Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Referaat Kukeseenest ja kärbseseenest (0)

1 Hindamata
Punktid

Lõik failist

Seened


Seened
on üks eukarüootsete organismide riikidest.
Sõnaga
" seen " seostuvad esimesel hetkel ikka tavaliselt jala ja
kübaraga seened metsa all. Tegelikult on seeneriigi mitmekesisus palju suurem. Seened esinevad kõikjal maailmas, kuid enamik neist on
tähelepandamatud nii oma väikeste mõõtmete kui varjatud eluviisi
poolest. Nad elavad pinnases ning surnud ja elusates taimedes ja loomades . Sageli elavad nad sümbioosis taimede, loomade ja teiste seentega . Seeneriiki kuuluvad palja silmaga nähtamatud parasiitseened , mis tekitavad haigusi taimedel, loomadel ja inimesel.
Roostevärvi laigud taimedel, jahujas valge või kergelt hallikas kirme puude ja põõsaste lehtedel on seened. Rohekad, kollakad ja
isegi mustad hallitused mullapinnal, niiskunud seinal ja toiduainetel
on samuti seened. Taelad ja pessud puutüvedel ning -kändudel,
väikesed punased, kollased , mõnikord harva ka rohelised kausikesed
mullal, samblal ja puidul on ikka ja jälle seened. Seentel võib
olla veel mitmesuguste koorikute või nuiakeste või veel mingi
eriilmeline kuju. Seened on väga olulisel kohal surnud
Referaat Kukeseenest ja kärbseseenest #1 Referaat Kukeseenest ja kärbseseenest #2 Referaat Kukeseenest ja kärbseseenest #3 Referaat Kukeseenest ja kärbseseenest #4 Referaat Kukeseenest ja kärbseseenest #5
Punktid 10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
Leheküljed ~ 5 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2012-01-31 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 8 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Chicalaura Õppematerjali autor
Leiad siit kõik vajaliku nende 2 seene kohta.

Kasutatud allikad

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
1
doc

Harilik kukeseen

Ettekanne Harilik Kukeseen Harilik kukeseen ehk kantarell (Cantharellus cibarius) on kukeseeneliste sugukonda kukeseene perekonda kuuluv seeneliik. Esimest korda kirjeldas harilikku kukeseent teaduslikult Elias Magnus Fries aastal 1821. Seen kasvab Põhja-Euroopas, Põhja-Ameerikas, näiteks Mehhikos, Aasias, näiteks Himaalajas, ja Aafrikas, näiteks Sambias. Ta kasvab sagedamini okas- ja segametsades. Ta võib mükoriisa moodustada paljude puuliikidega, sagedamini kuuse, männi, tamme ja pöögiga. Ta kasvab niiskes samblas, keset rohtu või varisenud lehti.

Bioloogia
thumbnail
4
rtf

Referaat seente kohta

tselluloosist, loomadel aga rakukest puudub. Selle ja teiste tunnuste alusel eraldatakse seened omaette pärisseente rühma (Eumycota), mis on arvatavasti monofüleetiline rühm. Sellesse rühma ei kuulu ehituse poolest lähedased limahallitus ja vesihallitus (Oomycota). Seeneteadust nimetatakse mükoloogiaks. Seda peetakse sageli botaanika haruks, ehkki geneetilised uuringud on näidanud, et seened on lähemalt suguluses loomade kui taimedega. Punane Kärbseseen:Täiskasvanuna on seene kübar 8­18 cm läbimõõduga iseloomulikku veripunast värvi (eaga muutub kollakamaks). Kübar on kaetud valkjate kuni kollakate eemalduvate täpikestega, kunagise loori jäänustega (väga noorena kattis seene pinda kaitsev membraan). Vanal seenel on täppe vähem, sest vihm võib need ära pesta. Eoslehed on kollakasvalged ja vabad. Jalg on tugev, kollakasvalge, 5­20 cm pikk, aluselt jämenenud ja kaetud loori jäänustega. Rõngas on suur ja rippuv

Bioloogia
thumbnail
7
doc

Kärbseseened

Jõhvi Gümnaasium Kärbseseened Referaat Koostaja: Reelika Lõhmus 11B Juhendaja: Tiina Gaskov Savala 2009 Sisukord: Kärbseseened ja nende ohtlikkus.............................................................................lk 3 Roheline kärbseseen................................................................................................lk 4 Valge kärbseseen.....................................................................................................lk 4 Punane kärbseseen..................................................................................................lk 4 Roosa kärbseseen....................................................................................................lk 5 Lisad.........................................................................................................................lk 6

Bioloogia
thumbnail
1
docx

Harilik kukeseen

Harilik kukeseen Hariliku kukeseene ladina keelne nimetus on Cantharellus cibarius. Seen kuulub kukeseente perekonda, kukeseeneliste sugukonda, kukeseenelaadsete seltsi, mittelehikseente klassi, kandseente hõimkonda ja seente riiki. Harilik kukeseen sai 2017. aastal Eesti mükoloogiühingult aasta seene tiitli. Seen kasvab Põhja-Euroopas, Põhja-Ameerikas, Aasias ja Aafrikas, tavaliselt okas- ja segametsades, puisniitutel, võsastikes, niiskes samblas või keset rohtu. Sageli leidub neid suurte kogumikena ja need võivad moodustada seeneringe. Kasvab sümbioosis puudega, moodustades nende juurtega mükoriisa. Võib moodustada mükoriisa paljude puuliikidega näiteks kuuse, männi, tamme ja pöögiga. Neid

Bioloogia
thumbnail
16
pptx

Harilik kukeseen

Sambias. Ta kasvab sagedamini okas- ja segametsades. Ta võib mükoriisa moodustada paljude puuliikidega, sagedamini kuuse, männi, tamme ja pöögiga. Ta kasvab niiskes samblas, keset rohtu või varisenud lehti. Kasutamine Kukeseenel on kasvajatevastane mõju, stimuleerib immuunsust, aitab põletikulistes protsessides ravida, on loomulikuks antibiootikuks,A-vitamiini on temas mitu korda rohkem kui porgandis, seepärast kasutatakse Hiinas kukeseene preparaati nägemise korrigeerimisel ja öise pimeduse ravimisel, kuid seente kõige imelisem omadus on see, et nad aitavad helmitooside puhul st võitlevad praktiliselt kõikide usside vastu inimorganismis Kukeseeni kasutatakse ka toiduks: suppides, kastmetes, hautistes, ahjuroogades ja küpsetistes Säilitamine seeni saab säilitada,kui praed need võis ja paned sügavkülma konserveerid omas mahlas kuivatamine segaseenena soolamine Sisaldus

Seened
thumbnail
15
doc

Kärbseseened

Ülenurme Gümnaasium KÄRBSESEENED ­ Mürkseened Referaat Koostaja: Elis Vink 12A Juhendaja: Evelyn Kostabi Tartu 2008 2 Sisukord SISSEJUHATUS........................................................................................................................ 4 MÜRKSEENED......................................................................................................................... 6 KÄRBSESEENED........................................................

Bioloogia
thumbnail
15
doc

Kärbseseente (Amanita ) levik ja ökoloogia Eestis ja Austraalias

Eesti Maaülikool Põllumajandus ja Keskkonnainstituut Kuido Kiudorv Kärbseseente (Amanita ) levik ja ökoloogia Eestis ja Austraalias Referaat aines "Bioloogiline mitmekesisus" Juhendaja: prof. Tiiu Kull Tartu 2012 1 Sisukord Sisukord................................................................................................................................................2 Sissejuhatus....................................................................................................................................

Bioloogia
thumbnail
72
docx

SAARE GOLFIVÄLJAKUTE PIIRKONNA LOODUSKESKKOND

Kuressaare Ametikool SAARE GOLFIVÄLJAKUTE PIIRKONNA LOODUSKESKKOND Referaat, Giidiõppe eriala Autor: Maris Valgma, Juhendaja: Reena Smidt Kuressaare 2018 1 Sisukord Sissejuhatus 1. Taimeriik lk 4 2. Loomariik lk 37 3. Kokkuvõte lk 68 Kasutatud allikad lk 68 2 Sissejuhatus

Loodus õpetus




Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun