Keity Eres Mis on mehaanika ? Sõna "mehaanika" on pärit kreeka keelest ja tähendas algselt masinat. Mida keerulisemad olid masinad, seda kergemaks muutus töö tuli uurida igasugust liikumist, jõudusid, kange väntmehhanisme, kruvisid jne. Väntmehhanismid näited Väntvõll - punane Võllikaelad - punane Kolvid ja kepsud - hallid Vändakaelad - sinine Silindrid - sinine Põsed - kollane Hooratas - must Vastukaalud - roheline Klassikaline mehaanika Tekkis õhtumaa kultuuris, mille läbivaks ideeks oli inimese ja Jumala seos. Õhtumaa kultuuris oli toimunud ristiusu õpetuse ja Aristotelese loodusfilosoofia süntees. Jumal on muutumatu ja see tõttu ei saanud pidada maailma loomist ajaliseks protsessiks. Arvati, et Jumala looduse seadused on muutumatud inimese osaks jäi vaid neid avastada. Klassikaline mehaanika triumf Põhines asjaolul, et taevakehade liikumise
pöörelda erineva kiirusega; veovõllid e. rattavõllid. 3.Juhtimismehhanismid: rool; pidurisüsteem(sõidupidur); käsipidur. Auto kere: turvis e. luukere; mootorikate. Väntmehhanism: ülesanne on silindrid liikuma panna. Ehitus: silindriblokk; jahutussärk; õlikanalid; blokikaas koos tihendiga; klapikambrikaas; karteripõhi; kolb koos rõngastega/kolvisõrm; keps; väntvõll; vändakaelad; väntvõlli põsk; vastukaalud; hooratas. Töö: silindreid liigutada üles-alla.Gaasijaotusmehhanism: ülesanne on klappide õigeaegne avamine vastavalt töötsüklile ja nende õigeaegne sulgemine. Ehitus: ajam; nukkvõll; nookurid; klapid koos vedru ja kinnitusdetailidega; klapisääretihendid. Jahutussüsteem: ülesanne on hoida mootori temperatuur õigel soojusreziimil ja soojendada salongi. Ülekuumenemise tunnused: punane tuli armatuuril; mootor hakkab
kulumist, sest silinder kulub alati kõige rohkem ülemises osas. Kuivhülss ei puutu kokku jahutusvedelikuga. 4.6 Väntvõll valmistatakse terasvalu sepisest või tugevast malmist. Võllikaelte arv sõltub väntvõllile mõjuvast pöördemomendist ja väntvõlli pöörlemissagedusest. Võlli- ja vändakaelu ühendavad väntvõlli põsed, millede jätkuvateks osadeks on vastukaalud. Üldjuhul läbib kogu väntvõlli õlikanal, mis moodustab vändakaelas õlitasku ja töötab tsentrifugaalfiltrina. Väntvõllis on õlikanalid. Võllikaelad - punane Vändakaelad - sinine Põsed - kollane Vastukaalud roheline Väntmehhanism muudab kütuse põlemisel tekkinud gaaside rõhu (edaspidi-indikaatorrõhk)
Samas pole see iseenesest paha, kuna selle kompenseerivad nad oma pöördemomendiga, mis ongi tänavasõiduauto juures nauditavam kui suur tippvõimsus kõrgetel pööretel. Nagu öeldud, panevad mootoris toimuvad protsessid väntvõlli suure koormuse alla. Väntvõlli küljes ripuvad suhteliselt rasked ja väga kiiresti liikuvad ning suunda muutvad kepsud ja kolvid. Seepärast polegi väntvõll lihtne vänt, vaid kepsude kinnituskohtades on vastukaalud, milles eesmärgiks on pöörlemisel tekkivaid jõude tasakaalustada. Probleeme põhjustab ka see, et eri silindrites toimuvad korraga erinevad taktid, mõnes tekitab töötakt jõudu, teises vajab survetakt jälle mõningast kaasa aitamist, kõik see põhjustab vibratsiooni ja väntvõlli väänet, mis mõnedel eriti ekstreemsetel juhtudel (Top Fuel) võib ulatuda kuni 90 kraadini. Seetõttu on oluline, et väntvõlli tugevus oleks vastavuses selle kasutamisega
2. Valmistatakse terasest, mille süsiniku sisaldus ei ole kõrge 3. Lastakse kolb soojaks ja lükatakse sõrm sisse 9 Keps 1. Kepsud on valmistatud terasest, alumiiniumist, titaanist või sünteetilisest materjalist. 2. Kepsul on kaks pead, millede sees on laagrid, nende kaudu on ta ühendatud kolvi ja väntvõlliga. Väntvõll Võllikaelad - punane Vändakaelad - sinine Põsed - kollane Vastukaalud roheline 1. Väntvõll sepistatakse terasest või valatakse tugevast malmist. Et oleks vastupidavam. 2. Väntvõlli kuju sõltub silindrite arvust. 3. Väntvõll koosneb võlli ja vända kaeltest, põskedest ja vastukaalust 10 Liugelaager 1. Liugelaager valmistatakse lehtterasest, tinasisaldusega alumiiniumpronksist ja liipronksist mis on väga õhuke kiht. 2. Liugelaagri kuju sõltub väntvõlli kujust. 3. lehtterasest ja liipronksist.
2. Valmistatakse terasest, mille süsiniku sisaldus ei ole kõrge 3. Lastakse kolb soojaks ja lükatakse sõrm sisse Keps 7 1. Kepsud on valmistatud terasest, alumiiniumist, titaanist või sünteetilisest materjalist. 2. Kepsul on kaks pead, millede sees on laagrid, nende kaudu on ta ühendatud kolvi ja väntvõlliga. Väntvõll Võllikaelad - punane Vändakaelad - sinine Põsed - kollane Vastukaalud roheline 1. Väntvõll sepistatakse terasest või valatakse tugevast malmist. Et oleks vastupidavam. 2. Väntvõlli kuju sõltub silindrite arvust. 3. Väntvõll koosneb võlli ja vända kaeltest, põskedest ja vastukaalust Liugelaager 1. Liugelaager valmistatakse lehtterasest, tinasisaldusega alumiiniumpronksist ja liipronksist mis on väga õhuke kiht. 8 2. Liugelaagri kuju sõltub väntvõlli kujust. 3. lehtterasest ja liipronksist.
Väntvõlli osad on esi tapp, võllikaelad, võllipõsk, õlikanal ja tugiäärik. Võllikaelad on kogu võlli suhtes ühel sirgel, see tähendab kui väntvõlli alusel pöörata jäävad nad ühele sirgele. Vändakaelad aga võlli pööramisel ümber võlli kaelte võlli keskmest kaugusel, mis vastab kolvi käigule. Vända ja võlli kaelad on karastatud kõrgsagedus vooluga. Väntvõlli põsed ühendavad võlli ja vända kaelu. Põskede jätkuvaks osaks võlli vastas poolel on vastukaalud, mis tasakaalustavad väntmehhanismi tööd. Väntvõlli eesmisele otsale on asetatud ajamite rihma rattad. Nendeks võivad olla: hammasratas, ketiratas ja hammasrihma ratas. Kui nukkvõll on alumise asetusega, siis tavaliselt kasutatakse hammasratas ülekannet. Kui aga nukkvõll asetseb ülemises asendis, siis kasutatakse kett või hammasrihma ajamit. Hammasrihm on tänapäevasel. Et ajami ratas ei muuda oma asendit võlli suhtes on võlli ja ajamiratta vahele asetatud kiil
mõlema jalase otstesse. Postide vahele on kinnitatud tõkkelatt. Tõkke konstruktsiooni tugevdamiseks on postid maapinna läheduses ühendatud põikliistuga. Tõkke konstruktsioon ja kaal peavad tagama tõkke ümberajamise jooksusuunas tõkkelati keskpunkti rakendatud vähemalt 3,6 kg horisontaalsuunalise jõu puhul. Tõkete kõrgus võib olla reguleeritav tingimusel, et vastavalt on reguleeritavad ka tõkkejalastel asuvad vastukaalud. Vastukaalud peavad tagama, et igal kõrgusel on tõkke ümberajamiseks vajalik jõud vähemalt 3,6 kg, kuid mitte üle 4 kg. 10 kg vertikaalsuunalise jõu rakendamisel ei tohi tõkkelati paine (koos tõkkepostide võimaliku deformatsiooniga) ületada 35 mm. Võttes arvesse pisierisusi tõkete tootmises, on meesjuunioridel 110 m tõkkejooksus lubatud võistelda ka 1,000 m kõrguste tõketega. Tõkete kõrguste lubatud kõikumine on +/- 3 mm eelolevas tabelis toodud mõõtmetega võrreldes
Praktilise töö eesmärk: kinnitada teoorias omandatut, tutvuda konkreetse mootori ehitusega, sooritada mõõtmised, analüüsida töö tulemusi. Töövahendid 1. Osandatavad mootorid 2. Tööriistakomplekt 3. Mõõtevahendid 4. Autotootja koostatud juhendmaterjal (manual) Auto mark, mudel, mootori tähis Toyota Yaris, 2NZ-FE Iseloomustus Silindrite arv: 4 Silindrite paigutus: rida Mootoriplokk: alumiinium sulam Väntvõll: vända kaelasi 4, võllikaelasi 5, vastukaalud, õlikanalid, tugiäärikud Kepsud: kinnituvad vändakaela ümber (kahe poldiga) kepsu alumise peaga, kepsusäär, kepsu ülemise pea külge kinnitub kolb sõrmega Saaled: vända kaela ja võllikaela ümber, moodustub kahest osast (kumbki 180 kraadi), liudadel on lukustuskeel, millega takistatakse liua nihkumine Kolvid: alumiinium sulamist, kinnitub kolvisõrmega kepsule, võtab vastu põlemiskambris tekkivad jõud ja muudab mehaaniliseks liikumiseks, tihendab põlemiskambrit kolvirõngastega
See, kas rattad ka kenasti kohapeal ringi käia suudavad, jällegi väntvõlli omadustest eriti ei sõltu, välja arvatud niipalju, et väntvõll määrab kindlaks mootori kolvikäigu, mis koos silindri läbimõõduga annab töömahu, millest omakorda sõltuvad pöördemoment ja võimsus. Väntvõlli küljes ripuvad suhteliselt rasked ja väga kiiresti liikuvad ning suunda muutvad kepsud ja kolvid. Seepärast polegi väntvõll lihtne vänt, vaid kepsude kinnituskohtades on vastukaalud, milles eesmärgiks on pöörlemisel tekkivaid jõude tasakaalustada. Probleeme põhjustab ka see, et eri silindrites toimuvad korraga erinevad taktid, mõnes tekitab töötakt jõudu, teises vajab survetakt jälle mõningast kaasa aitamist, kõik see põhjustab vibratsiooni ja väntvõlli väänet, mis mõnedel eriti ekstreemsetel juhtudel võib ulatuda kuni 90 kraadini. Mida suurem kolvikäik, pöörded ja pöördemoment, seda tugevam peab väntvõll olema Kepsud
kepsude edasi-tagasi liikumise pöörlevaks liikumiseks ning realiseerib gaaside poolt tekitatud indikaatorrõhu väntvõlli pöördemomendiks. Väntvõll valmistatakse terasvalu sepisest (dropforged) või tugevast malmist. Võllikaelte arv sõltub väntvõllile mõjuvast pöördemomendist ja väntvõlli pöörlemissagedusest. Võlli- ja vändakaelu ühendavad väntvõlli põsed, millede jätkuvateks osadeks on vastukaalud. Üldjuhul läbib kogu väntvõlli õlikanal, mis moodustab vändakaelas õlitasku ja töötab tsentrifugaalfiltrina. Mustuse osakeste eemaldamiseks õlitaskust keeratakse välja lukustuskorgid. Väntvõll omab veel sidurivõlli tugilaagrit, õlitõrjeseibe otsalaagrite juures, väntvõlli väändevõngete summutit, hooratta kinnitusäärikut ja abiseadmete käitamise hammasratta kinnituselemente. Väändefibratsiooni olulisus väheneb alates silindrite arvust 3 ja suurenemise suunas.
Samas pole see iseenesest paha, kuna selle kompenseerivad nad oma pöördemomendiga, mis ongi tänavasõiduauto juures nauditavam kui suur tippvõimsus kõrgetel pööretel. Nagu öeldud, panevad mootoris toimuvad protsessid väntvõlli suure koormuse alla. Väntvõlli küljes ripuvad suhteliselt rasked ja väga kiiresti liikuvad ning suunda muutvad kepsud ja kolvid. Seepärast polegi väntvõll lihtne vänt, vaid kepsude kinnituskohtades on vastukaalud, milles eesmärgiks on pöörlemisel tekkivaid jõude tasakaalustada. Probleeme põhjustab ka see, et eri silindrites toimuvad korraga erinevad taktid, mõnes tekitab töötakt jõudu, teises vajab survetakt jälle mõningast kaasa aitamist, kõik see põhjustab vibratsiooni ja väntvõlli väänet, mis mõnedel eriti ekstreemsetel juhtudel (Top Fuel) võib ulatuda kuni 90 kraadini. Seetõttu on oluline, et väntvõlli tugevus oleks vastavuses selle kasutamisega. Mida
osadest: a) kolb;b) kolvirõngas; c) kolvisõrm ; d) keps ja selle laagrod; e) väntvõll ja selle laagrid; f) hooratas. 15. Väntvõlli tehniline iseloomustus ja valmistamise materjalid Väntvõll valmistatakse terasvalu sepisest (dropforged) või tugevast malmist. Võllikaelte arv sõltub väntvõllile mõjuvast pöördemomendist ja väntvõlli pöörlemissagedusest. Võlli- ja vändakaelu ühendavad väntvõlli põsed, mille jätkuvateks osadeks on vastukaalud. Üldjuhul läbib kogu väntvõlli õlikanal, mis moodustab vändakaelas õlitasku ja töötab tsentrifugaalfiltrina. Mustuse osakeste eemaldamiseks õlitaskust keeratakse välja walukustuskorgid. Väntvõll omab veel: sidurivõlli tugilaagrit; õlitõrjeseibe otsalaagrite juures; väntvõlli väändevõngete summutit; hooratta kinnitusäärikut ja abiseadmete käitamise hammasratta kinnituselemente. Madala pöörlemissagedusega mootorite
kokku isegi alla 400 000 krooni, samas kui sama võimsusklassi forvarder maksab 3,5...4 miljonit EEK Masin võib vajada järgmisi lisaseadmeid: veoketid ratastel või laiemate rehvidega rattad; rauast või paksust plekist kaitsmed traktori põhjale, vältimaks mootori ja käigukasti vigastamist kivi või kännu otsa sõitmisel; pööratav iste, mis kergendab tööd hüdrolaaduri või mõne muu seadmega töötamisel; võred akende ees kaitseks okste eest; vastukaalud esiteljele, parandamaks juhitavust ja vedavate esiratastega traktoril ka läbivust. Haagised puidu kokkuveoks Põllumajandustraktoritega agregateeritavad haagised on mõeldud ülestöötatud ja koondatud puidu kokkuveoks 100...700 m kaugusele lattu, kuid sobivad ka väljaveoks suuremate kauguste korral. Vintsid ja lohistid Põllundustraktori rippsüsteemile paigaldatud ja jõuvõtuvõllilt käitatavate vintside
osaliselt. detailides temperatuuripingeid. kiiruse suurenemisega kütuse drosseldamine klappide avanemisel Kui mootori tasakaalustamisel kasutatakse täiendavaid lisaseadmeid Kõrgete termiliste koormuste keskkonnas töötavates detailides suureneb. (vändapõskede vastukaalud , väntvõllilt käitavate lisavõllidega tekivad temperatuuride ebaühtlase jaotuse või soojuspaisumise 4-taktilisel mootoril pöörete suurenemisega suurenevad hüdraulilised dünaamilised vastukaalud jne.) , siis seda nimetatakse mootori takistuse tõttu plastsed deformatsioonid , muutuvad hõõrdpindade takistused sisse ja väljalasketraktis mille tulemusena halveneb
Rõhtsõeltega vibrosõeluritele paigaldatakse tavaliselt suundtoimevibraatorid, mis tagavadki materjali liikumise sõelal. Kiikuvale vibrosarjale antakse püsiva amplituudiga võnkeliikumine. Amplituud sõltub võlli ekstsentrilisusest. Võll on nelja laagriga. Välimised laagrid toetuvad liikumatule raamile. Sisemised laagrid, mis istuvad võlli ekstsentrikkaeltel, hoiavad sõelakasti. Võnkuva sõelakasti inertsjõude tasakaalustavad võllile paigutatud vastukaalud. Võlli käitab lektrimootor lame- või kiilrihmajamiga. Vibrosõelurid on küllalt efektiivsed: kasutegur ulatub 90...98%. 85) Pesemismasinad Enamlevinud on silindrilised kruusapesurid ning liiva tigu- ja draagpesurid (kaappesurid). Trummel-kruusapesur puhastab kruusa killustikku savikatest lisanditest. Pesuri trumlil on sees labad, mis segavad materjali ning annavad talle telgliikumise. Töötav trummel pöörleb oma vöödega tugirullikutel . Trumlit käitab elektrimootor hammasvööga
annaabi.ee 
