Seened (0)

Pärnu Koidula Gümnaasium
SEENED
Referaat
Koostaja : Helen Halliste
Juhendaja : Sirje Miglai
Pärnu 2008
SISUKORD
SISUKORD...............................................................................................................................1
SISSEJUHATUS.......................................................................................................................2
1. SEENED...............................................................................................................................3
2. SEENTE TÄHTSUS..............................................................................................................4
Seened orgaanilise aine lagundajatena....................................................................................4
Seente osa toiduaine- ja farmaatsiatööstuses..........................................................................5
3. SEENTE EHITUS JA ELUTEGEVUS...................................................................................6
Seente ehitus............................................................................................................................6
Seente toitumine.......................................................................................................................6
Seente paljunemine..................................................................................................................7
Seente evolutsioon ...................................................................................................................7
4.SEENED INIMESE TERVISE JA ELUKESKKONNA OHUSTAJATENA...............................8
KOKKUVÕTE...........................................................................................................................9
KASUTATUD KIRJANDUS.....................................................................................................10
SISSEJUHATUS
Enamik seen koosneb pikkadest silinderjatest seeneniidtest ehk hüüfidest. Mullas, puidus ja muudel kasvupindadel moodustavad harunenud hüüfid seeneniidistiku ehk mütseeli. Seene viljakehas asetsevad hüüfid tihedalt pakituna ja läbipõimunult, mis tagab vilakehale vajaliku püsivuse ja tugevuse. Enamasti jagunevad seened vaheseinte abil üksikuteks rakkudeks, mis on omavahel ühenduses vaheseinas oleva ava kaudu.
Kõik seened on heterotroofsed organismid, mis hangivad elutegevuseks vajalikke orgaanilisi ühendeid väliskeskkonast. Seened eritavad ümbritsevasse keskkonda ensüüme, mis lagundavad keerulised ühendid lihtsamateks, seene rakuesta läbivateks molekulideks. Nii talitlevad surnud organismide kudedest toituvad seened ehk saprotroofid . Viimased lagundavad surnud orgaanilise aine lihtsamateks, teistele organismidele kättesaadavateks ühenditeks.
SEENED
Kõik seened on heterotroofsed organismid, mis hangivad elutegevuseks vajalikke orgaanilisi ühendeid väliskeskkonast. Seened eritavad ümbritsevasse keskkonda ensüüme, mis lagundavad keerulised ühendid lihtsamateks, seene rakuesta läbivateks molekulideks. Nii talitlevad surnud organismide kudedest toituvad seened ehk saprotroofid. Viimased lagundavad surnud orgaanilise aine lihtsamateks, teistele organismidele kättesaadavateks ühenditeks. Osa seeni on aga võimelised hankima orgaanilisi ühendeid teiste organismide elusatest rakkudest ja seetõttu nimetatakse neid biotroofideks. Nende hulka kuuluvad nii parasiidid kui ka teiste organismidega sümbionte ehkvastastikku kasulikku kooselu omavad seened.
Evolutsioonilise arengu tulemusena on seened kohastunud toitu hankima kõige erinevamatest allikatest ja seetõttu võib neid leda praktiliselt kõikjal meie ümber. Seened kasvavad mullas, vees, taimede ja loomade (s.h. inimese) sees ning välispinnal. Peaaegu alati võib neid leida inimese elu- ja tööruumides, kus nad võivad ohustada nii ehituskonstruktsioone kui ka inimese tervist. Mõned toiduainetel kasvavad seened võivad eritada inimesele mürgiseid ühendeid ehk mütoksiine, mis põhjustavad sisse söömisel tervisehäireid või soodustavad vähi teket.
Vaatamata sellel, et seened ümbritsevad meid kõikjal, jäävad nad märkamatuks enamasti oma väiksuse tõttu.
Enamik seeni koosneb mikroskoopilistest torujatest rakkudest, mis harunedes võivad moodustada laiaulatusliku seeneniidistiku ehk mütseeli. Ühe seene mütseel võib mullas haruneda kümnetele ruutmeetritele, mis tagab suurte viljakehade arenguks vajalike toitainete hankimise . Teadaolevalt asub maailma suurim seen Ameerika Ühendriikides. Selle puujuurte parasiidi mütseel kasvab rohkem kui 600-l hektaril ja tema vanuseks hinnatakse kuni 1000 aastat.
K uni hilise ajani käsitati seeni primitiivsete taimedena, millel puudub klorofüll. Samas puuduvad tunnused, mis näitaksid taimede ja seente lhedast sugulust ning seetõttu eraldatakse seened praegu omaette riiki seened. Sellist jaotust toetavad ka molekulaarbioloogilised uurimused, mille põhjal on seene loomadega lähemalt sugulased kui taimedega. Maailmas arvatakse olevalt 1,5 miljonit seeneliiki. Teadusharu , mille uurimisobjektiks on seened nimetatakse mükoloogiaks.
SEENTE TÄHTSUS
Mõne seeneliigi poolt eritatavad keemilised ühendid on osutunud efektiivseks ravimiks, kasulikuks tooraineks toiduainetööstusele või ohtlike tööstusjäätmete lagundajateks, teine osa aga kasulikeks kultuurtaimede juuresümbiontideks, mis soodustavad taime kasvu või tõrjuvad juureparasiite.
Seened orgaanilise aine lagundajatena
Surm on vajalik uutele organismide põlvkondadele ruumi tegemiseks ning lagunemine selleks, et olemasolev orgaaniline aine uutele organismidele kättesaadavaks teha. Saprotroofsed seened on peamised surnud taimeorganismide lagundajad.
Taimede materjal sisaldab suures koguses raskesti lagundatavaid ühendeid ligniini ja tselluloosi. Seened on aga efektiivsed ligniini ja tselluloosi lagundajad, tuues niimoodi suure hulga orgaanilisi ühendeid uuesti aineringesse. Lagunemisprotsessi tulemusena eraldub mulda lämmastik, mis on taimede kasvuks väga oluline element. Puidu lagundajatena on seendel ka negatiivseid külgi. Hoonete puitosadele tekitab suurt kahju majavamm , mis seenele soodsatel tingimustel võib toa põranda hävitada mõne kuuga . Peale majavammi ohustavad hoonete puitosi ka teised puidulagundajad seened.
Seened on ühed peamised toiduainete riknemise põhjustajad, nad võivad kasvada praktiliselt kõigil toiduainetel. Seente elutegevuse tulemusena omandavad toiduained ebameeldiva maitse ja lõhna ning moodustavad mürgised ühendid ehk mükotoksiinid. Juhul, kui seen moodustab toiduaine pinnal nähtava kirme, on teda lihtne avastada . Tihtipeale ei ole aga seen palja silmaga eristatav . Kui seenetanud toit sisaldab teadud hulgal mükotoksiine, võib see inimese tervisele väga ohtlikuks osutuda. Ühed ohtlikemad seende poolt eritatavad toksiinid on aflatoksiinid, mida toodavad perekond kerahalliku mõned liigid. Sagedasti kasvavad need seeneliigid näiteks soojadelt maadelt pärit maapähklitel, aga ka teraviljadel. Alfatoksiinidega toitaine kutsub esile mürgitusnähud, aga võib põhjustada ka vähkkasvaja teket.
Seente osa toiduaine- ja farmaatsiatööstuses
Tavaolukorras toiduainete riknemist põhjustav seen võib osutuda oluliseks mõnede toiduainete tootmisel. Pintselhalliku teatud liik on üks väheseid seeni, mis kasvab edukalt rukkileival. Leib muutub selle seene elutegevuse tulemusena kasutuskõlbmatuks. Sama seeneliik on aga möödapääsmatu kompnent sinise hallitusjuustu ehk rokfoori juustu vamistamisel. Teine pintselhalliku liik modustab juustu välispinnal tiheda valge seeneniidistiku. Sellist juustu nimetatakse valeks hallitusjuustuks ehk kamambääriks. Mõningate juustusortide valmistamiseks kasutatakse ka mõlemat seent korraga.
Paljusid seente poolt toodetud ensüüme kasutatakse toiduainete lõhna, värvi jm. omaduste parandamiseks. Näiteks kasutatakse kerahalliku poolt toodetud proteaase õlle läbipaistvuse suurendamiseks .
Farmaatsiatööstuses kasutatakse ravimite tootmiseks mitmesuguseid seente ainevahetus saadusi ehk metaboliite. Üks tundumaid seente poolt toodetud metaboliite on penitsilliin - antibiootikum.
Kõrrelise parasiidi tungaltera abil toodetakse keemilisi ühendeid- alkaloide, mida kasutatakse näiteks migreen ja Parkinsoni tõve ravil. Tungaltera on üks nendest seeneliikide poolt toodetud metaboliite, mis võib inimesele mõjuda nii ravimina kui ka mürgina.
SEENTE EHITUS JA ELUTEGEVUS
Seente ehitus
Enamik seen koosneb pikkadest silinderjatest seeneniidtest ehk hüüfidest. Mullas, puidus ja muudel kasvupindadel moodustavad harunenud hüüfid seeneniidistiku ehk mütseeli. Seene viljakehas asetsevad hüüfid tihedalt pakituna ja läbipõimunult, mis tagab vilakehale vajaliku püsivuse ja tugevuse.
Enamasti jagunevad seened vaheseinte abil üksikuteks rakkudeks, mis on omavahel ühenduses vaheseinas oleva ava kaudu. Selle ava kaudu liigub tsütoplasma ja osadel seentel ka tuumad ühest rakust teise. Evolutsiooniliselt vanemates seenerühmades rakuvaheseinad puuduvad ja seeneniit on sisuliselt üks suur hulktuumne rakk . Seeneniidid kasvavad ja harunevad erakordselt kiiresti- üks organism võib toota ööpäevas üle kilomeetri hüüfe.
Mitmes seenerühmas on osadel liikidel hüüfidena kasv asendunud pungumisega ning neid seeni nimetatakse pärmseenteks. Paljudel seeneliikidel esineb elutsüklis nii hüüfidena kasv kui ka pungumine . Näiteks esineb teatud tingimustes hüüfitaoline kasv ka pagaripärmil.
Kõigil seenerakkudel on rakukest. Seenede rakukest koosneb valdavalt kitiinist. Kitiin on polüsahhariid.
Seente toitumine
Seente toitumise eripäraks on nende vahetu kontakt toiduallikaga ja toitainete omastamine kogu raku pinnaga. Mikroskoopilised hüüfid kasvavad otse toitaineid sisaldava substraadi pinnale: mulla pooridesse või näiteks elusate taimekudede rakuvaheruumidesse. Vahetu kontakt toiduallikaga, aga ka õhuke rakukest ja – membraan , tagavad seeneraku poolt eritatavate ensüümide kõrge tõhususe. Ensüümid jõuavad kiiresti toiduallikani ja lagundavad selle lihtsamateks ühenditeks, mis imenduvad seenerakku. Sel viisil toituvad saprotroofid. Biotroofid aga ammutavad toitaineid otse teise organismi rakust muundunud hüüfide ehk haustorite abil. Haustoriks nimetatakse imijätket, mis lisaks toitainete hankimisele võib täita ka teisi ülesandeid: näiteks toitainete kahepoolne transport sümbiontidel või siis kinnitusvahend sitikaseentel.
Seente paljunemine
Seened paljunevad peamiselt eoste abil, mis võivad moodustuda kas sugulisel või mittesugulisel teel. Seentele on iseloomulik, et ühel ja samal liigil võivad elutsüklis esineda mõlemad staadiumid.
Seente mittesugulises staadiumis tekkivaid eoseid nimetatakse koniidideks. Viimased võivad olla kas haploidsed või diploidsed. Iga koniid võib idanedes anda alguse uuele organismile.
Sugulise aengustaadiumi korral arenevad viljakehad . Viimastes arenevad haploidsed eosed, mis idanedes peavad leidma teise sama liigi haploidse eose või sellest arenenud mütseeli. Ainult siis tekib uus diploidne organism.
Mitttesuguline staadium on seente paljunemise ja leviku seisukohalt väga efektiivne, sest igast koniidist võib alguse saada uus indiviid. Arvatavasti on seetõttu paljudel seeneliikidel suguline staadium evolutsioonis kadunud ja nad paljunevad ainult koniidide abil.
Seente evolutsioon
Vanimate tõepäraste seene leidude vanus ulatub veidi üle 500 miljoni aasta ja tegemist on ilmselt saprotroofidega. Rohkem kui 400 miljoni aasta vanuse taime juuretaolistest kudedest on leitud seene harunenud hüüfe, mis on väga sarnased rohttaimedel esineva mükoriisaga. Mükoriisaks nimetatakse seente ja taimejuurte kooseluvormi. Selle ja mõne teise leiu põhal on oletatud, et mükoriisa mängis tähtsat rolli maismaataimede tekkes . Hüpoteesi kohaselt hankisid varased maismaataimed seente abil pinnasest vajalikke mineraalaineid.
Molekuklaarbioloogia andmete põhjal on seentel ja loomadel ühised eellased. Seega on seened loomadega lähemalt sugulased kui taimedega.
SEENED INIMESE TERVISE JA ELUKESKKONNA OHUSTAJATENA
Seened ohustavad inimese tervist seenemürgituste, mükotoksikooside või seenehaiguste ehk mükooside kaudu.
Seenemürgitusi põhjustab tavaliselt mürkseente söömine. Eestis kasvavatest mürkseentest võib nimetada valget kärbseseent, mida sageli aetakse segamini šampinjoniga. Valge kärbseseen sisaldab mürgiseid tsüklopeptiide, mille toime võib ilmneda alles 12-24 tunni järel. Esmasteks mürgitustunnusteks on iiveldus , kõhuvalu ja oksendamine ning hiljem teadvusehäired ja maksakahjustus, mis võib viia surmani.
Mükotoksikoose põhjustavad seened, mis kasvavad toiduainetel ning eritavad inimesele elutegevuse käigus mürgiseid ainevahetusjääke. Näiteks eelnevalt mainitud alfatoksiin, mida toodavad mõned kerahalliku liigid.
Lisaks seenemürgitustele põhjustavad seened inimesel ka nakkushaigusi, nn. mükoose. Kõige sagedasemad mükoosid on mitmesugused nahahaigused, mis on levinud kõikjal maailmas. Nahahaigusi põhjustavad seened nakatavad inimesi tihti ujulates, spordisaalides jt. ühiskondlikes hoonetes. Kõige harvem tuleb ette süvamükoose, mis on aga samas kõige eluohtlikumad nakkushaigused.
Lisaks inimese tervisele võivad seened kahjustada ka ehitusmaterjale. Üks ohtlikemaid puitkonstruktsioone lagundavaid seeni on majavamm. Nakatunud hoones võib ta näiteks toa põranda hävitada paari kuuga ning siis levida edasi kõrvalruumidesse.
KOKKUVÕTE
Seened on ökoloogiliselt ja majanduslikult tähtsad organismid. Surnud orgaanilise aine lagundajatena toovad saprotroofsed seened süsiniku, lämmastiku jt. elemendid tagasi üldisesse aineringesse. Ökoloogiliselt kasulik lagunemine võib aga inimesele suurt majanduslikku kahju tekitada, kuna osa saprotroofe on efektiivsed ehituskonstruktsioonide , toitainete jm. lagundajad. Paljud seenedb on evolutsiooni vältel kohastunud toituma elusatel organismidel, põhjustades mitmesuguseid taime-, looma- ja inimese haigusi. Siiski ei ole kõik biotroofid haiguste põhjustajad, sest teatud seenerühmades on välja kujunenud vastastikku kasulik kooselu ehk sümbioos mõne teise organismiga.
Enamik seeni elab seeneniitiudest moodustunud mütseelina. Seeneniidid on pikad torujad rakud , mis on enamasti üksteisest eraldatud rakuvaheseintega. Harunedes moodustavad seeneniidid võrgustiku, mida rahvakeeli nimetatakse ´´hallituseks´´. Seeneniidistik ehk mütseel võib elada mullas, surnud puidul, toiduainetel, teiste organismide sees ja mujal, kus leidub konkreetsele seeneliigile kättesaadavat toitu. Seene viljakehad moodustuvad tihedalt kokkupakitud seeneniitidest . Pärmseentel esineb seeneniitidena kasvu kõrval ka nn. pungumine, mis tõttu neid võib lugeda üherakulisteks organismideks.
Seene seas on tavaline nii suguline kui ka mittesuguline paljunemine, mis võivad ühel ja samal organismil esineda samaaegselt. Enamik seeni paljuneb ja levib eoste abil, mis võivad moodustuda nii sugulisel kui ka mittesugulisel teel.
Seened on majanduslikult tähtsad kuna neid kasutatakse biotehnoloogia objektidena. Toiduaine- ja farmaatsiatööstuses kasutatakse seeni, s.h. insenegeetiliselt muudetud organisme, mitmesuguste ainevahetussaaduste tootmiseks. Seeni kasutatakse alkoholkäärimiseks.
KASUTATUD KIRJANDUS
Tiina Alamäe, Kalevi Kull , Urmas Kõljalg, Raivo Masso, Mart Ustav 2000. Bioloogia gümnaasiumile. Tartu