Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

RAKUTEOORIA, RAKKUDE UURIMINE, MIKROSKOOPIA (0)

1 Hindamata
Punktid
RAKUTEOORIA , RAKKUDE UURIMINE , MIKROSKOOPIA
Rakuteooria alused
  • Rakk on väikseim ehitusüksus, millel on elu tunnused

Rakuteooria tähtsündmused
Matthias Schneider ja Theodor Schwann kirjeldasid 1839 esmakordselt rakke, kui elu ehitusüksusi ning kõige väiksemaid struktuure milles esineb elu
van Leekwenhork – valmistas 17. saj II poolel mikroskoope ja uuris ainurakseid. Arvatavasti esimene, kes nägi mikroskoobis baktereid
K. E. von Baer – avastas imetaja munaraku ja järeldas, et sellest saab alguse loomorganismi areng
Schneider – uuris taimeliikide kudede ahitust, jõudis järeldusele et taimed koosnevad rakkudest
Robert Hook – nimetas raku (cell)
Anton von Leuwenhoek – kirjeldas esmakordselt ainurakset
Rudolf Virchow avaldas 1855 olulised postulaadid
  • rakud saavad tekkida ainult olemasolevatest rakkudest jagunemise teel
  • kõik organismid koosnevad rakkudest
  • rakkude ehitus ja talitus on omavahelises kooskõlas
Louis Pasteour
  • miski ei teki eimillestki
  • bakterid
  • pastöriseerimine

Mikroskoop

Rakkude mitmekesisus
Rakud on erinevate suuruste ja funktsioonidega
Erinevused seisnevad:
  • rakke katvas kihis – membraan , rakukest , limakapsel
  • võimes muuta oma kuju
  • struktuuri keerukuses

Prokarüoodid e. eeltuumsed
  • ührakulised või koloniaalsed organismid
  • rakus vähe sisemisi struktuure
Eukarüoodid e. päristuumsed
  • hulkrakseid organisme moodustavad ainult eukarüootsed rakud
  • membraaniga ümbritsetud rakutuum ja teised membraansed organellid

Rakumembraan koosneb
EUKARÜOOTNE RAKK
Rakumembraani ülesanded
  • sein väliskeskkonna ja sisekeskkonna vahel
  • ümbritseb kõiki rakke ja mitmeid rakuorganelle
  • aine ja energiavahetus

Passiivne transport
  • difusioon läbimembraan, osmoos
  • membraanivalkude poolt vahetatud difusioon
Aktiivne transport
  • vajab lisaenergiat ja transportvalke
Fagotsütoos
  • tahkete ainete omastamine sissesopistumise teel, suuremate aineosakeste ja makromolekulide jaoks

Rakutuum
  • DNA ja RNA
  • geeljas, peamiselt vesi
  • tuumake (olemas siis kui rakutuum on aktiivne) – koosneb DNA molekuli lõikudest, millest toimub süntees
  • kromotiin (laiali rakutuumas) – kromosoomid

Raku sisemembraanistik
Tsütoplasmavõrgustik – ainete süntees
a) siledapinnalised – sahhariidide ja lipiidide süntees ning transport; kaltsiumioonide tagavara hoiukoht
b) karedapinnalised – kanalitel paiknevad ribosoomid , millel toimub valkude biosüntees
Ribosoomid
  • membraansed põiekesed mille sisepinnal on lüütilised ensüümid
  • ribosoomides toimub valkude süntees
  • lagundadavad katkiseid rakustruktuure või kehavõõraid aineid

Mitokondrid
  • suletud membraane struktuur, mis koosneb kahest membraanist
  • välimine membraan sile ja sisemine moodustab sopistusi/harjakesi
  • kahe membraani vahele jääb plasma mida nimetatakse maatriksiks
  • ülesanne – energia saamine lagundamise teel

Tsütoskelett

Lüsosoomid
  • ühekihilised membraaniga ümbritsetud põiekesed
  • ülesanne võõrainete, -kehade või vigaste organellide lagundamine või transportimine rakust välja

  • Primaarne lüsosoom – just Golgi kolmpleksist eraldunud, sisaldav ainult lüütilisi ensüüme
  • Sekundaarne lüsosoom – sisaldab ka lagundatavat ainet
  • Telolüsosoom – sisaldab lagundamatuid jääke ja transpordib need välja
    Golgi kompleks
    • membraansete torukeste süsteem, mis sisaldavad lüütilisi (lagundavaid) ensüüme
    • Ülesanded:

  • Valgu töötlus, pakkimine ja transport
  • Membraani varuaine
  • Lüütilistest ensüümidest moodustuvad lüsosoomid, kus toimub ainete lagundamine
    LOOMARAKK
    Loomarakk
    • ümbritseb ainult membraan
    • membraanis kolesterool

    Tsentrosoom
    • koosneb kahest tsentrioolist
    • vajalik raku jagunemiseks

    Algloomadel: viburid ja ripsmed
    TAIMERAKK
    Taimeraku rakukest
    • koosneb peamiselt tselluloosist, ligniinist ja pektiinist
    • Ülesanded

  • ainevahetus
  • kaitse
  • kuju ja tugevus
    Rakkude vananemisel rakukest korgistub või puitub
    Osmoregulatoorne vakuool
    • 90% taimeraku massist
    viljade vakuoolid võivad sisaldada magusaid suhkruid ja orgaanilisi happeid
    sisaldavad lahustunud pigmente ja alkaloide, mis annavad hapu või kibeda maitse
    Plastiidid
    Kahemembraansed organellid
    proplastiidid on plastiidide eellased
    Kloroplastid
    • suletud organell, mis koosneb kahest membraanist – välimine sile ja sisemine moodustab sopistusi
    • põhifunktsioon – fotosüntees
    • sisaldab rohelist pigmenti klorofülli , mis asub lamellidel
    sisemuses on vesilahus – strooma , milles leidub DNA ja RNA rõngasmolekule ning ribosoome
    stroomas on ka lamedad membraansed kotikesed - lamellid
    Kromoplastid
    Abipigment fotosünteesil
    Sisaldavad värvilisi pigmente – karotinoide , mis esinevad viljades, õites ja lehtedes (enne langemist)
    • erksatel värvidel on ligimeelitav funktsioon
    • kloroplast
      kloroplast
      kromoplast
      kromoplast
      leukoplast
      leukoplast
      kromoplast
      leukoplast
      kloroplast
      leukoplast
      kloroplast
      kromoplast
      puulehed enne langemist
      rohelise taime pimedasse sattumine
      porgandiotsad valguse käes
      õie närtsimine
      valmis kartul päikest saades
      viljade valmimine (maasikas)
      ainevahetuslik funktsioon

    Leukoplastid
    • kollakas või värvusetu
    • ülesanne on varuaine säilitamine
    • tärklist sisaldav leukoplast – amiiloplast

    Plastiidide üleminekud
    TAIMEKOED
    Algkoed
    • igas taimes
    • asuvad juure, varre ja punga kasvukuhikutes
    • rakud väikesed ja ümarad
    • püsivalt poolduvad

    Kattekoed
    • Epiderm
    • noortel taimedel
    • ühekihiline
    • rakuvahruumideta
    • läbipaistvad rakud
    • rakkude vahel õhulõhed
    • Korkkude e. periderm

    Põhikude e. parenhüüm

    Juhtkoed
    • Floeemis
    • Ksüleemis
    • surnud rakud
    • trahheed – pikad torujad rakud
    • trahheiiidid – eelmisest lühemad torujad

    Tugikoed
    • Kollenhüüm
    • ebaühtlaselt paksenenud seintega rakud
    • ainult noortel taimedel
    • Sklerenhüüm
    • surnud rakud
    • puidukiud – puitunud kestadega, ühtlaselt paksenenud seintega
    • niinekiud – rakuseinad tselluloosist, ei ole puitunud
    • kivisrakud

    Ehituskoed
    toodavad tahkeid või vedelaid aineid
    • piimanäärmed
    • nektaariumid
    • näärmekarvad

    SEENERAKK
    Seeneraku tunnused
    Eukarüoot
    • tuum on ümbritsetud tuumamembraaniga
    • rakku katab membraan ja kest, mille peamine koostisosa on kitiin
    • rakud on silindrilised

    Hüüfid e. seeneniidid on sõltuvalt liigist kokku pakitud seeneniidistikuks e. mütseeniks
    Seeneraku organellid
    puuduvad erilised erinevused taimerakkudest
    rakukesta koostis erinev
    Seeneraku toitumine
    Heterotroofne
    • kasutavad elutegevuseks teiste organismide poolt sünteesitud orgaanilist ainet
    • saporotroofid – toituvad surnud orgaanilisest ainest
    • biotroofid – toituvad elusast orgaanilisest ainest

    Seenhaigused inimestel
    mükoosid – seen kasvab inimesel
    mükotoksikoos – seen toodab mürgiseid ühendeid
    seenemürgitus – seen sisaldab mürgiseid ühendeid
    Seente mitmekesisus
    Kottseened - enamjaolt hallitusseened
    Ikkesseened -
    Kandseened – metsaseened, puuseened
    Seente osa looduses: Seente tähtsus inimese elus:
    Lagundajad – tagavad aineringe Maal, kuna lagundavad surnud organisme ja mitmeid keemilisi ühendeid
    Kasutamine toiduks
    Sümbiondid – aitavad talitleda teistel organismidel
    • Mükoriisa – seened elavad koos kõrgema taime juurestikuga
    • Samblikud – liitorganism, mis moodustub seeneniidistikust ja rohevetikatest
    Kasutamine tööstuses:

    Parasiidid – toituvad teiste arvelt võivad tekitada haigusi (mükoos). Nt: Tungaltera , kõrrerooste, majavamm
    Rikuvad toitu (käärimine, hallitamine )
    Kahjulikud kõrrelistele taimedele
    Kahjustavad puuehitisi ( vamm )
    Tunnus
    Loomarakk
    Taimerakk
    Seenerakk
  • Tsentrosoom
    On
    Ei ole
    Ei ole
  • Osmoregulatoorne vakuool
    Ei ole
    On
    Ei ole
  • Rakukest
    Ei ole
    Tselluloosist
    Kitiinist
  • Kuju
    Ei ole
    On
    On
  • Plastiidid
    Ei ole
    On
    Ei ole
  • Ainevahetus
    Heterotroofne
    Autotroofne
    Heterotroofne
    BAKTERID
    Eeltuumsed e. prokarüoodid
    Pasteur – tõestas bakterite olemasolu
    Fleming – avastas penitsiliini
    Bakteriraku ehitus:
    Puudub tuum ja teised membraaniga ümbritsetud organellid
    • ribosoomid, vibur , DNA, plasmiid , piilid (toidule kinnitumiseks ja koloonia moodustumiseks – geneetilise informatsiooni vahetamine)
    • kapsel, kest, membraan
    Elavad alati koloonias
    Bakterite konjugatsioon
    varu DNA jagamine (bakterite seksimine)
    Bakterite energia
    • aeroobsed bakterid – aeroobne hingamine
    • anaeroobsed bakterid – (teisi anaeroobseid organisme ei ole)

    Bakteriaalsed haigused
    Tuberkuloos
    Veel hingamisteede haigusi
    • Difteeria – õhkpiisknakkus ja kurgu paistetus
    • Katk – enamasti näriliste hammustuste kaudu

    Düsteeria

    Salmanelloos
    • tekitajaks bakter salmonelle
    • haiguse tunnused – kõhulahtisus, palavik, …
    • 4-7 päeva

    Puukbarrelioos
    • levib puugihammustusega
    • nahapunetus
    • haigusnähud närvisüsteemis, liigestes või südames
    • võib avalduda väga erinevalt
    • Profülaktika: kontroll pärast metsas käiku , NB vaktsiin puudub
  • Vasakule Paremale
    RAKUTEOORIA-RAKKUDE UURIMINE-MIKROSKOOPIA #1 RAKUTEOORIA-RAKKUDE UURIMINE-MIKROSKOOPIA #2 RAKUTEOORIA-RAKKUDE UURIMINE-MIKROSKOOPIA #3 RAKUTEOORIA-RAKKUDE UURIMINE-MIKROSKOOPIA #4 RAKUTEOORIA-RAKKUDE UURIMINE-MIKROSKOOPIA #5 RAKUTEOORIA-RAKKUDE UURIMINE-MIKROSKOOPIA #6 RAKUTEOORIA-RAKKUDE UURIMINE-MIKROSKOOPIA #7
    Punktid 10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
    Leheküljed ~ 7 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2016-05-08 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 8 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor ErikMartin Õppematerjali autor
    Bioloogia konspekt teemal rakuteooria. Lihtne ja põhjalik.
    RAKUTEOORIA, RAKKUDE UURIMINE, MIKROSKOOPIA; EUKARÜOOTNE RAKK; LOOMARAKK; TAIMERAKK; TAIMEKOED; SEENERAKK; BAKTERID

    Sarnased õppematerjalid

    Bioloogia 1-kursus II osa
    20
    doc

    Bioloogia 1. kursus II osa

    Bioloogia 1. kursus II osa  Erinevate rakkude ja kudede töötlemine erinevate värvidega  Erinevad rakustruktuurid värvuvad erinevalt Rakuteooria Rakuteooria põhiteesid 1. Kõik organismid on rakulise ehitusega  Schwann 1839. a – uuris looma- ja taimekudesid 2. Uus rakk saab alguse üksnes olemasolevast rakust selle jagunemise teel  Virchow 1858. a  Rakud tekivad ainult rakkudest  Uued rakud tekivad ainult jagunemiseteel  Organismide kasv ja areng põhinevad rakkude jagunemisel 3. Rakkude talitlus ja ehitus on omavahel kooskõlas  A. van Leekwenhork – valmistas 17. saj II poolel mikroskoope ja uuris ainurakseid. Arvatavasti esimene, kes nägi mikroskoobis baktereid  K. E

    Bioloogia
    Bioloogia KT-raku ehitus ja talitlus
    5
    doc

    Bioloogia KT: raku ehitus ja talitlus

    kasutusele Faber (1625), raku mõiste Hook (1665), Leeuwenhock sai 300-400x suurenduse rakkude uurimiseks, kirjeldas esmakordselt bakterit, avastas inimese vererakud, andis protistide esmakirjalduse, avastas spermatosoidi, Brown tähtsustas tuuma kui raku elu juhti, von Baer avastas munaraku. Rakuteooria rajajad olid Schleiden (uuris taimerakku) ja Scwann (uuris loomarakku), hiljem lisas 4. postulaadi Wirchow. Rakuteooria: 1. Kõik organismid koosnevad rakkudest. 2. Rakk tekib olemasoleva raku jagunemise tulemusena. 3. Organismide kasv ja areng põhineb rakkude jagunemisel. 4. Rakkude ehitus ja talitlus on omavahel seotud (kooskõlas). Loomorganismide ehituses on 4 peamist koetüüpi:  Epiteelkude – katab ja kaitseb, seega on rakud tihedalt üksteise kõrval  Lihaskude – rakud fibrillaarsed, kokkutõmmetel liikumine  Sidekude – nt luukude, veri, rasvkude, enamasti palju rakuvaheainet, rakud hajusalt

    Bioloogia
    Nimetu
    3
    doc

    Nimetu

    Rakk: Looma-, taime- ja seenerakk. 1) Kuidas nimetatakse teadust, mis uurib rakkude ehitust ja talitlust? Teadusharu, mis uurib rakkude ehitust ja talitlust nimetatakse tsütoloogiaks ehk rakubioloogiaks. 2) Seoses millise leiutisega sai võimalikuks raku avastamine? Mikroskoopide leiutamine 17. saj. alguses võimaldas näha mikroskoopilist elu. 3) Sõnasta rakuteooria kolm põhiteesi. a) Iga uus rakk saab alguse olemasolevast rakust. b) Kõik organismid koosnevad rakkudest. c) Rakkude ehitus ja talitlus on vastastikuses kooskõlas. 4) Rakuõpetuse kujundajad ajalises järjestuses; nende avastused/leiutised. Jannsenid; Hook; Leeuwenhoek; Baer; Scleiden; Schwann; Virchow. Hans ja Zacharias Janssen - Hollandi prillimeistrid, kes valmistasid 1595.a. esimese mikroskoobi. Robert Hook - Robert Hook leiutas valgusmikroskoobi 1665.a. millega uuris korgilõike. Võttis kasutusele raku (cellula) mõiste.

    Kategoriseerimata
    Rakuteooria
    6
    doc

    Rakuteooria

    RAKUTEOORIA Robert Hook ­ leiutas valgusmikroskoobi. Esimesena hakkas rääkima taime rakust. K.E von Bear ­ munaraku avastaja. A.von Leeuwenhoek ­ ainuraksete kirjeldaja. Rakuteooria põhiseisukohad: · Kõik elusorganismid koosnevad rakkudest. · Rakkude ehitus ja talitlus on kooskõlas.( nt:närvirakud) · Kõik uued rakud saavad alguse olemasolevast rakust jagunemise teel. · Hulkraksetes organismides on rakud diferentseerunud ( eristunud) ja integreerunud ( on omavahel seotud.) Loomarakk e. eukarüoodne rakk. Loomarakk koosneb: rakumembraanist, tsütoplasmast, lüsosoomidest, golgi kompleksist, raku tuumast, selle sees asetsevast tuumakesest, ribosoomidest, tsütoplasma võrgustikust, vakuoolist ja mitokondrist. Membraan

    Bioloogia
    Raku ehitus ja talitlus
    5
    docx

    Raku ehitus ja talitlus

    RAKU EHITUS JA TALITLUS · Mikroskoopilised mõõtmed · Tsütoloogia algus 17. Sajandi keskpaik- Hook, kes leiutas valgusmikroskoobi. · Scleiden & Schwann ­ KÕIK ORGANISMID ON RAKULISE EHITUSEGA. · Virchow ­ IGA UUS RAKK SAAB ALGUSE ÜKSNES OLEMASOLEVAST RAKUST SELLE JAGUNEMISE TEEL. · Rakkude ehitus ja talitlus on omavahelises kooskõlas · Epiteelkude- rakud tihedalt üksteise kõrval, rakuvaheaeine peaaegu puudub. Naha pindmise osa ja ümbritseb siseorganeid. Kaitseb keskkonnamõjude eest. · Sidekude- rakud asetsevad hajusalt. Palju rakuvaheainet. Luukude, rasvkude, veri. Ühendab koed ühtseks. Kaitseülessanne. · Lihaskude- sisaldavad valgulisi müfibrilli. 3-tüüpi: vöötlihaskude( skelett) , silelihaskude ( soolestik ) , südamelihaskude.

    Bioloogia
    Rakk
    5
    odt

    Rakk

    Tsütoloogia-e rakubioloogia e rakuõpetus on bioloogia haru, milles mikroskoobi ja molekulaarbioloogiliste meetodite abil uuritakse rakkude ehitust ja talitlust, et mõista bioloogilisi protsesse rakutasandil. Kõige pisem üherakuline organism on mükoplasma (kuulub bakterite hulka ja võib inimesel esile kutsuda hingamisteede haigusi) Looduses esinevad suurimad rakud on lindude munarakud, näiteks jaanalinnu munarakk (munarebu), mis võib kaaluda umbes pool kilo. Miks on üherakulised organismid enamasti väiksed? Üherakulistel toimub kogu energia-, info- ja ainevahetus väliskeskkonnaga rakumembraani vahendusel

    Bioloogia
    Rakk - Loomarakk-Taimerakk-Seenerakk-Päristuumne rakk
    2
    docx

    Rakk - Loomarakk, Taimerakk, Seenerakk. Päristuumne rakk.

    1.Rakuteooria: Virchow sõnastatud rakuteooria põhiseisukohad: - kõik organismid koosnevad rakkudest - rakud tekivad olemasolevatest rakkudest jagunemise teel - raku ehitus ja talitlus on vastastikuses kooskõlas Robert Hooke ­ võttis kasutusele sõna rakk Janssenid ­ valmistasid esimese mikroskoobi Leeuvenhoek- uuris esimesena baktereid Schwann- leidis, et loomorganismid on rakulise ehitusega Schleiden-leidis, et kõik taimed on rakulise ehitusega Baer- uuris imetajate munarakke 2.Eeltuumsed ja päristuumsed: Tunnus eeltuumne rakk e

    Rakubioloogia
    Raku ehitus ja talitlus
    7
    doc

    Raku ehitus ja talitlus

    Raku ehitus ja talitlus. Mõisted: tsütoloogia- rakuteadus, mis uurib rakkude ehitust ja talitlust. bakteritoksiin- mõnede bakterite poolt sünteesitav valguline mürkaine. biotehnoloogia- rakendusbioloogia haru, mis kasutab organismide elutegevusega seotud protsesse inimestele vajalike ainete tootmiseks biotõrje- üht liiki isendite arvukuse piiramine teist liiki organismide abil. Rakendatakse eelkõige taimekasvatuses kahjurputukate, aga ka umbrohu tõrjes. eukarüoot- organism(ka organismitüüp), mida iseloomustab rakutuum ja membraansete organellide esinemine

    Bioloogia




    Meedia

    Kommentaarid (0)

    Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun