Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Seened esitlus (1)

1 Hindamata
Punktid
Seened
3.klassile
Koostas Anneli Valgre
2008
Seene osad
Seeneniidistik
Viljakeha
- Jalg
- Kübar
Seeneniidistik
Seeneniidistik on seeneniitide kogumik
Seeneniidid elavad maa all väga kaua.
Seeneniitidest kasvab seene maapealne osa.
(Enamasti sügisel)
Viljakeha
Viljakeha on seene maapealne osa.
Viljakeha koosneb kübarast ja jalast.
Seente paljunemine
Seened paljunevad eostega.
Kübara alumisel poolel on väikesed lehekesed
(näiteks riisikal) või torukesed (puravikul).
Lehekestelt ja torukestest variseb maapinnale
pisikesi eoseid, millest kasvavad uued seened.
Seened ei ole taimed ega
loomad.
Seente toitumine
Paljud seened toituvad taime surnud osadest.
Seeneniidid lagundavad taime ja loomajäänuseid.
Seentest toituvad...
Inimesed
Mägrad
Oravad
Karud
Putukad jne.
Paljud seened on seotud puudega.
Näiteks kuuskede all kasvavad kuuseriisikad,
haabade lähedal haavapuravikud jne.
Selline kooselu on mõlemale kasulik
Seen saab taimelt oma eluks vajalikke toitaineid
Seen aitab aga taimel mullast kätte saada vett ja
toitesoolasid.
Söögiseened
Eesti metsades kasvab palju seeni. Mõned neist
on maitsvad söögiseened, teised aga ohtlikult
mürgised.
Riisikaid ja pilvikuid tuleb enne söömist keeta ­
kupatada.
Ilma keetmata võib kohe pannile panna puravikud
ja kukeseened
Riisikad
Riisika tunneme ära valgest piimjast vedelikust,
mis voolab välja vigastatud kohast
Kuuseriisikas
Männiriisikas
Kaseriisikas jt
Männiriisikas
Seen on punakaspruun, noorelt valkja kirmega.
Kübar on noorena kumer, hiljem nõgus.
Kasvab männikutes, rabades.
Kuuseriisikas
Kuuseriisikas on väga maitsev söögiseen, mida võib süüa
värskelt, ilma kupatamata. See on noore porgandi värvi
seen, kübaral rohekad laigud.
Kaseriisikas
Roosaka kuni roosakas-lihapruuni karvase
kübaraga seen. Vajab kupatamist.
Pilvikud
Pilviku kübar on ereda värvusega.
Kübara all olevad valged lehekesed purunevad
kergesti, kuid piimjat vedelikku sealt ei tule.
Puravikud
Puravikud ilmuvad hilissuvel.Puravikke võib
tarvitada ka kupatamata praetult,
marineerimiseks ja suppideks.
Kivipuravik
Kasepuravik
Haavapuravik jt
Kivipuravik
Väga hea söögiseen, söödav värskelt. Tal on
kollakas- kuni tumepruun kübar ning tema jalg
on jäme.
Kasepuravik
Väheväärtuslik söögiseen, söödav värskelt (korja
ainult noori seeni!)
Haavapuravik
kübar on põhivärvuselt kollakas-
punakasoranz,seeneliha muutub katsumisel ja
lõikepinnal aeglaselt lillakaks, hiljem mustjaks
Pomerantspuravik
Kübar on kollakas-punakasoranz. Seeneliha
muutub katsumisel ja lõikepinnal aeglaselt
lillakaks, hiljem mustjaks. Jalasoomusd on
nõgimustad.
Kukeseened
Rebukollane, mõnikord kahvatukollane seen.
Tarvitatakse peamiselt praetult, kupatamata.
Mürkseened
Eestist on leitud umbes 15 seeneliiki, mis võivad
inimesel mürgisust põhjustada.
Surmava mürgituse võib esile kutsuda valge
kärbseseen ja roheline kärbseseen.Vähem
mürgine on punane kärbseseen.
Neid seeni ei tohi korjata ega süüa.
Punane kärbseseen
Kübar on veripunast värvi kaetud valkjate
täpikestega.Vars on valge. Vart ümbritseb sakiline
krae.
Roheline kärbseseen
Väga mürgine seen. Seene söömine võib lõppeda
surmaga.
Valge kärbseseen
Surmavalt mürgine.
Hallitus
Hallitus on ka seen.
Pärm
Pärm on kokkupressitud kuivatatud pärmseened
Pärmi kasutatakse leiva ja saia küpsetamisel.
Seened ei vaja oma eluks valgust.
Seepärast saab vanades kaevanduskäikudes ja
keldrites kasvatada sampinjone.
Tähtis teada!
Korja ainult neid seeni, mida hästi tunned!
Tundmatute seente söömisel võid saada
seenemürgituse.
Seenemürgituse korral tuleb kiiresti kutsuda arst
(112).
Vasakule Paremale
Seened esitlus #1 Seened esitlus #2 Seened esitlus #3 Seened esitlus #4 Seened esitlus #5 Seened esitlus #6 Seened esitlus #7 Seened esitlus #8 Seened esitlus #9 Seened esitlus #10 Seened esitlus #11 Seened esitlus #12 Seened esitlus #13 Seened esitlus #14 Seened esitlus #15 Seened esitlus #16 Seened esitlus #17 Seened esitlus #18 Seened esitlus #19 Seened esitlus #20 Seened esitlus #21 Seened esitlus #22 Seened esitlus #23 Seened esitlus #24 Seened esitlus #25 Seened esitlus #26 Seened esitlus #27 Seened esitlus #28 Seened esitlus #29
Punktid 10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
Leheküljed ~ 29 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2012-10-01 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 32 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 1 arvamus Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor annelilonnaba Õppematerjali autor
seened (Sobib 3. klassile)Seene ehitus, seente liigitus.

Sarnased õppematerjalid

Seened
58
ppt

Seened

2008 Seene osad  Seeneniidistik  Viljakeha  Jalg  Kübar Seeneniidistik  Seeneniidistik on seeneniitide kogumik  Seeneniidid elavad maa all väga kaua.  Seeneniitidest kasvab seene maapealne osa. (Enamasti sügisel) Viljakeha  Viljakeha on seene maapealne osa.  Viljakeha koosneb kübarast ja jalast. Seente paljunemine  Seened paljunevad eostega.  Kübara alumisel poolel on väikesed lehekesed (näiteks riisikal) või torukesed (puravikul).  Lehekestelt ja torukestest variseb maapinnale pisikesi eoseid, millest kasvavad uued seened. Seened ei ole taimed ega loomad. Seente toitumine  Paljud seened toituvad taime surnud osadest.  Seeneniidid lagundavad taime ja loomajäänuseid. Seentest toituvad...  Inimesed  Mägrad 

Loodusõpetus
Mükoloogia eksam
33
doc

Mükoloogia eksam

Mükoloogia eksam 18.mai 2015 1. Sissejuhatus mükoloogiasse. Mükoloogia ­ seeneteadus on seeni uuriv teadusharu. Jäämees ­ elas umbes 5000 aasta tagasi. Ta kasutas seeni: kasekäsn, tuletael. Keskaegsed teadmised seentest: - seened ei ole iseseisvad organismid, nad on pigem taimede ja pinnase eritised - seened on mürgised kui nad kasvavad mürkmadude lähedal Persoon - termini ,,mükoloogia" looja. Fries - laiahaardeline seente süsteem. Bary - eksperimentaalne mükoloogia. Seente ontogenees. Seente morfoloogia. Kniep - tähtis panus seente seksuaalsuse ja geneetika uurimisel. Flemming - penitsilliini avastaja. Seente vanimate tõepäraste leidude vanus ulatub üle 500 milj. aasta. Kirjeldatud ca. 100 000 liiki, Eestist teda üle 6000 liigi. 2. Seente iseloomustus.

Bioloogia
Seened
9
doc

Seened

Tartu Kutsehariduskeskus Toidutehnoloogia osakond Diana Notberg Tep 09 Seened Iseseisevtöö Juhendaja: Jolanda pärtmaa Tartu 2009 Sisukord 1.Puravikud 2.Riisikad 3.Kukeseen 4.Pilvik 5.seenemürgitus 6.kasutatud kirjandus Puravik Lisaks silmailule ja leidmisrõõmule on puravikud ka suhteliselt toitaineterikkad võrreldes teiste seentega. Nii on puravikud ühed valgurikkamad seened, mida meie metsadest korjata võib. Valguvaesem on nende jalaosa, suhteliselt valgurohkem aga seenekübar. Mida vanem seen, seda vähem tema viljakehas valke on, sest valgud on koondunud eostesse. Kõige rohkem on puravikes siiski vett. Puravikke võib praadida, marineerida, soolata, konserveerida omas mahlas, külmutada ja kuivatada.Puravikud ilmuvad tavaliselt hilissügisel. Puraviku sordid:Palupuravik,pruun sametpuravik,punajalg-

Toitumisõpetus
Kärbseseened
15
doc

Kärbseseened

.......................................................................13 KOKKUVÕTE..........................................................................................................................15 KASUTATUD MATERJAL.................................................................................................... 16 3 SISSEJUHATUS Seen on vanem kui meie, õigupoolest on nad ühed vanimad Maa elanikud. Palja silmaga nähtavad seened kasvasid siin juba devoni ajastul, seega üle 400 miljoni aasta tagasi, pisiseened aga veelgi varem: ühed vanemad jäljed elust planeedil Maa jätsid ilmselt pärmilaadsed seened umbes 3,8 miljardit aastat tagasi. Seened on levinud pea igasse maakera sfääri. Neid on mullas ja puudel; õhus, järvedes, jõgedes ja meredes on miljoneid seenespoore

Bioloogia
Kärbseseente-Amanita- levik ja ökoloogia Eestis ja Austraalias
15
doc

Kärbseseente (Amanita ) levik ja ökoloogia Eestis ja Austraalias

Kahvatu kärbseseen (A.lividopallescens Gillet), mille kübar on hallikasbeez, tupp on valge, kasvab lubjarikastes metsades, meil leitud Kagu-Eestist (Hanso jt. 2000). Puudub Austraalias. 1.2 Alamperekond kärbseseen (Amanita) Jalg nahkja rõngaga. Viljakehad lihakad. Kübara serv rihveljas.Eosed inamüloidsed. Eestis 5 liiki, neist 3 mürgist ja 2 mürgisuse kahtlusega. Enamik kärbseseeni on mürgised. Sellesse perekonda kuuluvad Eesti mürgisemad seened: roheline ja valge kärbseseen. Söödavad on roosa, hall, loor-, oranz, kahevärviline ja rõngata kärbseseen, kuid ka nendega tuleb ollaettevaatlik, sest värsketel seentel avalduva hemolüütilise toime tõttu on nad söödavad ainult kupatatul.Loor-kärbseseene korjamine on punasesse raamatusse kuulumise pärast keelatud. Söögiks võib kärbseseeni korjata ainult siis, kui ollakse absoluutselt veendunud, et liik on õigesti määratud ja söödav

Bioloogia



Meedia

Kommentaarid (1)

katriin1 profiilipilt
katriin1: see ei avanenud :(
18:19 25-11-2013



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun