Rakuteooria/ raku ehitus (0)

1. Rakuteooria kujunemine.
Rakuteooria põhiseisukohad on: Kõik organismid on rakulise ehitusega; Iga uus rakk saab alguse üksnes olemasolevast rakust selle jagunemise teel; Rakkude ehitus ja talitlus on omavahel kooskõlas.
Rakuteooria sai alguse kui Rober Hook leiutas 17 sajandil mikroskoobi . Mikroskoope hakati sellest ajast täiustama ja saadi iga uue täiustusega midagi rohkem teada. Rakuteooria sai kirja siis kui Rudolf Virchow sõnastas rakuteooria (Kõik organismid on rakulise ehitusega. Iga uus rakk saab alguse üksnes olemasolevast rakust selle jagunemise teel. Rakkude ehitus ja talitlus on omavahel kooskõlas.) Samuti avastati nelja tüüpi kudesid: Epiteelkude , näiteks nahk; Sidekude, näiteks luukude ja rasvkude , samuti veri ; Lihaskude, näiteks silelihaskude (soolestiku ümber), südamelihaskude südames ja vöötlihaskude skeletilihastel; Närvikude, näiteks närvirakkudes.
2. Rakkude mõõtmed ja kuju.
Bakterite suurus Eribakteriliikide rakud on erisuurusega 0,5 – 3m . Haigustekitajad bakterid on tavaliselt suuremad kui ohutud . Kõige väiksemad bakterid on mükoplasmad 0,1 - 0,3 m . Suurim senileitud bakter on 0,75 mm Thiomargarita namibiensis.
Bakterite kuju: Bakterid jagunevad kuju järgi kuueks põhitüübiks: 1)Kerabakterid e. Kokid 2)Pulkbakterid e. Batsillid 3)Spiraalsed bakterid e. Sprillid 4) Keeritsbakterid e. Spiroheedid 5)Jätketega bakterid 6) Niitjad bakterid
3. Päristuumse raku ehitus.
Päristuumsete organismide rakud saab ehituse ja talituse alusel jaotada kolme suurde rühma: looma-, taime- ja seenerakud . Kõiki neid ühendab rakutuuma olemasolu ja suur osa sarnaseid rakustruktuure.

Seenerakk on pikliku kujuga ja seeneniidi  koosseisus üksteise otsa lükitud. Rakkude ühenduskohtades on avad, mille kaudu rakutuumad saavad seeneniidi piires liikuda .
4. Rakutuum , selle ehitus ja ülsanded.
Rakutuum on eukarüootse raku tsütoplasmas asuv  organell . Selle ülesanneteks on juhtida raku elutegevust ja kanda edasi pärilikku infotkromosoomides asuva DNA abil. Rakutuumas toimub DNA  replikatsioon .Imetajate rakutuuma suurus on umbes 5 kuni 16 µm ja see on üks kergemini mikroskoobi all tuvastatav organell.
5. Kromosoomid , koostis, ehitus, ülesanded.
Kromosoomid on päriliku informatsiooni kandjad. Nad asuvad kõikide rakkude tuumas ja koosnevad tohutust hulgast geenidest, mis on kõik vajalikud organismi normaalseks arenguks. Inimesel on 46 kindla kuju ja suurusega kromosoomi, pooled neist on pärit ema munarakust, pooled isa seemnerakust. Kokku moodustavad nad 23 kindla kuju ja suurusega paari.
6. Rakumembraan , ehitus, ülesanded.
Rakumembraan on õhuke fosfatiididest ja glükolipiididest moodustunud lipiidide kaksikkiht, mis eraldab rakkuteda ümbritsevast keskkonnast ning reguleerib molekulide voolu rakust välja ja raku sisse. Ta kaitseb raku sisekeskkonda. 
7. Rakuorganellid: tsütoplasmavõrgustik, ribosoomid , mitokondrid , lüsosoomid, tsentrosoom , Golgi kompleks , tsütoskelett.
Tsütoplasmavõrgustik on rakumembraanist sissesopistunud ning arvukate lamedate põiekeste ja kanalikeste keerukas süsteem. Tsütoplasmavõrgustik moodustab raku ruumalast umbes 10% ja kogu rakus esinevate erinevate membraanide hulgast umbes poole. Tsütoplasmavõrgustiku pinnal toimub erinevate rakus vajalike ainete süntees ja ka mõningate mürgiste ainete kahjutuks tegemine. Samuti säilitatakse ja transporditakse seal edasi vedelikke. Osa tsütoplasmavõrgustiku kanaleid on ühenduses tuumamembraaniga. Seega on tsütoplasmavõrgustikul rakus oluline ainete tootmise ja transportimise roll. Tsütoplasmavõrgustikke on kahte tüüpi. Eristatakse siledapinnalist ja karedapinnalist tsütoplasmavõrgustikku.
Ribosoomid on väikesed ümmargused organellid läbimõõduga 10-20 nm. Enamasti kinnituvad nad tsütoplasmavõrgustikule, millest tulenevalt nimetataksegi viimast karedapinnaliseks tsütoplasmavõrgustikuks. Osa ribosoome on ka vabalt tsütoplasmas laiali. Ribosoomide ülesandeks on valgu süntees.
Mitokondrid on raku jõujaamaks. Mitokondrites toimub toitainete energia muundamine raku jaoks sobivaks energialiigiks.
Lüsosoom on ühekordse membraaniga ümbritsetud põieke, kus lagundatakse erinevaid makromolekule ja rakustruktuure.
Tsentrosoom - koosneb kahest teineteise suhtes risti paiknevast silindrilisest tsentrioolist. Igas loomarakus on ainult 1 tsentrosoom, mis paikneb tuuma läheduses.
Golgi kompleks - membraanidest koosnev päristuumse raku organell. Golgi kompleksis jõuab lõpule valkude töötlemine ning nende pakkimine sekreedi põiekestesse ja lüsosoomidesse. Pakib, sorteerib, väljastab tilgakeste kaudu aineid. Seal moodustuvad ka lüsosoomid.
Tsütoskelett—päristuumse raku tsütoplasmat läbiv niitjate valkude võrgustik, mis on raku tugi- ja liikumissüsteemiks.
8. Raku tsütoplasma.
Tsütoplasma on raku kogu elussisu (protoplast), välja arvatud rakutuum. Väljastpoolt piirab tsütoplasmat rakumembraan. Taimerakus , mille sees on tohutu  tsentraalvakuool , piirab tsütoplasmat väljastpoolt plasmalemm ning seestpoolt tonoplast, mis on samuti biomembraan. Tsütoplasma ise koosneb rakuvedelikust (tsütosoolist), valkudest, mikrotuubulitest ning (eukarüootidel) rakuorganellidest. Prokarüootidel (bakterirakkudel) paikneb pärilikkusaine DNA kujul vabalt tsütoplasmas, eukarüootidel paikneb see rakutuumas.
9. Taimeraku ehitus. Plastiidid . Tsentraalvakuool. Rakukest .
Plastiidid on tähtsad taimede ja protistide organellid. Nad on ümbritsetud membraaniga, neil on iseseisev  genoom  ja nad paljunevad rakus pooldumise teel.
Tsentraalvakuool on taimerakus esinev suur  vakuool , mis moodustub pisemate vakuoolide liitumisel.
Rakukest on rakumembraanist väljapool olev kest. Rakukest esineb taimerakkudel ja seenerakkudel, loomarakkudel aga enamasti puudub. Rakukest annab rakule tugevuse ja kindla kuju. Rakukesta materjaliks on enamasti tselluloos,  hemitselluloos  või kitiin.