Automootor

Laasi, Sami

Automootor (1)

Kutsekool - Auto - Auto õpetus

5 VÄGA HEA

Põltsamaa Ametikool
AUTOMOOTOR
A1
Sami Laasi
Kaarlimõisa 2009
Sisukord

Automootorite liigitus………………………………………………………………….2

Mootori töötsükkel……………………………………………………………………..4

Põhimõisted…………………………………………………………………………….6

Vänt- kepsmehhanism………………………………………………………………….7

Õlitussüsteem…………………………………………………………………………10

Jahutussüsteem………………………………………………………………………..15
1. Automootorite liigitus
*Mootor on seade, mis muudab energiat mehaaniliseks tööks.
1.1 Liigitus kütuse järgi.

Bensiinimootor.
Diiselmootor.
Gaasimootor.
Elektrimootor .
Hübriidmootor ( gaas + elekter ), (bensiin + elekter).

1.2 Mootorite litraaž.

0,7 l
1,0 l
1,2l
1,3l
1,6 l
1,8 l
2,0 l
2,3 l
2,5 l
2,7 l
3 l
3,2 l
4 l BMW E30 2,7 l
4,2 l
4,6 l jne.

1.3 Mootori paigutus .

Ees
Taga
Keskel

1.4 Silindrite arv.

Mootori taktide arv.

2 takti
4 takti

Mootori tüüp.

Rida
V
Wankel
Boxer
Rootor

1.7 Mootorite otstarve.

Koht kindlad
Veovahenditel

1.8 Segumoodustusviisi järgi.

Välise segumoodustusega
Sisese segumoodustusega

1.9 Töösegu süütamisviisi järgi.

Elektrilise sundsüütega
Kompressioonsüütega

1.10 Silindrite kütteseguga täitmise viis

Ülelaadimisega
Ülelaadimiseta

1.11 Jahutusviisi järgi.

Vedelikjahutus
Õhkjahutus

2. Mootori töötsükkel
2.1 Neljataktiline mootor.
Takt – töötsükli osa, mis toimub kolvi ühe käigu jooksul.
Mootori töötsükkel koosneb neljast taktist:

Sisselasketakt
Survetakt
Töötakt
Väljalasketakt

Takt : Kolb liigub silindris alla, avaneb klapp ning kolvi peale voolab bensiin ning sissepritse korral ka õhk, soodustamaks kiiret ja täielikku põlemist.

Takt: Klapp sulgub ning tänu väntvõlli edasisele pöörlemisele surutakse bensiin kokku. Seejuures suureneb tema siseenergia . Vähendades ruumala kolvi peal, hakkavad molekulid kiiremini liikuma, kasvab gaasi siseenergia ja temperatuur. Kokkusurumise lõpul pannakse küttesegu küünla elektrisädemega plahvatama. Toimub küttesegu ülikkiire põlemine.

Takt: Põlemisel tekkinud gaasid tekitavad suure rõhu silindris ning suruvad kolvi alla. Seda nimetatakse töötaktiks. Kolvi liikumine antakse edasi kepsule, siis väntvõllile ning sealt edasi, kuni ratasteni välja. Teise ja kolmanda takti ajal on klapid suletud.

Takt: Kolb liigub üles ning avanenud väljalaskeklapi kaudu eraldatakse põlemisproduktid keskkonda. Seejärel väljalaskeklapp sulgub ning töötsükkel kordub.
2.2 Kahetaktiline mootor.
Kahetaktilisel mootoril on omad eelised, mis teevad selle töötamise lihtsamaks. Kahetaktilisel mootoril puuduvad klapid, mis lihtsustavad selle ehitust ja vähendab kaalu. Mootoris põleb süüteküünal iga pöörde järel korra, mis annab olulise jõu võimsuse. Kahetaktilisi mootoreid aga ei kasutata autode peal, sest neil esineb mõningaid puudusi.
Kütus võetakse karburaatorisse sisse läbi väikese klapi, mis avaneb automaatselt peale igat mootori pööret. Kolb liigub ülevalt all, ning selle liikumise tulemusena surutakse õhu/bensiini/õli segu survekambrisse, sealt sööstab see silindrisse, tõrjudes välja ülejäänud kulutamata gaasid ning täites silindri puhta kütusega. Kahetaktilisel mootoril on ka halbu külgi. Need mootorid tekitavad palju reostust. Selle jaoks on kaks allikat. Esimene on õli põletamine , õli põlemine katab kahetaktilise mootori mõned kohad õlimustusega, mis eritab suuri õlipilvi. Teine põhjus on, et iga kord, kui laetakse uus kogus kütuse segu mootorisse, lekib mingi osa sellest läbi väljalaskeaugu. Seepärast ongi mõnikord näha õliloike nt. mõne kahetaktilise paadi mootori ümber. Seepärast kasutataksegi kahetaktilise mootoriga masinaid ainult kohtades, kus neid pole vaja kasutada nii tihti ja kus on oluline jõu ja kaalu suhe.
3. Põhimõisted
1) Töötsükkel - protsesside kogum, mis kindlas järjestuses perioodiliselt silindris korduvad ja panevad mootori tööle.
2) Ülemine surnud seis – kolvi kõige ülemine asend (Ü.S.S).
3) Alumine surnud seis – kolvi kõige alumine asend (A.S.S).
Kolvi joonis
Ülevalolevale joonisele on märgitud kolvi kõige madalam ja kõige kõrgem asend töötsükli käigus - vastavalt alumine surnud seis ehk A.S.S, mida ameeriklased viisakusest siiski BDC ( bottom dead center ) nimetavad ning ülemine surnud seis Ü.S.S. (TDC e. top dead center). Nende vahet nimetatakse mootori kolvikäiguks (S, stroke ) ning koos silindri läbimõõduga (B, Bore) võimaldab see arvutada ruumala Vh, mis jääb ülemise ja alumise asendi vahele ning mida nimetatakse silindri töömahuks; korrutatuna silindrite arvuga (ehk siis kaheksaga) annab see mootori töömahu (displacement). Joonisel on näha veel kaks ruumala: silindri üldmaht Vt ja silindri maht, kui kolb on ülemises surnud seisus (Vc). Nende kahe ruumala suhet nimetatakse surveastmeks (CR, compression ratio), mis näitab, kui palju segu survetakti ajal kokku surutakse.
4) Kolvikäik – kolvi äärmiste asendite vahekaugus , mis võrdub väntvõlli vända kahe raadiusega (S).
5) Väntvõlli vända raadius – kaugus väntvõlli teljest vändakaela teljeni (R).
6) Silindri töömaht – maht, mille kolb vabastab ülemisest surnud seisust alumisse surnud seisu liikumisel (Vh).
7) Põlemiskambri maht – maht, mis jääb kolvi kohale, kui see asetseb ülemises surnud seisus (Vc).
8) Silindri üldmaht – maht kolvi kohal, kui see on alumises surnud seisus. Silindri üldmaht võrdub silindri töömahu ja põlemiskambri mahu summaga (Vt). (Vh + Vc = Vt).
9) Litraaž – kõigi silindrite töömahtude summa liitrites.
10) Pöörlemissagedus – väntvõlli pöörete arv ajaühikus (pööret/ minutis ).
11) Koormus – ühe tsükli jooksul tehtud töö.
12) Võimus – väntvõlli poolt sekundis tehtav töö, võrdeline koormuse ja pöörlemissagedusega
13) Surveaste – silindri üldmahu ja põlemiskambri mahu suhe.
4. Vänt- kepsmehhanism.
*Vänt-kepsmehhanismi ülesandeks on vastu võtta gaaside paisumisel tekkiv rõhk ja muuta kolvi edasi-tagasi liikumine väntvõlli pöörlevaks liikumiseks.
Põhiosad: mootori plokk , kolvid , kolvirõngad, kolvisõrm, keps ja selle laagrid, väntvõll ja selle laagrid, hooratas .
4.1 Mootori plokk - Mootoriplokk on mootori kõige suurem osa, mille külge kinnitub enamus ülejäänud juppe ja mille sisemuses suur osa tegevusest aset leiabki. Mootoriplokk on mootori vundament. Ta määrab ära, kui suure ja võimsa mootori ehitada saab. Töömahud kõiguvad viiest kümne liitrini, võimsused paarisajast mitmetuhande hobujõuni. Ka plokke on seega väga erinevaid nagu näiteks malm - või alumiiniumsulamist plokk.
Mootori plokk
4.2 Kolvid - mehhanismi osa, mis asub ja liigub reeglina silindris ning millele avaldatakse erineval moel jõudu, et see annaks sellest saadud energia edasi masinale või seadmele.
Kolvid
4.3 Kolvirõngad - kolvirõngad on sisepõlemismootori detailid, mille ülesanne on tihendada kolvi ja silindri vahelist ruumi, eemaldada silindriseintelt liigne õli ning juhtida soojust kolbidelt silindriseintele ja sealt jahutussüsteemi.
Kolvirõngad

Kolvisõrm – valmistatakse legeeritud terastest mille pind on karastatud. Kolvisõrm on ujuvtüüpi kui ta liigub kepsu ülemise pea pronkspuksis ja kuumalt ka kolvisilmas. Mitteujuv kolvisõrm liigub ainult kolvi silmas ja ühendatakse kepsuga ette kuumutades (kuumpress).

Silindrihülss – eraldi valmistatud silindreid nim. hülssideks, mis jagunevad märgadeks ja kuivadeks silindriteks.

Märghülss – silinder , mille välimine pool on jahutussärgi üks osa, mis puutub pidevalt kokku jahutusvedelikuga.
Kuivhülss – asetatakse silindri ülemisse ossa, et see vähendaks silindri kulumist, sest silinder kulub alati kõige rohkem ülemises osas. Kuivhülss ei puutu kokku jahutusvedelikuga.

Väntvõll valmistatakse – terasvalu sepisest või tugevast malmist . Võllikaelte arv sõltub väntvõllile mõjuvast pöördemomendist ja väntvõlli pöörlemissagedusest. Võlli- ja vändakaelu ühendavad väntvõlli põsed, millede jätkuvateks osadeks on vastukaalud. Üldjuhul läbib kogu väntvõlli õlikanal, mis moodustab vändakaelas õlitasku ja töötab tsentrifugaalfiltrina. Väntvõllis on õlikanalid.
Võllikaelad - punane
Vändakaelad - sinine
Põsed - kollane
Vastukaalud – roheline
Väntmehhanism muudab kütuse põlemisel tekkinud gaaside rõhu (edaspidi-indikaatorrõhk) kolvi edasi-tagasi liikumise abil väntvõlli pöörlevaks liikumiseks. Tema osad on: plokikaas , silinder, kolb koos rõngaste ja sõrmega, keps ja väntvõll.
Gaasijaotusmehhanism võimaldab õigeaegselt küttesegu pääsemise mootori silindrisse, põlemisproduktide eemaldumise silindrist ja silindri läbipuhumise. Gaasijaotusmehhanismi põhiosad on: nukkvõll ja selle muutemehhanism, tõukurid, nookurid ja klapid. Nukkvõlli paneb ajami abil (OHV, OV, SV, OHC, SOHC, DOHC , TOHC), pöörlema väntvõll. Ülekanne on valitud nii, et väntvõlli kahe pöörde kohta teeb nukkvõll (samuti kõrgsurvepumba nukkvõll) vaid ühe pöörde. Nukkvõllil on sama palju nukke, kuivõrd mootoril on klappe.

OHV – overhead valves - klapid plokikaanes
OV -
OHC – overhead camshaft – nukkvõll plokikaanes
SOHC - Single overhead camshaft – üks nukkvõll plokikaanes
DOHC - Double overhead camshaft – kaks nukkvõlli plokikaanes
TOHC –
SV -

5. Õlitussüsteem
*Õlitussüsteem on süsteem, mille ülesandeks on masinates ja mehhanismides hõõrduvate pindade õlitamine. Õlitamine vähendab pindadevahelist hõõrdumist, jahutab hõõrduvaid pindu ja eemaldab detailide kulumisel tekkinud metallipuru. Õlitussüsteem koosneb õlipumbast, õlifiltrist, õlirõhunäiturist, õlitusjuhtmetest ja muudest detailidest (näiteks õlituslaager).
Õlitussüsteem suunab õli õlivannist (karterist) mootori tööpindade vahele eesmärgiga vähendada detailide hõõrdumist ja kuumenemist. Õlitussüsteemi ülesandeks on õlisurve tekitamine, õli suunamine hõõrdepindade vahele, õli puhastamine ja jahutamine . Tema osadeks on õlipump, õlikanalid, õliradiaator, kaitseklapid ja filter .
1. Õlitussüsteemi ülesandeks on:

suunata õli õlivannist (karterist) mootori tööpindade vahele eesmärgiga vähendada detailide hõõrdumist ja kuumenemist;
hoida hõõrduvad pinnad puhtana;
kaitsta metalli pinda oksüdeerumise ja korrodeerumise eest ning neutraliseerida keemiliselt aktiivseid põlemisprodukte;
kanda üle jõude ja summutada vibratsiooni;
tihendada liitepindu ja leevendada lööke nende vahel.

2. Õlitusprotsessis on kahte liiki õlitusi:

piirõlitumine, so õlitus, kus pinnad hakkavad nihkuma enne, kui õli nende vahele satub;
kelmeline õlitus, so õlitus, kus õlipumba poolt tekitatakse õlikile liikuvate detailide vahele.

3. Õlitussüsteem liigitub sõltuvalt õli pealevoolu tingimustest laagritele:

jadatüüpi õlitussüsteem (nt õli juhtimine väntvõlli kanalite kaudu);
paralleeltüüpi õlitussüsteem (nt õli juhtimine peakanalist raamlaagritele).

4. Õlitussüsteemid liigituvad täiendavalt veel:

märgkarteriga,
kuivkarteriga.

Õlitussüsteem
5. Klassikaline õlitussüsteem koosneb:

õlipump koos õlivõtja sõelaga;
õlifilter;
peakanal ja harukanalid;
õlijahutusradiaator.

Õlitussüsteem
6. Konstantrõhuga õlipumbad jagunevad:

silinderhammasrataspump;
gerootorpump.

Õlipump
Õlifiltri eesmärk on koguda põlemisjääke, hõõrdepindade metallosakesi ja tolmu.

Enamus õlifiltritest omab kahte elementi erisuurusega osakeste kinnipüüdmiseks.
Õlifiltri töö seotud kaitseklappide tööga. Õlitussüsteemi reduktsioonklapp on ühendatud filtriga ja avaneb, kui õli ei läbi filtrit . Filtrisse ehitatud tagasilöögiklapp hoiab õli mootori kanalites, kui pump ei tööta. Mööda vooluklapp hoiab rõhutaset õlitussüsteemis.

Õlifilter
8. Õlifiltrid liigituvad:

jadapeenfilter – poorne peenfilter paber puhastab kogu tsirkuleeriva õli. Jadafilter peab olema varustatud ummistumise juhtumiks mööda voolu klapiga ja surve hoidmiseks süsteemis reduktsioonklapiga. Selline filter on üldjuhul täiskomplektina vahetatav;
mööda voolu filter – seda tüüpi filtrist läbib 5-10% mootori õlist, mistõttu tuleb neid kasutada koos jadapeenfiltritega.

9. Filtrielemendid liigituvad:

traatkeerd- ja traatvõrkelement (element peale puhastamist uuesti kasutatav);
b) vilt- või kiudelement.
Filter on valmistatud kiudmaterjalist ja võimaldab puhastada õli eriti väikestest osakestest (tahm), mida jadafilter ei suuda. Filtrielement ei ole puhastatav;
paberelement (ei ole puhastatav).

10. Õlide liigitus.

Mineraalõlid
Poolsünteetilised õlid
Täissünteetilised õlid
Transmissiooniõlid

11. Tähistused SAE 15W-40, SAE 5W-40 jne toodete pakenditel?

Need on SAE (Society of Automotive Engineers) viskoossusklassid, millega märgitakse neljataktiliste mootorite õlide voolavust. Viskoossusklassid näitavad õli "paksust" ja temperatuuritaluvust, kuid ei ole otseselt seotud õli kvaliteediga. Esimene number, millele tavaliselt järgneb W-täht, näitab õli voolavust madalatel temperatuuridel ehk nn talvist viskoossust ( Winter ). Teine number näitab õli võimet säilitada piisav "paksus" ka kõrgetel temperatuuridel ehk nn suvist viskoossust. Mida väiksem on talvine number (SAE 0W, 5W, 10W jne), seda madalamatel temperatuuridel jääb õli "vedelaks" – see kergendab mootori käivitamist ja kaitseb külma mootorit. Mida suurem on suvine number (SAE 30, 40, 50 jne), seda viskoossem on õli 100-kraadise temperatuuri juures ja seda paremini suudab ta mootorit kaitsta äärmuslikes töötingimustes.
12.Õlide kvaliteet.
Otseselt õli kvaliteedi märkimiseks on enim levinud kaks süsteemi: API klassifikatsioon ja ACEA klassifikatsioon. API mootoriõlide klassifikatsioon (näiteks API SL/CF, EC)
API (American Petroleum Institute) klassi tähis koosneb reeglina kahest tähest, millest esimene näitab õli tüüpi ja teine vastavust kindlale kvaliteedistandardile. Standardeid täiendatakse ja karmistatakse regulaarselt ja klassifikatsiooni teine täht näitabki sisuliselt
seda, mis aastatel kehtinud ning millistele kvaliteedinõuetele konkreetne õli vastab.
Bensiinimootorite õlisid tähistab klassi nimes esimene täht S.
*ACEA (Association des Constructeurs Europeens de l´ Automobile - Euroopa autotootjate ühendus) on loonud oma süsteemi mootoriõlide kvaliteedi hindamiseks.
ACEAsse kuuluvad: BMW, DAF, Ford of Europe , General Motors Europe, MAN, Mercedes -Benz, Peugeot , Porsche, Renault , Rolls-Royce, Rover, Saab-Scania Volkswagen , Volvo.
ACEA klassifikatsioon jagab mootoriõlid kolme rühma:
A - bensiinimootoriõlid
B - sõiduautode diiselmootoriõlid
E - veoautode diiselmootoriõlid
Igas rühmas jagunevad mootoriõlid esialgselt omakorda viide kategooriasse: 1, 2, 3, 4, 5. Mida suurem on nimetatud number seda kõrgema kvaliteediga on õli. Viimasena näidatakse ära antud klassifikatsiooni kehtestamise aasta (näiteks: A1-96 või E3-98).
A ACEA klassifikatsioon on bensiinimootoriga autodele.
Täissünteetiline õli 1L 5W40 SL/CF Poolsünteetiline õli Molibden B 1L 10W40 SL/CF
Shell SF 5288 SAE 75W-80 transmissiooniõli Mobil 1 mineraalõli
6. Jahutussüsteem
*Jahutussüsteemi ülesanne - on mootori detailide jahutamine ja nende töötemperatuuride hoidmine 85-95 kraadi juures ning kokpiti soojendamine . Jahutussüsteemi ülesanne on ka ära juhtida umbes kolmandik tekkivast kuumusest, millest osa kasutatakse ka sõitjateruumi soendamiseks. Kui autol on ka konditsioneer, siis selle töö tulemusena tekib samuti liigne soojus , mille jahutussüsteem peab ära juhtima.
Mootorid omavad põhiliselt kahte tüüpi jahutussüsteeme:

õhkjahutusega,
vedelikjahutusega.

Õhkjahutusega mootorite silindrite ribisid jahutab suurendatud õhuvoo kiirus. See saadakse summaarse õhuvoona propelleri või siis maapealsetel sõidukitel mootori ventilaatori poolt. Õhkjahutusega mootorite konstruktsioonis on oluline osa eri liiki õhusuunurite olemasolul . Vedelikjahutussüsteemi osadeks on veepump , mootori jahutussärk, radiaator, termostaat ja ventilaator . Jahutussüsteemi käivitamine tarbib 3…4 % mootori võimsusest.
Jahutussüsteemi osad: radiaator, ülesurveventiil, lõdvikud e. voolikud , termostaat, veepump, ventilaator ja ventilaatoririhm.

Radiaator – radiaatori abil toimub soojuse edasiandmine välisõhku, seega on radiaator soojusvaheti . Ta koosneb ülemisest anumast, alumisest anumast, südamikust (jahutuselement) ja kinnitusdetailidest.
Termostaat – termostaadi ülesandeks on kaasa aidata mootori kiirele soojenemisele peale mootori käivitumist ning hoida automaatselt temperatuuri vajalikul tasemel.
Ventilaator – ventilaatori ülesandeks on tekitada õhuvool, jahutamaks radiaatori jahutuselemendi torudes voolavat jahutusvedelikku.

.DOCX Laadi alla originaalfail 15 lk · .docx · 227 allalaadimist

100 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.

~ 15 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2009-12-13 Kuupäev, millal dokument üles laeti

227 laadimist Kokku alla laetud

1 arvamus Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

Sami Laasi Õppematerjali autor

Mootori põhiosad, neljataktiline mootor, kahetaktiline mootor, gaasijaotusmehhanism

automootorite liigitus mootori töötsükkel põhimõisted vänt- kepsmehhanism õlitussüsteem jahutussüsteem

Sarnased õppematerjalid

odt

Automootor

Põltsamaa Ametikool Automootor A1 MARTIN KIM Kaarlimõisa 2009 Sisukord 1. Automootorite liigitus 3 2. Mootori töötsükkel 5 3. Vänt kepsmehhanism 8 4. Gaasijaotussüsteemid 11 5. Õlitussüsteemid 12 2 1. Automootorite liigitus Sisepõlemismootorid Sisepõlemismootorites toimub kütuse ja õhu segamisel saadud põlevsegu põlemisel tekkivate gaaside kiire paisumise tagajärjel silindris tekkiva rõhu energia muutmine mehhaaniliseks energiaks. 1.1 Kütuse liigid · Bensiin · Diisel · Gaas · Tahke · Bio · Elekter · Hübriidajam - gaas + elekter või bensiin + elekter 1.2 Mootori litraaz · 1.1 · 1.2 · 1.4 · 1.5 · 1.6 · 1.8 · 1.9 · 2.0 · 2.2 · 2.4 · 2.5 · 2.8 · 3.0 1.3 Võimsus · 45kW · 55kW · 75kw 3 · 85k

Auto õpetus

doc

Automootor

1. Automootorite liigitus Sisepõlemismootorid Sisepõlemismootorites toimub kütuse ja õhu segamisel saadud põlevsegu põlemisel tekkivate gaaside kiire paisumise tagajärjel silindris tekkiva rõhu energia muutmine mehhaaniliseks energiaks. 1.1 Kütuse liigid · Bensiin · Diisel · Gaas · Tahke · Bio · Elekter · Hübriidajam - gaas + elekter või bensiin + elekter 1.2 Mootori litraaz · 1.1 · 1.2 · 1.4 · 1.5 · 1.6 · 1.8 · 1.9 · 2.0 · 2.2 · 2.4 · 2.5 · 2.8 · 3.0 1.3 Võimsus · 45kW · 55kW · 75kw · 85kW · 125kW · 150kW 1.4 Silindrite arv · R3 · R5 · R6 · V8 · V10 · V12 1.5 Mootori asetus · Keskmootor · Tagamootor · Eesmootor · Pikkupidi · Ristipidi 1.6 Silindrite paigutus · Ridamootor · V - mootor · Bokser mootor 1.7 Toitesüsteem · Karburaatormootor · Si

Auto õpetus

doc

Auto mootor

Põltsamaa Ametikool Mootor A1 Margo Pukki Kaarlimõisa 2008 1.Mootori ehitus 1. Väntmehhanism 1.1 Ülesanne? 1.2 Ehitus?(Põhiosad) 1.3 Tööpõhimõte? Väntmehhanism- muudab kütuse põlemisel tekkinud gaaside rõhu (edaspidi-indikaatorrõhk pi) kolvi edasi-tagasi liikumise abil väntvõlli pöörlevaks liikumiseks. Tema osad on: plokikaas, silinder, kolb koos rõngaste ja sõrmega, keps ja väntvõll. Vänt-kepsmehhanism koosneb järgmistest osadest: a) kolb (piston); b) kolvirõngas (piston-ring); c) kolvisõrm (wristpin); d) keps (connecting rod) ja selle laagrid; e) väntvõll (crankshaft) ja selle laagrid; f) hooratas. 1. Kolb Kolvi funktsioonid on a) kanda põlemisgaaside poolt tekitatud jõud üle kepsule, b) töötada koos kepsuga ja tagada silindris selle liikumisteekond, c) oma konstruktsiooni ja lisaelementidega tihendada mootori põlemiskambrit ja eristada see karterist, d) üle

Auto õpetus

docx

Mootor

Põltsamaa Ametikool Automootor A1 Andres Asson Kaarlimõisa 2009 Liigid Kütuse liigid: Bensiin Diisel Gaas Bio Elekter Hübriid Tahke Automootori litraaz: 0,75 ; 0,9; 1,0; 1,2; 1,3; 1,4; 1,5; 1,6; 1,7; 1,8; 1,9; 2,0; 2,2; 2,3; 2,4; 2,5; 2,6; 2,7; 2,8; 3,0; 3,5; 4,0; 4,5; 5,0; 5,6; 6,0 Mootoritüübid: R3; R4; R6; R8; R10; R12; R14 V4; V6; V8; V10; V12; V14

Auto õpetus

docx

Mootori ehitus

Mootor Olenevalt mootori ehitusest toimub see protsess kas ühe või kahe väntvõlli pöörde jooksul, kui ühe siis on tegemist 2 taktilise mootoriga, kui kahe siis 4taktilise. Taktiks nimetatakse töötsükli osa, mis toimub ühes äärmisest asendist teise. Kolvi äärmisi asendeid nimetatakse ülemiseks ja alumiseks surnudseisuks. 4taktilise mootori töötsükkel koosneb 4jast taktist. 1) Silindri täitmine põleva seguga, kolb liigub A.S.S-i väntvõlli poole väntvõll teeb pool pööret, silindri maht on kõige suurem see on sisselaske takt. 2) Kolb hakkab liikuma vastassuunas põleva segu silindrisse andmine lõppeb silindrisse jõudnud segu surutakse kokku kolb jõuab ülemisse surnud seisu, väntvõll on teinud järgmise poolpöörde silindri maht on kõige väiksem, seda nimetatakse surve taktiks. 3) Kokkusurutud põlev segu süüdatakse eletrisädemega kolb surutakse Ü.S.S alumisse

Auto õpetus

docx

Mootori ehitus

Vajalikud eelteadmised .. Enne kui õppida tundma sisepõlemismootori töötamist , peame teadma gaaside mõningaid omadusi , mis otseselt mõjutavad mootori tööd ja mille abil mootor üldse tööle hakkab . 1. Gaaside , võrreldes vedelate ainetega , annavad ennast kokku suruda . 2. Gaasid kokkusurumisel kuumenevad . 3. Gaasid põlemisel , see tähendab kuumenemisel , paisuvad . Autodel kasutatakse valdavalt sisepõlemismootoreid . See on soojusjõumasin , kus põletatakse kütust ; bensiini , diiselkütet , parafiini , gaasi , piiritust , taimeõli jne . Kütuse põlemisel silindris muudetakse kütuse olev keemiline energia mehaaniliseks tööks . Põlemine on keemiline reaktsioon , kus kütuses olevad aineosakesed ühinevad õhuhapnikuga . Mootoreid iseloomustavad põhinäitajad .. Kolvi ülemine ja alumine surnud seis ( üss ja ass ) : need on kolvi liikumistee piirasendid silindris . Kolvi käik : kolvi teekonna pikkus silindris ülemise ja alumise surnud seis

Auto õpetus

doc

Sisepõlemismootori labori aruanded

Einar Kootikum LABORI ARUANDED Õppeaines: SISEPÕLEMISMOOTORID Transporditeaduskond Õpperühm: AT-31b Juhendaja: Esitamiskuupäev:................ Allkiri:............................ Tallinn 2013 Sisukord Jahutussüsteem............................................................................................................................4 Jahutussüsteemi plokkskeem.................................................................................................. 4 Soojuse jagunemine mootoris................................................................................................. 4 Radiaator................................................................................................................................. 5 Siseneva ja väljuva vedeliku ja õhu temperatuurid.................................................................5 Jahutusvedelik........

Sisepõlemismootorid

doc

Sisepõlemismootor

Kose Gümnaasium Sisepõlemismootor Referaat Koostaja: Tiiu-Maarja Kink 10A Juhendaja: õp. Kaido Härma 2007 Kose Sisukord Sisukord...................................................................................................................................... 2 Sisepõlemismootori ajaloost ja loojatest.....................................................................................3 Üldehitus..................................................................................................................................... 5 Töötsükkel...................................................................................................................................6 Mootoriplokk.............................................................................................................................. 8 Väntvõll...........................

Füüsika

Rohkem sarnaseid