Majavamm (0)

Võrumaa Kutsehariduskeskus
Referaat
Majavamm
Autor: Kert Kongo
Juhendaja : Andres Aruväli
Võru 2015
Sissejuhatus
Majavamm toodi akadeemik Erast Parmasto sõnul Eestisse umbes 150 aastat tagasi . Looduses kasvab seen Himaalaja kõrgmäestikus Aasias ja Kaljumäestikus (Rocky Mountains ) Põhja-Ameerikas umbes 3000-5000 m merepinnast . Euroopas on majavammi leitud looduses ka Tsehhi vabariigis. (siia kirjandusviide) Eestimaal pole nimetatud seenel vabas looduses arenemiseks vajalikke tingimusi, kuigi on leitud hariliku majavammi viljakehi looduses hoone vahetust lähedusest (foto 1) ja hoone väliskonstruktsioonidel (foto 2).
FOTO 1. Hariliku majavammi viljakeha väljaspool hoonet.
FOTO 2. Hariliku majavammi viljakeha rõdu all.
Puit mädaneb ainult seente elutegevuse tulemusena
Majavamm on puitu lagundavatest seentest kõige ohtlikum, see võib juba mõne aastaga majale hukatuslikuks saada. Ta areneb kõige kiiremini, on äärmiselt elujõuline ja on võimeline levima ka kuivale puidule, sest suudab transportida eluks vajalikku vett.
Igal aastal lagundavad majaseened väga suuri elamis - ja ettevõtluspindu, mille taastamiseks kulub kümneid tuhandeid eurosid. Vaatamata sellele ei pööra enamik inimesi majaseentele
ohtlikkusele küllaldast tähelepanu. Levinud on arvamus: majaseeni meie majades ei ole, küll aga kõduneb siin-seal põrand ja sein
niisama, vanaduse ning niiskuse tõttu. Niisama ei lagune ega mädane majas midagi. Puit mädaneb vaid seenete elutegevuse tulemusena.
 Tekkida võivad terviseprobleemid
Kui sind kimbutab juba pikemat aega mõni allnimetatud terviseprobleem ja elad majas, milles on rõskeid või halvasti ventileeritavaid kohti või mis on saanud mingil ajahetkel
kahjustada niiskusest, tasub kontrollida, kas majja pole pugenud majaseen või hallitus . Hallitus- ja majavamm võivad tekitada järgmisi tervisehäireid:
- limaskestade ärritused ( nohu , köha, silmaärritused jne)
- väsimus
-peavalu
- jõuetus
Paljudes hariliku majavammi poolt kahjustatud hoonetes on asukad kurtnud kroonilise nohu ja köha üle, ning kaevanud teisi hingamisteede vaegusi, mis pärast majavammi tõrjet on kadunud.
Silmaga nähtav viljakeha on märk juba kaugele arenenud majavammist
LÕHN – rõske, terav seenelõhn, mis peale tuulutamist kiiresti taastub.
NIISKUS – majavammi esinemise korral tekivad sageli seintele , nurkadesse, põrandale jne.
niiskuseplekid, kuna majavamm eritab niiskust.
Seeneniidistik- majavammist nakatunud puitosad on kaetud valge seeneniidistikuga. Noorema arengustaadiumi juures on niidistik valge, vatitaoline võrk, seejärel muutub pärgamendi sarnaseks ja vananedes tekivad tugevad, mitmeharulised, tuletiku kuni pliiatsipaksused seenenöörid, mis kuivas olekus murdes kuuldavalt praksudes murduvad.
SEENE VILJAKEHAD –  esinevad ainult 50 % juhtudel ning on märk juba kaugele arenenud kahjustusest. Viljakeha on tavaliselt ellipsikujuline, ühe kuni kolme cm paksune, läbimõõt
võib ulatuda ühe meetrini ja enamgi (taval. 5-50 cm). Pind on algul heleoranz, hiljem roostepunane, voldiline, juurdekasvuserv hele. Hiljem muutub pind mädanevaks või kuivaks .
Majavammikahjustuse korral laguneb puit rombikujulisteks tükkideks, kus puidu kiud on justkui noaga läbi lõigatud.
Eelpool toodud tunnuste põhjal ei saa siiski kindlalt öelda, et tegemist on majavammiga. Kui Teie hoones esineb mõni neist tunnustest, siis on vajalik pöörduda ekspertide poole
seene liigi määramiseks. Esinevast seene liigist sõltub sageli remonttööde maksumus.
Alusta kontrolli niisketest ja/või halvasti ventileeritavatest kohtadest
KELDER - nurgad, puidust salvede ning riiulite alumised osad, kanalisatsiooni- ja veetorude
ümbrused ja teised niisked kohad.
PÕRANDAD- kapitagused nurgad, kanalisatsiooni- ja veetorustike ümbrused, valamute
ümbrus, dushinurkade ümbrus, akende alused.
HOONE  TERVIKUNA –  lekkivate vihmaveetorude ja -rennide ümbrus, kust tuul paiskab tilkuvat vett vastu seina, alumise palgi või karkassiposti ümbrus, voodrilaua alumine osa,
vundamendipealne.
KATUSED JA PÖÖNINGUD –  seal esineb majavammi harvem, ent üle tasuks kontrollida lekkivad kohad, katuseaknad, korstnaümbrused, väljaehitiste ja treppide ühendused. Muidugi ei pruugi alati tegu olla majavammiga, vahest tekivad ka hoopis lihtsamini tõrjutavad seened. Seene liigi saab määrata spetsialist.
Ka tugevate kahjustustega maja saab täielikult majavammist puhastada
Inimeste seas on levinud arvamus, et kui maja on majavammist juba suurelt kahjustatud, siis pole muud teha, kui maja hävitada (maha põletada). See on müüt, mida ei tasu uskuda. Tänapäeval on majavammiga võimalik edukalt võidelda ja päästa sellest isegi tugevasti kahjustatud hoone.  Kulud on suurte kahjustuste puhul muidugi juba suuremad. Kui sul on kahtlusi , et sinu majas on majaseen või majavamm, võta spetsialistidega ühendust võimalikult kiiresti. Kiire tegutsemine võib säästa sulle tuhandeid eurosid!
Kokkuvõte
Kõik eelpooltoodud konstruktsioonilised vead ja avariid on põhjustanud ulatuslikke seenkahjustusi meie hallatavates hoonetes. Nende vältimine ja kõrvaldamine aitab hoida kokku sadu tuhandeid kroone, mis kuluvad kahjustatud hoonete taastamiseks ja seenkahjustuse tõrjeks. Loodan, et toodud põhjused leiavad olulist vastukaja ehituskonstruktorite ja ehitajate hulgas.
Pildid :