Referaat: Seened (0)

Referaat
SEENED
Elvi Sobolev
10C
Pärnu Koidula Gümnaasium 2009
Sisukord
1. Seene ehitus ja elutegevus 5
1.1. Ehitus 5
1.2. Paljunemine 5
2. Seente tähtsus 6
2.1. Orgaanilise aine lagundamine 6
2.2. Seened toiduaine- ja farmaatsiatööstuses 7
Sissejuhatus
Seened on organismid, kes elavad igal pool meie ümber. Enamasti maapinnal, pinnases, metsakõdus, organismides ja organismide jäänustel, aga ka vees. Nad elavad seal, kus on piisavalt toitaineid, soojust ja niiskust. Seentel ei ole oma elutegevuses valgust vaja, sest nad ei fotosünteesi. Seeni on väga palju, kuid enamasti on nad nii väiksed, et palja silmaga me neid ei näe.
Seened täidavad aineringes väga tähtsat rolli, nad lagundavad surnuid organisme. Surnud organismidest toituvad seened eritavad übritsevasse keskonda aineid, mis lagundavad keerulised ühendid lihtsamateks.
Seeneriiki kuulub suur hulk erineva välisehitusega organisme. Osa neist on mikroskoopilised, kuid paljud liigid ka palja silmaga nähtavad. Seeneliikide täpne arv ei ole teada, kuid teadlaste arvates jääb see 1,5 miljoni piiridesse . Soodsates elutingimustes kasvavavd, paljunevad ja evolutsioneeruvad seened suhteliselt kiiresti. Seetõttu tekib uusi liike ka pidevalt juurde ning nende kokkulugemine pole jõukohane.
Seeni võib leida kõikjalt meie ümber. Peaaegu alati leidub neid inimeste töö- ja eluruumides, kus nad võivad ohustada nii ehitist kui ka inimese tervist. Mõned toiduainetel kasvavad seened võivad eritada inimesele mürgiseid ühendeid, mis põhjustavad sissesöömisel tervisehäireid või soodustavad vähi teket. Samas on seeni, milleta ei ole mõeldav teatud toiduainete valmistamine ( alkohol , pärmitaigen).
Vaatamata sellele, et seened ümbritsevad meid kõikjal, jäävad nad enamasti märkamatuks oma väiksuse tõttu. Vaid osa seeni on meile silmaga nähtavad. Enamik seeni koosneb mikroskoopilistest torujatest rakkudest, mis harunedes võivad moodustada laiaulatusliku seeneniidistiku .
Molekulaarbioloogiliste uurimuste kohaselt on seened lähemas suguluses loomade kui taimedega. Seetõttu kuuluvad nad omaette klassi – seened. Teadusharu, mille uurimisobjektiks on seened nimetatakse mükoloogiaks.
Seened
Kõik seened on heterotroofsed organismid, mis hangivad elutegevuseks vajalikke orgaanilisi ühendeid väliskeskkonnast. Seened eritavad ümbritsevasse keskkonda ensüüme, mis lagundavad keerulisemad ühendid seene rakukesta läbivateks molekulideks. Surnud organismide kudedest toituvaid seeni nimetatakse saprotroofideks. Sapotroofid on üldises aineringes väga tähtsad, kuna lagundavad surnud orgaanilise aine lihtsamateks, teistele kättesaadavateks ühenditeks. Osa seeni on aga võimelised hankima orgaanilisi ühendeid teiste organismide elusatest rakkudest ja seetõttu nimetatakse neid biotroofideks. Biotroofide hulka kuuluvad nii parasiidid kui ka teiste organismidega vastastikku kasulikku kooselu omavad seened. Viimaseid nimetatakse sümbiontideks. ( Bioloogia gümnaasiumile II 2000.)
Seente hulka kuuluvad palju erineva välisehitusega hulk- ja üherakulisi organisme. Liike on umbes 1,5 miljonit. Paljunevad, kasvavad ja arenevad kiiresti. Kõik seened on eukatrüoodid – nende tsütoplasmas on üks või mitu rakutuuma. ( http://alorents.googlepages.com/seened
2009: 3-17)
Evolutsioonilise arengu tulemusena on seened kohastunud toitu hankima kõige erinevamatest allikatest ja neid võib praktiliselt leida kõikjal meie ümber. Seened võivad inimese elu- ja tööruumides ohustada ehituskonstuktsioone kui ka tervist. Mõned toiduainetel kasvavad seened võivad eritada inimesele mürgiseid ühendeid ehk mükotoksiine. Näiteks tavalises toatolmus leiduvatest seeneeostest kasvab välja suur hulk erinevaid tervisele ohtlikke seeni. (Bioloogia Günmaasiumile II 2000.)
Puuduvad tunnused, mis näitaksid taimede ja seente lähedast lugulust nind seetõttu eraldatakse praegu seened omaette riiki. Sellist jaotust toetavad ja molekulaarbioloogilised uurimused, mille põhjal seened on loomadega lähemalt suguluses, kui taimedega. (Bioloogia Gümnaasiumile II 2000)

1. Seene ehitus ja elutegevus

1.1. Ehitus

Enamik seeni on hulkraksed organismid, kelle keha koosneb seeneniitidest ehk hüüfidest. Need on moodustunud pikkadest silindrikujulistest rakkudest. Need mikroskoopilised torjuated rakud võivad soodsates kasvutingimustes harunedes moodustada laiaulatusliku seeneniidistiku ehk mütseeli. Teadaolevalt asub maailma suurim seen Ameerika Ühendriikides. Selle puujuurte parasiidi mütseel kasvab rohkem kui 600-l hektaril ja tema vanuseks hinnatakse kuni 1000 aastat. ( Biloogia Gümnaasiumile II 2000, Biloogia Gümnaasiumile I 2002)
Kõigil seenerakkudel on rakukest, mille peamiseks ehitusmaterjaliks on polüsahhariidide hulka kuuluv kitiin.

1.2. Paljunemine

Seened paljunevad peamiselt eoste abil, mis võivad moodustuda kas sugulisel või mittesugulisel teel. Seentele on iseloomulik, et ühel ja samal liigil võivad esineda mõlemdad paljunemisviisid. Mittesugulises staadiumis tekivad eosed, mis võivad idanedes anda alguse uuele organismile. Sugulisel staadiumil aga arenevad välja viljakehad (joon. 1.). Viljakeha on hüüfidest moodustunud organ, milles valmivad seosed, mitmed loomad ja ka inimesed kasutavad neid toiduks. Viljakehades arenevad eosed, mis idanedes peavad leidma teise sama liigi eose või sellest arenenud mütseeli. Ainult siis tekib uus organism. (Bioloogia Gümnaasiumile II 2000, Bioloogia Gümnaasiumile I 2002)
Joonis 1

2. Seente tähtsus

Nad on koos bakteritega enamikus ökosüsteemides peamised orgaanilise aine lagundajad. Ilma seenteta oleks maailm täis taimede ja loomade jäänuseid, mis lämmataksid kõik ümbritseva ja põhjustaksid elusolendite surma. Lisaks sellele on suure viljakehaga makroseened paljude loomade toiduallikas. ( http://www.miksike.ee/docs/referaadid/seened_kadri.ht m 2009: 3-18)

2.1. Orgaanilise aine lagundamine

Seened on tähtsad surnud organismide lagundajad. Ilma lagunemiseta kattuks maapind peatselt surnud taimese, loomade ja teiste organismidega, mis teeks edasise elu võimatuks. Taimne materjal (lehed, oksad , puutüved) sisaldab suures koguses raskesti lagundatavaid ühendeid lingiini ja tselluloosi, seened on aga efektiivsed eelnimetatud ühendite lagundajad. See on äärmiselt oluline looduses toimuva aineringe seisukohalt, kuna need ained teistele organismidele toiduks ei kõlba ning enamik taimseid jäänuseid koosneb just nendest biopolümeeridest. Lagunemisprotsessi tulemusega eraldub mulda lämmastik, mis on taimede kasvuks oluline. Negatiivseks osutub aga puitu laugundavad seened, kellest ohtlikuim on majavamm (joon.2.). See võib lühikese aja jooksul hävitada maja seinu või põrandaid. Kui seened aga lagundavad elusate taimede tselluloosi ja lingiini, siis tekivad mitmesugused taimhaigused (joon. 3.). (Biloogia Gümnaasiumile II 2000, Bioloogia Gümnaasiumile I 2002)
Joonis 2
Joonis 3
Seened võivad kasvada peaaegu kõikidel toiduainetel, mistõttu on nad ühed peamised toidu riknemise põhjustajad. Kui seenetanud toit sisaldab teatud määral mükotoksiine, võib see inimesela väga ohtlikuks osutuda. (Biloogia Gümnaasiumile II 2000)
Suur osa seeni hangib oma elutegevuseks vajalikke aineid elusorganismidest, millega põhjustavad nad erinevaid seenhaigusi, mis võivad esineda nii taimedel kui loomadel (joon.4.). (Bioloogia Gümnaasiumile I 2002)
Joonis 4

2.2. Seened toiduaine- ja farmaatsiatööstuses

Mõningate toiduainete tootmisel kasutatatse seeni, mis tavaolukorras põhjustaksit toiduainete riknemist. Näiteks pintselhalliku teatud liiki kasutatakse sinise hallitusjuustu valmistamisel. Teine pintselhalliku liik moodustab juustu välispinnal tiheda valge mütseeli, sellist juustu nimetatakse valgeks hallitusjuustuks (joon. 5.). (Bioloogia Gümnaasiumile II 2000).
Joonis 5
Paljusid seeni kasutatakse ja toote omaduste parandamiseks. Näiteks kerahalliku poolt toodetud proteaase kasutatakse õlle läbipaistvuse suurendamiseks , lipaase kasutatakse toiduainete lõhna täiustamiseks ja munavalge vahustatavuse suurendamiseks ning samuti kasutatakse lipaase pesupulbritesse rasvaplekkide eemaldamiseks. (Biloogia Gümnaasiumile II 2000).
Mitmesuguste seente ainevahetussaadusi ehk metaboliite ravimite tootmiseks. Näiteks paljud antibiootikumid on valmistatud metaboliitide poolt. Samuti üks mullas olev seen toodab ühendit, mis pärsib inimese immuunreaktsioone, mistõttu kasutatakse seda siirdatud organite vastase tõrjereaktsiooni mahasurumiseks. (Bioloogia Gümnaasiumile II 2000).
Pärmseente (joon. 6.) esindajat pagaripärmi kasutatakse pärmitaigna kergitamiseks . Pagaripärm paljuneb mittesuguliselt pungumise teel ja eraldab oma elutegevuses keskkonda süsihappegaasi. Mitmeid pärmseeni kasutatakse alkoholi valmistamisel, kuna nad väljutavad ümbritsevasse keskkonda etanooli. (Bioloogia Gümnaasiumile I 2002)
Joonis 6
Kokkuvõte
Seeni võib leida kõikjalt meie ümber. Seened võivad ohustada nii ehitist kui ka inimese tervist. Kõige tuntum ehitistele kahjulik seen on majavamm, mis võib hävitada suure osa seinast või põrandast nii, et seda pole võimalik taastada. Mõned toiduainetel kasvavad seened võivad eritada inimesele mürgiseid ühendeid, mis põhjustavad sissesöömisel tervisehäireid või soodustavad vähi teket. Samas on seeni, milleta ei ole mõeldav teatud toiduainete valmistamine alkohol, pärmitaigen, hallitusjuust jne.
Kahjulikud on nad aga siis, kui elavad elusorganismide pinnal, see põhjustab mitmesuguseid haigusi. Kuid ühte liiku seened võivad olla inimsese organismile mitmesuguse mõjuga, näiteks rukkileival asetsev seen on inimesele väga mürgine, samas aga valmistatakse sama liiki seene abil hallitusjuustu.
Seeni tuleb tunda, kuna nad täidavad meie igapäev elus väga olulist rolli. Ilma seenteta poleks võimalik elu Maal, kuna nad lagundavad meie ümber taimede ja loomade surnud organisme. Nad on ka vajalikud mulla tekkeks. Nad on olulised toiduaine- ja ravimitööstuses, ka alkoholi ei saaks toota ilma seente olemasoluta.
Kasutatud kirjandus

• http://alorents.googlepages.com/seened 2009: 3-17
  
• http://www.miksike.ee/docs/referaadid/seened_kadri.ht m 2009: 3-18
  
• Bioloogia Gümnaasiumile II 2000
  
• Bioloogia Gümnaasiumile I 2002
  

10