SEENED. SAMBLIKUD. PUUSEENED SEEN Kasvukoht
Maitse
Lõhn
Mürgisus
Muu info
Punane kärbseseen Kaasik , kuusik, männik
Nõrgalt mürgine, halvab närvisüsteemi
Levinuim Eestis
Pruun kärbseseen Okasmetsades
Eba-meeldiv
Ebameeldiv
Mürgine
Panter kärbseseen Okasmetsades, männikutes, nõmmedel
Ebameeldiv
Väga mürgine, halvab närvi
Kasvab septembris
Soopilvik Nõmme-, siirdesoo ja rabamännikutes
Mahe Hea söögiseen
Noorel kumer kübar, vanal lame
Erepilvik Leht- ja segametsades
Mahe
Heeringasoolvee lõhnaga, kasutada värskelt,
soolatult Kuiv pilvik Leht- ja kuusemetsades
Pehme, pehkunud
Kupatatult, soolatatatult
Suur sirmik Rohtunud metsa- ja teesevades, võsastikus
Pähklit meenutav
Praetult, hautatult
Sampinjonilaadsete seltskonda kuuluv
Kaseriisikas Leht- ja segametsades, kaskede all, sümbioosis haavaga
Põletavalt kibe
Värskelt mürgine
Kupata soola, hapenda, marineeri
Männiriisikas Männik,
segametsas Põletavalt kibe
30 min kupatada, siis marineer, sool,
hape Harilik kukeseen Leht-, okas- ja segametsades
Kuldharik Okasmetsades
Söödav värskelt ainult noorelt
Harilik murumuna Mets ja puisniit
Värskelt ja noorelt valge, valmides viljakeha pruun
Kausjas maatäht Leht- segamets, huumusrikas pind
August, september,
haruldane kuju
Soomus-tindik Prahipaik, park,
haljasala , metsaserv
Söödav noorelt, parim marineeritult
Kitsemampel Okas- ja segamets, männik
Hea söögiseen, parim kõigena
Männi- kivipuravik Kuiv palumets
Mahe pähklikas
Värskelt, marineeri, kuivatatult
Haavapuravik Sega- ja
lehtmets , eriti haava all
Väärtuslik söögikas
Sobiv kõigena :D
Valge helvell Kuivas ja valgurohkes kohas
Ei kasva igal aastal, söödav kuid sitkevõitu
Miks pärmseeni ei loeta seente hulka ?- Neil puuduvad
viljakehad - Nad punguvad, seened aga mitte.
samblikud looduses:-Valmistavad pinda taimedele
- Toiduks loomadele
- Kivimite murenemisel väike roll
- Mulla lämmastikuga varustajad
mõisted : Heterotroof - organism,
kes saab oma elutegevuseks vajaliku süsiniku
toidus sisalduvast
Autotroof - organism,
kes sünteesib elutegevuseks vajalikud väliskeskkonnast
Hüüf-
seeneniit Mütseel-
Seeneniidistik Saprotroof- toitub surnud kudedest
Mükotoksiin- Seente poolt
eristatud mürk
Metaboliidid- Seente ainevahetusjäägid
Mükoloogia/Mükoloog- Seenteteadus/seeneuurija
Mükoriisa- seenejuur
Sporangium - Eoste
moodustumise koht hallitusseentel
Lamell- Eoste moodustumise koht kübarseentel
mükoos- seente poolt põhjustatud
nakkushaigus biotroof- Toituvad
elusatest kudedest
parasiit- Saab kasu, teisele kahju tehes
koniid- Eos
pintsel - ja nutthalliku 4 erinevust .1. Nutthallik on hall,
pintselhallik roheline
2. Nutthallikul rakuvaheseinad puuduvad, pintselhallikul olemas.
3. Nutthallikul moodustuvad eosed nuti taolistes eoslates,
pintselhallikul pintslitaolistes.
4
. Nutthalliku seeneniidistik kujutab endast üht harunevat
paljutuumset rakku, pintselhalliku
seeneniidid on ristvaheseintega
jaotatud rakkudeks.
võrdle pruunmädanikku ja valgetmädanikku. ( 3 erinevust ,
vist )
1. Pruunmädanik levib kännupessil , valgemädanik levib tuletaelal.
2.
Pruunmädanik on pruuni värvi ja valgemädanik
heledat värvi .
3.
Valgemädanik mis muudavad puidu värvuse
tavaliselt heledamaks.
Milleks on vaja samblikes vetikaid ?
- Vetikad aitavad samblikel toitaineid omandada.
Miks satub surmavalt mürgine valge kärbseseen Eestiski aeg-ajalt
inimese söögilauale ?
Kõik kommentaarid