Taimerakk (1)

Taimerakul on erinevalt teistest plastiidid . Lisaks arenevad tsütoplasmas suured vakuoolid .
Lisaks rakumembraanile tihe rakukest .
Kest koosneb tselluloosist ja biopolümeeridest, mis on väga vastupidavad. Kest suure veesisaldusega, õhuke ja elastne.
Kestas on ka poorid, millest osmoosi ja difusiooni teel saavad läbi vesi(-gaasid), jamadalmol.ühendid. Vananedes kest pakseneb ja rakk sureb .
Kest-takistab taime liikumist, on ainetele läbipääsmatu ja paksenedes hävitab taime.
Kesta ülesanne on raku ja taime toestamine -tugifunktsiooni täitmisel oluline roll tugikoe rakkudel. Tugikoe rakud paiknevad juhtkimbus ja nii toestab juhtkimp kogu taime.
Puitunud vart ei sööda ja seetõttu on sellel(korkkoel)taime kaitsefunktsioon. Korkoe rakud paiknevad tihedalt üksteise peal ja kestad on nii paksud et tsütop. ja organellid on hävinud.
Korgis on lõved gaasivahetuseks tüvesisemusega. Kaitseb ka korp .
Taimedel puudub vereringe , mida asendab juhtkude- trahheed ja trahheiidid on mood. rakukestadest. Juhtkimpude võrgustik koos tugikoe rakkudega ühendab organeid ja nende kaudu täidetakse transportfunktsiooni.
Plastiidid-ovaalsed organellid, annavad taime eri osadele värvuse.
Kromoplastid -nendes sisalduv pigment karotinoid annab taimele kollase(pun,orz) värvuse.
Leukoplastid-sisaldavad varuaineid(nt. tärklisevaru).
Kloroplastid-roheline pigment-klorofüll, oluline fotosünteesil. Paiknevad lehtede rakkudes. Sarnane mitokondriga. Kloroplasti sees membraanidest mood. kotjad lamellid - klorofülli molekulid. Kloroplastis lisaks DNA, RNA ja valgu mol. Ribosoomid sünt. seal vajalikke valke. Kloroplastides toimub fotosüntees- suhkrute mood. CO2-st ja veest valguse abil.
Vakuoolid-memb. ümbritsetud põiekesed-vesi, happed , suhkrud , värvained. Mood. Golgi k.-i põiekestes või tsütopl.-s-lüsosoomide sarnased. Tsentraalvakuool-teki vakuoolide liitumisel ja on taimerakule ainuomane . Nad on taimeraku veemahutid.
Taime siserõhku nim. taime turgoriks. Kuivusel turgor langeb, kuna taim kasutab vakuoolides olevat vett.
Seened on eukarüoodid, neil on 1 või mitu rakuuuma. Nad on heterotroofid - kasutavad vajaliku energia saamiseks teiste org. poolt sünt. org. ainet. Seen on hulkrakne ja keha koosneb seeneniitidest ehk hüüfidest. Soodsates tingimustes mood. neist seeneniidistik ehk mütseel. Paljunevad eoste abil. Sugulise paljunemise korral arenevad eosed viljakehades.
Söögiks kasutatakse kandseeni. Hallitus ei koosne alati ühest seeneliigist, vaid mitmetest hallikute liikidest.( Kottseened ). Hallitanud toit on mürgine, sest sisaldab hallikute eritatud mükotoksiine. Pärmseened-üherakulised.
Seenerakus pole plastiide ja vakuoole, muidu loomaraku sarnased. Üherakulised pärmseened on ümarad, hulkraksete seente hüüfe mood. rakud on pikad ja silindrikujulised. Mõnede seeneliikude rakkudel otsmised rakuvaheseinad puuduvad ja seetõttu koosned seeneniit ühest hulktuumsest rakust. Rakukest jääb membraanist väjlapoole-koosneb kitiinist ja õhem kui taimeraku kest. Keskel kahe memb. ümb- rakutuum . Mitokondrid varustavad energiaga. Golgi k., lüsosoomid, tsütopvõrgustik. Seened on koos bakteritega peamised surnud org. lagundajad. Põhjustavad seenhaiguse(nahahaiguse).
Bakteritel-puudub membraaniga piiritletud tuum ja nad moodustavad omaette eeltuumsete ehk prokarüootide rühma. Väliskujult kerajad või niitjad . Üherakulised organismid. Enamikul 1, kuid mõnel ka 2 membraani- valgud ja lipiidid . Väljapoole jääb kest-polüsahhariidid. Kest pole nii jäik kui taimerakul ja rakk saab kasvada. Kestal kaitsefunktsioon. Mõnedel bakteritel eritab kest täiendava limakapsli. Patogeensed bakterid on bakterid mis on inimesele surmavalt ohtlikud. Tõvestav toime tuleb bakteritoksiinidest- kaitsevad baktereid teiste org. eest. Toksiinid põhjustavad-botulismi, teetanust, difteeriat, koolerat, düsenteeriat jms. Bakteril asendab tuuma tuumapiirkond, milles paikneb rõngasjas kromosoom . Vaid üks kromosoom .
Plasmiid -sisaldab geeni, mis on vajalik kasvukeskonna eripärast tulenevate ensüümide sünteesiks.
Puuduvad membraaniga ümbritsetud organellid.
Paljunevad pooldumisega ja kiiresti. Spoori-moodustuvad, kui bakter satud eluks ebasobivasse keskkonda. Nii saavad bakterid elada aastasadu .
Bakterid omastavad toitaineid osmoosi teel.
Bakterid lagundavad jääkaineid ja surnud organisme. Moodustavad laguahelaid koos teiste heterotroofsete organismidega.
Bakteritel oluline osa mulla kujundamisel. Osalevad kõigis peamiste keem. elem . looduslikes ringetes. Jämesooles elavad bakterid lagundavad mitmeid org. üh. Asustavad enamiku loomaliikide seedeelundkonda. Pastöörimine-40s 90* kuumutamine .
Steriliseerimine-üle100*C pool tundi kuumutamine.
Bakterid ei armasta happeid , suhkruid ja sooli .