6 vähetuntud seent (0)

Sisukord

Harilik põdramokk 2
Harilik Kivipuravik 3
Mürklid 5
Kogritsad 6
Trüflid 7
Harilik Kännumampel 8
Soovitatav süüa värskelt ja tema jalad on kõlbmatud.Kasutatud allikad 9

Harilik põdramokk

Harilik põdramokk on tavaline Ida- ja Kagu-Eesti okas- ja segametsades, ning Loode-Eesti loometsades. Kasvamise aeg on Augustist Oktoobrini. Kübara alt on ta narmaline, ja pealt on see soomuseline. Seene liha on kõva ja valge. Sobib suppideks, kastmeteks, praetult ja hautatult kartulite ja köögiviljadega. Põdramoka valkjas seeneliha on vürtsise lõhnaga kuid vahel ka kibeda maitsega. Põdramokk on väga hea söögiseen.
 Mõned inimesed on põdramoka suhtes tundlikud ja neil tekitab seen  seedehäireid või kõhuvalu. Seepärast tuleks põdramoka söömisesse suhtuda ettevaatlikult. Värvimiseks on parimad mändide läheduses kasvavad ja juba tumedaks tõmbunud vanad viljakehad .

Harilik Kivipuravik

Harilik kivipuravik kasvab noortes okaspuumetsades ja lehtpuumetsades. Eestis on 18 erinevat kivipuraviku liike. Kasvab ka valgusküllastel metsaservadel. Ohtralt kasvab neid Sügisel. Harilik kivipuravik on kogukas, tugev ja lihaka viljalihaga.Kübar on erinevates toonides. Torukeste värv sõltub seene vanusest, vanemal seenel muutuvad need kollakaks ja lõpuks oliivroheliseks.
Seene jalg on paks, koguni võib ka olla tünni sarnane. Seeneliha on valge. Kuid kübaranaha all on pruunikas.
Maitse poolest on Harilik kivipuravik mahe . Väga hea söögiseen, söödav värskelt. Kergelt pähklimaitseline.  Seened on igati tervislikud. Sisaldavad rohkelt mineraalaineid ja seleeni.
Kivipuravikud sobivad suppidesse , salatitesse, risotosse, grillimiseks, praadimiseks , seenehautisesse.

Mürklid

Mürklid kasvavad huumusrikkades metsades ja niitudel. Ümarmürkel ja kuhikmürkel on õrnad ja kergesti murduvad seened. Nad sisaldavad palju D- vitamiine. Metsades võib neid kohata kohe pärast lume sulamist.
 Nad on väga maitsvad seened. Ja ei vaja kupatamist. Kõlbab lihtsalt neid hästi ära loputada külma veega,  et eemalduks seenemütsikese voldilise välispinna küljes olev liiv. Mürkleid säilitatakse õhukindlalt suletud purkides ja on maitsvad kuivatatult.

Kogritsad

Kogritsa liik on väga haruldane. Neid on väga raske leida metsades. Ja et nad söödavaks teha peab oskama neid söödavaks tegema.
Kevadkogritsaid võib leida aprillist juunini , aga kõige tihemini ikkagi mais. Nad eelistavad kasvada  Eestis peamiselt männikumetsas.  Kogritsat on näiliselt lihtne ära tunda. Seene ära tuntav osa on rohkemate või vähemate sagarate , kurdude ja voltidega kübar.
Kõikides kevadkogritsa osades leidub biokeemiliselt ohtlikku rakumürki güromitriini. Güromitriin laguneb suhteliselt hõlpsasti nii kõrge temperatuuri kui ka hapete mõjul, moodustades inim-organismile tugevalt mürgiseid vaheühendeid. Ohu vältimiseks tuleb korjatud kevadkogritsaid tingimata vees keeta . Riskide vältimiseks tuleks seda teha lausa kaks korda erinevas vees, kusjuures vedelikku peab kogritsatega võrreldes olema vähemalt kolme-neljakordses ülehulg
as.

Trüflid

Trühvlid on seened, kelle omapärased ümarad viljakehad arenevad maa sees. Laiemas mõistes nimetatakse trühvliteks kõiki seeni, kelle muguljad viljakehad kasvavad osaliselt või täielikult maa sees.
Olenevalt kasvukohast, arenevad trühvlite viljakehad enamasti 5–30 cm sügavusel mullas. Trühvlite otsimiseks nii looduslikest paikadest kui ka istandustest on välja töötatud hulk viise, et hoida kokku aega ning leida üles enamik viljakehi.
Kuna trühvlite maik ning lõhn on tugev, ei vaja nad lisamaitseaineid. Restoranides kasutatakse trühvleid paljudes roogades, eriti hinnatud on nad Prantsuse ning Itaalia köögis.
Trühvlid on kõrgelt hinnatud oma aroomi ja maitseomaduste poolest. Trühvlite ühe grammi turuhind on kaks kuni seitse eurot, olenevalt viljakehade suurusest , värskusest ja seeneliigist.

Harilik Kännumampel

Tema viljakehadeks on nahkjas rõngaslooriga. Välimuselt on tema kübar kahevärviline, triibuline. Keskosas kuivana mesikollane ja kasvab kuni 10 cm. Nad kasvavad puisniitudel, suurte põõsaste ja lehtpuudel. Kasvuhooajaks on Aprill kuni Novembrini.
Eos lehed on on roostepruunid ja hambaga jalale külge kasvanud. Jala tipp on valkjas. Jalg allpool on mustjaspruun.
Seeneliha on kübar. Jalas on roostepruun. Sellel seenel puudub teatud lõhn ja ta on mahe.

Soovitatav süüa värskelt ja tema jalad on kõlbmatud.Kasutatud allikad

www.toidutare.ee
http://www.hkhk.edu.ee/seened/harilik_knnumampel.html
www.loodusajakiri.ee