Gaasijaotusmehhanism Ülo Ramp Ülesanne Võimaldab õigel ajal küttesegul pääseda silindritesse ning põlenud gaasidel sealt väljuda Klassifikatsioon · Rippklappidega · Püstklappidega Rippklapid Asuvad plokikaanes Püstklapid · Asuvad mootoriplokis · OHV · Nukkvõlli käitab hammasratas · Klappi liigutab tõukur Põhiosad · nukkvõll · nookurid · tõukurid · klapid · klapivedrud · mehhanismi ajam Ajam Käitab gaasijaotusmehhanismi Saab käituse väntvõllilt · kett · hammasrihm · hammasratas Gaasijaotusmehhanismi ajam Ülekanne väntvõlli 2 pööret = nukkvõlli 1 pööre Nukkvõll Ülesanne avada ja sulgeda õigel ajal, kindlas järjekorras, läbi nookuri või tõukuri klappe. Iga silindri kohal kaks nukki Klapiajam Ülesanne liigutada klappi · nookur · Tõukur · nukkvõll ...
Võllikaelad - punane Vändakaelad - sinine Põsed - kollane Vastukaalud roheline Väntmehhanism muudab kütuse põlemisel tekkinud gaaside rõhu (edaspidi-indikaatorrõhk) kolvi edasi-tagasi liikumise abil väntvõlli pöörlevaks liikumiseks. Tema osad on: plokikaas, silinder, kolb koos rõngaste ja sõrmega, keps ja väntvõll. Gaasijaotusmehhanism võimaldab õigeaegselt küttesegu pääsemise mootori silindrisse, põlemisproduktide eemaldumise silindrist ja silindri läbipuhumise. Gaasijaotusmehhanismi põhiosad on: nukkvõll ja selle muutemehhanism, tõukurid, nookurid ja klapid. Nukkvõlli paneb ajami abil (OHV, OV, SV, OHC, SOHC, DOHC, TOHC), pöörlema väntvõll. Ülekanne on valitud nii, et väntvõlli kahe pöörde kohta teeb nukkvõll (samuti kõrgsurvepumba nukkvõll) vaid ühe pöörde
Mootor Olenevalt mootori ehitusest toimub see protsess kas ühe või kahe väntvõlli pöörde jooksul, kui ühe siis on tegemist 2 taktilise mootoriga, kui kahe siis 4taktilise. Taktiks nimetatakse töötsükli osa, mis toimub ühes äärmisest asendist teise. Kolvi äärmisi asendeid nimetatakse ülemiseks ja alumiseks surnudseisuks. 4taktilise mootori töötsükkel koosneb 4jast taktist. 1) Silindri täitmine põleva seguga, kolb liigub A.S.S-i väntvõlli poole väntvõll teeb pool pööret, silindri maht on kõige suurem see on sisselaske takt. 2) Kolb hakkab liikuma vastassuunas põleva segu silindrisse andmine lõppeb silindrisse jõudnud segu surutakse kokku kolb jõuab ülemisse surnud seisu, väntvõll on teinud järgmise poolpöörde silindri maht on kõige väiksem, seda nimetatakse surve taktiks. 3) Kokkusurutud põlev segu süüdatakse eletrisädemega kolb surutakse Ü.S.S alumisse ...
.................................................................................................6 Salongi küttesüsteem...............................................................................................................6 Jahutussüsteemi inglise keelsed nimetused.............................................................................6 Küsimused...............................................................................................................................7 Gaasijaotusmehhanism................................................................................................................8 Mootori gaasijaotusfaaside graafik......................................................................................... 8 Klapi eskiis ja klapi osad...................................................................................................... 10 Väntmehhanism..............................................................................................................
silindriseinalt põlemiskambrisse. Kolvisõrm saab silmades pöörduda ja kannab jõu kolvilt kepsule. Väntvõll koosneb kaeltest ja põskedest.Raami laagrites on hõõrdumise ja kulumise vähendamiseks liuad.Väntvõlli eesotsa käitab keti või hammasratta kaudu nukkvõlli ning rihmaratta kaudu jahutusventilaatorit ja veepumpa. Kristjan-Artur Reek, 8a , TIK Kasutatud kirjandus: raamat Auto-aabits Gaasijaotusmehhanism ja selle osad Gaasijaotusmehhanism võimaldab õigel ajal küttesegul pääseda silindrisse ning põlenud ja paisunud gaasidel sealt väljuda.Gaasijaotusmehhanismi põhiosad on nukkvõll. Nookurid ja klapid. Nukkvõlli paneb pöörlema väntvõlli keti või hammasrataste kaudu.Ülekanne on valitud nii, et väntvõlli kahe pöörde kohta teeb nukkvõll vaid ühe. Nukkvõllil on iga silindri kohal kaks nukki.Üks avab sisselaske-, teine väljalaskeklapi.Nukkvõll liigutab nookurit ja see omakorda klappe.Klapi
väljalase : Silindrite kütteseguga täitmise viisi järgi : · Ülelaadimiseta · Ülelaadimisega Jahutusviisi järgi : · Vedelikujahutus · Õhkjahutus Töötsükkel : Protsesside kogum , mis kindlas järjestuses perioodiliselt silindris korduvad ja panevad mootori tööle. Takt : · Töötsükli osa , mis toimub kolvi ühe käigu jooksul . Surveaste : · Silindri üldmahu ja põlemiskambri mahu suhe . Mootori ehitus : · Väntmehhanism · Gaasijaotusmehhanism · Jahutussüsteem · Õlisüsteem · Toitesüsteem · Süütesüsteem Väntmehhanism : · Võtab vastu kütuse põlemisel tekkinud gaaside rõhu ja muudab kolvi edasi-tagasi liikumise väntvõlli pöörlemiseks . · Kaanega kaetud silinder . · Kolb koos rõngaste ja sõrmedega . · Keps . · Väntvõll . · Väntmehhanismi baasdetail . · Temale kinnituvad kõik ülejäänud väntmehhanismi detailid . Kolvigrupp : · Kolb · Kolvirõngad
Tartu Kutsehariduskeskus Mootor Maiko Teder AT208 Gaasijaotusmehhanism Iseseisevtöö Juhendaja:Kaido Tammepõld Tartu 2009 Sisukord Gaasijaotusmehhanism .........................................................................................................................3 Gaasijaotusmehhanismi ehitus ja liigitus ..........................................................................................3 Nukkvõll ..........................................................................................................................................4 Klappide ehitus .......................................................................
Et oleks lihtsam paberite järgi sõidukite tüüpi tuvastada 2. Loetlege süsteeme, millistesse võib grupeerida sõiduki agregaate ja sõlmi! Vastus: Jõuülekanne, juhtimissüsteem, veermik, elektrisüsteem, keresüsteem, kandesüsteem, kütesüsteem, mootor 3. Loetlege mootori alasüsteeme ja nendesse kuuluvaid seadmeid! Vastus: A) Vänt-mehhanism plokikaas, silinder, kolb koos rõngaste ja sõrmega, keps ja väntvõll B) Gaasijaotusmehhanism nukkvõll ja selle muutemehhanism, tõukurid, nookurid ja klapid C) Käiguvahetusmehhanism käigukast, käigukang, hammasrattad A) Pööramismehhanism rool, roolivarras 4. Selgitage 4-taktilise Ottomootori (bensiinimootori) ja diiselmootori tööpõhimõtte erinevust! (kirjeldades, millised protsessid toimuvad erinevate taktide ajal) Vastus: Bensiinimootor - neljataktilise sisepõlemismootori tööpõhimõte seisneb kütuse
Auto on mootorsõiduk, millel on 3, 4 või rohkem ratast ja mis on mõeldud sõitjate oma veoste veoks, haagiste veoks või eriotstarbeliste tööde tegemiseks. Kui auto liigub aeglasemalt kui 25 km/h, siis ei ole ta auto. Autoks loetakse ka elektrikontaktliidetega rööbasteta sõidukit. Üldehitus Mootor: Ülesanne on muuta vedelkütuse põlemisel tekkinud soojusenergia mehhaaniliseks energiaks. Mootori üldehitus: 2 mehhanismi: väntmehhanism ; gaasijaotusmehhanism. 4 süsteemi: jaotus; õlitus; toite; elektri. Shassii: on autole aluseks või baasiks, mille külge kinnituvad kõik autoosad. 1.Alusvanker e. veermik: kandekere; sillad; rattad; vedrud; amortisaatorid. 2.Jõuülekanne: ülesanne on kanda mehhaaniline energia ratastesse. Ehitus: Sidur; käigukast; kardaan; peaülekanne; diferentsiaal-võimaldab vedavatel ratastel pöörelda erineva kiirusega; veovõllid e. rattavõllid. 3.Juhtimismehhanismid: rool; pidurisüsteem(sõidupidur); käsipidur
Gaasijaotusmehhanism Referaat Mootor Sissejuhatuseks räägin gaasijaotusmehhanismi ülesandest. Selleks on klappide õigeaegne avamine ja sulgemine, et tagada silindrite täitmine kütteseguga (ottomootorid) või õhuga (diiselmootorid) ning läbipõlenud gaaside väljalase, samuti põlemiskambri kindel eraldamine muust keskkonnast töö- ja survetakti ajal. Neljataktilistes mootorites kasutatakse klappidega gaasijaotusmehhanisme, kus gaasi vahetus toimub sisse- ja väljalaskeklappide kaudu. Kahetaktilise mootori gaasi vahetus toimub väntmehhanismi abil või segaviisiliselt. Kahe taktiline mootor Nelja taktiline mootor Nukkvõll ülesandeks on väntvõllilt saadud pöörleva liikumise abil avada sisse- ja väljalaskeklapid ja seejärel lasta neil sulguda. Nukkvõlli asukoht gaasijaotusmehhanismis on kas mootoriplokis allasetusega nukkvõll e. alanukkvõll või plokikaanes ülanukkvõll. Alanukk...
Klassikaline õlitussüsteem koosneb: · õlipump koos õlivõtturisõelaga (suction strainer); · õlifilter; · peakanal ja harukanalid (from main oil-pressure line to crankshaft bearing, connecting-road bearing & return flow pipe timing-gear case); · õlijahutusradiaator Konstantrõhuga õlipumbad jagunevad: · silinderhammasrataspump (spur gear-type), · gerootorpump (gerotor-type). Joonis. 8 õlipump 3.Gaasijaotusmehhanism Ülesanne-võimaldab õigeaegselt küttesegu pääsemise mootori silindrisse, põlemisproduktide eemaldumise silindrist ja silindri läbipuhumise. Ehitus- Sõltuvalt tüübist jaotuvad GJM-id: hülss-, siiber-, jaotur- ja klappmehhanismideks, Klappmehhanism paikneb kas plokikaanes või mootoriplokis GJM-i klapiajameid võib liigitada alljärgnevalt: OV, SV, OHV, OHC, SOHC, DOHC ja TOHC. Klappidega GJM-i põhiosad on: 1)nukkvõll, 2)nukkvõlli muutemehhanism,
4 1.7.2 Raam laager ülesanne on vähendada lõtku väntvõlli ja raami vahel Joonis 6 1.8 Hülss(cylinder) Hülsi ülesanne on juhtida kolvi sirgjoonelist liikumist Joonis 7 1.9 Surverõngad e. kompresioonirõngad (piston ring) tihendada lõtku kolvi ja hülsi vahel ja jahutada. Joonis 8 5 Nr.2 Gaasijaotusmehhanism 1.1 Põhi osad plokikaan , klapid , nukkvõll(võllid) , klapi vedrud , tõukurid , nookurid , tõukur vardad , klapisääre tihendid , pool kuud , jaotus hammasratas , sisselaske kollektor , väljalaske kollektor , klapi taldrikud 1.1.2- tõukurid- hüdrotõukur, rulltõukur, silindri kujuline, pendel tõukur 1.2 Ülesanne võimaldab õigel ajal küttesegul pääseda silindrisse ning põlenud gaasidel sealt väljuda 1.3Ajamid hammasratas ajam , hammasrihm ajam , kett ajam
edasi-tagasi liikumine pöörlevaks liikumiseks. Väntmehhanismi olulisem osa on silindriplokk, millele kinnitub enamik mootori detaile. Keps, hooratas, väntvõll. 2. Auto juhtimisseadmed, nende paigutus, ülesanne, kasutamine. Valgustuse ja suunatule lüliti, süütelukk, rooliratas, kell, käigukand, käsipiduri hoob, mootorikatte lukusti, siduripedaal, piduripedaal, gaasipedaal, tahhomeeter. Pilet 4. 1. Gaasijaotusmehhanism Gaasijaotusmehhanismi ülesanne on klappide õigeaegne avamine vastavalt töötsüklile ja nende õigeaegne sulgemine. Ehitus: ajam ; nukkvõll ; nookurid, tõukur. 2. Sidur Sidur ühendab mootorit käigukastiga ja võimaldab neid ajutiselt teineteisest lahutada. Põhiosad: suruketas, veetav ketas ja lahutusmuhv. Siduri lahutamiseks on vaja pedaali. Pilet 5. 1. Jahutussüsteem Jahutussüsteemi ülesandeks on mootori detailide jahutamine ja nende töötemperatuuride
*silindrite, kolbide ja kolvirõngaste kulumine, *kolvirõngaste kinnipigitumine, *klappide ebatihedus Mootori võimsus oleneb surveastmest, silindrite töömahust e litraazist ning väntvõlli pöörlemissagedusest. Diiselmootorite surveaste =15...21. Mida suurem surveaste seda rohkem energiat kulub õhu kokkusurumisele. Suurte veoauto mootorite ligikaudne töömaht on vahemikus 10...14 l. Diiselmootorite väntvõlli pöörlemissagedus on vahemikus 1500...5500 pööret/ min Gaasijaotusmehhanism Diiselmootori gaasijaotusmehhanismi ülesanne on puhta õhu õigeaegne sisselaskmine silindritesse ja heitgaaside väljalaskmine silindritest. Mootoritel on enamasti rippklappidega gaasijaotusmehhanism, mis tagab silindrite parema täitumise ja tühjenemise, võimaldab suuremat surveastet ning suurendab mootori võimsust ja ökonoomsust. Mootorilt suurima võimsuse saamiseks tuleb silindrid põlemisjääkidest hästi puhastada ja korralikult puhta õhuga täita
18. Kas mootori võimsus ja moment on omavahel võrdelises seoses? Selgitage! Kasvavad koos aga pole võrdelises seoses. 19. Kas mootori täiteasteme ja keskmise efektiivrõhu maksimaalväärtused on samadel mootoripööretel? Keskmine efektiivrõhk on suurim pööretel, kus mootor saavutab maksimaalse pöördemomendi 20. Kas mootori sisselaskekollektri juures kasutatakse ainult akustilistülelaadimist või ka samaegselt võib kasutusel olla resonantsülelaadimine? Gaasijaotusmehhanism: 1. Selgitage järgmiseid lühendeid: DOCH, SOHC, OHC, OHV! 2. Milline tehniline lahendus on leidnud kõige laialdasemat kasutust mootori klapiajamis (nookuritega, otsekäitusega, tõukurvarrastega jne.)? Otsekäitusega ja nookiritega põhiliselt. 3. Miks on tõukurvarrastega klapiajam leidnud järjest vähem kasutust (vähemalt Euroopa ja Jaapani autodel), kus sellist lahendust veel kasutatakse? Ameeriklased kasutavad. Ebatäpsus. 4
Väntvõlli ühendab nukkvõlliga kett. Automootoril on mitu (enamasti neli, kuus või kaheksa) silindrit. Kui silindrid paiknevad ühes reas, on tegemist reasmootoriga. Enamikul sõiduautodel on neljasilindrilised reasmootorid. Väntmehhanism võtab vastu kütsue põlemisel tekkinud gaaside rõhu ja muudab kolvi edasi- tagasi liikumise väntvõlli pöörlemiseks. Tema osad on kaanega kaetud silinder, kolb koos rõngaste ja sõrmega, keps ja väntvõll. Gaasijaotusmehhanism võimaldab õigel ajal küttesegul pääseda silindrisse ning põlenud ja paisunud gaasidel sealt väljuda. Gaasijaotusmehhanismi põhiosad on nukkvõll, nookurid ja klapid. Nukkvõlli paneb pöörlema väntvõll keti või hammasrataste kaudu. Ülekanne on valitud nii, et väntvõlli kahe pöörde kohta teeb nukkvõll vaid üle. Nukkvõllil on iga silindri kohal kaks nukki. Üks avab sisselaske-, teine väljalaskeklapi. Klappe hoiavad suletuna klapivedrud
3. Mootoriplokk koosneb plokist, plokikaanest, karterist ja õlivannist. Hülss 1. Hülss valmistatakse malmist. 2. Hülsi kuju sõltub mootori ehitusest, mootori võimsusest. 3. Silindrihülsside tööea pikendamiseks on nende ülemisse kõige enam kuluvasse ossa pressitud lühikesed õhukesed happekindlast malmist hülsid. 4. Märgadel hülssidel tihendatakse hülsid kumm tihenditega. Kuivhülsse tihendab plokikaane tihend ülemist otsa. 4. Gaasijaotusmehhanismid Gaasijaotusmehhanism võimaldab õigeaegselt küttesegu pääsemise mootori silindrisse, põlemisproduktide eemaldumise silindrist. Gaasijaotusmehhanismide põhiosad 1. Nukkvõll Nukkvõlli kasutatakse laialdaselt sisepõlemismootorite gaasijaotusmehhanismides, kus nukkvõll hoolitseb sisselaske- ja väljalaskeklappide õigeaegse avamise eest. Nukkvõlli nukkide arv sõltub klappide arvust. Nukkvõlli käitatakse hammas- või hammasrihmülekande kaudu. 2. Klapid
3. Mootoriplokk koosneb plokist, plokikaanest, karterist ja õlivannist. Hülss 1. Hülss valmistatakse malmist. 2. Hülsi kuju sõltub mootori ehitusest, mootori võimsusest. 3. Silindrihülsside tööea pikendamiseks on nende ülemisse kõige enam kuluvasse ossa pressitud lühikesed õhukesed happekindlast malmist hülsid. 4. Märgadel hülssidel tihendatakse hülsid kumm tihenditega. Kuivhülsse tihendab plokikaane tihend ülemist otsa. 4. Gaasijaotusmehhanismid Gaasijaotusmehhanism võimaldab õigeaegselt küttesegu pääsemise mootori silindrisse, põlemisproduktide eemaldumise silindrist. Gaasijaotusmehhanismide põhiosad 1. Nukkvõll Nukkvõlli kasutatakse laialdaselt sisepõlemismootorite gaasijaotusmehhanismides, kus nukkvõll hoolitseb sisselaske- ja väljalaskeklappide õigeaegse avamise eest. Nukkvõlli nukkide arv sõltub klappide arvust. Nukkvõlli käitatakse hammas- või hammasrihmülekande kaudu. 2. Klapid
töövõimeks. Hooratast kasutatakse mehhanismi töö ühtlustamiseks ning ka töövõime jätkamiseks näiteks sisepõlemismootorites. Samuti kasutatakse hooratast güroskoop kompassides. Lihtsaim näide hoorattast on laste mänguasi vurr. Sisepõlemismootoritel ja paljudel mehhanismidel on vahelduvad töötsüklid. See tähendab, et mingil ajahetkel annab masin energiat välja ning mingil ajal vajab ta seda tagasi, et oma tööd jätkata Gaasijaotusmehhanism (GJM) võimaldab õigeaegselt küttesegu pääsemise mootori silindrisse, põlemisproduktide eemaldumise silindrist ja silindri läbipuhumise. Kaasaegsetel kiirekäigulistel ja forsseeritud otto- ja diiselmootoritel puuduvad erinevused GJM-i ehituses. Tehniliselt võivad GJM-id erineda vaid kahe- ja neljataktilistel mootoritel. GJM-e võib liigitada: 1) rippklappidega, 2) püstklappidega, 3) ülelaadimiseta, 4) ülelaadimisega. GJM-i klapiajameid võib liigitada alljärgnevalt:
vahemikus 4.0. Nii otto- kui diiselmootoritüübile on iseloomulik, et kolb liigub ainult töötsükli ühe osa, töötakti kestel gaaside rõhu toimel, pannes kepsu vahendusel väntvõlli pöörlema. Ülejäänud, ettevalmistustaktide (väljalaske, sisselaske ja surve) ajal liigub kolb töötakti vältel hoorattasse salvestatud energia arvel. 5. Mootorite efektiivnäitarvud ja võrdlusparameetrid (slaid 6), (1) lk. 21., lk. 32-37. 6. Väntmehhanism (1) lk. 39., lk. 49. 7. Gaasijaotusmehhanism: mehhanismide liigitus ja tarindus, gaasijaotusdiagramm. (1) lk. 77. Neljataktilistes mootorites kasutatakse klappidega jaotusmehhanisme, mille klapid avavad ja sulevad sisse- ja väljalaskeavasid. Klappidega gaasijaotusmehhanismid võivad olla kahesugused: rippklappidega, mis asuvad plokikaanes, ja püst- ehk külgklappidega, mis asuvad mootoriplokis. Kahetaktilises mootoris võib gaasivahetus toimuda kahel viisil: 1- väntmehhanismiga, 2-segaviisil
ja ta järgib väntvõlli pöörlemisest tekkinud torsionaalvibratsiooni. Dempferi välimine osa koosneb kerest, külgkaantest, segmentidest ja vedrudest. Tänu konstruktsioonile on sisemise osa inerts väike ja välimise osa inerts suur. Kui tekib järsk pööre, siis sisemine osa painutab vedrut. Vedru ühel pool rõhk suureneb ja õli hakkab voolama läbi kitsa pilu sinna poole, kus on väiksem rõhk. Sellega summutataksegi tekkinud vibratsioon. Gaasijaotusmehhanism Gaasijaotusmehhanism koosneb nukkvõllist, tõukuritest, tõukurivarrastest, nookuritest ja klappidest. Nukkvõllid asuvad masinate külgriiulite peal. Nukkvõll on valmistatud osadest – iga silindri jaoks üks osa. Omavahel on nad ühendatud poltidega. Ühel osal on kolm nukkseibi: sisselaskenukkseib, väljalaskenukkseib ja kütusepumba nukkseib. Kõik nukkseibid on positiivse profiiliga. Nukkseibide kokkupuutepinnad on tugevdatud. Nukkvõlli kaelad on keemiliselt tugevdatud.
Saeõpetus 1. Bensiinimootorsae ehitus 1.1. Mootori ehitus 1.2. Mootori tööpõhimõte 1.3. Gaasijaotusmehhanism 2. Mootorsaagide toitesüsteem 2.1. Küttesegu koostis 2.2. Küttesegu valmistamine karburaatoris 2.3. Tühikäiguseadised ja käivitusseadised karburaatoris 2.4. Karburaatorite reguleerimine 2.5. Kasutatavad bensiinid ja õlid 3. Mootorsaagide süütesüsteem 3.1. Magneetosüüde 3.1. Elektronsüüde 4. Mootorsaagide jahutus- ja õlitussüsteem 4.1. Jahutussüsteem ja selle hooldamine 4.2. Õlitussüsteem ja selle hooldamine 5
vibratsiooni ja müra tase on kõrgemad, diiselmootor käivitub raskemini 9. Neljataktilise sisepõlemismootori indikaatorvõimsuse tuletuskäik P=W/t Tsükli indikaatortöö: Tsüklite arv sekundis: Indikaatorvõimsus: Mootori indikaatorvõimsus: 10. Kolbmootori mehhanismid ja süsteemid ning nende eesmärk Mehhanismid: a) vänt-kepsmehhanism; b) gaasijaotusmehhanism; c) abimehhanismid; d)roolimehhanism; e) reduktorid. Süsteemid: a) toitesüsteem; b) õlitussüsteem; c) jahutussüsteem; d) käivitussüsteem; e) süütesüsteem; f) elektrisüsteem; g) pidurisüsteem; h) hüdrosüsteem; i) avariisüsteem j) riputussüsteem. Enamik mehhanisme ja süsteeme paiknevad mootoriplokis või on kinnitatud sellele. 11. Mootoriploki tehniline iseloomustus ja
SISUKORD SISSEJUHATUS . .................................................................................................................................4 1. K24A3 BAASMOOTORI ÜLEVAADE ......................................................................................5 1.1. Mootoriplokk koos väntmehhanismiga .................................................................................6 1.2. Gaasijaotusmehhanism . .......................................................................................................10 1.3. Õlitussüsteem. ......................................................................................................................12 1.4. Jahutussüsteem . ...................................................................................................................12 1.5. Sisselaskesüsteem . ............................................................
Ülelaadurina kasutatakse turbokompressorit, see koosneb kahest labadega rattast tsentripetaalsest radiaalturbiinist ja üheastmelisest kompressorist -, mis kinnitatud samale võllile. 10 MOOTORI MEHHANISMID JA SÜSTEEMID Kolbsisepõlemismootor koosneb järgmistest mehhanismidest ja süsteemidest: väntmehhanism, gaasijaotusmehhanism, jahutussüsteem, õlitussüsteem, toitesüsteem, süütesüsteem ja käivitussüsteem. Väntmehhanism võtab vastu gaaside surve ning muudab kolvi sirgjoonelise edasi tagasi liikumise väntvõlli pöördliikumiseks. Gaasijaotusmehhanismi ülesanne on klappide avamine ja sulgemine, mis on vajalik küttesegu või õhu silindrisse laskmiseks ja heitgaaside väljalaskmiseks. Jahutussüsteem tagab mootori normaalse temperatuurireziimi, hoides ära mootori
Õli saab dempfrise väntvõlli õli kanalide kaudu.Kui tekitab järsk pööre, siis sisemine osa painutab vedrud. Vedru ühel pool rõhk suurened ja teisel pool rõhk langeb ja õli hakkab voolama sinna poole kus on rõhk madalam. Sellega summutatakse tekkinud vibratsioone. 2.2.6 Gasijaotusmehhanism Gaasijaotusmehhanismi ülesanne on mootori gaasijaotusprotsesside juhtimine silindrite täitmisel värske õhuga ja töötanud gaasidest puhastanisel. Gaasijaotusmehhanism koosneb nukkvõllist, tõukuritest, tõukurivarrastest, nookuritest ja klappidest. 25 2.2.6.1 Nukkvõll Nukkvõll juhib klappide tööd, nende õigeaegset avanemist ja sulgemist. Nukkvõll asub masinate külgriiuli all plokk-karteris. Nukkvõll on valmistatud mitmest osadest- iga silindri jaoks on üks osa. Need osad on ühendatud omavahel poltidega. Igal osal on kolm nukkseibi: sisselaskenukkseib, väljalaskenukkseib ja kütusepumba nukkseib
heitgaasid enda ees välja. Küttesegu selline pikk teekond Gaasijaoiusmehhcmism soodustab silindri tühjenemist heitgaasidest ja vähendab küttesegu segunemist heitgaasidega. On ka läbipuhke sil- Gaasijaotusmehhanism juhib küttesegu õigel ajal silind- mustrassi keskele jääva heitgaasipilve eemaldamist soo- risse ja heitgaasid sealt välja. Tuntakse klappideta ja klap- dustavaid läbipuhkeskeeme, näit. kähe abikanaliga (MJK- pidega gaasijaotusmehhanisme. K32) või kolme kanaliga (M2K-II «Sport»). Mõnedel moo-
Neljataktiline mootor nii otto, kui diiselmootor Kahetaktiline mootor nii otto, kui diiselmootor Neljataktiline diiselmootor koosneb mootoriplokist, mille sees on vänt ja gaasijaotusmehhanism, määrimissüsteem ja jahutussüsteemi kanalid. Mootori juurde kuuluvad veel toitesüsteem, jahutusradiaator, käivitusseade ja elektrisüsteem. Mootori töötamisel sooritab kolb mootori silindris sirgjoonelist edasitagasi liikumist, kord lähenedes väntvõllile ja kord kaugenedes sellest. Kolvi paneb silindris väntvõlli poole liikuma kütuse põlemisel tekkiv gaaside rõhujõud ja seda momenti nimetatakse töötaktiks
annaabi.ee 
