....................................................................2 2. Mootori töötsükkel................................................................................4 3. Põhimõisted........................................................................................6 4. Vänt- kepsmehhanism............................................................................7 5. Õlitussüsteem....................................................................................10 6. Jahutussüsteem...................................................................................15 1. Automootorite liigitus *Mootor on seade, mis muudab energiat mehaaniliseks tööks. 1.1 Liigitus kütuse järgi. · Bensiinimootor. · Diiselmootor. · Gaasimootor. · Elektrimootor. · Hübriidmootor (gaas + elekter), (bensiin + elekter). 1.2 Mootorite litraaz. · 0,7 l
· Elektrilise sundsüütega · Kompressioonsüütega 2.2 Jahutusviis · Vedelik · Õhkjahutus 2. Mootori töötsükkel Mootori töötsükliks nimetatakse üksteisele järgnevate protsesside kordumist, mille vältel kütuses olev keemiline energia muudetakse soojusenergiaks ja see omakorda mehaaniliseks tööks. Need protsessid korduvad kindlas järjekorras kõigis silindrites. Kahetaktilise mootori puhul toimub töötsükkel ühe väntvõlli pöörde jooksul. Neljataktilise mootori puhul toimub töötsükkel kahe väntvõlli pöörde jooksul. Taktiks nimetatakse töötsükli osa, mis toimub kolvi liikumisel ühest äärmisest asendist teise. Neljataktilise mootori töötsükkel koosneb neljast taktist: 1. SISSELASKETAKT Silindri täitmine põleva seguga, kolb liigub alumisse surnud seisu - väntvõlli poole, väntvõll teeb pool pööret, silindri maht on takti lõpus kõige suurem. 2. SURVETAKTIKS.
· Elektrilise sundsüütega · Kompressioonsüütega 2.2 Jahutusviis · Vedelik · Õhkjahutus 2. Mootori töötsükkel Mootori töötsükliks nimetatakse üksteisele järgnevate protsesside kordumist, mille vältel kütuses olev keemiline energia muudetakse soojusenergiaks ja see omakorda mehaaniliseks tööks. Need protsessid korduvad kindlas järjekorras kõigis silindrites. Kahetaktilise mootori puhul toimub töötsükkel ühe väntvõlli pöörde jooksul. Neljataktilise mootori puhul toimub töötsükkel kahe väntvõlli pöörde jooksul. Taktiks nimetatakse töötsükli osa, mis toimub kolvi liikumisel ühest äärmisest asendist teise. Neljataktilise mootori töötsükkel koosneb neljast taktist: 1. SISSELASKETAKT Silindri täitmine põleva seguga, kolb liigub alumisse surnud seisu - väntvõlli poole, väntvõll teeb pool pööret, silindri maht on takti lõpus kõige suurem. 2. SURVETAKTIKS.
Pöörlemisagedus Väntvõlli pöörete arv ajaühikus (pööret/minutis) Koormus Ühe tsukli jooksul tehtud töö Võimsus Väntvõlli poolt sekundis tehtud töö, võrdeline koormuse ja pöörlemisagedusega Surveaste Silindri üldmahu ja põlemiskambri mahu suhe Vänt, keps mehhanism Vänt-kepsmehhanism koosneb: a) kolb (piston); b) kolvirõngas (piston-ring); c) kolvisõrm (wristpin); d) keps (connecting rod) ja selle laagrid; e) väntvõll (crankshaft) ja selle laagrid; f) hooratas. Kolb Kolvi tüübid on 1) silinderkolb, 2) pöördkolb, 3) tervikkolb, 4) liitkolb. Kolvi funktsioonid on a) kanda põlemisgaaside poolt tekitatud jõud üle kepsule, b) töötada koos kepsuga ja tagada silindris selle liikumisteekond, c) oma konstruktsiooni ja lisaelementidega tihendada mootori põlemiskambrit ja eristada see karterist, d) üle kanda soojust jahutussüsteemi,
Mootor Olenevalt mootori ehitusest toimub see protsess kas ühe või kahe väntvõlli pöörde jooksul, kui ühe siis on tegemist 2 taktilise mootoriga, kui kahe siis 4taktilise. Taktiks nimetatakse töötsükli osa, mis toimub ühes äärmisest asendist teise. Kolvi äärmisi asendeid nimetatakse ülemiseks ja alumiseks surnudseisuks. 4taktilise mootori töötsükkel koosneb 4jast taktist. 1) Silindri täitmine põleva seguga, kolb liigub A.S.S-i väntvõlli poole väntvõll teeb pool pööret, silindri maht on kõige suurem see on sisselaske takt. 2) Kolb hakkab liikuma vastassuunas põleva segu silindrisse andmine lõppeb silindrisse jõudnud segu surutakse kokku kolb jõuab ülemisse surnud seisu, väntvõll on teinud järgmise poolpöörde silindri maht on kõige väiksem, seda nimetatakse surve taktiks. 3) Kokkusurutud põlev segu süüdatakse eletrisädemega kolb surutakse Ü.S.S alumisse
Mootor 1. Mootori ehitus 1.1 Väntmehhanism Väntmehhanismi - ülesanne on muuta kepsu sirgjooneline liikumine väntvõlli pöördjooneliseks liikumiseks. 1.2 Hooratas(flywheel) Hooratas - on masina (mehhanismi) element, mille ülesandeks on kineetilise energia (pöörlemise) salvestamine, et hiljem seda energiat kasutada masina (mehhanismi) edasiseks töövõimeks. Hooratast kasutatakse mehhanismi töö ühtlustamiseks ning ka töövõime jätkamiseks näiteks sisepõlemismootorites. Samuti kasutatakse hooratast güroskoop kompassides. Lihtsaim näide hoorattast on laste mänguasi vurr. Joonis 1 1
Põltsamaa Ametikool Mootor A1 Margo Pukki Kaarlimõisa 2008 1.Mootori ehitus 1. Väntmehhanism 1.1 Ülesanne? 1.2 Ehitus?(Põhiosad) 1.3 Tööpõhimõte? Väntmehhanism- muudab kütuse põlemisel tekkinud gaaside rõhu (edaspidi-indikaatorrõhk pi) kolvi edasi-tagasi liikumise abil väntvõlli pöörlevaks liikumiseks. Tema osad on: plokikaas, silinder, kolb koos rõngaste ja sõrmega, keps ja väntvõll. Vänt-kepsmehhanism koosneb järgmistest osadest: a) kolb (piston); b) kolvirõngas (piston-ring); c) kolvisõrm (wristpin); d) keps (connecting rod) ja selle laagrid; e) väntvõll (crankshaft) ja selle laagrid; f) hooratas. 1. Kolb Kolvi funktsioonid on a) kanda põlemisgaaside poolt tekitatud jõud üle kepsule, b) töötada koos kepsuga ja tagada silindris selle liikumisteekond, c) oma konstruktsiooni ja lisaelementidega tihendada mootori põlemiskambrit ja eristada see
6) silindrite laadimise iseloomu järgi: a) ülelaadimiseta mootorid, b) ülelaadimisega mootorid: Turbolaaduriga, Ülelaaduriga; 7) silindrite arvu ja asetuse järgi: kahe silindriblokiga;tähtmootortähtmootori erijuhus; vastak-või boksermootor ühis väntvõlliga;kaherealine ja ühise väntvõlliga, Wankel engine. 8) pöörlemissuuna järgi: a) parem- või vasakpoolse pöörlemisega mootorid, b) reverseeritavad ja mittereverseeritavad mootorid; 9) väntvõlli asetuse järgi silindri telje suhtes: a) tsentreeritud väntvõlliga mootorid, b) detsentreeritud väntvõlliga mootorid; 10) kasutusvaldkonna alusel: statsionaarsed mootorid (ka külmutusvagunites!), sõidukite mootorid, 11) kolvikäigu kiiruse järgi ( C = 2 S n): p a) aeglasekäigulised mootorid ( C = 3.5...6.5 m/s); p b) keskmise kiirusega mootorid ( C = 6.5...9.0 m/s ) p
.................................................................5 1.1. Mootoriplokk koos väntmehhanismiga .................................................................................6 1.2. Gaasijaotusmehhanism . .......................................................................................................10 1.3. Õlitussüsteem. ......................................................................................................................12 1.4. Jahutussüsteem . ...................................................................................................................12 1.5. Sisselaskesüsteem . ...............................................................................................................13 1.6. Kütusesüsteem . ....................................................................................................................14 1.7. Mootori juhtimine . ....................................................
Klapid sooveldataksepesadesse, siis vahetatakse klapisääretihendid. Jälgitakse et klapid saaksid ühele kõrgusele sellega saavutatakseigas silindris ühesugune surveaste. Vajadusel plokikaas freesitakse siledaks soovitatavalt lihvitakse plokikaant minimaalselt. Kui plokikaas on väga kõver tuleb ära vahetada.. Klapid paigaltatakse pesadesse. Vastava suruti abil paigaltatakse tagasi klapi vedrud ja taldrikud. 5.pumbad ja nende rikked. Veepump-kõige sagedamini läheb läbi tihend mis laseb jahutusvedeliku veepumba laagritesse. Jahutusvedelik peseb välja laagrites oleva määrde ja laager rikneb. Bensiini pumpade- kõige sagedasemaks rikkeks on tööpindade kulumine või elektrimootori harjade kulumine. Selle bensiini paagis olnud sette sattumisel bensiini pump võib kinni kiiluda. Tavaliselt soovitatakse enne uue pumba paigaldamist vahetada ka bensiini filter ja veenduda bensiini paagi puhtuses.
...................................................................... 18 2.1.3 Kasutatav kütus ....................................................................................................... 19 2.1.4 Kasutatav õli ............................................................................................................ 19 2.2 Peamasina konstruktsioon .............................................................................................. 19 2.2.1 Plokk- karter ............................................................................................................ 19 2.2.2 Silindrid, silindriplokk, silindrihülsid ..................................................................... 20 2.2.3 Silindrikaaned.......................................................................................................... 20 2.2.4 Väntkepsmehhanism ...........................................................................................
Sisepõlemismootor on jõumasin, mis töötab põletades kütust põlemiskambris ning soojusmootor, mille kolvile avaldab survet silindris kütuse plahvatuslikul põlemisel vabaneva soojuse varal paisuv põlemisgaas. Üldehitus Mootori kõige suuremat osa nimetatakse mootoriplokiks. Sellele on kinnitatus plokikaas, mida katab omakorda klapikambrikaas. Mootori ülaosas asuvad veel karburaator ja õhufilter. Esiosas on kõigil mootoritel jahutusventilaator. Väntvõlli ühendab nukkvõlliga kett. Automootoril on mitu (enamasti neli, kuus või kaheksa) silindrit. Kui silindrid paiknevad ühes reas, on tegemist reasmootoriga. Enamikul sõiduautodel on neljasilindrilised reasmootorid. Väntmehhanism võtab vastu kütsue põlemisel tekkinud gaaside rõhu ja muudab kolvi edasi- tagasi liikumise väntvõlli pöörlemiseks. Tema osad on kaanega kaetud silinder, kolb koos rõngaste ja sõrmega, keps ja väntvõll.
9) jahutusviisi järgi vedelik- ja õhkjahutusega mootorid. 4 Ehitus ja põhiparameetrid Sisepõlemismootor kujutab endast kindlate ülesannetega mehhanismide ja süsteemide kogumit. Sisepõlemismootori ehitust ja tööpõhimõtet vaatleme neljataktilise ühesilindrilise karburaatormootori näitel. Silindris 3 paikneb rõngastega kolb 4, mida väntvõlliga 12 ühendab keps 11. Väntvõlli pöörlemisel liigub kolb sirgjooneliselt edasi-tagasi. Samaaegselt väntvõlliga pöörleb ka nukkvõll 1, mis gaasijaotusmehhanismi vahedetailide kaudu avab ja suleb sisselaskeklappi 6 ja väljalaskeklappi 9. Kui kolb liigub alla, avaneb sisselaskeklapp ning silindrisse voolab karburaatoris valmistatud küttesegu, mis kolvi ülesliikumisel kokku surutakse. Kui süüteküünla 8 elektroodide vahel tekib säde, siis segu, mis on silindris kokku surutud, süttib ja põleb ära
hülss Mootori silindrite asetus Ridamootor V- mootor Boksermootor Mootori osad:1-kolb, 2- keps, 3- hülss, 4- pihusti, 5- nookur, 6- turbolaadur, 7- kõrgrõhupump, 8- klapptermostaat, 9- kütusefiltrid, 10- kompressor, 11- väändevõnkesummuti, 12- õlipump, 13- generaator, 14- jaotushammasrattad, 15- õlivõttur, 16- Väntvõll, 17- Nukkvõll, 18- hooratas Väntvõll 1-vändakael , 2- õlikanali puurimise ava, 3- võllikael, 4- vastukaal, 5-põsk, 6-õlitusava Väntmehhanism Väntmehhanism koosneb mootoriplokist, mille sees silindrid või hülsid, väntvõllist, kepsust, kolvist, kolvisõrmest, mis ühendab kepsu kolviga. 1-alumise pea pool, 2-laagriliuad, 3- kepsu lahtikäiv pea, 4-laagri puks, 5- kepsu ülemine pea, 6-kepsu säär
Töötsükli järgi: 1) 2-taktine 2) 4-taktine. Tarvitatava kütuse järgi: 1) Vedelkütusemootor 2) gaasimootor. Jahutusviisi järgi: 1) Vedelikjahutusega 2) Õhkjahutusega. Silindrite arvu järgi: 1) Ühe silindriline 2) mitme silindriline. Silindrite paaiknemise järgi: 1) Reasmootor 2) V- mootor 3) W- mootor 4) vastakuti paiknevate silindritega mootor (boksermootor) 5) Tähtmootor. 3. 4-taktilise ottomootori töötsükkel (slaid 6), (1) lk. 15. 1) Sisselasketakt. Väntvõlli pöörlemisel liigub kolb ülemisest surnud seisust alumisse, tekitades kolvi kohal asuvas ruumis hõrenduse. Seejuures on sisselaskeklapp avatud ja silinder sisselaskekollektori kaudu (sisselasketoru ja karburaatori kaaudu) ühenduses välisõhuga. Rõhkude vahe tõttu tungib õhk silindrisse. (Karburaatoris pihustab õhk kütuse ja moodustab sellega segunedes küttesegu, mis voolab silindrisse). Silindri täitmine õhuga (kütteseguga) kestab seni, kuna kolb jõuab alumisse surnud seisu
Bensiinimootorsae ehitus 1.1. Mootori ehitus 1.2. Mootori tööpõhimõte 1.3. Gaasijaotusmehhanism 2. Mootorsaagide toitesüsteem 2.1. Küttesegu koostis 2.2. Küttesegu valmistamine karburaatoris 2.3. Tühikäiguseadised ja käivitusseadised karburaatoris 2.4. Karburaatorite reguleerimine 2.5. Kasutatavad bensiinid ja õlid 3. Mootorsaagide süütesüsteem 3.1. Magneetosüüde 3.1. Elektronsüüde 4. Mootorsaagide jahutus- ja õlitussüsteem 4.1. Jahutussüsteem ja selle hooldamine 4.2. Õlitussüsteem ja selle hooldamine 5. Saeaparaat ja selle hooldamine 5.1. Jõuülekanne ja sidurid 5.2. Saeketid ja nende teritamine 5.3. Saeplaadid ja nende hooldamine 5.4. Vedavad tähtrattad 6. Saagide rikked, nende põhjused ja juhised remondiks 6.1. Mootorsaagide hooldus 7. Mootorsaagidega puude langetamine, laasimine ja järkamine 7.1. Langetamine 7.1. Laasimine 7.2. Järkamine 8. Langetamisel kasutatavad abi vahendid 8
...............................................................................22 KOLVISÕRM............................................................................................................................24 KOLVIRÕNGAD......................................................................................................................24 ÕLIRÕNGAD........................................................................................................................26 Väntvõll.....................................................................................................................................28 HOORATAS..............................................................................................................................30 RISTPEAGA SPM VÄNT – KEPSMEHANISMI ERIOSAD.....................................................30 KOLVISÄÄR..............................................................................................................
● temperatuur silindris 750°K ● põõrete arv n = (0,15 – 0,2) nominaal Käivitussüsteemi liigid ● elektrilise starteriga ● suruõhu käivitussüsteem ● käivitusmootoriga käivitus ● inertsstarter käivitussüsteem ● käsitsikäivitus süsteem ● käivitus gaasidega SURUÕHU KÄIVITUSSÜSTEEM 6 silindriline ja 4 taktiline diisel käivitub väntvõlli igas asendist 4 silindriline ja 2 taktiline diisel käivitub väntvõlli igas asendist. Laevadiisleid saab käivitatakse kahel viisil käivitusmomendil antakse silindrisse käivitusõhk ja kütus koos esmalt antakse silindritesse suruõhk, mis paneb mootori põõrlema ja peale seda antakse silindritesse kütus. Suruõhk lastakse silindritesse 3 - 10° enne ÜSS – i ja suletakse enne
teki drentserjaamas. Süüsteem on kuiva tüüpi (torud tühjad ja pihustid avatud), kasutatakse kahte pumpa (220m³/t, 5,2bar). Süüstemis kasutatakse soolast merevett. Kohalik veeudu kustutussüsteem on kautusel masinaruumis peamasinate, abimasinate, katelde ja kütuseettevalmistamiseruumis. Saab sisse lülitada kohapealt või kontrollruumist. Automaatselt aktiveerub süsteem kõrgel temperatuuril (sprinleritega), või siis suitsu (suitsudetektorid) peale. Süsteemi toidab üks pump (73m³/t). 1.2. Üldandmed laeva jõuseadme kohta: Peamasinad 4x MAK12VM43C võimsus 4x12000 kW Abimasinad 3x Wärtsilä 8L20C võimsus 3x1440kW Reduktori tüüp Laevakiirus edasikäigul 27 sõlme ja tagasikäigul 15 sõlme Kaasavõetava vee kogus: 545,5 m³ Kaasavõetava kütuse kogus: HFO 975,9 m³ ja MDO 173,3 m³ 8 2.Laeva peamasin 2.1. Peamasina üldandmed. Peamasina tüüp: MAK12VM43C
Õlide kohta kehtivad semad normid, millised kehtisid kütuste kohta. Tänabäeval kasutatavate õlide liigid on: mineraalõlid sünteetilisedõlid poolsünteetilised õlid VISKOOSUS: See on määrete tähtsaim omadus. Viskoosus oleneb temperatuurist, see tähendab temperatuuri tõustes viskoosus väheneb ja vastupidi temperatuuri langedes õli viskoosus suureneb. Liiga suur viskoosuse korral tekib olukord, kus pump ei suuda seda enam pumbata ja seda nimetataksegi pumpamise piiriks. Õli viskoosusest oleneb õli kiilu paksus laagrites. Ideaalne olukord oleks, kui õli viskoosus ei sõltuks temperatuurist vaid oleks konstantne. Õli viskoosuse sõltuvuse intensiivsus temperatuurist iseloomustatakse viskoosus indeksiga. [ν]. Mida suurem on viskoosusindeks [ν], seda vähem muutub õli viskoosus temperatuuri muutumisega. Laevamootorites viskoosusindeks jääb
Peab olema suure jäikusega, sest tallemõjuvad kõik mootori poolt arendatavad jõud: raskusjõud, gaaside survejõud,detailide inerts. Üldreeglina valmistatud (valatuna) malmist, kuid väga suurtel mootoritel keeviskonstruktsiooniga terasest. Konstruktsioonilt kujutab alusraam vanni, mille külgseinteks on 2 pikitala, mis on omavahel seotud ristvaheseintega, kuhu on töödeldud väntvõlli kandelaagrite(raamlaagrite)pesa. Raamlaagrid peavad asetsema rangelt ühes liinis, et vältida väntvõlli läbipainet ja sellest tulenevalt kiiret ning ebaühtlast kulumist, mis põhjustaks väntvõllipurunemise. Peamasina alusraam kinnitatakse vundamendile enamasti jäigalt (liikumatult), abimasinate omad aga läbi kummipatjade e. amordisaatorite. 4.Sisepõlemismootori tööpõhimõte: 4 taktiline - pealt silindri kaanega ja altkolviga suletud, kui silindrisse pihustada vajaliku rõhuni komprimeeritud õhuhulka kütust, mis õhu kõrge temperatuuri
ökonoomsuse γ = 5 - 5° Praktiliselt toimub kütuse eelsissepritse nurga γ kontroll ja reguleerimine alljärgnevalt: 1. Keerame lahti kütuse kõrgsurvetoru 2. Ühendame KKP kõrgsurvestutseri külge momentoskoobi (klaasist kapillaartoru) 3. Kütuselatt panna asendisse MAX 4. Teostada käsitsi KKP läbi pumpamine kuni õhk väljunud momentoskoobi kapillaartorust 5. Kallutada kapillaartoru, et muist kütust sealt väljuks 6. Pöörata aeglaselt väntvõlli kuni kütuse nivoo hakkab kapillaartorus tõusma 7. See koht hooratta põial vertikaalosuti all tuleb kriidiga ära märkida. Suurema täpsuse saavutamiseks tuleb seda korrata 2 – 3 korda 8. Loetakse nurga suurus leitud märgist kuni vastava silindri ÜSS – ini 9. Kui hoorattal puuduvad kraadi jaotus, siis see leitakse järgneva valemiga γ= l● 360 πDh l – vahemaa leitud märgist kuni ÜSS märgini πDh – hooratta ümbermõõt
3 Mootor MIS ON MOOTOR? Mootor on auto süda,mille seisukorrast sõltub masina temperament.Kuna mootor on auto agregaatide hulgas kõige keerukam,võib ta sageli rikki minna.Seetõttu on mootori ehituse ja tööpõhimõtte tundmine vajalik igaühele. Autodele annab liikumapaneva jõu sisepõlemismootor,mille silindrites kütuse põlemisel saadav soojusenergia muundatakse väntvõlli pöörlemises avalduvaks mehhaaniliseks tööks.Seejuures kasutatakse kütusena kas bensiini või nafta raskemat destillaati- diislikütust.Esimest kasutatakse nn otto-ehk karburaatormootorites,teist- diiselmootorites.Erinevus nende kahe sisepõlemismootori tüübi vahel seisneb põlemiseks vajaliku kütusest ja õhust koosneva küttesegu valmistamises ja süütamise viisis. Siin ilmselt tekkis küsimus,mis on ottomoor?
3) Viimasena ühendatakse miinusjuhtme teine ots abiaku miinusklemmiga; kui abiaku on auto peal siis selle auto kerega. Nii on ahela sulgemisel tekkiv säde viidud akudest võimalikult kaugele. 4) Pärast mootori käivitumist võta juhtmed lahti vastupidises järjekorras. NB! Ära seisa akule lähedal. Aku võib plahvatada. Vahelduvvoolu generaator Vahelduvvoolu generaatori põhiosad staator ja rootor. Rootorit käivitatakse väntvõlli kiilrihmaga. Sisuliselt on ta pöörlev elektromagnet, mille jõujooned lõikavad staatori mähist ja indutseerivad selles muutliku elektromotoorjõu. Rootori mähist toidetakse harjade ja kontaktrõngaste kaudu alalisvooluga, mis saadakse kas akust või generaatori enda alaldusplokist. Voolutarvitite toiteks ja aku laadimiseks on vajalik stabiilne pinge. Kui pinge on liiga kõrge, kuumeneb juhtmete isolatsioon, tarvitid võivad läbi põleda ja tekib ülelaadimine. Käiviti
tüüpi sisepõlemismootoris toimub väntmehhanismi abil (joon. 3). Viimase peaosad on silinder koos teda sul- geva kääne ehk silindripeaga, kolb, keps, väntvõll koos hooratta või hoomassidega ja karter. Silinder ja väntvõll toetuvad kahest poolmest koosnevale karterile, mis moo- dustab mootori aluse. Kolb on silindris liikuv vahesein; ta
läbipuhumist ja enne sisselskeklspi sulgumist püütakse klapi , surve , põlemine , paisumine ja väljalase. piirkonnas rõhku tõsta. Mootori töötsükkel võib kulgeda ühe või kahe väntvõlli pöörde 2-taktilistel mootoritel väheneb täiteaste kaotatud kolvi teekonna osa jooksul st. kolvi kahe või nelja üles ja alla käigu jooksul. Va = D2/4S
3. Aeglased käigud Käigukastide üleehitus. Mehaanlised käiguvahetusseadised koosnevad: · Lülituskahvlitest, mis on kinnitatud liugurite külge. Liugureid hoiavad kindlas asendis vedrudega fiksaatorid. Liugurieid liigutatakse käigukangi abil. Traktori jõuülekandesse kuuluvad agregaadid ja mehhanismid, mis kannavad pöördemomendi mootorilt veoratastele (roomikutele) ning muudavad momendi ja pöörlemissageduse väärtust ja suunda. Jõuülekanne edastab seega väntvõlli pöördemomendi käiguosale ja võimaldab pöördemomenti muuta. Traktori jõuülekanne tagab ka mootori võimsuse kandmise traktoriga ühendatud masinale. Jõuülekannet on vaja seetõttu, et mootori pöörlemissagedus on traktori veorataste (roomikute) pöörlemissagedusest tunduvalt suurem. Sõltuvalt pinnase takistusest, tööseadiste koormuste kõikumistest, veeretakistuse ja haardevõime muutustest, tee või pinnase tõusudest ja langustest võib traktori liikumistakistus
suurendati ka nende legendaarsete trak- sõiduteel kui põllul Võimsuse intelligentne kontrollsüsteem torite veojõudu. Ruumikas, vaikne, mugav juhikabiin VariCool jahutussüsteem Paindlikkus ja kontroll. Mugavus ja usal- Rohkem hoiulaekaid ja pistikupesi dusväärsus. Kõrge tootlikkus ja madalad Integreeritud CAN-bus elektroonika ülalpidamiskulud. 8R seeria traktorid on Lihtsalt loetav nurgapostimonitor
Tln Lasnamäe Mehaanikakool Materjaliõpetus Konspekt autotehnikutele Koostaja Mati Urve 2009 Teemad 1. Materjalide omadused, 2. Terased, 3. Malmid, 4. Magnetmaterjalid, 5. Metallide termiline töötlemine 6. Vask ja vasesulamid, 7. Alumiinium ja alumiiniumisulamid, 8. Magneesiumisulamid, 9. Titaan ja selle sulamid, 10. Laagriliuasulamid , 11. Kermised, 12. Metallide korrosioon, 13. Plastid , 14. Klaas, 15. Värvid, 16. Värvide liigitus, 17. Värvimisviisid, 18. Pindade ettevalmistamine, 19. Metallide konversioonkatted, 20. Metallkatted, 21. Kütuste koostis, 22. Kütuste koostis, 23. Nafta koostis ja kasutamine, 24. Nafta töötlemise viisid, 25. Kütuse põlemine , 26. Vedelkütuste üldised omadused ja nende kontrollimine, 27. Bensiinid, 28. Petrooleum, 29. Diislikütused, 30. Gaasikütused, 31. Hõõrdumine ja kulumine, 32. Määrdeainete liigitus, 33. Õlid, 34. Õlide omadused, 35. Mootoriõlid, 36
Tln Lasnamäe Mehaanikakool Materjaliõpetus Konspekt autotehnikutele Koostaja Mati Urve 2009 Teemad 1. Materjalide omadused, 2. Terased, 3. Malmid, 4. Magnetmaterjalid, 5. Metallide termiline töötlemine 6. Vask ja vasesulamid, 7. Alumiinium ja alumiiniumisulamid, 8. Magneesiumisulamid, 9. Titaan ja selle sulamid, 10. Laagriliuasulamid , 11. Kermised, 12. Metallide korrosioon, 13. Plastid , 14. Klaas, 15. Värvid, 16. Värvide liigitus, 17. Värvimisviisid, 18. Pindade ettevalmistamine, 19. Metallide konversioonkatted, 20. Metallkatted, 21. Kütuste koostis, 22. Kütuste koostis, 23. Nafta koostis ja kasutamine, 24. Nafta töötlemise viisid, 25. Kütuse põlemine , 26. Vedelkütuste üldised omadused ja nende kontrollimine, 27. Bensiinid, 28. Petrooleum, 29. Diislikütused, 30. Gaasikütused, 31. Hõõrdumine ja kulumine, 32. Määrdeainete liigitus, 33. Õlid, 34. Õlide omadused, 35. Mootoriõlid, 36
külgülekanne. Hüdrosüsteem Õlitaseme kontroll 1. Höövel peab asuma horisontaalsel pinnal 2. Silmajärgne kontroll: õlitae peab olema kontrollklaasi keskkohas 3. Kui õli vaja lisada, tehakse seda tutsi kaudu või lukustavast täiteavast Õlivahetus 1. Tõsta tööraam ülaasendisse ning tõmba lõikenurga seadesilindri kolvivars sisse 2. Seiska mootor 3. Ava kork 4. Lase õlil välja valguda ning puhasta kork ja tihend Mootorit ei või käivitada! 5. Eemalda filtripadrun ja pese magnetsüdamik Puhastamiseks ei või kasutada liivapaberit või kiuduandvat kaltsu! 6. Paigalda uus filtripadrun Kaane paigaldamisel suru see käega paigale ja pinguta kruvisid vaheldumisi nii, et kaas oleks õiges asendis! 7. Sulge kork 8. Täida süsteem sobivamargilise õliga tutsist või õlitäiteavast Täida silindrid õliga tööliikumiste sooritamise teel! 9
.... 0,9 . Hüdraulilise akumulaatori ülesandeks on energia akumuleerimine. Teda kasutatakse praktikas neil juhtudel , kui on tarvis töötada lühiajaliste suurte koormustega , näiteks raskete koormuste tõstmisel, lüüsiväravate avamisel jne. Hüdraulilisi akumulaatoreid kasutatakse ka hüdraulilistes pressides . Pressi tühikäigu vältel kogub hüdrauline akumulaator teatava vedelikuvaru . Töökäigu ajal ei suuda pump silindrisse küllaldaselt vedelikku anda ; puudujäägi katab siis hüdrauliline akumulaator. Hüdrauliline akumulaator ( joon ) koosneb silindrist A ,milles liigub kolb B. Selle ülemisse otsa külge on kinnitatud traavers C . Traaversi otstele on riputatud raskused . Vedelik ( vesi või õli ) pumbatakse akumulaatorisse mööda toru D . Akumulaatori silindrisse pumbatav vedelik surub kolvi üles. Kui kolb jõuab
Neljataktiline diiselmootor koosneb mootoriplokist, mille sees on vänt ja gaasijaotusmehhanism, määrimissüsteem ja jahutussüsteemi kanalid. Mootori juurde kuuluvad veel toitesüsteem, jahutusradiaator, käivitusseade ja elektrisüsteem. Mootori töötamisel sooritab kolb mootori silindris sirgjoonelist edasitagasi liikumist, kord lähenedes väntvõllile ja kord kaugenedes sellest. Kolvi paneb silindris väntvõlli poole liikuma kütuse põlemisel tekkiv gaaside rõhujõud ja seda momenti nimetatakse töötaktiks. Kolb on kepsu kaudu ühenduses väntvõlli vändaga. Kolvi liikumine kandub edasi kepsule ja vändale ning tekib pöördemoment. Mida suurem rõhujõud mõjub kolvile ja mida pikem on väntvõlli vänt, seda suurem pöördemoment tekib. Silindris kolvile mõjuv rõhujõud sõltub seal ära põletatud küttesegu kogusest ja kolvi põhja pindalast. Õhk küttesegu tarvis siseneb silindrisse
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
