Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Mükoloogia eksamiks vajalikud terminid (0)

5 VÄGA HEA
Punktid
Mükoloogia eksamiks vajalikud terminid
Absorptsioon , absorption - toitumisviis seentel (Fungi) toitainete imendumise teel läbi
rakukesta.
Anamorf , anamorph - *mittesuguline staadium *pleomorfsete seente elutsüklis.
Anteriid, antheridium - vt. isasgametangium.
Aplanospoor, aplanospore - iseseisva liikumisvõimeta *sporangiumis tekkiv kestaga
*sporangiospoor.
Apoteetsium, apothecium - vt. lehtereosla.
Apressor, appressorium - *seeneniidi tipus tekkiv morfoloogiline moodustis , mille abil
fütopatogeense seene * tallus kinnitub *peremeesorganismile, andes samaaegselt alguse
läbi epidermi peremehe kudedesse tungivale spetsiaalsele väljakasvule; tüüpiline näit.
roosteliselaadsetel (Uredinales).
Arbuskulid, arbuskules - põõsjad või koraljad *seeneniidi tipuharud, mis tekivad
taimerakus *arbuskulaarsetes mükoriisades.
Arbuskulaarsed mükoriisad, arbuscular mycorrhizas - *mükoriisade üks põhitüüpe,
tekivad sammaldel ja rohttaimedel ikkesseente ( Zygomycota ) osavõtul; iseloomulik on
*arbuskulite ja *vesiikulite teke taimejuure rakkudes; varem kasutatud ka nimetust -
vesikulaar-arbuskulaarsed (VA) mükoriisad või endomükoriisa.
Askogeenne ( seeneniit või rakk ), ascogenous - kottseente (Ascomycota) *sugulise
paljunemise tsüklis tekkiv spetsiaalne *kaksiktuumaline *seeneniit või rakk, mis paneb
aluse ühe või mitme *eoskoti tekkele.
Askogoon, ascogonium - *emasgametangium kottseentel (Ascomycota) .
Askoom e. askokarp, ascoma - kottseente (Ascomycota) spetsialiseerunud * viljakeha ,
milles *sugulise paljunemise lõpptulemusena tekivad * eoskotid *kotteostega
Askus , ascus - vt. eoskott .
Ballistospoor, ballistospore - *eoskannalt aktiivselt vabanev * kandeos .
Basidioom e. basidiokarp, basidioma - kandseente (Basidiomycota) spetsialiseerunud
*viljakeha, milles *sugulise paljunemise lõpptulemusena tekivad *eoskannad
*kandeostega
Basidiospoor, basidiospore - vt. kandeos.
Basiid , basidium - vt. eoskand .
Biotroof - organism, kes elab ja toitub *parasiidina teist liiki organismil või on viimasega
*mutualistlikes suhetes; kasutatud ka *obligaatse parasiidi tähenduses.
Dikaarüon, dikaryon - seksuaalselt sobilike (kompatibiilsete) tuumade paar
Dikarüootne, dikaryotic - vt. kaksiktuumaline.
Diploidne (tallus, tuum, rakk, arengufaas ), diploid - 2n kromosoomide arvuga tuum;
vastava tuumaga rakk; diploidsetest rakkudest koosnev *tallus; diploidsete
struktuuridega arengufaas organismi elutsüklis.
Dolipoorne (rakuvahesein), dolipore septum - moodustub kesksest *poorist, vaheseina
paksenditest vastu poori ning mõlemalt poolt poori katvast *poorimütsist; iseloomulik
paljudele kõrgemalt arenenud kandseentele (Basidiomycota).
Ektendomükoriisad, ectendomycorrhizas - *seenjuurte tüüp, mille puhul * seeneniidid
levivad * peremeestaime juurerakkude vahel ja tungivad ka nende sisemusse.
Ektomükoriisad, ectomycorrhizas - *seenjuurte tüüp, mille puhul *seeneniidid levivad
*peremeestaime juurerakkude vahel, tungimata nende sisemusse. Kaheks iseloomulikuks
tunnuseks on Hartigi võrgustiku ja seenmantli olemasolu.
Endofüütne ( seen ), endophytic - näiliselt tervete taimede lehtedes ja/või vartes elunev.
Endomükoriisad, endomycorrhizas - vt. arbuskulaarsed mükoriisad.
Eos e. spoor , spore - üldtermin põhilise pisima paljunemiskehakese tähenduses seente ja
seenetaoliste organismide *mittesugulises ja *sugulises paljunemises.
Eoskand e. basiid, basidium - kandseentel (Basiodiomycota) *sugulise paljunemise
lõppstaadiumis tekkiv nuijas struktuur, millel spetsiaalsetel *eostugedel tekivad
eksogeenselt *haploidsed *kandeosed (tavaliselt 4).
Eoskoti emarakk, ascus mother cell - *kaksiktuumaline *seeneniidi rakk kottseentel
(Ascomycota), kus toimub *karüogaamia ja millest areneb *eoskott.
Eoskott e. askus, ascus - kottseentel (Ascomycota) *sugulise paljunemise lõppstaadiumis
tekkiv kotjas struktuur, milles tekivad endogeenselt *haploidsed *kotteosed (tavaliselt
8).
Eoslava e. hümeenium, hymenium - * kand - või *kotteoseid produtseeriv, vastavalt
eoskandadest või eoskottidest ja nende vahel paiknevatest steriilsetest elementidest
koosnev kiht *viljakehal; tüüpiline näit. eoslavaseente (Hymenomycetes) *eoslavakandjal.
Eoslavakandja e. hümenofoor, hymenophore - *eoslava kandev *seenekoest pind
eoslavaseente (Hymenomycetes) *viljakehadel, võib esineda *eoslehekestena,
*torukestena, *narmastena, *voltidena või olla täiesti sile
Eoslehekesed , lamellae - paljude lehikseente ja väheste mittelehikseente
*viljakehadel*eoslavakandjat moodustavad plaatjad liistakud , mis tavaliselt paiknevad
radiaalselt *kübara alaküljel ja mille välispinnal tekib *eoslava .
Eostugi e. sterigma, sterigma -*eoskanna tipus paiknev väljakasv, millele kinnituvad
*kandeosed.
Etsiospoor, aeciospore - vt. kevadeos.
Fragmobasiid, phragmobasidium - risti- või pikivaheseinte abil tüüpiliselt neljaks osaks
jagunenud *eoskand
Gameet, gamete - diferentseerunud sugurakk või sugulise funktsiooniga tuum, mis on
võimeline *sugulise paljunemise protsessis ühinema vastassugupoole suguraku või
tuumaga.
Gametangium, gametangium - *sugulise paljunemise struktuur, milles tekivad
*gameedid.
Gametotallus, gametothallus - *tallus, millel tekivad *gameedid
Haustor, haustorium - *peremeesorgansimi rakku tungiv spetsiaalne, mõnikord harunev
niitjas * talluse osa või *seeneniit, mille abil organism *parasiitselt toitub.
Helmintovoor, nematode predator - nematoodidest toituv kiskjaseen
Heterotalne (liik), heterothallic - *suguline paljunemine toimub kahe erineva, suguliselt
sobiliku (kompatibiilse) *talluse ühinemisena.
Holobasiid, holobasidium - üherakuline *eoskand
Holomorf, holomorph - seenorganism koos kõigi oma erinevate arengustaadiumidega
(*anamorf(id) ja *teleomorf koosvõetuna).
Homotalne (liik), homothallic - *suguline paljunemine toimub ühe ja sama *talluse
piires.
Hümeenium, hymenium - vt. eoslava.
Hümenofoor, hymenophore - vt. eoslavakandja.
Hüüf, hypha - vt. seeneniit.
Intertsellulaarne - rakkude vahel paiknev.
Intratsellulaarne - rakkude sees paiknev.
Isasgameet, male gamete - diferentseerunud isassugurakk või sugulise funktsiooniga
tuum (-), mis on võimeline *sugulise paljunemise protsessis ühinema *emasgameediga.
Isasgametangium e. anteriid, male gametangium, antheridium - *sugulise paljunemise
struktuur, milles tekivad *isasgameedid
Kaksiktuumaline e. dikarüootne (seeneniit, rakk, arengufaas), dikaryotic - *dikaarüone
sisaldav rakk või *seeneniit; vastavatest struktuuridest koosnev arengufaas seene
elutsüklis
Kandeos e. basidiospoor, basidiospore - *karüogaamia ja *meioosi tagajärjel *eoskannal
eksogeenselt spetsiaalsetel *eostugedel tekkiv *haploidne *eos
Karüogaamia, karyogamy - kahe tuuma ühinemine *sugulise paljunemise protsessis.
Kevadeos e. etsiospoor, aeciospore - *kevises tekkiv *kaksiktuumaline *eos
roosteliselaadsetel (Uredinales) *vaheperemeestaimel
Kevadeosla, aecium - vt. kevis .
Kevis e. kevadeosla e. etsium, aecium - roosteliselaadsetel (Uredinales)
*vaheperemeestaimel tekkiv paljunemisstruktuur, kus tekivad *kevadeosed.
Kleistoteetsium, cleistothecium - vt. peiteosla.
Koniid e. lülieos, conidium - iseseisva liikumisvõimeta *mittesugulise paljunemise *eos,
mis tekib spetsiaalsel *koniidikandjal.
Koniidikandja e. konidiofoor, conidiophore - lihtne või harunenud *somaatiline
*seeneniit, mis on spetsialiseerunud *koniidide tekkeks.
Kotteos e. askospoor, ascospore - *karügaamia ja *meioosi tagajärjel *eoskotis
endogeenselt tekkiv *haploidne *eos.
Kübar, pileus, cap - *basidioomi või *askoomi kübarjas *viljakeha osa, kus paikneb
*eoslavakandja *eoslavaga.
Lehtereosla e. apoteetsium, apothecium - avatud *askoom; tüüpiliselt liudjas, karikjas
või ketasjas, *jalaga või *istuv, ülaküljel paikneva *eoslavaga; harvem diferentseerunud
*jalaks ja *kübaraks, kus *eoslava paikneb viimase kärjelisel, kurrulisel, voldilisel või
siledal välispinnal; *samblikel asub *talluse pinnal või on sellesse osaliselt süüvinud
Lihheniseerumine, lichenization - seente (peamiselt kottseente) üks võimalikke
*sümbiootilisi toitumissuhteid rohevetikate või tsüanobakteritega; tulemusena moodustub
spetsiifilise struktuuriga *samblikutallus.
Lihheniseerunud (seened), lichenized fungi - vt. lihheniseerumine;
Lihtpooriga vahesein , simple septum - ühe keskse *pooriga lihtsaim rakuvahesein.
Mitootiline eos, mitotic spore - *mitoosi teel tekkinud *eos, näiteks *koniid,
*aplanospoor.
Mittesuguline paljunemine, asexual reproduction - paljunemisviis , millega ei kaasne
*karüogaamia ega *meioos; sellega seostuvad vastavalt mõisted - mittesuguline *eos,
arengustaadium jmt.
Mutualism , mutualism - vt. sümbioos.
Monotropoidne mükoriisa, monotropoid mycorrhiza – mükoriisa tüüp, mis tekib
mittefotosünteesivate seenlilleliste ja kandseente vahel. Selle mükoriisa puhul
tungivad seeneniidid taime juurerakku. Iseloomulik on, et seenlillelise seensümbiont
moodustab samaaegselt lähedalkasvavate puujuurtega ektomükoriisat.
Mükoos e. seentõbi, mycosis - inimese, loomade või taimede organismis nugivate seente
tekitatud haigus.
Mükoriisa e. seenjuur, mycorrhiza - seene ja kõrgema taime *mutualistliku kooselu
tagajärjel taimejuurest tekkinud moodustis, mis morfoloogiliselt kujutab endast
*seeneniitidega kaetud ja/või läbipõimunud taimejuurt; mükoriisaks on nimetatud ka
mükoriisse kooselu nähtust ennast.
Mütseel, mycelium - vt. seeneniidistik .
Nekrotroof, necrotroph - patogeenne seen, mis *parasiidina surmab kõigepealt
*peremeesorganismi ja seejärel elab sealsamas edasi *saproobina.
Obligaatne parasiit , obligate parasite - ainult *parasiidina elamiseks ja toitumiseks
võimeline organism.
Pannal, clamp connection - väike külgmine väljakasv *seeneniidil vaheseina kohal, tekib
peamiselt kandseente (Basidiomycota) *sugulise paljunemise käigus seoses
tuumaprotsessidega
Parasiit, parasite - elusa organismi arvel elav ja toituv organism.
Parentosoom e. poorimüts, septal pore cap - mõlemalt küljelt rakuvaheseina keskset
*poori kattev spetsiaalne rakuorganell, mis teiselt poolt ühildub tsütoplasmavõrgustikuga.
Peiteosla e. kleistoteetsium, cleistothecium - täielikult suletud *askoom; *kotteosed
vabanevad alles pärast *viljakeha seina lagunemist
Peremeesorganism, host - elav organism, kelle kehas eluneb *parasiit.
Periteetsium, perithecium - vt. sulgeosla.
Piitsvibur, whiplash flagellum - lihtne, külgharudeta vibur *zoospooridel
Pleomorfism, pleomorphy - nähtus, mis avaldub vähemalt kahe sõltumatu
arengustaadiumi - ühe või mitme *mittesugulise (*anamorfse) ja ühe *sugulise
*(teleomorfse) - olemasolus elutsüklis.
Poorimüts, septal pore cap - vt. parentosoom.
Probasiid, probasidium - *eoskanna arengu algstaadium: *seeneniidi puhetunud tipmine
*kaksiktuumaline rakk, milles toimub *karüogaamia ja millest edaspidi areneb
*eoskand.
Puhkeeos, resting spore - vt. püsieos.
Puhkesporangium, resting sporangium - vt. püsisporangium.
Pungrakk e. blastospoor e. blastokoniid, blastospore, blastic conidium - *mittesugulise
paljunemise vahend, mis tekib emarakust *pungumise teel (diferentseerub raku osana ,
eraldumata tekke algfaasis emarakust vaheseinaga)
Pungumine - *pungrakkude teke
Pärmistaadium, yeast-like - *pungrakkude tekke ja eksisteerimisega seotud staadium
teatud seenerühmadel.
Püsieos e. puhkeeos, resting spore - *sugulise protsessi tulemusena arenev *diploidne
paksukestaline, säilimisfunktsiooniga *eos või *entsüsteerunud *sügoot, mis *meioosi
tagajärjel idaneb *haploidseks *talluseks või *sporangiumiks
Retseptiivhüüf, receptive hypha - spetsiaalne *isasgameete püüdev ja/või transportiv
*seeneniit, mis osaleb *sugulisel paljunemisel viljastamisprotsessis, näit.
roosteliselaadsetel (Uredinales)
Risoid , rhizoid - lühike peen kinnitusfunktsiooniga *talluse haru viburseentel
(Chytridiomycota), ikkesseentel (Zygomycota).
Risomorf e. seenenöör, rhizomorph, mycelial cord - *somaatilistest * seeneniitidest
koosnev suhteliselt jäme (1-2 mm) meetritepikkune lihtne või harunev, tumeda paksu
koorja kihiga kaetud nöörjas moodustis.
Saproob e. saprotroof e. saprobiont, saprobe - surnud orgaanilises aines elunev ja sellest
toituv organism.
Seeneniidistik e. mütseel, mycelium - *seeneniitidest koosnev üherakuline või hulkrakne
morfoloogiline põhistruktuur seentel; kasvab ja toitub substraadis, kus organism eluneb
Seeneniit e. hüüf, hypha - niitjas morfoloogiline põhistruktuuriühik seentel; võib olla
üherakuline, vaheseinteta (*tsönotsüütne) või hulkrakne; seeneniidid moodustavad
omavahel läbipõimudes *seeneniidistiku
Seenenöör, rhizomorph - vt. risomorf.
Seenjuur, mycorrhiza - vt. mükoriisa.
Seentõbi, mycosis - vt. mükoos.
Seigeos, zygospore - vt. sügospoor.
Somaatiline faas, somatic phase - *talluse kasvu ja toitumisega seotud faas organismi
elutsüklis, selle vältel toimuvad assimilatsiooni- ja dissimilatsiooniprotsessid; ei hõlma
paljunemisorganeid; varem nimetatud ka vegetatiivseks faasiks.
Spermaatsium, spermatium - *spermogoonis tekkiv, iseseisvalt mitteliikuv
*isassugurakk;
Spermogoon, spermogonium - *seenekoest seinaga struktuur, milles tekivad
*spermaatsiumid.
Spoor, spore - vt. eos.
Sporangiospoor, sporangiospore - *sporangiumis tekkiv *eos.
Sporangium - (1) kerajas või kotjas *mittesugulise paljunemise struktuur seentel (Fungi);
neis tekivad endogeenselt *sporangiospoorid, mis jagunevad *zoospoorideks (tekivad
*zoosporangiumides) ja *aplanospoorideks.
Sporangiumikandja, sporangiophore - spetsiaalne *sporangiumi kandev *seeneniit
Sporulatsioon, spore discharge - *eoste vabanemise protsess.
Sporotallus, sporothallus -* tallus, millel tekivad *eosed.
Sterigma, sterigma - vt. eostugi.
Stoolon , stolon, “ runner ” - kaarjas “jooksuhüüf” ikkesssentel (Zygomycota), kinnitub
*sporangiumi tekkekohal *risoididega substraadile.
Suguline paljunemine, sexual reproduction - paljunemisviis, mis on seotud *karüogaamia
ja *meioosiga, mille kaudu organismis toimub geneetilise informatsiooni vahetus.
Sulgeosla e. periteetsium, perithecium - pirnja või peaaegu keraja kujuga *askoom, mis
avaneb *ostiooli kaudu *pooriga, kust pääsevad välja *kotteosed
Suvieos e. uredospoor, urediniospore, uredospore, urediospore - *suvieoslates tekkiv
*kaksiktuumaline *eos roosteliselaadsetel (Uredinales) *pärisperemeestaimel;
vegetatsiooniperioodil korduvate põlvkondadena tekkivatena on suvieoseid käsitletud ka
roosteseente *anamorfina.
Suvieosla e. uredosoorus, uredinium - roosteliselaadsetel (Uredinales)
*pärispermeestaime kudedes *suvieoseid moodutav struktuur.
Sügospoor e. seigeos, zygospore - *sügogaamia tulemusena tekkiv *püsieos ikkesseentel
(Zygomycota).
Sümbioos, symbiosis - liikidevaheliste suhete vorm; euroopa autorite mõistes -
mutualism: kahe eri liiki organismi mõlemapoolselt kasulik kooselu, näit. *samblikel ja
*mükoriisaseentel.
Sümbiotroof - *sümbioosi vahendusel toituv ja elunev organism.
Sünanamorf, synanamorph - kaasanamorf juhul, kui organismil on enam kui üks
*teisliik.
Zoospoor, zoospore - *viburi(te)ga varustatud kestata liikumisvõimeline *mittesuguline
*eos; tekib *zoosporangiumis.
Zoosporangium, zoosporangium - viburseente (Chytridiomycota) *mittesugulisel
paljunemisel moodustuv *sporangium, milles tekivad *zoospoorid.
Talieos e. teliospoor, teliospore - roosteliselaadsete (Uredinales) *talieoslas tekkiv
paksukestaline, enamasti kahe *kaksiktuumalise rakuga *püsieos, mille kummastki rakust
peale *karüogaamiat ja *meioosi tekivad 4-rakulised *eoskannad *haploidsete
*kandeostega.
Talieosla e. teliosoorus, telium - roosteliselaadsetel (Uredinales) * päriperemeestaimel
sügisel tekkiv spetsiaalne, *talieoseid produtseeriv struktuur.
Teleomorf, teleomorph - *suguline staadium *pleomorfsete seente elutsüklis.
Teliospoor, teliospore - vt. talieos.
Torukesed, tubes - lehikseente ja mittelehikseente *viljakehadel *eoslavakandjat
moodustavad torujad, *pooriga avanevad moodustised, mis*kübaraga *viljakehadel
paiknevad ühtse käsnja kihina (väga harva üksteisest eraldunult) *kübara alaküljel,
*liibuvatel viljakehadel nende pealispinnal; *eoslava paikneb torukeste sisepinnal.
Trihhogüün, trichogyne - *askogoonist lähtuv *retseptiivhüüf, mille kaudu kottseente
*sugulises protsessis *anteriidi sisu (protoplast koos tuumadega) liigub askogooni
Uredospoor, uredospore - vt. suvieos.
Vaheperemeestaim, alternate host - taim, millel roosteseened arenevad oma elutsükli
kahes esimeses faasis (0 ja I), moodustades *spermogoone ja *keviseid
Vesiikul , vesicle - põisjas *seeneniidi tipuharu taimerakus *arbuskulaarsetes
mükoriisades.
Vesikulaar-arbuskulaarsed mükoriisad, vesicular-arbuscular (VA) mycorrhizas - vt.
arbuskulaarsed mükoriisad.
Vibur, flagellum - iseseisvat liikumist tagav peen juusjas, väga keerulise struktuuriga
rakuorganell *zoospooridel
Viljakeha, fruit-body - * eoseid kandev *seenekoest koosnev struktuur; eri rühmade
juures kasutatakse erinevaid nimetusi, näit. *sporokarp ikkesseentel (Zygomycota),
*askoom e. askokarp kottseentel (Ascomycota),*basidioom e. basidiokarp kandseentel
(Basidiomycota).
Õhumütseel - substraadiväline kohev *seeneniidistik, milllel võivad tekkida
paljunemisorganid .
Mükoloogia eksamiks vajalikud terminid #1 Mükoloogia eksamiks vajalikud terminid #2 Mükoloogia eksamiks vajalikud terminid #3 Mükoloogia eksamiks vajalikud terminid #4
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 4 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2013-01-30 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 34 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Shhh Õppematerjali autor

Sarnased õppematerjalid

Patoloogia-taimede haigustunnused
2
odt

Patoloogia, taimede haigustunnused

Seentest veel nii palju, et neil puudub emas- ja isassugu, kuid neil on erineva füsioloogia ja erineva paaritumistüübiga hüüfid e. seeneniidid ning suguline paljunemine toimub omavahel ühilduvate hüüfide vahel. Kindlasti vaadake üle seente suguliste eoste joonised. Küsimus võib tulla ka selline, et joonise järgi peab ära tundma, millega tegu on. Kokkuvõtlikult KOTTSEENTE((Ascomycota) PALJUNEMISE kohta: Suguline paljunemine: KOTTEOS- suguline eos EOSKOTT (e. ASKUS, see on ühe või kahe rakuseinaga)- selle sees moodustuvad KOTTOESED. EOSKOTT võib moodustuda otse taime pinnal või sugulises VILJAKEHAS (e. ASKOOM e. ASKOKARP). Viljakehasid on eri tüüpe: 1. PEITEOSLA- suletud askoom, kotteosed vabanevad pärast viljakeha seina lagunemist 2. SULGEOSLA- pirnja kujuga, üleval avaus (OSTIOOL), kust kotteosed välja pääsevad 3. LEHTEREOSLA- avatud, karikjas või ketasjas, eoslava ülaküljel 4. PSEUDOTEETSIUM- sarnane peiteoslaga, kuid õhem sein Mittesuguline paljunemine: K

Agraarpoliitika
Mükoloogia kordamisküsimused
19
docx

Mükoloogia kordamisküsimused

Mükoloogia kordamisküsimused ∙ Seente määratlemine – mille järgi eristuvad seened teistest organismirühmadest. Seened on: 1) eukarüootsed 2) eoseid moodustavad 3) klorofüllita (heterotroofsed) 4) absorptsiooni teel toituvad 5) suguliselt või mittesuguliselt paljunevad 6) pikad torujad rakud e hüüfid e seeneniidid ∙ Seente positsioon eluslooduse süsteemis (elupuul). Kuulumine opistokontide hulka. Seened on loomadega – opistokondid lähemalt sugulased kui taimedega. Loomateadlaste arvates võis nende ühine eellane olla paljuski sarnane teatud koloniaalsetele protistidele ja elas vees. ∙ Kirjeldatud ja seni kirjeldamata seeneliikide arv. Ühtekokku arvatakse maailmas olevat 1,5 miljonit seeneliiki, millest teadus on siiani kirjeldanud ainult ligikaudu 70 000 liiki ∙ Seente erinevad kasvuvormid - seeneniidid, pärmirakud. Nende kasvamise eripärad. Enamus seeni on üles ehitatud mikroskoopilistest

Mükoloogia
Mükoloogia eksam
42
docx

Mükoloogia eksam

Sissejuhatus mükoloogiasse Mükoloogia – seeneteadus Jäämees, Jäämees elas umbes 5000 aasta tagasi Ta kasutas seeni: Piptoporus betulinus-kasekäsn, Fomes fomentarius-tuletael keskaegsed teadmised seentest, -seened ei ole iseseisvad organismid, nad on pigem: -taimede ja pinnase eritised(exanthema) -seened on mürgised kui nad kasvavad mürkmadude lähedal Persoon (1761-1836) kui termini mükoloogia looja, Elias Fries (1794-1876), - Laiahaardeline seente süsteem Anton de Bary (1831-1888) (jt mükoloogia rajajad) - Eksperimentaalne mükoloogia, Seente ontogenees, morfoloogia, füsioloogia Hans Kniep - Tähtis panus seente seksuaalsuse ja geneetika uurimisel Alexander Flemming (1881-1955) penitsilliini avastaja. Seente vanimate tõepäraste leidude vanus ulatub üle 500 milj. aasta. Kirjeldatud ca. 100 000 liiki, Eestist teda üle 7000 liigi. Seente iseloomustus

Mükoloogia
Mükoloogia eksam
33
doc

Mükoloogia eksam

Mükoloogia eksam 18.mai 2015 1. Sissejuhatus mükoloogiasse. Mükoloogia ­ seeneteadus on seeni uuriv teadusharu. Jäämees ­ elas umbes 5000 aasta tagasi. Ta kasutas seeni: kasekäsn, tuletael. Keskaegsed teadmised seentest: - seened ei ole iseseisvad organismid, nad on pigem taimede ja pinnase eritised - seened on mürgised kui nad kasvavad mürkmadude lähedal Persoon - termini ,,mükoloogia" looja. Fries - laiahaardeline seente süsteem. Bary - eksperimentaalne mükoloogia. Seente ontogenees. Seente morfoloogia. Kniep - tähtis panus seente seksuaalsuse ja geneetika uurimisel. Flemming - penitsilliini avastaja. Seente vanimate tõepäraste leidude vanus ulatub üle 500 milj. aasta. Kirjeldatud ca. 100 000 liiki, Eestist teda üle 6000 liigi. 2. Seente iseloomustus. Seened on üks eukarüootsete organismide riikidest. Seeneriiki eristatakse taimeriigist ja loomariigist. Erinevus on näiteks selles, et seentel koosneb rakukest kitiinist, taimedel

Bioloogia
PÕLLUMAJANDUSTAIMED II KORDAMISKÜSIMUSED
17
docx

PÕLLUMAJANDUSTAIMED II KORDAMISKÜSIMUSED

PÕLLUMAJANDUSTAIMED II KORDAMISKÜSIMUSED 1. Süstemaatika, taksonoomia ja nomenklatuur. Olemus, taksonoomilised rühmad ning nomenklatuuri alused. Binaarne nomenklatuur, peamiste taksonoomiliste ühikute nimetamisviis. Süstemaatika on arengulooline teadus, mille meetodeid kasutatakse erinevates valdkondades (näit. keeleteaduses). Kasutusel paralleelselt biosüstemaatikaga. Süstemaatika põhiühik: liik (species). Kõiki nii varem esinenud kui ka praegu elavaid organisme peetakse kuuluvaks mingi liigi koosseisu. Olemas on: - liigist kõrgemaid rühmi - madalamaid rühmi Taksoniteks nimetatakse liike, neid ühendavaid kõrgemaid klassifitseerimisastmeid ja liigisiseseid astmeid. Taksonite kategooriad: - Takson kui süstemaatika kategooria, hierarhilise liigitamise järku (süstematiseerimise teoreetiline alus) - Takson kui organismide kogum Klassifitseerimine e süstematiseerimine: Organismide taksoniteks ühendamine Liigisises

Botaanika
Botaanika Eksam
50
doc

Botaanika Eksam

Toiduainete, biotehnoloogiliste ravimite valmistamisel. Reovete puhastamine. Inimese nahal ja sees. Head naha peal- kasutavad seda, mis pole elus. Kui head eemaldada, siis tulevad halvad, kes ei soka vahet teha elusrakkudel ja eritistel. Kui asi segane, siis vaadake http://www.tpu.ee/~toenu/matbot/Virus_Bakter.htm 10. Hõimkond seened- Mycophyta. Seeni on üle 100 000 liigi. See on sugulusorganismide rühm, mida segeli käsitletakse eraldi riigina. Seente uurimisega tegeleb mükoloogia. Seente päritolu pole veel lõplikult selgitatud. Arvatakse, et nad on tekkinud polüfüleetiliselt. Ühed rühmad põlvnevad klorofüllita viburloomadest, teised ­ vetikatest. Ehitus. Seente tallust nim mütseeliks ehk seeneniidistikuks. Mütseel koosneb peenetst harunevatset niitidest ­ hüüfidest. Enamikul seentel on hüüfide kestad keerulisema koostisega: algelisematel koosnevad nad pektiinainetest, kõrgematel arenenutel ­

Botaanika
Botaanika Eksam
50
doc

Botaanika Eksam

Toiduainete, biotehnoloogiliste ravimite valmistamisel. Reovete puhastamine. Inimese nahal ja sees. Head naha peal- kasutavad seda, mis pole elus. Kui head eemaldada, siis tulevad halvad, kes ei soka vahet teha elusrakkudel ja eritistel. Kui asi segane, siis vaadake http://www.tpu.ee/~toenu/matbot/Virus_Bakter.htm 10. Hõimkond seened- Mycophyta. Seeni on üle 100 000 liigi. See on sugulusorganismide rühm, mida segeli käsitletakse eraldi riigina. Seente uurimisega tegeleb mükoloogia. Seente päritolu pole veel lõplikult selgitatud. Arvatakse, et nad on tekkinud polüfüleetiliselt. Ühed rühmad põlvnevad klorofüllita viburloomadest, teised ­ vetikatest. Ehitus. Seente tallust nim mütseeliks ehk seeneniidistikuks. Mütseel koosneb peenetest harunevatset niitidest ­ hüüfidest. Enamikul seentel on hüüfide kestad keerulisema koostisega, algelisematel koosnevad nad pektiinainetest, kõrgematel

inglise teaduskeel




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun