Sõnu seletav sõnaraamat

Seeneniidistik e. mütseel, mycelium - *seeneniitidest koosnev üherakuline või hulkrakne morfoloogiline põhistruktuur seentel; kasvab ja toitub substraadis, kus organism eluneb Seeneniit e. hüüf, hypha - niitjas morfoloogiline põhistruktuuriühik seentel; võib olla üherakuline, vaheseinteta (*tsönotsüütne) või hulkrakne; seeneniidid moodustavad omavahel läbipõimudes *seeneniidistiku Seenenöör, rhizomorph - vt. risomorf.
Seeneliikideks on soopilvik, männiriisikas, kevadkorgits, lambatatik, võitatik, männi- kivipuravik, sinipäkk, kuldharik, roosa liimik, kitsemampel, männiriisikas, männiliimik, liivtatik, lehmatatik, sinijalgvöödik, limavöödik, punakas puiduheinik, suits-kollanutt, hobuheinik, triibuline heinik, loorheinik, hallikaspruun heinik, tuhmuv-, ere-, veinpunane- ja mustjaspilvik
Seennakkus e. Kandioos e. soor>Candida albicans või teised Candida seenetüved>kipitustunne ja sügelemine välissuguelundite piirkonnas, millega tihti kaasneb punetus ja turse, naistel ka kohupiimataoline voolus tupest, lokaalsete tingimuste muutused (nt. kitsad teksad, liiga sage suguelu jms.), stress, naistel tihti ka rasedus>ei esine tüsistusi

Seenjuur on taimele kasulik sümbioos sest seeneniidistik suurendab juuresüsteemi vett imavat pinda ja parandab taime toitainete kättesaadavust.
Seenjuur e. mükoriisa – muundunud juur, mis tekib seene ja taime kooselu tagajärjel taime külg-, lisa- vôi ôhujuurte kaudu.
Seeneniidistik - majavammist nakatunud puitosad on kaetud valge seeneniidistikuga. Noorema arengustaadiumi juures on niidistik valge, vatitaoline võrk, seejärel muutub pärgamendi sarnaseks ja vananedes tekivad tugevad, mitmeharulised, tuletiku kuni pliiatsipaksused seenenöörid, mis kuivas olekus murdes kuuldavalt praksudes

Seeneniidistik – harunenud ja omavahel põimunud hüüfide kogum; – headel kasvutingimustel tekib substraat (puu, muld.
Seente tähtsus - Mõne seeneliigi poolt eritatavad keemilised ühendid on osutunud efektiivseks ravimiks, kasulikuks tooraineks toiduainetööstusele või ohtlike tööstusjäätmete lagundajateks, teine osa aga kasulikeks kultuurtaimede juuresümbiontideks, mis soodustavad taime kasvu või tõrjuvad juureparasiite.
Seenhaigustest on olulisemaks nululiikide kahjustajaks juurepess (Heterobasidion annosum) ja putukkahjuritest must pahktäi (Aphrastasia pectinatae), ulukitest kahjustavad nulge meeleldi metskitsed süües talviti võrseid ja sokud kahjustavad noorte puude koort, nühkides meelsasti oma sarvi vastu puude tüvesid.

Seenkalju - pealt laiem ja alt kitsam(seene kujuga) pinnavorm, mis on tekkinud tuule ja/või vee kulutusel erineva tugevusega kivimitesse Abso.suhe- kõrgus Ookeani keskmäestik- läbi ookeanide kulgev väga pikk veealune mäestikke süsteem Ookeani põhi- alates 2000m vastavalt tasane
Seene niiskusesisaldus on umbes 85%, nii et ta on kuivem kui enamus seened, mille tõttu säilib shiitake kõige paremini võrreldes teiste seentega. Temperatuurivahemikus 0 kuni 2C on säilivusaeg kolm nädalat, mis võimaldab teda transportida ka kaugematele turgudele (Kesk-Euroopas).
Seeneteadus ehk mükoloogia Seenerakud on eukarüoodsed ehk päristuumsed.

Seenejalal on punakad koobaslaigud ● Fourth level ● Fifth level Kübara maksimaalne läbimõõt on 15 cm Kasvab ainult lubjapinnasel Põhja- ja Lääne-Eesti okasmetsades, mändide all Leidub palju Kataloonias, kus leidnud palju kasutust rahvusköögis.
Seeneraku tsütoplasmas on samad organellid, mis on loomarakuehituses (tuum, ribosoomid,mitokondriid, Lüsosoom, Golgi kompleks, Tsütoplasma, Tsütoplasmavõrgustik). Kuna seened on heterotroofse ehitusega, siis puuduvad neil taimerakule omased plastiidid ja vakuoolid.
Seente liigikontseptsioonile on pööratud vähe tähelepanu, kuigi seeneliike on kirjeldatud 100 000 kuni 1 500 000. Valitsevad kolm liigikontseptsiooni: morfoloogiline, bioloogiline ja fülogeneetiline, millest viimane leiab mükoloogide hulgas järjest enam poolehoidu.

Seenerakkudel on kitiinist rakukest ja seened kasvavad kogu elu. 4) Kas seened on toitumistüübilt sarnased loomade või taimedega? Põhjenda- Sarnased loomadega, sest nemadki hangivad toitu väliskeskkonnast, ehk toituvad valmis orgaanilisest ainest.
Seen on juba arenenud, siis tuleb eemaldada selle puust või talast see osa, kus on vammi nähtav mädanik ja + 1m. Kui on hoones avastatud 1 vammi kolle, siis on kindel, et koldeid on veel ja selle ühe kolde likvideerimine ei päästa maja.
Seenerakk – Seened on päristuumsed organismid Seened paljunevad põhiliselt eostega Seente tähtsus – Looduses on seened olulised orgaanilise aine lagundajatena, mistõttu nad on asendamatud looduse

Seeneniidistiku ehk mütseeli. Teadaolevalt asub maailma suurim seen Ameerika Ühendriikides. Selle puujuurte parasiidi mütseel kasvab rohkem kui 600-l hektaril ja tema vanuseks hinnatakse kuni 1000 aastat.
Seen on võimeline moodustama pruunmädanikku. Esimeses faasis läheb puit risomorfe, mis aga erinevalt külmaseene tumepruuniks, 2-3.faasis tumenemine risomorfidest poel kaetud tugeva koorikuga.
Seeneväädid on valged, arenevad niiske õhu korral, sarnanevad majavammi omadega, kuid on painduvad, juhtseeneniitide ja kiudhüüfidega (#5). Eosed on elliptilised, värvusetud, 5–7 x 2,5–3,5 µm.

Seenemürgistustele on seloomulik pikk peiteaeg (6–24 tundi). Esimestele sümptomitele võib järgneda rahunemine või näiline paranemine, kuid tegelikult toimub elulise tähtsusega organite kahjustamine.
Seentele on iseloomulik, et ühel ja samal liigil võivad esineda mõlemdad paljunemisviisid. Mittesugulises staadiumis tekivad eosed, mis võivad idanedes anda alguse uuele organismile.
Seeneniidid on ristvaheseintega jaotatud rakkudeks, nutthalliku eosed valmivad kerajates eoslates, pintselhalliku eosed eralduvad pintsilatoliselt harunevate seeneniitide tuppudest.

Seenest on mõeldud ja temaga katsetadud sadu aastaid ja ta on olnud hinnatud lõõgastusvahen, abiline väeotsinguil ja ka ettearvamatu mõjuga ahvatlus teadmatule katsetajale.
Seen on heterotroofne ja vajab süsivesikuid, mitmeti: 1) a) mitmeaastase- torikulaadsed mida puu eritab+ spetsiifilisi bioaktiivseid viljakehad on põhilised lagundajad.
Seeneteadust nimetatakse mükoloogiaks. Seda peetakse sageli botaanika haruks, ehkki geneetilised uuringud on näidanud, et seentel on lähemalt suguluses loomade kui taimedega.

Seente arenguks on vajalik temperatuuri 20˚C-32˚C ja niiskust üle 20%. Seega kui niiskus puidus tõuseb üle 20% hakkavad tekkima sinetust või mädanemist põhjustavad seened.
Seeneniidistiku ehk mütseeli. Paljunevad eoste abil (moodustuvad sugulisel ja mittesugulisel teel). Osadel seeneliikidel arenevad eosed sugulise paljunemise korral viljakehades.
Seente elutegevuseks on vajalikud orgaaniline toit, vesi ja sobiv temperatuur, neid iseloomustab nende vahetu kontakt toitaineallikaga, st et nad elavad otse toitaine peal või sees.

Seeneniidistik e. mütseel võib elada mullas, surnud puidul, toiduainetel, teiste organismide sees või mujal, kus leidub konkreetsele seeneliigile kättesaadavat toitu.
Seenerakk on joonisel A ja bakterirakk on joonisel D Missugune ühine tähtsus on seentel ja bakteritel looduses? Mõlemad seened ja bakterid on looduses lagundajad.
Seente tõrje on samas ohtlik reeglina ka inimestele, sest seened on inimestele ja loomadele palju lähedasemad kui taimed, sest nad põlnevad oma arengus samast harust.

Seenerakk – glükogeen, rakukest on (kitiin), vakuoolid on , plastiide ei ole, vitamiinide süntees on hea, kasv koekultuuris on piiramatu, toitained keskkonnast.
Seenerakk - eukarüoot e eeltuumne. Tuum on ümbritsetud tuumamembraaniga, seened kasutavad elutegevuseks teiste organismide poolt sünteesitus orgaanilist ainet.
Seenerakul on kest, mis koosneb kitiinist Sarnasused: kuigi bakterirakul puudub rakutuum, on neil siiski olemas tuumaaine, mis teistel on ümbritsetud rakutuumaga.

Seeneniitidest ehk hüüfidest moodustub seeneniidistik ehk mütseel Miks on seentele vaja seeneniidistikku? (Vaata õpikust lk 73) Seened paljunevad enamsti eostega
Seen on hulkrakne ja keha koosneb seeneniitidest ehk hüüfidest. Soodsates tingimustes mood. neist seeneniidistik ehk mütseel. Paljunevad eoste abil.
Seente kasvuprotsessi on enamasti võimalik jagada kaheks faasiks - vegetatiivseks ja reproduktiivseks. Vegetatiivses faasis on rakud haploidsed, jagunevad mitoosiga.

Seeneniidistiku e. mütseeli. Seene viljakehas asetsevad hüüfid tihedalt pakituna ja läbipõimunult, mis tagab viljakehale vajaliku püsivuse ja tugevuse.
Seentele on iseloomulik suletud mitoos: tuumamembraan säilib tuuma jagunemisel, tuuma jagunemine meenutab tihti amitoosi (Kullman, 2004).
Seene viljakehad on lühikesed, laia laskuva järel hakkavad (tavaliselt juulis) sõsarhauet noori männitaimi alusega, sageli peaaegu liibunud.

Seenerakk on ümbritsetud membraaniga (sarnaneb looma ja taimeraku omaga). Membraanist väljapoole jääb rakukest koosneb kitiinist.
Seeneniitideks ehk hüüfideks. Mullas, puidus ja muudel kasvusubstraatidel moodustavad harunenud hüüfid seeneniidistiku ehk mütseeli.
Seeneniidistiku ehk mütseeli. Seeneniidid omastavad neid ümbritsevast keskkonnast vett ja selles lahustunud toitaineid läbi rakukesta.

Seeneniitide põimikuga nimetatakse mükoriisaks. Seenekübara alaküljel paiknevate eoslehekeste pinnal või torukeste seintel valmivad eosed.
Seeneniidistik on katnud männi juurestiku, ilma niidistikuta sureks mänd janusse, vastutasuks saab seen männilt mõningaid aineid.
Seenjuur – kõrgemate taimede ja seente kooselu–seen varustab taime vee ja mineraalidega, vastu saab taimelt süsivesikuid.

Seene seas on tavaline nii suguline kui ka mittesuguline paljunemine, mis võivad ühel ja samal organismil esineda samaaegselt.
Seeneniidid on võimelised endasse imema õhuniiskust ja võtma ümbritsevast keskkonnast vett, mineraalsooli ja süsihappegaasi.
Seente ensüümid on võimelised lõhustama orgaanilisi ühendeid(valke, rasvu, süsivesikuid) ja soodustama toidu paremat omastamist.

Seened seened on eoste abil paljunevad, klorofüllita, heterotroofsed (kasutavad toiduks valmis orgaanilist ainet) organismid.
Seeneliha on kõva, Jänesevaabik kübar lame, konsooljas, kollakas, hümenofoor seenelihast heledam, suhteliselt õhuke.
Seeneniite nimetatakse hüüfideks. Kui seeneniit seene keha moodustades haruneb, siis tekib seeneniidistik ehk mütseel.

Seenhaigustele on vastuvõtlikud eriti kääbuskasvulised vormid, mille võra on tihe ning seetõttu halva ventilatsiooniga.
Seenerakus on ka kestad olemas, mis sis. ka erinevaid süsivesikuid(kitiin, mannaan, mida inimene ei seedi) ja valke.
Seenering on tegelikult pikside lõks inimeste püügiks – mõlema jalaga ringi astudes saab inimesest piksi vang.

Seeneniidistikku ehk mütseeli. Pärmseened on kera- või munakujulised, 5-10 mikromeetri suurused liikumatud ainuraksed.
Seeneniidid on võimelised imema endasse õhuniiskust ja võtma keskkonnast vett, mineraalsooli ja süsihappegaasi.
Seennakkuse kordumine on väga sage ja seetõttu on kubemes, kulmudes, kaenla all. mõnikord vajalikud ka pikemad ravikuurid.

Seened toiduaine - ja farmaatsiatööstuses ........................................................................7
Seeneliha puitjas - kõva. On sarnane kuusetaelikuga ja lehisetaelikuga, kuid on paksem, tugevam ja suuremapoorilisem.
Seentes on ka hulgaliselt aineid, mida inimese seedekulgla ensüümid ei suuda lagundada, näiteks kitiin.

Seeneliha puitjas - kõva, roostepruun, pragunev, läiketu, seeneliha kiht 1cm või paksem, ilma selge südamikuta.
Seen on väga nõrk konkurent kübara ülakülg kiuline või lidus karvaga teiste mullaseente suhtes.
Seeneniit on hulkrakne Koosnevad 1 hüüf on 1 rakk eostest Paljunevad eostega (komiidid), mittesuguliselt

Seenemürgitused - Seened ohustavad inimese tervist seene mürgituste , mükodoksikooside ja mükooside kaudu.
Seeneniidistiku e. Mütseeli. ° Paljunevad enamasti eoste abil – sugulisel kui ka mittesugulisel teel.
Seeneraku tsütoplasmas on samad organellid, mis loomarakulgi, taimedele omased plastiidid ja vakuoolid puuduvad.

Seentele on iseloomulik, et ühel ja samal liigil võivad elutsüklis esineda mõlemad staadiumid.
Seeneniidistik e. mütseel. On eukariootne ( e. päristuumne) ja sisaldab kõiki tüüpilisi organelle.
Seeneväädid kollakas - kuni mustjaspruunid, harunenud, üle 3 mm laiad, kiudhüüfide ja juhtseeneniitideta.

Seenjuur e. mükoriisa – on kompleksorgan, mis moodustub seene ja kõrgema taime juurte vahel.
Seenerühmades on välja kujunenud vastastikku kasulik kooselu ehk sümbioos mõne teise organismiga.
Seente tõrje on reeglina ohtlik ka inimestele, sest seened on meile palju lähedasemad kui taimed.

Seenium e. vanadus algab 60-aastaselt. Munasarjade hormonaalne funktsioon väheneb pidevalt.
Seenjuur e. mükoriisa – muundunud juur, mis tekib seene ja taime kooselu tagajärjel taime
Seene viljakehad – esinevad ainult 50 % juhtudel ning on märk juba kaugele arenenud kahjustusest.

Seenpapillid – papillae fungiformis – kõige vähem esindatud, asuvad niitpapillide vahel.
Seeneniidid on pikad torujad rakud, mis on enamasti üksteisest eraldatud rakuvaheseintega.
Seenjuur e. mükoriisa: a) Ektomükoriisa, nt. okaspuudel ja puitunud varrege puhmastel.

Seenhaigused on ravimitega täiesti ravitavad, kaasata tuleb ka vajalikud hügieeninõuded.
Seen on küll mürgine, kuid kärbseseene põhjustatud surmasid tuleb harva ette.
Seeneniite nimetatakse hüüfideks. Hüüfid moodustavad seeneniidistiku ehk mütseeli.

Seen on rohehallik.Ta ekstraheeris selelst aine,mille lahus pidurdas või peatas
Seene hõimkondasid on kolm: 1) Ikkesseened- kõige algelisemad, ainuraksed, mikroskoopilised.

Seenkahjustuste oht on olemas, kui õhuniiskus püsib üle 60%. Putukaid on keerukas avastada.
Seente tähtsus - Seened on koos bakteritega ühed peamised surnud organismide lagundajad.
Seeneniidistik - vammist nakatunud puidul on näha valget seeneniidistikku - mütseeli.

Seennakkuse kordumine on väga sage ja seetõttu on mõnikord vajalikud ka pikemad ravikuurid.
Seenvärvused on iseloomulikud kõikidele puuliikidele, suuremal määral okaspuudele.
Seenekasvatusruum on tootmisühik. Iga seenekott vajab sarnaseid klimaatilisi tingimusi.

Seeneliha on valge ega muuda lõikekohal värvi, on meeldiva maitse ja lõhnaga.
Seeneniidikesi ehk hüüfe. Need omakorda moodustavad seeneniidistiku ehk mütseeli.
Seenerakk - eeltuumne, heterotroofne, hüüfid,mütseeliks, puuduvad plastiidid

Seenerakud ehk hüüfid hargnevad ja moodustavad seeneniidistiku ehk mütseeli.
Seente arenguks on vajalik puidu niiskus üle 18%, st kuivas puidus seened ei arene.
Seenerakk on pikliku kujuga ja seeneniidi koosseisus üksteise otsa lükitud.

Seen on vanem kui meie, õigupoolest on nad ühed vanimad Maa elanikud.
Seene viljakehad - majaseene viljakehasid esineb ainult kaugele arenenud juhtudel.
Seeneliha on tihevatjas ja sitke, kollakas-, kuni punakaspruuni värvusega.

Seenes palju - vett, tervelt 84- 93 %. Keetmisel kaotab seen ligi poole veest.
Seeneraku kestas on spetsiifilistekskomponentideks kitiin ja beeta-1,3-glükaanid
Seene viljakehad on lühikesed, laia laskuva alusega, sageli peaaegu liibunud.

Seenekasvatusega pakkudel on selleks otstarbeks võimalik kasutada lehtpuude kändusid.
Seenepuljongi keetmine - . mis seentest ? kuuseriisikad, maheda maitselised seened.
Seenergia - keha molekulide kineetiline ja potensiaalne energia kokku.

Seenhaigused e. mükoosid. Nakkushaigustest kõige laialdasemalt levinud.
Seente toimel on vanade remmelgate tüved tihti seest tühjaks mädanenud.
Seentel paljunemisorganiteks on viljakehad, milles tekivad seosed ehk seemned uute seente

Seeneliik on muutunud ka tähtsaks tooraineks farmaatsiatööstuses.
Seennakkushaigused - *Süvamükioosid: ehk seennakkus läheb organismi sisse.
Seeneliha on tal valge, väga tihe ja lõikekohalt kergel punakas.

Seeneteadust nimetatakse mükoloogiaks, seeneteadlasi mükoloogideks.
Seentega on alati selline asi, et kui sa rebid selle seene koos
Seeneliha on valge  Põhjustab kase puidu valget mädanikku.

Seente kindlakstegemine on võimalik kas keemiliselt või mikroskoobi abil.
Seeneniidid on kas värvusetud, kollakad, pruunid või mustad.
Seeneraku iseärasused – Seeneniit e hüüf, seeneniidistik e mütseel.

Seeneliha on vatjas, pehmeks ja laguneb piki aastarõngaid.
Seen on noorelt erkkollane, vanemana hallikaskollane.
Seenemürkide toimeaeg ehk mürgituse avaldumise aeg võib olla erinev.

Seenest – Lentinus edodes kust eraldatakse lentinaan.
Seeneraku tsütoplasmas on samad organellid, mis loomaraku ehituseski.
Seenerakul on samuti paks rakukest, mis koosneb Kitiinist

Seente ehitus - Keha koosneb seeneniitidest ehk hüüfidest.
Seente kuivaines – 50% valku, bakterite massis – 80% valku.
Seentes on näiteks inimesele asendamatud aminohapped.

Seene jalg on paks, koguni võib ka olla tünni sarnane.
Seenesalatit - Mõnusa metsa tundega, kevadine seenesalat.
Seeneliha on valge. Kuid kübaranaha all on pruunikas.

Seente vahel – levitavad ja söövad Taimede parasiidid
Seenerakk on kaetud membraaniga ja kitiinist kestaga.
Seenetoidud on väga maitsvad nii argi-, kui pidulaual.

Seen nectaring on sunflowers during their fall migration.
Seene rakk – koosneb seeneniitidest e. hüüfidest.
Seenemürgitused - kandseeni süües nt. valge kärbseseen.

Seeneniidistik on toitainerikas ning maitseb sipelgatele.
Seente liike on arvukalt ja enamik neist on söödavad.
Seenele on kasulik, teisele organismile kahjulik.

Seeneliha on väga kõva, pruun, marmorimustriline.
Seen - -------vetikas : vesi ja mineraalained
Seen on punakaspruun, noorelt valkja kirmega.

Seeneniidid on ristvaheseintega jaotatud rakkudeks.
Seeneniidistik on tunginud raku sisse ja hargneb seal.
Seeneniidistik - - + - - - Kasutab CO2 ja + - - - + +-

Seenekasvatusel on oluline, et ei moodusta mükoriisat
Seen on nahkjad, sageli lainelise servaga.

Seeneniidi on kakstuumsed, rakkudeks jagunenud.
Seeneroad - KEEDETUD SEENETOIDUD: seenepuding.
Seente problem on tänapäev suur põllumajanduses.

Seeneliha on valge, kübaranaha all kollakas.
Seene mürgid on tihti tugevad vabad radikaalid.
Seeniorkaart on mõeldud üle 60 a. inimestele.

Seenkahjustused - paljunemisorganiteks viljakehad.
Seen - H2O ja orgaaniline aine- taim.
Seeneliha on kübar. Jalas on roostepruun.

Seenerakk on ümbritsetud rakumembraaniga.
Seenedel on pildid, põrandal on vaibad.
Seenerakud – kestad on täiesti olemas.

Seenkolpiit on sageli esinev tupepõletik.
Seente ehitus - Seeneniite nim. hüüfideks.
Seentes on glükoos ja tema teisendid.

Seenepüree – Грибная икра
Seened toiduaine - ja farmaatsiatööstuses

Seen on levinud kogu Euroopas.
Seen on toitainete vahendaja.

Seeneniidistik on seeneniitide kogumik
Vote UP
-1
Vote DOWN
Seennäsasid on arvult mõnisada, nad asuvad keele eesosal ja sisaldavad 1...5 maitsepunga, mis reageerivad magusale, soolasele ja ka hapule.

Vote UP
-1
Vote DOWN
Seene ehitus - Raku tsütoplasmas on samad organellid mis loomarakul.
Tulemused kuvatakse siia. Otsimiseks kirjuta üles lahtrisse(vähemalt 3 tähte pikk).
Leksikon põhineb AnnaAbi õppematerjalidel(Beta).

Andmebaas (kokku 683 873 mõistet) põhineb annaabi õppematerjalidel, seetõttu võib esineda vigu!
Aita AnnaAbit ja teata vigastest terminitest - iga kord võid teenida kuni 10 punkti.

Suvaline mõiste



Kirjelduse muutmiseks pead sisse logima
Kasutajanimi / Email
Parool

Unustasid parooli?

Pole kasutajat?

Tee tasuta konto


30 päevane VIP +50% ROHKEM

Telli VIP ja ole 30+14 päeva mureta

5.85€

3.9€

Oled juba kasutaja? Logi sisse

Faili allalaadimiseks, pead sisse logima
Kasutajanimi / Email
Parool

Unustasid parooli?

Pole kasutajat?

Tee tasuta konto