Auto mootor (7)

4 HEA

Põltsamaa Ametikool
Mootor
A1
Margo Pukki
Kaarlimõisa 2008
1.Mootori ehitus
1. Väntmehhanism
1.1 Ülesanne?
1.2 Ehitus?(Põhiosad)

Tööpõhimõte?
Väntmehhanism- muudab kütuse põlemisel tekkinud gaaside rõhu (edaspidi-indikaatorrõhk pi) kolvi edasi-tagasi liikumise abil väntvõlli pöörlevaks liikumiseks. Tema osad on: plokikaas , silinder , kolb koos rõngaste ja sõrmega, keps ja väntvõll.
Vänt-kepsmehhanism koosneb järgmistest osadest:
a) kolb ( piston );
b) kolvirõngas (piston-ring);
c) kolvisõrm (wristpin);
d) keps ( connecting rod) ja selle laagrid ;
e) väntvõll ( crankshaft ) ja selle laagrid;
f) hooratas .

Kolb
Kolvi funktsioonid on
a) kanda põlemisgaaside poolt tekitatud jõud üle kepsule,
b) töötada koos kepsuga ja tagada silindris selle liikumisteekond,
c) oma konstruktsiooni ja lisaelementidega tihendada mootori põlemiskambrit ja eristada see karterist,
d) üle kanda soojust jahutussüsteemi,
e) kahetaktilistel mootoritel juhtida seguvahetust.
Kolb omab järgmisi osi:
a) kolvipõhi (npisto head);
b) kolvipea (piston crown or ring belt);
c) kolvisoon (top/second-ring groove ), mida iseloomustavad alljärgnevad parameetrid :
* kolvisoone sügavus ja laius (groove depth/width);
* kolvisoone põhi (ring groove bottom);
* kolvisoone paksend (ring groove pad);
* kolvisoone lauppind (ring groove side);
d) kolvirõnga sillus (top/second/third land );
e) õlirõnga soon (oil-ring groove);
f) kolvirõnga lukk (piston ring joint);
g) kolvihõlm/säär (skirt, vk: юбка);
h) kolvisilm/-kõrgend/- tapp (pin boss , vk: бобышка пальца), kolvitapp on diiselmootoril jäme ja paksude seintega;
i) kolvisõrm (piston/gudgeon pin);
j) kolvisõrmeava (pin hole);
k) tasandusväljalõige (skirt relief);
l) kolvisääre tugipind (slipper);
m) paisumispilud (T-; U-; horizontal and vertical slot);
n) suurima/vähima külgsurvega kolvisäär ( major / minor thrust face );
o) õlieraldusaugud (oil drain holes);
p) kolvi vähim/suurim diameeter (minor/major diameter );
r) kolviharja ja silindri vaheline pilu (land clearance, vk: гребенъ).
Joonis.1 Kolb

Väntvõll- on väntmehhanismi osa, mille abil muudetakse kepsu vahendusel kolvi sirgjooneline liikumine, ringjooneliseks liikumiseks või vastupidi. Väntvõll koosneb võlli- ja vända kaeltest, põskedest ja vastukaaludest. Võllikaelad asuvad ühel sirgel ja pöörlevad ümber oma telje. Vändakaelad on võllikaelte telje suhtes nihutatud teatud kaugusele ning asetsevad, sõltuvalt mootoritüübist, ka omavahel erinevate nurkade all. Väntvõlli vändakaelte asetus ja arv sõltub silindrite arvust.
Joonis.2 Väntvõll

Mootoriblokk - on mootori baasdetail, mille külge kinnituvad mootori kõik ülejäänud mehhanismid ja detailid.
Joonis.3 Mootoriblokk

Kolvirõngad- Jagunevad surve ja õlirõngasteks. Surverõngad tihendavad kolvi ja silindri vahet ning takistavad gaasi tungimist silindrist karterisse , õlirõngad aga eemaldavad liigse õli silindri peegelpinnalt ja ei lase õlil sattuda põlemiskambrisse.
Joonis.5 Kolvirõngad

Kolvisõrm- Ühendab kolbi liikuvalt kepsu ülemise peaga. Kolvisõrm kujutab endast õõnessilindrit, mille välispind on karastatud kõrgsagedusvooluga.
Joonis.6 Kolvisõrm

Keps (connecting rod) on ühenduselement kolvi ja väntvõlli vahel.
Kepsud liigitatakse kolvisõrme istust lähtuvalt: liugistuga ja pinguga paigaldatud kolvisõrmed.
Kepsu ülemine pea (kepsusilm) on üldjuhul mitte lahtivõetav ja varustatud pronkspuksiga.
Kepsusilm on alt tehtud laiem, kuna surve mõjutab selle alaosa. Kepsu alumine pea on üldjuhul demonteeritav ja varustatud liuglaagriga. Alumine pea on lahtivõetav ja varustatud liuglaagriga. Kepsu alumise pea lõiketasand võib olla pikiteljega mitte täisnurkne, mis on vajalik kepsu monteerimiseks väntvõllile läbi hülsi.
Kepsusääre ristlõige on I-kujuline. Kepsupea/-silma määrimine võib toimuda alumise laagriliua kaudu läbi I- kujulise kepsusääre sees oleva õlikanali.
Kepsu alumise pea osapooled on segiajamise vältimiseks erimärgistatud. Kepsu alumise pea laagriliudade pöördumise vältimiseks tööprotsessis on laagriliuad ja kepsu alumise pea osapooled varustatud sisselõigetega.
Joonis.4 Keps

Hooratas- Ühtlustab mootori töötamist, viib kolvid läbi surnud seisude, hõlbustab mootori käivitamist ning soodustab auto sujuvat paigaltvõttu.
Joonis.7 Hooratas
2.Õlitussüsteem
Ülesanne

suunata õli õlivannist (karterist) mootori tööpindade vahele eesmärgiga vähendada detailide hõõrdumist ja kuumenemist

hoida hõõrduvad pinnad puhtana
kaitsta metalli pinda oksüdeerumise ja korrodeerumise eest ning neutraliseerida keemiliselt aktiivseid põlemisprodukte
kanda üle jõude ja summutada vibratsiooni
tihendada liitepindu ja leevendada lööke nende vahel

Õlitusprotsessis on kahte liiki õlitusi:

piirõlitumine, so õlitus, kus pinnad hakkavad nihkuma enne, kui õli nende vahele satub (boundary lubrication)
kelmeline õlitus, so õlitus, kus õlipumba poolt tekitatakse õlikile liikuvate detailide vahele (film lubrication)

Klassikaline õlitussüsteem koosneb:

õlipump koos õlivõtturisõelaga (suction strainer);
õlifilter;
peakanal ja harukanalid (from main oil- pressure line to crankshaft bearing, connecting-road bearing & return flow pipe timing- gear case );
õlijahutusradiaator

Konstantrõhuga õlipumbad jagunevad:

silinderhammasrataspump (spur gear-type),
gerootorpump (gerotor-type).

Joonis. 8 õlipump
3.Gaasijaotusmehhanism
Ülesanne-võimaldab õigeaegselt küttesegu pääsemise mootori silindrisse, põlemisproduktide eemaldumise silindrist ja silindri läbipuhumise.
Ehitus- Sõltuvalt tüübist jaotuvad GJM-id: hülss-, siiber -, jaotur- ja klappmehhanismideks, Klappmehhanism paikneb kas plokikaanes või mootoriplokis
GJM-i klapiajameid võib liigitada alljärgnevalt: OV, SV, OHV, OHC, SOHC, DOHC ja TOHC.
Klappidega GJM-i põhiosad on:
1)nukkvõll,
2)nukkvõlli muutemehhanism,
3)tõukur( seen -,rull-,tass-jahüdrotõukur),
4) nookur (kiik-, nook -ja,liitnookur),
5) klapp
6)vedru(ühe-ja kahekordne kruvivedru ning kahepoolne silindervedru),
7) klappide pöördeseade.
Nukkvõll- Nukkvõlli käivitab ajami abil väntvõll. Ülekanne on valitud selliselt , et väntvõlli kahe pöörde jooksul teeb nukkvõll (samuti kõrgsurvepumba nukkvõll) ühe pöörde. Nukkvõllil on niipalju nukke, kuivõrd mootoril on klappe. Nukkide asend vastab mootori tööjärjekorrale.
OHV- Overhead Valve engine
Head Cover - Plokikaan
Valve Rocker Arm- Nookur
Exhaust valve- Väljalaske kalpp
Combustion Chamber - plahvatus kamber
Rush Rod- tõukur varras
Valve lifter-
Camshafter- nukkvõll
Joonis.1
Joonis.2 OHC Mootor
Joonis.3 SOHC
Joonis.4 DOHC
Cam – nukk
Camshaft- nukkvõll
Camshaft sprocket - nukkvõlli hammasratas
Bucket tappet- vedru pesa
Valve spring - klapivedru
Transfer spocket- ülekande hammasratas
Chain tensioner- ketipingutus
Intake valve- sisselaskeklapp
Exhaust valve- väljalaskeklapp
4.Jahutussüsteem
Jahutussüsteemi ülesandeks on mootori detailide jahutamine ja nende töötemperatuuride hoidmine 85-95 kraadi juures ning kokpiti soojendamine .
Mootorid omavad põhiliselt kahte tüüpi jahutussüsteeme:
a) õhkjahutusega,
b) vedelikjahutusega.
Õhkjahutusega mootorite silindrite ribisid jahutab suurendatud õhuvoo kiirus. See saadakse summaarse õhuvoona propelleri või siis maapealsetel sõidukitel mootori ventilaatori poolt. Õhkjahutusega mootorite konstruktsioonis on oluline osa eri liiki õhusuunurite olemasolul .
Vedelikjahutussüsteemi osadeks on:

Tosooli koostisosa :
Etüleenglükooli andmed:
a) keemiline valem ;
b) tihedus 1,11 g/cm3;
c) sulamistemperatuur (meltin point at 1,013 bar) – 12o C;
d) keemistemperatuur 198oC;
e) soojusjuhtivus (thermal coductivity at 20oC) – 0,25 W/(m×K);
f) erisoojus (specific heat ) – 2,40 kJ/(kg×K).
Joonis.1 Veepump
Housing – korpus
Impeller- tiivik
Joonis2. radiaator

.DOC Laadi alla originaalfail 13 lk · .doc · 476 allalaadimist

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 13 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2009-03-12 Kuupäev, millal dokument üles laeti

476 laadimist Kokku alla laetud

7 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

puki Õppematerjali autor

Auto mootori põhiosadest, pildid, töö põhimõtted

mootor mootori põhiosad

Sarnased õppematerjalid

docx

Mootor

sissepritsemootoril siis, kui lennatakse jäävihmas või läbi ülejahtunud pilvede, kus jää võib katta õhufiltri ja sulgeda õhu sissepääsu mootorisse. Sellisel juhul tuleb piloodil kasutada alternatiivõhuallikat, mis võimaldab mootori eesotsast sissevoolu õhu ümbersuunamist mootori kapoti alla, kus jäätumise oht puudub. OHV mootori disain 4-cylinder 8 valves OHV engine 4-silindriline 8 ventiilid OHV mootor OHV means OverHead Valve - an engine design where the camshaft is installed inside the engine block and valves are operated through lifters, pushrods and rocker arms (an OHV engine also known as "Pushrod" engine). OHV tähendab Overhead Valve - mootorite kavandamise kui nukkvõll on paigaldatud sees mootori plokk ja klapid on tegutsenud kaudu tõstukid, pushrods ja jalas relvad (OHV mootor tuntud ka kui "Pushrod" mootori). Although

Auto õpetus

doc

Mootor

2.radiaator , lõdvikud , jahutusvedelik , jahutussärk , salongi radiaator , veepump, jahutus tiivik , termostaat klapp , radiaatori kork , paisupaak , 2.1 a) radiaator jahutada jahutus vedeliku b) lõdvikud juhib mootorist radiaatorisse jahutus vedeliku c) jahutusvedelik kaitseb mootorit üle kuumenemise eest ja hoiab ühtlast temperatuuri d) jahutussärk asub plokikaanes ja mootori plokis , jahutab silindreid ja kolbe e) salongi radiaator toodab sooja auto salongi f) veepump ajab mootoris jahutus vedeliku ringi g) jahutus tiivik jahutab radiaatorit h) termostaat klapp reguleerib mootori vee ringlust ( suur ja väike ring ) i) radiaatori kork reguleerib survet jahutus süsteemis ( vaakum klapp ja surve klapp) 3. 12 Joonis 19. Radiaatori ehitus Joonis 20.mootori jahutus süsteem (engine cooling system)

Auto õpetus

docx

Automootor

1.7 Mootorite otstarve. · Koht kindlad · Veovahenditel 1.8 Segumoodustusviisi järgi. · Välise segumoodustusega · Sisese segumoodustusega 1.9 Töösegu süütamisviisi järgi. · Elektrilise sundsüütega · Kompressioonsüütega 1.10 Silindrite kütteseguga täitmise viis · Ülelaadimisega · Ülelaadimiseta 1.11 Jahutusviisi järgi. · Vedelikjahutus · Õhkjahutus 2. Mootori töötsükkel 2.1 Neljataktiline mootor. Takt töötsükli osa, mis toimub kolvi ühe käigu jooksul. Mootori töötsükkel koosneb neljast taktist: · Sisselasketakt · Survetakt · Töötakt · Väljalasketakt 1. Takt: Kolb liigub silindris alla, avaneb klapp ning kolvi peale voolab bensiin ning sissepritse korral ka õhk, soodustamaks kiiret ja täielikku põlemist. 2. Takt: Klapp sulgub ning tänu väntvõlli edasisele pöörlemisele surutakse bensiin kokku

Auto õpetus

odt

Automootor

· 1.1 · 1.2 · 1.4 · 1.5 · 1.6 · 1.8 · 1.9 · 2.0 · 2.2 · 2.4 · 2.5 · 2.8 · 3.0 1.3 Võimsus · 45kW · 55kW · 75kw 3 · 85kW · 125kW · 150kW 1.4 Silindrite arv · R3 · R5 · R6 · V8 · V10 · V12 1.5 Mootori asetus · Keskmootor · Tagamootor · Eesmootor · Pikkupidi · Ristipidi 1.6 Silindrite paigutus · Ridamootor · V - mootor · Bokser mootor 1.7 Toitesüsteem · Karburaatormootor · Sissepritsemootor · Poolsissepritsemootor 1.8 Silindrite kütteseguga täitmise viisi järgi · Ülelaadimisega · Ülelaadimiseta 1.9 Töötsükli järgi 4 · Kahetaktilised · Neljataktilised 2.0 Segumoodustusviisi järgi · Välise segumoodustisega (karburaatormootor) · Seesmise segumoodustisega (diiselmootor) 2.1 Töösegu süütamisviis

Auto õpetus

doc

Automootor

1.2 Mootori litraaz · 1.1 · 1.2 · 1.4 · 1.5 · 1.6 · 1.8 · 1.9 · 2.0 · 2.2 · 2.4 · 2.5 · 2.8 · 3.0 1.3 Võimsus · 45kW · 55kW · 75kw · 85kW · 125kW · 150kW 1.4 Silindrite arv · R3 · R5 · R6 · V8 · V10 · V12 1.5 Mootori asetus · Keskmootor · Tagamootor · Eesmootor · Pikkupidi · Ristipidi 1.6 Silindrite paigutus · Ridamootor · V - mootor · Bokser mootor 1.7 Toitesüsteem · Karburaatormootor · Sissepritsemootor · Poolsissepritsemootor 1.8 Silindrite kütteseguga täitmise viisi järgi · Ülelaadimisega · Ülelaadimiseta 1.9 Töötsükli järgi · Kahetaktilised 2 · Neljataktilised 2.0 Segumoodustusviisi järgi · Välise segumoodustisega (karburaatormootor) · Seesmise segumoodustisega (diiselmootor) 2.1 Töösegu süütamisviis

Auto õpetus

doc

Sisepõlemismootori labori aruanded

.................................................................................... 8 Klapi eskiis ja klapi osad...................................................................................................... 10 Väntmehhanism........................................................................................................................ 11 Töövahendid..........................................................................................................................11 Auto mark, mudel, mootori tähis.......................................................................................... 11 Iseloomustus..........................................................................................................................11 Mõõtmised............................................................................................................................ 12 Tõestage, et kolb on ovaalne ja kooniline.......................................................

Sisepõlemismootorid

docx

Mootori ehitus

Vajalikud eelteadmised .. Enne kui õppida tundma sisepõlemismootori töötamist , peame teadma gaaside mõningaid omadusi , mis otseselt mõjutavad mootori tööd ja mille abil mootor üldse tööle hakkab . 1. Gaaside , võrreldes vedelate ainetega , annavad ennast kokku suruda . 2. Gaasid kokkusurumisel kuumenevad . 3. Gaasid põlemisel , see tähendab kuumenemisel , paisuvad . Autodel kasutatakse valdavalt sisepõlemismootoreid . See on soojusjõumasin , kus põletatakse kütust ; bensiini , diiselkütet , parafiini , gaasi , piiritust , taimeõli jne . Kütuse põlemisel silindris muudetakse kütuse olev keemiline energia mehaaniliseks tööks

Auto õpetus

docx

Mootori ehitus

Eritüübiliste silindrite mootorite asetus Kolb mootoris toimuvad protsessid teevad mootori töö väga ebaühtlaseks. See omapära nõuab nende tasakaalustamist. Üheks võtteks nende puuduste kõrvaldamiseks on silindrite asetuse valik, teiseks süütejärjekorra valik. Silindrite asetused: 1) Reasmootor silindrid asetsevad ühel joonel neid võib olla kuni 8, kusjuures need ei pea asetsema vertikaalselt püsti vaid võivad olla ka teatud nurga all. 2) V-mootor on mootor mille silindrid on kas 60 või 90 kraadise nurga all. Silindreid võib olla kuni 12. 3) Boxer mootor sellel mootoril asetsevad silindird vastassuundades seetähendab, et nende vaheline nurk on 180o silindreid 2-8. 4) Täht mootor selle mootori silindrid asetsevad ühes tasapinnas tähe kujuliselt, niisuguseid tähti võib olla mitmeid järjestikku, neid kasutatakse lennukitel. Süütejärjekord

Auto õpetus

Rohkem sarnaseid