Tuletael (0)

Lõik failist

Sarnased õppematerjalid

13

docx

Eksami kordamisküsimused

puud võivad ootamatult umber kukkuda. Majanduslikut olulisi puidulagundajaid on teisteski seenerühmades. Külmaseened ja mamplid kahjustavad nii metsa- kui ka pargipuid. Kuusenahkis on oluline noorte kuuskede ja mändide haavamädaniku tekitaja majandusmetsades ning mügarlik nahkis põhjustab tamme, vahtra ja muude pargipuude koore laikudena suremist. Põhjanarmik tekitab pargipuudele õõnsusi, nagu ka kottseente hulka kuuluv harilik lamesüsik. Tähtsamd tüvemädaniku tekitajad: · Tuletael Fomes fomentarius ­ Valgemädaniku tekitaja lehtpuudel. Mitmeaastane. Kasvab põhjapoolkeral. Kesk-Saksamaast põhja pool kahjustab kaske, lõuna pool pööki, harvem tamme ja teisi lehtpuid. Kübarjas, vanalt kabjakujuline ja suur, kõva. Ülapinda katab tihe kõva koorik, mille pind on kasvuvöönditega. Kasvav viljakeha määrdunudvalge v nahkpruun, vanalt tuhkhall. Alapind tasane või veidi nõgus, purpurse varjundiga pruun

Puidu bioloogiline lagunemine ja puidukaitse

5

doc

Puidu bioloogiline lagunemine

faasis laguneb Pole poore. Välispind must, ebatasane, kuubikutes. Lõhedes tekivad seenekiled. lõhedega. Liha on tumepruun, kõva, Vahel eluspuu surnud harudel. Rangelt ei ebaühtlaste heledate ja tumedate tsoonidega. kahjusta elusrakke.st maltspuitu ei puutu. Esineb kasel, vahel pihlakal ja lepal. Tekitab Kuusel tekitab südamemädanikku, männil südame mädanikku. Puit värvub valkjas pindmist mädanikku. Tuletael kollakaks, puidus tekivad heledamad ja kabjakujuline, ülakülg konsentriliselt tumedamad laigud. Elus ja mädanenud vaoline, enamasti hall, vahel ka pruun. puidu piiril on tumedad triibud. Puit muutub Kaetud paksu koorega. Seeneliha on vatjas, pehmeks ja laguneb piki aastarõngaid. kergelt korkjas, punakaspruun. Hümenofoori Mädanik liigub kiiresti, viljakehi on väga torukesed on kihiliselt, pind on hallpruun, harva ja raskesti leitav

Bioloogia

73

doc

Dendroloogia

Dendroloogia eksamiks: 1. Perekondad nulg ja kuusk Perekond Nulg (Ábies Mill.). Abies ­ kreeka k. bios ­ elu ja aei ­ alati roheline. Nulud on igihaljad suured ühekojalised puud. Võra on koonusjas, oksad asetsevad männasjalt, ulatudes sageli maani. Tüve koor noores eas sile, tihti läätsekujuliste vaigumahutitega. Paljudel liikidel moodustub vanemas eas puude tüvele korp. Korp - puutüvedel esinev välimine surnud korkkoe kiht. Pungad on ümarad või munajad, mõnedel liikidel kaetud õhukese vaigukihiga. Okkad on lineaalsed (pikad, kitsad, paralleelsete servadega), allküljel varustatud valkjate õhulõheribadega. Okkad asetsevad võrsel kamjalt (nagu kammipiid), võra ülaosas, kus on piisavalt valgust aga radiaalselt (ringikujuliselt). Okka ristlõikes on näha kaks vaigukäiku. Okkatipp enamasti terav või pügaldunud (sisselõikega), okas lame. Okkad vahetuvad järk-järgult umbes 10 aasta jooksul. Õitsevad mais, seemned valmivad sama-aasta sügisek

Dendroloogia

Meedia

Kommentaarid (0)