Rakk (0)

Tsütoloogia-e rakubioloogia e rakuõpetus on bioloogia haru, milles mikroskoobi ja molekulaarbioloogiliste meetodite abil uuritakse rakkude ehitust ja talitlust, et mõista bioloogilisi protsesse rakutasandil. Kõige pisem üherakuline organism on mükoplasma (kuulub bakterite hulka ja võib inimesel esile kutsuda hingamisteede haigusi) Looduses esinevad suurimad rakud on lindude munarakud , näiteks jaanalinnu munarakk (munarebu), mis võib kaaluda umbes pool kilo. Miks on üherakulised organismid enamasti väiksed? Üherakulistel toimub kogu energia-, info- ja ainevahetus väliskeskkonnaga rakumembraani vahendusel. Sealjuures on oluline raku välismembraani pindala ja sisekeskkonna ruumala vaheline suhe–mida suurem on rakk , seda väiksemaks see suhe jääb ja kui see pindala on väga väike, häiruvad kõik eespool nimetatud protsessid – seetõttu ei saagi üherakulised organismid olla kuigi suured. Missuguse kujuga on rakud? Bakterid on kujult erinevad: ümarad pulkjad ja kruvikujulised, osad on kaetud ripsmetega, osadel viburid , osa on siledad, osa limakapsliga. Enamusel üherakulistest on oma kindel ja iseloomulik väliskuju. Eukarüootne ehk päristuumsed, millel on tuum olemas, prokarüootne ehk eeltuumsed , millel puudub rakutuum . Eukarüoodid saame jaotada protistideks, taime-, seene- ja loomariigiks. Enamikel eukarüootsetel rakkudel esineb üks raku keskosas paiknev tuum. Tuuma kõrvaldamisega kaotab rakk oma jagunemisvõime, ainevahetus aeglustub ning ta hukkub mõne aja pärast. Nii näiteks puudub rakutuum inimese erütrotsüütides. Eukarüootsed rakud jagunevad ehitustüübi alusel kahte suurte rühma: taimsed ja loomsed. Nendest mõnevõrra erinevad on veel seenerakud . Vaatamata sellele, et enamike organellide suhtes on taime- ja loomarakud sarnased, leiame nende vahel ka erinevusi: taimerakku ümbritseb rakukest , tal on veel ka tsentruaalvakuool ja kloroplast . Loomarakk koosneb: rakumembraanist, tsütoplasmast, lüsosoomidest, golgi kompleksist, raku tuumast, selle sees asetsevast tuumakesest, ribosoomidest, tsütoplasma võrgustikust, vakuoolist ja mitokondrist. Taimerakk koosneb: rakku ümbritseb rakukest, rakumembraan , kloroplastist, tsütoplasmast, lüsosoomist, golgi kompleksist, raku tuumast, selle sees olevast tuumakesest, ribosoomidest, tsütoplasma võrgustikust, tsentraalvakuoolist ja mitokondrist. Eukarüoot – organism (ka organismitüüp),mida iseloomustab rakutuuma ja membraansete organellide esinemine. Eukarüootide hulka kuuluvad protistid , seened, taimed, loomad. Raku sisemus on täidetud poolvedela tsütoplasmaga. Golgi kompleks - membraanidest koosnev päristuumse raku organell . Golgi kompleksis jõuab lõpule valkude töötlemine ning nende pakkimine sekreedi põiekestesse ja lüsosoomidesse. Pakib, sorteerib, väljastab tilgakeste kaudu aineid. Seal moodustuvad ka lüsosoomid. Homoloogiline kromosoom - kromosoom, mis sisaldab samu pärilikke tunnuseid määravaid geene. Hüüf - ühest või mitmest rakust koosnev seeneniit . Karüoplasma - rakutuuma poolvedel plasma. See sisaldab DNA-d, valke, RNA-d, mitmesuguseid madalmolekulaarseid ühendeid. Kloroplast - membraanidest koosnev taimeraku organell, milles toimub fotosüntees. Klorofülli sisaldav plastiid . Värvuselt on roheline. Kromoplast -membraanidest koosnev taimeraku organell, mis sisaldab kollaseid ja punaseid pigmente ( karotinoide ). Kuulub plastiidide hulka. Leukoplast - membraanidest koosnev taimeraku organell, mis on värvusetu. Kuulub plastiidide hulka, sisaldab tihti varuaineid. Lüsosoom - ühekordse membraaniga ümbritsetud põieke, milles lõhustatakse mitmesuguseid aineid. Lahustatakse ka makromolekule. Mikrotuubul - päristuumses rakus esinev valguline toruke, mis kuulub mõnede organellide koostisesse (näiteks tsentriooli, kääviniitide, viburi ehitusse). Mitokonder - membraanidest koosnev päristuumse raku organell, milles viiakse lõpule glükoosi lagundamine. Varustab rakku energiaga. Mükotoksiin - mõnede seente poolt sünteesitav mürkaine. Mütseel - hulkraksete seente keha moodustav seeneniitide kogum. Plasmiid - bakteri tsütoplasmas esinevad väikesed rõngad. Sisaldavad geene, mis on vajalikud bakteri kasvukeskkonna eripärast tulenevate ensüümide sünteesiks. Plastiid-membraanidest koosnev organell taimerakus . Pigmentide sisalduse alusel jagunevad kloro-, kromo - ja leukoplastideks.Proplastiidid on plastiidide eellased. Polüsoom - ühe mRNA (informatsiooni RNA) molekuliga seotud ribosoomide kogum, mis sünteesivad sama aminohappelise järjestusega valke. Plastiidide üleminek-kloroplast-kromoplast(viljade valmimisel)kromoplast-kloroplast ja kloroplast-leukoplast. Ribosoom - eel- ja päristuumse raku tsütoplasmas esinev organell, koosneb rRNA (transport-RNA) ja valgu molekulidest. Neis toimub valkude süntees. Spoor (eos) - protistidel, seentel ja osal taimedel esinev paljunemisotstarbeline rakk. Bakterirakus moodustub ebasobivate elutingimuste üleelamiseks, kuid ei ole paljunemisotstarbeline.(Kapseldunud valk). Tsentraalvakuool –taimerakus esinev suur vakuool , mis moodustub pisemate vakuoolide liitumisel Tsentrosoom - koosneb kahest teineteise suhtes risti paiknevast silindrilisest tsentrioolist. Igas loomarakus on ainult 1 tsentrosoom, mis paikneb tuuma läheduses. Tsütoplasma - raku poolvedel sisu, mis liidab kõik organellid ühtseks tervikuks. Tsütoplasmavõrgustik - 2 liiki: sileda -ja karedapinnaline tsütoplasmavõrgustik, päristuumse raku tsütoplasmat läbiv membraanse ehitusega kanalikeste ja tsisternikeste süsteem. Ülesandeks rakusiseste ainete transport. Tsütoskelett - päristuumse raku tsütoplasmat läbiv niitjate valkude võrgustik, mis on raku tugi-ja liikumissüsteemiks. Rakumembraan-ümbritseb rakku andes rakule kuju, ühendab rakke kudedeks ja kaitseb rakke. Ainete transport läbi rakumembraani: Aktiivne trans-madalamalt konsentratsioonilt kõrgema suunas kuni tasakaalustumiseni. Vajab ATP, energiat ja transpordivalke. Passiivne trans- valgulised kandjas. Lisaenergiat ei vaja. Difusioon -gaasiliste aineosakeste liikumine läbi membraani kõrgemalt konsentratsioonilt madalama suunas, kuni tasakaalustumiseni. Osmoos - lahusti molekulide liikumine läbi membraani madalamalt konsentratsioonilt kõrgema suunas, kuni tasakaalustumiseni. Rakutuum- tavaliselt asub raku keskel, selles asuvad kromosoomid , mis kannavad pärilikku informatsiooni. Tähtsus:sisaldab ja säilitab pärilikku infot, juhib raku elutegevust, reguleerib rakus toimuvaid protsesse. Tuuma sees on tuumake , kus toimub ribosoomide moodustumine ja rRNA süntees. Siledapinnaline ER-membraanidel paiknevad ensüümid, kus toimub varusüsivesikute süntees, lipiidide süntees, bioaktiivsete ainete süntees. Karedapinnaline ER-kanalitel paiknevad ribosoomid , kus toimub valgusüntees. Vakuool-vee mahuti , kindlustab raku siseõhu e turgori . SEENERAKK - eukarüoot e eeltuumne . Tuum on ümbritsetud tuumamembraaniga, seened kasutavad elutegevuseks teiste organismide poolt sünteesitus orgaanilist ainet. Üherakulised seened-ümarad, pärmseenes, hulgatuumalised täpphallikud. Hulkraksed seened- hüüfides esinevad vaheseinad.
3.1.1 Robert Hook, tsütoloogia, mikroskoop, M. Schleiden , T.Schwann, rakk, bakterid, Baer . 2. kõik organismid on rakulise ehitusegauus* rakk saab alguse üksnes olemasolevatest rakkudest nende jagunemise teel*rakkude ehitus ja talitlus on omavahel kooskõlas.* Rakkude ehitus ja talitlus on omavahel kooskõlas. 6. silm 20x valgusmikroskoop 1360x elektronmikroskoop 200 000x 7. neuron-närvirakk, pikas jätked, erutuse juhtimine. Erütrotsüüt-verepunalibled, puudub tuum, sest peab O2 kandma. Lihasrakk -pikad kiud, kokkutõmbumine. Epiteelkude - lamedad rakud tihedalt üksteise kõrval, kaitse. Munarakk- palju rakuplasmat. 3.2.2 Rakkude hulk, tuuma olemasolu, tuumade hulk rakus, keha temperatuur, // üherakulised organismid, hulkraksed organismid, eeltuumsed, päristuumsed, üks tuum, mitu tuuma, kõigusoojased, püsisoojased// kingloom , inimene, bakterid, seened, naharakk, kingloom, kalad , imetajad . Tsütoloogia-rakuteadus, tsütoplasma- rakuplasma , tsütoskelett- niitjad valgud rakuplasmas, Tselluloos -taimeraku kestas olev polüsahhariid, Prokarüoot-eeltuumne( bakter )Karüoplasma-tuumaplasma Karüokinees-rakutuuma jagunemine, Nukleiinhapped -biopolümeer, Nukleoid -bakteri tuuma piirkond, Nukleofiilne osake- tuuma osake. 3.3.1 Organismid//päristuumsed, eeltuumsed//taimed, loomad, seened, prostid, bakterid// pohlas(karikakar)jõekarp(ristämblik)pärmseen(majavamn)rohevetikas(amööb)Kochi kepike( soolekepike ) 2.a Prokarüootset rakku ümbritseb membraan , eukarüootset ka. B Prokarüootsel rakul on kromosoomid, eukarüootsel pole. c- Prokarüootsel rakul ei kaitse pärilikkuseainet membraan, nii nagu eukarüootselgi. 3. Tuumast leiame: a,b,c,d,e,f Kromosoomid:a,b,d,f 4. Inimene kuulub päristuumsete hulka. Tuumas on tuumakesed, kus kromosoomidel toimub intensiivne RNA süntees ja ribosoomide moodustumine. Tsütoplasma seob raku organellid tervikuks. Kromatiin on rakutuumas paiknevad lahtikurdunud kromosoomid. 7. palju,4,44,22 8. Naine, sest tal on 2x kromosoomi. B 47 d Ei, sel isikul on 1 üksik kromosoom. See viitab Darvini sündroomile. 3.4.3 Mõlemad osalevad üksteise välis- ja sisekeskkonda, lisaks kaitsevad nad kahjulike mõjutuste eest, aknal aga puudub rakuline koostis. 5. Selles rakus on olemas kindel tuum, kus DNA on kaitstus . Neid eraldab kaks fosfolipiididest kiht. 6. O2-H2O-glükoos- sahharoos -k+ ioonid - alumiinium . 7. a Sest hallitusbakterid ei jõua nii kiirelt datli membraanidest läbi. B Vesi läheb kiiresti kirsi membraani c Vedelikud imenduvad ruttu salatisse läbi ta membraani, see muudabki salati selliseks . 3.5.1. Vähendab infot raku sise- ja väliskeskeskonna vahel, sellel on kaitse funktioon, taimel on sellele lisaks veel rakukest. 2. tsütoplasmavõrgustikuks, ei tea, rakutuuma tuumakestes, rRNA, valk, pooride, kinnituda, valkude sünteesimine, polüsoomid, nütokundrid, kloroplastid . 3. Tuumake-ribosoom-rRNA 4. *Tuumake, lüsosoom, mitokonder, Golgi kompleks, tsütoplasma võrgustik * Nad on poorsed ja koosnevad valkudest. * Tsütoplasma võrgustik, Golgi kompleks * Valgulise koostisega * Raku peamised koostisosad on valgud. 6. Rakutuum-koosneb valkudest- ÜHINE sisaldavad geneetilist infot, Mitokoner sünteesib valke. 7. Mitokondrid sisaldavad pärilikkuse ainet. Sellest saab rakku luua, aga nad ei saanud normaalselt areneda teises rakus, järelikult toimus muutus pärilikkuses. 9. Golgi kompleks ; Rakumebraan; Ribosoom b Ribosoom c Gr. Fosfolipiididest, valkudest, rRna, valkudest, rib fosfolipiididest 3.6.1. Kõik järjest. 2. Rasokol, vähirakkude, sibliharrakude. 3. Tsütoskelett on võrgustik, erinevatest valguniitidest koosnemine, hoiab raku ruumilisena, toetada ja liigutada rakku. 4. Tsentrosoomiline. 5. c; g;a;d;e ja c ja f; g ja c; e;b;b;d;g;e;b;a 3.7.1. c;b;a;e;d;f 2. Lilled kasvavad valguse poole, kasvupotis keeravad ja väänavad ennast valguse poole. Lillesibul olgu ükskõik mis pidi, juured kasvavad alla- niiskuse suunas. 3. Kuumal suvepäeval on õhulõhed kinni, on ainult vee kadu, taime siseõhk langeb-närtsib. Öösel tuleb õhulõhed lahti, pumpab vett. 4. Taimerakul on tselluloosi hästi näha, kloroplasti on kergem näha. 5.a Mõlemad imavad endasse jääkaineid. B e värvained-putukaid ligi meelitada;mürgised, kaitseks taimetoiduliste loomade eest. C kingloom-jääkained d Noore taime rakus on vakuool väike. 7.B biopolümeer c Kiusainetes puhastavad oma ``harjakestega`` meie soolestikku. D Kiudained on energia rikkas toitained , rahuldavad kiiresti kena energiavajadust. 3.8.1. Ei, sest nad tekitavad mürgiseid ühendeid, sealt võis saada seene mürgituse. 2. * Sest sooja ja niiskuse keskkonnas tekib hallitus , külmas sai aga säilib* Saia tükk polnud hallitanud vaid kuivanud + Niiskus, saias hakkavad seened kasvama * Miks sai teises punktis ei olnud läbi hallitanud? 3. Kui seeni poleks, ei oleks olnud võimalik taimede olemasolu, rääkimata loomadest. Tänapäevani on palju taimi seentest sõltuvuses, seened on tähtsad ka surnud organismide lagundajatena. 4. * Parasiitne*Roosteseen, nõgiseen* Eosed on viguritega, vee abiga liiguvad ühelt taimelt teisele * Lehed tuleb põletada, eosed hävivad vaid põledes. 5. Seened, hüüfidest, mütseeli, heterotroofid, viljakehad , kitiinist, pärmseened, pungumine, õlle, parasiidid , lagundajad, trühvlid, majavamn* mokoriisa.
 
TAIMERAKK
SEENERAKK
LOOMARAKK
1. Varusüsivesik
Tärklis, insuliin
Glükogeen
Glükogeen
2.Kest
tselluloosist, ligniinist
kitiinist
mannaanist
erandiks munarakud (lubikest, valkkest, nahkkest)
3. Pigmendid
Klorofüllid
Karotenoidid
Väga palju erinevaid
Melaniin
Hemoglobiin
4. Tsentrioolid
+/-
5.Membraani steroolid
Fütosterool
Ergosterool
Kolesterool
6.Ainevahetustüüp
Autotroof
Heterotroof
Heterotroof
7. Plastiidid
8.Vitamiinide sünteesivõime
Väga hea
Hea
Puudulik (vajavad teat . vit. toidu koostises)
9.Rakkude jagunemisvõime tehistingimustes
Piiramatu
Piiramatu
Piiratud(v.a. kasvajarakud)
10.Toitumisviis raku tasandil
Osmoos
Osmoos
Fago- ja pinotsütoos
osmoos
 
 
 
TAIMERAKK
SEENERAKK
LOOMARAKK
1. Varusüsivesik
Tärklis, insuliin
Glükogeen
Glükogeen
2.Kest
tselluloosist, ligniinist
kitiinist
mannaanist
erandiks munarakud (lubikest, valkkest, nahkkest)
3.Pigmendid
Klorofüllid
Karotenoidid
Väga palju erinevaid
Melaniin
Hemoglobiin
4.Tsentrioolid
+/-
5.Membraani steroolid
Fütosterool
Ergosterool
Kolesterool
6.Ainevahetustüüp
Autotroof
Heterotroof
Heterotroof
7.Plastiidid
8.Vitamiinide sünteesivõime
Väga hea
Hea
Puudulik (vajavad teat. vit. toidu koostises)
9.Rakkude jagunemisvõime tehistingimustes
Piiramatu
Piiramatu
Piiratud(v.a. kasvajarakud)
10.Toitumisviis raku tasandil
Osmoos
Osmoos
Fago- ja pinotsütoos
osmoos