Mootor (3)

Mootor
1. Mootori ehitus
1.1 Väntmehhanism
Väntmehhanismi - ülesanne on muuta kepsu sirgjooneline liikumine väntvõlli pöördjooneliseks liikumiseks.
1.2 Hooratas (flywheel)
Hooratas - on masina (mehhanismi) element, mille ülesandeks on kineetilise energia (pöörlemise) salvestamine, et hiljem seda energiat kasutada masina (mehhanismi) edasiseks töövõimeks. Hooratast kasutatakse mehhanismi töö ühtlustamiseks ning ka töövõime jätkamiseks näiteks sisepõlemismootorites. Samuti kasutatakse hooratast güroskoop kompassides. Lihtsaim näide hoorattast on laste mänguasi vurr.
Joonis 1
1.3 Kolb(pistion)
Kolb - on mehhanismi osa, mis asub ja liigub reeglina silindris ning millele avaldatakse erineval moel jõudu, et see annaks sellest saadud energia edasi masinale või seadmele. Kolvi põhi osad: kolvi silm , kolvi pea, kolvi hõlm ,
Kolvi sooned , rõnga lukk
Joonis 2
1.4 Keps (connecting rod)
Keps - on väntmehhanismi osa, mille abil muudetakse sirgjooneline liikumine, ringjooneliseks liikumiseks või vastupidi. Kepsul on kaks pead, millede sees on laagrid, nende kaudu on ta ühendatud kolvi ja väntvõlliga. Kepsu kaudu kandub jõud kolvilt väntvõllile või vastupidi, sõltuvalt mehhanismist. Kepsulaagrid on kas liug- või veerelaagrid. Nende ülesandeks on vähendada liitekohas hõõrdejõudu.
Joonis 3
1.5 Väntvõll( crankshaft )
Väntvõll - on väntmehhanismi osa, mille abil muudetakse kepsu vahendusel kolvi sirgjooneline liikumine, ringjooneliseks liikumiseks või vastupidi. Väntvõll koosneb võlli- ja vända kaeltest, põskedest ja vastukaaludest. Võllikaelad asuvad ühel sirgel ja pöörlevad ümber oma telje. Vändakaelad on võllikaelte telje suhtes nihutatud teatud kaugusele ning asetsevad, sõltuvalt mootoritüübist, ka omavahel erinevate nurkade all. Väntvõlli vändakaelte asetus ja arv sõltub silindrite arvust. Näiteks on ühesilindrilisel mootoril üks vändakael. Neljasilindrilisel ridamootoril aga neli vändakaela, mis asetsevad teineteise suhtes erinevate nurkade all, et töötaktid eri silindrites vahelduksid ühtlaselt. Sisepõlemismootori väntvõlli ühte otsa kinnitub hooratas, mis ühtlustab pöörlemist.
Joonis 3
1.6 Mootori plokk ( engine block)
Mootoriplokk on kõige keerukam mootori agregaat , mis on valmistatud hallmalmist, alumiiniumi- või magneesiumisulamist (ML 5) liiv- või muldvormvalu teel
Joonis 4
1.7 Liuglaager ( bearing shells )
1.7.1 Kepsu laager - ülesanne on tihendada lõtku kepsu ja väntvõlli vahel.
Joonis 5
1.7.2 Raam laager – ülesanne on vähendada lõtku väntvõlli ja raami vahel
Joonis 6
1.8 Hülss( cylinder )
Hülsi ülesanne on juhtida kolvi sirgjoonelist liikumist
Joonis 7
1.9 Surverõngad e. kompresioonirõngad ( piston ring) – tihendada lõtku kolvi ja hülsi vahel ja jahutada.
Joonis 8
Nr.2 Gaasijaotusmehhanism
1.1 Põhi osad – plokikaan , klapid , nukkvõll(võllid) , klapi vedrud , tõukurid , nookurid , tõukur vardad , klapisääre tihendid , pool kuud , jaotus hammasratas , sisselaske kollektor , väljalaske kollektor , klapi taldrikud
1.1.2- tõukurid- hüdrotõukur, rulltõukur, silindri kujuline, pendel tõukur
1.2 Ülesanne – võimaldab õigel ajal küttesegul pääseda silindrisse ning põlenud gaasidel sealt väljuda
1.3Ajamid – hammasratas ajam , hammasrihm ajam , kett ajam
2 OHV – (overhead valve ) klapid ripuvad ja nukkvõll asub all
2.1 OHC – (overhead cam ) klapid ripuvad ja nukkvõll asub üleval
2.2 SOHV – ( Single Overhead Valve)klapid on sega asetusega ja nukkvõll asub üleval
2.3 DOHV – ( Double Overhead Valve) klapid ripuvad ja nukkvõlle on kaks ja need üks üleval ja teine all
2.4 DOHC – (double overhead camshaft ) klapid ripuvad ja nukkvõlle on 2 ja need asuvad üleval
2.5 OH – ( overhead ) klapid ripuvad
2.6 SV – ( single valve ) üks klapp
Joonis 9. kettajam
Joonis 10. rihmajam
Joonis 11. hammasratas ajam
Nr.3 Õlitussüsteem
1.Ülesanne- õlitus süsteemi ülesanne on jahutada , määrida , puhastada , korrosiooni kaitse .
2. Põhiosad

• Õlipump
  
• Karter
  
• Karteri kork
  
• Õlivõttur
  
• Õli filter
  
• Reduktsiooni klapp
  
• Õli kanalid
  
• Õli tsentrifugaalfilter
  
• Manomeeter
  
• Tihendid (väntvõlli otsa tihendid ja karteri tihendid)
  

Joonis 12. õlifilter
Joonis 13. karter – oil pan
Joonis 14.õlifilter – oil filter
Joonis 15. õlivõttur – sump strailer
Joonis 16. tsentrifugaal klapp
Joonis 17. õli kork
Joonis 18. manomeeter - manometer
Jahutussüsteem Nr.4
(cooling system )
1.Ülesanne?
2.Põhiosad?
3.Skeem?
1.Jahutada mootorit ülekuumenemise eest ja hoida ühtlast temperatuuri.
2. radiaator , lõdvikud , jahutusvedelik , jahutussärk , salongi radiaator , veepump, jahutus tiivik , termostaat klapp , radiaatori kork , paisupaak ,
2.1
a) radiaator – jahutada jahutus vedeliku
b) lõdvikud – juhib mootorist radiaatorisse jahutus vedeliku
c) jahutusvedelik – kaitseb mootorit üle kuumenemise eest ja hoiab ühtlast temperatuuri
d) jahutussärk – asub plokikaanes ja mootori plokis , jahutab silindreid ja kolbe
e) salongi radiaator – toodab sooja auto salongi
f) veepump – ajab mootoris jahutus vedeliku ringi
g) jahutus tiivik – jahutab radiaatorit
h) termostaat klapp – reguleerib mootori vee ringlust ( suur ja väike ring )
i) radiaatori kork – reguleerib survet jahutus süsteemis ( vaakum klapp ja surve klapp)
3.
Joonis 19. Radiaatori ehitus
Joonis 20.mootori jahutus süsteem (engine cooling system)
Joonis 21. vedeliku liikumine mootoris
Joonis 22.
Jahutus süsteemi osad
Joonis 23.
Corvette mootori jahutus süsteem
Tosool - A-40M on Ve­ne standar­di GOST 28084-89 järg­ne ja­hu­tus­ve­de­li­ku ni­me­tus. Sõ­na «tosool» ka­su­ta­mi­ne ja­hu­tus­ve­de­li­ku ase­mel on meil Ees­tis veel en­di­se NSV Lii­du ajast ka­su­tu­se­le jää­nud kee­le­ru­di­ment.
Tosool A40M on aga üks pal­ju­dest ja­hu­tus­ve­de­li­ke mar­ki­dest. Ka­su­ta­des ära ost­ja­te tead­ma­tust, müüak­se Ees­tis tosooli ni­me all ka kait­se­oma­dus­te­ta, heal ju­hul vaid kül­mu­mis­kind­lat ve­de­lik­ku (ta­va­li­selt –400C). Pal­jud siin müü­da­vad nn tosoolid ei täi­da min­geid nüüdisaeg­se­te­le ja­hu­tus­ve­de­li­ke­le esi­ta­ta­vaid teh­ni­li­si nõu­deid ning ei so­bi te­ge­li­kult auto­de­le. Ost­jaid mee­li­ta­tak­se vaid ma­da­la hin­na­ga.
Tänapäevane antifriis
Tei­ne se­ga­dust te­ki­tav sõ­na on an­ti­friis (ingl k antifreeze – kül­mu­mis­vas­ta­ne), mis oli nõu-­ko­gu­de ajal eba­õn­nes­tu­nult ka­su­tu­se­le võe­tud ja­hu­tus­ve­de­li­kuks ka­su­ta­ta­va baas­aine monoetüleenglükooli (il­ma ma­nus­te­ta ja­hu­tus­ve­de­li­ku) ni­me­tus, mis kait­ses ainult kül­mu­mi­se vas­tu. Se­da ka­su­ta­ti ena­mas­ti sõ­ja­töös­tu­ses ja põl­lu­ma­jan­du­ses, ku­na pol­nud pii­sa­valt vas­ta­vaid kor­ro­sioo­ni­kait­se ma­nu­seid.
Tä­na­päe­va­seid an­ti­frii­se ei to­hi se­gi aja­da nn ve­ne ku­na­gis­te «an­ti­frii­si­de­ga». Lää­ne­maa­il­mas ni­me­ta­tak­se ja­hu­tus­ve­de­li­ku kont­sent­raa­te sõ­na­ga «antifreeze» või «antifreeze/engine coolant » ning val­mis ja­hu­tus­ve­de­lik­ke ni­me­ga «engine coolant».
Tänapäeva auto­des ka­su­ta­ta­vad ja­hu­tus­ve­de­li­kud on ena­mas­ti monoetüleenglükooli baa­sil (al­ter­na­tiiv on propü-leenglükool). Sel on ve­si­la­hu­ses head kül­ma­kait­se- ja soo­jus­üle­kan­de oma­du­sed, mis ta­ga­vad kii­re ja­hu­ta­mi­se (sealt ka ni­me­tus) ning kait­se pa­ka­se vas­tu (olu­li­ne vaid meie klii­mas).
Pa­ra­ku on ni­me­ta­tud aine vä­ga kor­ro­dee­riv. See­pä­rast li­sa­tak­se sel­le­le eri­ne­vaid ma­nu­seid, et kaits­ta süs­tee­mi kor­ro­sioo­ni­kah­jus­tus­te eest. Auto­töös­tu­se tor­mi­li­se aren ­gu­ga on ja­hu­tus­süs­tee­mid muu­tu­nud väik­se­maks, õhe­maks, ve­de­li­ke ring­le­mi­se kii­rus tõus­nud mi­tu kor­da, töö­tem­pe­ra­tuur kerkinud ning ka­su­tu­se­le on võe­tud uusi kerg­me­tal­le (alu­mii­nium, mag­nee­sium jt su­la­mid). Sel­le­pä­rast on avar­du­nud ka ja­hu­tus­ve­de­li­ke va­lik.
Ma­nu­sed on üle ela­nud mi­tu põlv­kon­na­va­he­tust. Loo­bu­tud on kesk­kon­na- ja ter­vi­se­oht­li­kest nit­ri­ti­test, nit­raa­ti­dest, amiinidest ja fos­faa­ti­dest, mis on en­di­selt ka­su­tu­sel Ve­ne­maa pä­rit­olu ja­hu­tus­ve­de­li­kes. Ka GOST-stan­dard on üle-eel­mi­se põlv­kon­na ret­sep­tuu­ri­ga.
Kui ja­hu­tus­süs­tee­mi­des ha­ka­ti ka­su­ta­ma alu­mii­niu­mi su­la­meid, tu­lid ma­nus­te­na ka­su­tu­se­le si­li­kaa­did: 1980. aas­ta­test ku­ni 2000. aas­ta­ni. Sel­le­pä­rast ni­me­ta­tak­se neid ja­hu­tus­ve­de­lik­ke si­li­kaa­dibaa­si­lis­teks.
Vii­ma­se põlv­kon­na ja­hu­tus­ve­de­li­ke ma­nu­sed on ju­ba or­gaa­ni­list pä­rit­olu. Nen­de abil on ol­nud või­ma­lik pi­ken­da­da ja­hu­tus­ve­de­li­ke kasutusvälpa viie ja ena­ma aas­ta­ni.
Joonis 24. Tosool
16