................................ 6 E-4 Timing Chain & Tensioner ........................................................................................................... 7 E-5 Cylinder ................................................................................................................................... 9 E-6 Right Crankcase Cover ..............................................
70. To draw (in) Sisse tõmbama 71. Conventional (piston engine) Tavapärane (kolbmootor) 72. Range ulatus 73. Vibration-free Vibratsioonivaba 74. Four-stroke engine neljataktiline mootor 75. Jet engine Reaktiivmootor 76. Rocket engine Raketimootor 77. Piston engine Kolbmootor 78. Intake stroke Sisselasketakt 79. Inlet valve Sisselaskeklapp 80. Compression stroke Survetakt 81. Spark säde 82. Combustion gases põlemisgaasid 83. To push Tõukama 84. Crankshaft Väntvõll 85. Exhaust stroke Väljalasketakt 86. To transmit üle kandma 87. Gearbox käigukast 88. To turn forwards- pöörlema ettepoole 89. Due to - millegi tõttu 90. Combined movement kombineeritud liikumine 91. To turn backwards pöörlena tagurpidi 92. Gear stick käigukang 93. Reverse gear tagasikäik 94. Approximately ligikaudu, umbkaudu 95. Vaporised fuel aurustatud kütus 96. To inject sisse pritsima 97
immediate power boost when you step on the gas. It takes a second for the turbine to get up to speed before boost is produced. This results in a feeling of lag when you step on the gas, and then the car lunges ahead when the turbo gets moving. SUPERCHARGER Adding a supercharger is a great way to achieve forced air induction.A supercharger is any device that pressurizes the air intake to above atmospheric pressure. Superchargers are powered mechanically by belt- or chain-drive from the engine's crankshaft. Getting more fuel into the charge would make for a more powerful explosion. But you can't simply pump more fuel into the engine because an exact amount of oxygen is required to burn a given amount of fuel. This chemically correct mixture -- 14 parts air to one part fuel -- is essential for an engine to operate efficiently. The bottom line: To put in more fuel, you have to put in more air. That's the job of the supercharger
Overrunning Clutch ,Overdrive Unit ,Piston Retainer ,Overdrive Clutch ,Direct Clutch ,Intermediate Shaft ,Front Bearing ,Housing ,Rear Bearing ,Output Shaft ,Seal ,Overdrive Overrunning Clutch ,Overdrive Planetary Gear ,Direct Clutch Spring ,Overdrive Clutch Piston ,Valve Body Assembly ,Filter ,Front Planetary Gear ,Rear Clutch,Transmission ,Rear Planetary Gear. 3. In motor vehicle applications, the transmission will generally be connected to the crankshaft of the engine. The output of the transmission is transmitted via driveshaft to one or more differentials, which in turn drive the wheels.In automatic gearbox different gear ratios selected by hydraulik pressure.In manual gearbox different gear ratios selected by gear lever.
1.2 Ehitus?(Põhiosad) 1.3 Tööpõhimõte? Väntmehhanism- muudab kütuse põlemisel tekkinud gaaside rõhu (edaspidi-indikaatorrõhk pi) kolvi edasi-tagasi liikumise abil väntvõlli pöörlevaks liikumiseks. Tema osad on: plokikaas, silinder, kolb koos rõngaste ja sõrmega, keps ja väntvõll. Vänt-kepsmehhanism koosneb järgmistest osadest: a) kolb (piston); b) kolvirõngas (piston-ring); c) kolvisõrm (wristpin); d) keps (connecting rod) ja selle laagrid; e) väntvõll (crankshaft) ja selle laagrid; f) hooratas. 1. Kolb Kolvi funktsioonid on a) kanda põlemisgaaside poolt tekitatud jõud üle kepsule, b) töötada koos kepsuga ja tagada silindris selle liikumisteekond, c) oma konstruktsiooni ja lisaelementidega tihendada mootori põlemiskambrit ja eristada see karterist, d) üle kanda soojust jahutussüsteemi, e) kahetaktilistel mootoritel juhtida seguvahetust. Kolb omab järgmisi osi: a) kolvipõhi (npisto head); b) kolvipea (piston crown or ring belt);
lubricating oil off the piston rod. From the three lowermost grooves the oil is returned to the crankcase, through bores in the stuffing box housing. VOCABULARY prevent takistama; vältima ; scraper ring õlirõngas scrape kraapima, kratsima CROSSHEAD WITH CONNECTING ROD The connecting rod connects the top and bottom end bearings and converts the reciprocating forces on the piston into rotating power in the crankshaft. The connecting rod is made of forged steel and provided with bearing caps of nodular iron for the crosshead bearing and crankpin bearing. An oil hole is bored through the center of the rod to allow passage of lubricating oil between the bearings. The crosshead bearing transmits the full gas load from the piston to the connecting rod and crankshaft. The crosshead is designed as a center part with a bearing journal fitted at each end, on which the guide shoes are fitted. The crosshead
stroke. During the intake stroke, the piston moves down in time with the opening of the intake valve. This allows the cylinder to become full of an air and gas mixture. This mixture is compressed during the compression stroke, which increases the compression pressure at which the gas mixture will be ignited, or self-ignited. The combustion stroke is the stroke following the explosion of the mixture, and this stroke is what powers the car. It is this stroke that powers the crankshaft, and allows for the car to move. The final stroke is the exhaust stroke. The exhaust valve opens when the piston hits the bottom, and the piston pushes the exhaust out. Both engines also have camshafts, which operate the opening and closing of valves. Difference The main difference between a gasoline engine and a diesel engine is the fuel used. The main difference between these fuels is the combustion ratio at which each will explode. Gasoline
- To draw (in) Sisse tõmbama - Conventional (piston engine) Tavapärane (kolbmootor) - Range ulatus - Vibration-free Vibratsioonivaba - Four-stroke engine neljataktiline mootor - Jet engine Reaktiivmootor - Rocket engine Raketimootor - Piston engine Kolbmootor - Intake stroke Sisselasketakt - Inlet valve Sisselaskeklapp - Compression stroke Survetakt - Spark säde - Combustion gases põlemisgaasid - To push Tõukama - Crankshaft Väntvõll - Exhaust stroke Väljalasketakt - To ransmit üle kandma - Gearbox käigukast - To turn forwards- pöörlema ettepoole - Due to - millegi tõttu - Combined movement kombineeritud liikumine - To turn backwards pöörlena tagurpidi - Gear stick käigukang - Reverse gear tagasikäik - Approximately ligikaudu, umbkaudu - Vaporised fuel aurustatud kütus - To inject sisse pritsima - Instantly koheselt,silmapilkselt
location (arrowed) - 1.6 EFI engine appear badly burnt or pitted, renew the cap. described from paragraph 8 onwards. 1·12 Every 6000 miles or 6 Months 13.5a Contact breaker points gap (A) - Bosch distributor 13.5b Contact breaker points gap (A) - Lucas distributor 5 To adjust the points using feeler blades, 7 Refit the rotor arm and the distributor cap. accordance with the manufacturer's turn the crankshaft using a spanner on the 8 If a dwell meter is available adjust the instructions. However, the use of one type of crankshaft pulley bolt until the heel of the contact breaker points by measuring and meter is outlined as follows. contact breaker arm is on the peak of one of setting the dwell angle as follows. 11 Remove the distributor cap and rotor arm
põlemiskambri maht combustion chamber volume põsk web, crankweb raamkael journal pin raamlaager journal bearing raske kütus heavy fuel oil ridamootor in-line engine ringlusjahutus circulation cooling ringlusõli tank oil circulation tank, oil sump tank ringprotsess cycle rippuv väntvõll hanged crankshaft ristpea crosshead ristpea juhtliist crosshead guide, guide bar ristpea liugur crosshead guiding shoe ristpea tapp crosshead pin ristpea laager crosshead bearing ristpeamootor crosshead engine ristpeata mootor trunk engine rootorpuhur rotary blower rõhk pressure segupaak mixing tank
Toyota kasutatav gaasijaotust muutev süsteem on tuntud VVT-i (Variable Valve Timing with intelligence) nime all. 8 Gaasijaotusmehhanismi detailide inglisekeelsed nimetused Nukkvõll- Camshaft Sisselaske klapp- Intake valve Väljalaske klapp- Exhaust Valve Põlemiskaber- Combustion chamber Hammasrihm- Timing belt Rihmapinguti- Tensioner pulley Väntvõll- Crankshaft Klapivedru- Valve spring Nookur- Rocker arm Plokikaas- Cylinder head Hüdrotõukur- Hydraulic valve lifter (tappet) Mehaaniline tõukur- Mechanical valve lifter (tappet) Tihendid/Laagrid: klapikambrikaane kummist tihend, klapisääretihendid, plokikaane tihend, simmerlingid (kaelustihend). Küsimused: 1. Mis määrab mootori tööjärjekorra? Silindrite arv ja sellest sõltuv väntvõlli ehitus ning nukkvõll. 2. Milline on ülekandearv ajamis väntvõllilt nukkvõllile?
Pöörlemisagedus Väntvõlli pöörete arv ajaühikus (pööret/minutis) Koormus Ühe tsukli jooksul tehtud töö Võimsus Väntvõlli poolt sekundis tehtud töö, võrdeline koormuse ja pöörlemisagedusega Surveaste Silindri üldmahu ja põlemiskambri mahu suhe Vänt, keps mehhanism Vänt-kepsmehhanism koosneb: a) kolb (piston); b) kolvirõngas (piston-ring); c) kolvisõrm (wristpin); d) keps (connecting rod) ja selle laagrid; e) väntvõll (crankshaft) ja selle laagrid; f) hooratas. Kolb Kolvi tüübid on 1) silinderkolb, 2) pöördkolb, 3) tervikkolb, 4) liitkolb. Kolvi funktsioonid on a) kanda põlemisgaaside poolt tekitatud jõud üle kepsule, b) töötada koos kepsuga ja tagada silindris selle liikumisteekond, c) oma konstruktsiooni ja lisaelementidega tihendada mootori põlemiskambrit ja eristada see karterist, d) üle kanda soojust jahutussüsteemi,
Joonis 2 1.4 Keps(connecting rod) Keps - on väntmehhanismi osa, mille abil muudetakse sirgjooneline liikumine, ringjooneliseks liikumiseks või vastupidi. Kepsul on kaks pead, millede sees on laagrid, nende kaudu on ta ühendatud kolvi ja väntvõlliga. Kepsu kaudu kandub jõud kolvilt väntvõllile või vastupidi, sõltuvalt mehhanismist. Kepsulaagrid on kas liug- või veerelaagrid. Nende ülesandeks on vähendada liitekohas hõõrdejõudu. Joonis 3 1.5 Väntvõll(crankshaft) Väntvõll - on väntmehhanismi osa, mille abil muudetakse kepsu vahendusel kolvi sirgjooneline liikumine, ringjooneliseks liikumiseks või vastupidi. Väntvõll koosneb võlli- ja vända kaeltest, põskedest ja vastukaaludest. Võllikaelad asuvad ühel sirgel ja pöörlevad ümber oma telje. Vändakaelad on võllikaelte telje suhtes nihutatud teatud kaugusele ning asetsevad, sõltuvalt mootoritüübist, ka omavahel erinevate nurkade all. Väntvõlli vändakaelte asetus
engine that uses the heat of compression to initiate ignition and burn the fuel that has been injected into the combustion chamber. This contrasts with spark-ignition engines such as a petrol engine (gasoline engine) or gas engine (using a gaseous fuel as opposed to gasoline), which use a spark plug to ignite an air-fuel mixture. 1.1.1.1) A two-stroke, two-cycle, or two-cycle engine is a type of internal combustion engine which completes a power cycle in only one crankshaft revolution and with two strokes, or up and down movements, of the piston in comparison to a "four-stroke engine", which uses four strokes. This is accomplished by the end of the combustion stroke and the beginning of the compression stroke happening simultaneously and performing the intake and exhaust (or scavenging) functions at the same time. 1.1.1.2) A four-stroke engine (also known as four-cycle) is an internal combustion engine
kiskumas. Ülevalpool peavad kolvid vastu võtma kogu põlemisrõhu ja temperatuuri, millest tulenevalt ei saa neid ka just õhkõrnu teha. Seda eriti nitro ja/või kompressori kasutamise korral. Ja vahest kõige raskemas olukorras on kepsud, kes peavad väntvõlli ja kolbide vahel kuidagi hakkama saama. Nüüd aga siis lähemalt sellest, mida neeb jupid endast kujutavad ja kuidas oma raskele koormusele vastu peavad. Väntvõll Väntvõll (crankshaft, crank) on mootoris väga keskne komponent, mis muudab kolbide ülesalla liikumise pöördliikumiseks, mis lõpuks paneb pöörlema rattad. See, kas rattad ka kenasti kohapeal ringi käia suudavad, jällegi väntvõlli omadustest eriti ei sõltu, välja arvatud niipalju, et väntvõll määrab kindlaks mootori kolvikäigu, mis koos silindri läbimõõduga annab töömahu, millest omakorda sõltuvad pöördemoment ja võimsus.
seda ise suunas kiskumas. Ülevalpool peavad kolvid vastu võtma kogu põlemisrõhu ja temperatuuri, millest tulenevalt ei saa neid ka just õhkõrnu teha. Seda eriti nitro ja/või kompressori kasutamise korral. Ja vahest kõige raskemas olukorras on kepsud, kes peavad väntvõlli ja kolbide vahel kuidagi hakkama saama. Nüüd aga siis lähemalt sellest, mida neeb jupid endast kujutavad ja kuidas oma raskele koormusele vastu peavad. Väntvõll Väntvõll (crankshaft, crank) on mootoris väga keskne komponent, mis muudab kolbide üles-alla liikumise pöördliikumiseks, mis lõpuks paneb pöörlema rattad. See, kas rattad ka kenasti kohapeal ringi käia suudavad, jällegi väntvõlli omadustest eriti ei sõltu, välja arvatud niipalju, et väntvõll määrab kindlaks mootori kolvikäigu, mis koos silindri läbimõõduga annab töömahu, millest omakorda sõltuvad pöördemoment ja võimsus.
I Inlet camshaft, Luftzuführventil V valve, Ventile P piston, Kolben R rocker, Pleuelstange C crankshaft, Kurbenwelle W water, Kühlwasserschächte 4. Kolbmootoris toimuvate protsesside loetelu ja iseloomustus 1) sisselaskeprotsess; 2) surveprotsess; 3) segumoodustusprotsess; 4) põlemisprotsess; 5) paisumisprotsess; 6) väljalaskeprotsess. Sisselaskeprotsessi ülesandeks on täita silinder ottomootoris värske kütteseguga ja diiselmootoris puhta õhuga
annaabi.ee 
