Seened Sõnaga "seen" seostuvad esimesel hetkel ikka tavaliselt jala ja kübaraga seened metsa all. Tegelikult on seeneriigi mitmekesisus palju suurem. Seened esinevad kõikjal maailmas, kuid enamik neist on tähelepandamatud nii oma väikeste mõõtmete kui varjatud eluviisi poolest. Vaid osa seeni moodustab silmaga nähtavaid viljakehi. Nad elavad pinnases ning surnud ja elusates taimedes ja loomades. Kõik seened on heterotroofsed organismid, mis hangivad elutegevuseks vajalikke orgaanilisi ühendeid väliskeskkonnast. Seente tähtsus Seened orgaanilise aine lagundajatena Üheks elu seaduseks on kõige elusa surm ja lagunemine. Ilma lagunemiseta kattuks maapind peatselt surnud taimede, loomade ja teiste organismidega, mis teeks edasise elu võimatuks. Sapotroofid (seened, mis toituvad surnud organismidest) on peamiselt surnud taimeorganismide lagundajad
................................................................................. 5 1.2. Paljunemine .....................................................................................................................5 2. Seente tähtsus..........................................................................................................................6 2.1. Orgaanilise aine lagundamine .........................................................................................6 2.2. Seened toiduaine- ja farmaatsiatööstuses ........................................................................7 2 Sissejuhatus Seened on organismid, kes elavad igal pool meie ümber. Enamasti maapinnal, pinnases, metsakõdus, organismides ja organismide jäänustel, aga ka vees. Nad elavad seal, kus on
Pärnu Koidula gümnaasium Laura Toomiste 10c klass SEENED Referaat Juhendaja: Sirje Miglai Pärnu 2009 SISUKORD 1.1. Ehitus............................................................................................................................... 4 1.2. Toitumine.........................................................................................................................4 2
Mükoloogia eksam 18.mai 2015 1. Sissejuhatus mükoloogiasse. Mükoloogia seeneteadus on seeni uuriv teadusharu. Jäämees elas umbes 5000 aasta tagasi. Ta kasutas seeni: kasekäsn, tuletael. Keskaegsed teadmised seentest: - seened ei ole iseseisvad organismid, nad on pigem taimede ja pinnase eritised - seened on mürgised kui nad kasvavad mürkmadude lähedal Persoon - termini ,,mükoloogia" looja. Fries - laiahaardeline seente süsteem. Bary - eksperimentaalne mükoloogia. Seente ontogenees. Seente morfoloogia. Kniep - tähtis panus seente seksuaalsuse ja geneetika uurimisel. Flemming - penitsilliini avastaja. Seente vanimate tõepäraste leidude vanus ulatub üle 500 milj. aasta. Kirjeldatud ca. 100 000 liiki, Eestist teda üle 6000 liigi. 2. Seente iseloomustus.
Mükoloogia kordamisküsimused ∙ Seente määratlemine – mille järgi eristuvad seened teistest organismirühmadest. Seened on: 1) eukarüootsed 2) eoseid moodustavad 3) klorofüllita (heterotroofsed) 4) absorptsiooni teel toituvad 5) suguliselt või mittesuguliselt paljunevad 6) pikad torujad rakud e hüüfid e seeneniidid ∙ Seente positsioon eluslooduse süsteemis (elupuul). Kuulumine opistokontide hulka. Seened on loomadega – opistokondid lähemalt sugulased kui taimedega. Loomateadlaste arvates võis nende ühine eellane olla paljuski sarnane teatud koloniaalsetele protistidele ja elas vees. ∙ Kirjeldatud ja seni kirjeldamata seeneliikide arv. Ühtekokku arvatakse maailmas olevat 1,5 miljonit seeneliiki, millest teadus on siiani kirjeldanud ainult ligikaudu 70 000 liiki ∙ Seente erinevad kasvuvormid - seeneniidid, pärmirakud. Nende kasvamise eripärad.
ja kuuluvad ilmselt saprotroofidele. Rohkem kui 400 miljoni aasta vanuse taime juuretaolistest kudedest on leitud seene harunenud hüüfe, mis on väga sarnased rohttaimedel esinevale arbuskulaarsele mükoriisale. Selle ja mõne teise leiu põhjal on oletatud, et seda tüüpi mükoriisa mängis tähtsat osa maismaataimede tekkes. Selle hüpoteesi kohaselt hankisid varased maismaataimed seente abil pinnasest vajalikke mineraalaineid. Molekulaarbioloogia andmete põhjal omavad seened ja loomad ühist eellast. Seega on seened loomadega opistokondid lähemalt sugulased kui taimedega. Loomateadlaste arvates võis nende ühine eellane olla paljuski sarnane teatud koloniaalsetele protistidele ja elas vees. KOTTSEENED Hõimkond kottseened (Ascomycota) hõlmab enda alla ca 75% seni kirjeldatud seentest. Rühma kuuluvad lisaks nö. klassikalises mõistes kottseentele ka lihheniseerunud seened
Kandseened (Basidiomycota) Kõik seened on heterotroofsed organismid, mis hangivad elutegevuseks vajalikke orgaanilisi ühendeid väliskeskkonnast. Seened eritavad ümbritsevasse keskkonda ensüüme, mis lagundavad keerulised ühendid lihtsamateks, seene rakukesta läbivateks molekulideks. Nii talitlevad surnud organismidest toituvad seened e. saprotroofid, kelle alla kuuluvad ka kandseened. Arvatakse, et kandseened lahknesid kottseentest rohkem kui 500 miljonit aastat tagasi ning nüüd on nendest tekkinud omaette rühm. Neid on määratletud ligikaudu 16 000 liiki, hõimkonnas on kolm klassi ning nad kõik on esindatud ka Eestis.
Seened · päristuumsed organismid · nii ainu- kui hulkraksed · mikroskoopilised · heterotroofid ei tooda ise toitaineid · ei sisalda klorofülli => ei fotosünteesi · ~1,5 miljonit liiki · ei ole ei loomad ega taimed => eraldi liik: seened · mükoloogia teadusharu, mis uurib seeni Välisehitus: · koosnevad hüüfidest e. seeneniitidest (pikad torujad rakud) · mütseel e. seeneniidistik harunenud ja omavahel põimunud hüüfide kogum; headel kasvutingimustel tekib substraat (puu, muld...) · viljakeha tihedalt pakitud ja läbipõimunud hüüfide kogum sugulise paljunemise organ, kus asuvad eosed koosneb kübarast ja jalast
Kõik kommentaarid