Nõmmemetsa kõrvalkasutamine, uurimustöö (0)

LUUA METSANDUSKOOL
Metsamajandus
Päevaõpe
Nõmmemetsade kõrvalkasutus
III kursuse metsade kõrvalkasutuse IT
Juhendaja : Vello Keppart
Koostaja : Joosep Gross
Luua 2012
Sissejuhatus
Käsitlen oma iseseisvas töös nõmme metsade kõrvalkasutust. Uurin mida ja kui suures mahus annab tegeleda metsa kõrvalkasutusega nõmmemetsas. Uurin kui palju saab tulu kõrvalkasutusest ning metsamaterjali ehk puidu tootmisest ühe põlvkonna jooksul.
KASVUKOHATÜÜBI KIRJELDUS
( http://bio.edu.ee/taimed/general/nommemet.ht m, i. a.)
Nõmmemetsad on kuivadel toiteainetevaestel muldadel kasvavad metsad. Nõmmemetsad on hõredad ja aeglasekasvulised kuivadel ja vaestel liivmuldadel kasvavad männikud, kus on ohtralt põdrasamblikke, samblaid ja kanarbikku ning vähe rohttaimi. Nendel aladel on põhjavesi sügaval ja mulla pindmised kihid on väga kuivad. Seetõttu saavad seal kasvada vaid kuivalembesed taimed. Puurindes domineerivad männid on madalakasvulised ja põõsarinne tavaliselt puudub (harva võib olla vaid kadakat). Ka alustaimestu on kidur , kuivalembene ja liigivaene. Nõmmemetsad ei talu tallamist ning on väga tuleohtlikud. Eestis on nad levinud rannikul luiteliivadel moodustades veidi üle 4 % Eesti metsadest. Parimad männid kasvavad lahjas nõmmemullas, sest nii tekib aeglaselt kasvanud tiheda süüga puit.
Puurinne on väga liigivaene koosnedes peamiselt harilikust männist, väga harva harilikust kuusest, arukasest, harilikust haavast.
Põõsarinne tavaliselt puudub. Harva kasvab põõsastest nõmmemetsades vaid harilik kadakas .
Puhmarinne on sageli lausaline. Liigid on kukemari,  leesikas ,  kanarbik , pohl , nõmm- liivatee .
Rohurinne  paikneb üksikute laikudena ning koosneb kõrrelistest. (Rohurinde liigid on võetud E. Lõhmuse raamatust „Eesti metsakasvukohatüübid“) Liigid on: palu-härghein, kassikäpp, nõmmtarn, võnk-kastevars, lamba-aruhein, jäneskastik.
Samblarindes on vähe liike. Enamasti moodustavad sambla-samblikurinde peamiselt hajusalt kasvavad samblikud -põdrasamblikud ja porosamblikud. (Samblarinde liigid on võetud E. Lõhmuse raamatust „Eesti metsakasvukohatüübid“) Liigid: paljusammal, kaksikhambad, liiv- karusammal , põdrasamblik ja islandi samblik.
Joonis 1. Tüüpiline nõmmemännik (Pilt saadud wikipedia.org lehelt, autoriks keegi sealne kasutaja „Hannu“)
PÕÕSARINDES OLEVA KADAKA KASUTUS
( http://et.wikipedia.org/wiki/Kadakas_(perekond) )

• Põõsarindes oleva kadaka puit sobib nikerdamiseks ja treimistöödeks. Aromaatne puit sobib tarbeesemete ja suveniiride valmistamiseks.
  
• Kadakas on tuntud ka vähenõudliku dekoratiivtaimena.
  
• Noored kadakakasvud kõlbavad lammastele ja kitsedele toiduks.
  
• Puidust ja okstest aeti kadakaõli sarnasel meetodil nagu männipuidust tõrva.
  
• Käbisid kasutatakse suhkru- ja eeterlike õlide sisalduse tõttu ravimina , samuti õlle-, likööri- ja veinitööstuses, neid kasutatakse ka džinni valmistamisel.
  
• Kadakaõli oli hinnatud vahend rahvameditsiinis. Valminud käbid aitavad neeru- ja põiehaiguste puhul, samuti soole-, mao- ja eesnäärmehädade korral. Neil on söögiisu tekitav toime, soodustavad uriinieritust. Haiguste ärahoidmiseks soovitatakse rahvameditsiinis iga päev süüa mõni marikäbi.
  
• Kadakakäbiveini võib hõlpsalt ise valmistada, lisades 1 l valgele veinile 60 g käbisid. Leotatakse kaks nädalat aeg-ajalt loksutades. Juuakse 1 klaasitäis päevas.
  
• Kadakaokstest vihaga  saunas  vihtlemist hinnati ravitoimelisemaks kui kasevihaga vihtlemist. Saunavihad aitavad  reuma  ja liigesehaiguste korral, sissehingatav aur paljude hingamisteede hädade puhul.
  

MÄNNI KÕRVALKASUTAMINE

• Tõrva aetakse tõrvaahjudes vaigurikastest männikändudest ja tüvede alumistest osadest. Pigi on tõrva töötlemise jääk.
  
• Männiõli saadakse männiokastest ja võrsetest. Okkajahu e. vitamiinijahu ja –pastat kasutatakse loomasöödana.
  
• Mänd on tuntud ka ravimtaimena. Noortest kasvudest tehakse tõmmiseid köha ja bronhiidi raviks ning lisatakse vannivette, et tuleks rahulik uni.
  
• Mänd on looduses toiduks paljudele loomadele. Männiokkaid söövad putukavastsed ja metsis, koorealust osa aga kooreüraskid. Männiseemneid söövad käbilind, rähnid, oravad jt loomad.
  
• Kaladele on toiduks veepinnale langev õietolm. Männiga koos kasvavad erinevad seened, inimesed kasutavad toiduks männiriisikat ja männipuravikku. Talvel söövad noori mände põdrad ja kahjustavad sellega puid.
  
• Männivaigust on tekkinud ka merevaik, millest tehakse ehteid ning kasutatakse ka meditsiinis.
  
• Noore männi ladvast valmistati 4-7 haruline toidusegamise riist e. pudrumänd.
  
• Eesti aladel oli tavalisemaks mesipuuks mänd.
  

ALUSTAIMESTIK
(Alljärgnevad kasutused on võetud http://et.wikipedia.org lehelt)

• Palu-härghein - Kariloomad küll söövad teda, kuid söödaväärtus on madal. Kasutatud ka haudunud varbavahede ravimisel.
  
• Kassikäpp - Taime maapealseid osi on kasutatud rahvameditsiinis maopõletike ja kõhulahtisuse raviks, ka köhavastase tee koostises. Kompressina aitab ka paisete vastu. Taim sobib hästi iluaedadesse: kiviktaimlasse ja kattetaimena kuivadele kohtadele. Dekoratiivsed on nii õisikud kui valgeviltjad lehed ja viljatutid pärast õitsemist.
  
• Nõmmtarn
  
• Mets-vareskold - Mets-vareskolla eostest valmistatakse pulbrit haavade raviks. (III kaitsekategooria )
  
• Võnk-kastevars
  
• Lamba-aruhein - Sobib kuivadele karjamaadele, kus on söödaks lammastele. Söödaväärtuselt hea, kuid suuremad kariloomad teda eriti ei söö. Narmasjuurestikust toodetakse kiudu tehniliseks otstarbeks: polsterdamiseks, pakkimismaterjaliks, tooraineks paberi, mattide, köite, takkude ja pintslite valmistamisel.
  

SÖÖGISEENTE KESKMISED VARUD
(Keppart, 2006)
Samblikumännik - 157,3 kg/ha
Kanarbikumännik - 100,6 kg/ha
(Seeneliigid võetud raamatust „Korilase käsiraamat“)
Seeneliikideks on soopilvik , männiriisikas, kevadkorgits , lambatatik, võitatik, männi- kivipuravik , sinipäkk, kuldharik , roosa liimik, kitsemampel, männiriisikas, männiliimik, liivtatik, lehmatatik, sinijalgvöödik, limavöödik, punakas puiduheinik, suits-kollanutt, hobuheinik, triibuline heinik , loorheinik, hallikaspruun heinik, tuhmuv-, ere-, veinpunane- ja mustjaspilvik
PUHKEVÕIMALUSED
Nõmmemetsad on inimestele armastatuimaks puhkepaigaks sest need on avarad ja ilma põõsarindeta metsad kuigi ei talu tallamist ning on väga tuleohtlikud.
TULU MESINDUSEST
(kanarbiku meeproduktiivsuse sain http://mesindus.ee/files/mesilaste_korjemaa_ja_meetaimed2.pdf )
Kanarbik on väga hea meetaim , meeproduktiivsus on kuni 200 kg/ha, seega arvestame umbes 170kg hektarilt aastas. Ühe metsa põlvkonna jooksul, ehk siis 80 aasta jooksul selles metsas kui kasvatame mändi, saame 13600kg mett . Mee kilogrammi hind on umbes 7 eurot, seega teenime ühe metsa põlvkonna jooksul 95200 eurot.
TULU POHLA KORJAMISEST
(Infot pohla saagikuse kohta sain http://mivana.emu.ee/orb.aw/class=file/action=preview/id=269075/mets_31-15.pdf )
Kuna nõmme metsas kasvab pohl, siis tegin selle kohta arvutusi.
Sain informatsiooni et Eestis kasvab umbes 20000 hektaril pohla ning kogusaak aastas ulatub umbes 250t/a. Seega saab ühelt hektarilt aastas umbes 0,0125 tonni ehk 12,5 kg marju. Kuna umbes kolmandik läheb kaduma, kas jääb kahe silma vahele korjamisel, tallatakse laiaks või keegi teine sööb ära, siis kätte saame umbes aastas 8 kg marju. Kuna nõmmikutes kasvatame enamasti mände siis ühe metsa põlvkonna aeg on 80 aastat, seega saame ühe põlvkonna jooksul 640kg marju hektari suuruselt metsalt. Pohla kilo hind on umbes neli eurot, seega teeniksime puhtalt marjade pealt ühe põlvkonna jooksul 2560€
TULU PUIDUST
( http://www.keskkonnainfo.ee )
Ligikaudu saame ühe põlvkonna jooksul nõmmemetsast puitu 250tm/ha. Keskmine tihumeetri hind jääb kuskil 45 euro kanti , seega saame põlvkonna jooksul tulu umbes 11250€
VÕRDLUS
Pohla korjamisest saame tulu põlvkonna jooksul umbes 2560€, puidust umbes 11250€ ning mesindusest umbes 95200€. Pohla korjamisega teenime 4 korda vähem kui puidu kasvatamisega ning mesindusega teenime peaaegu 9 korda rohkem kui puidu kasvatamisega.
KOKKUVÕTE
Metsakõrvalkasutamisega võiks tegeleda, kuna tulud on päris suured, eriti mesinduse valdkonnas. Nüüd ei pane ma kindlasti enam metsas tähelepanu ainult tüvedele vaid vaatan rohkem ka maas kasvavaid taimi.
Kasutatud allikate nimekiri
http://www.keskkonnainfo.ee
http://mivana.emu.ee/orb.aw/class=file/action=preview/id=269075/mets_31-15.pdf
http://mesindus.ee/files/mesilaste_korjemaa_ja_meetaimed2.pdf
http://et.wikipedia.org
http://bio.edu.ee/taimed/general/nommemet.ht m
E. Lõhmus „Eesti metsakasvukohatüübid“
T. Niitla ja V. Koržets „Korilase käsiraamat“