Kasepuu haigused ja kahjurid (1)

KASEPUU HAIGUSED JA 
KAHJURID

 Kahjustuse tagajärjel 
hakkavad kaseladvad 
Hele-villkäpp
kuivama ning seal 
tekkinud mädanik võib 
levida  ka tüvepuitu, mis 
rikub ära väärtusliku 
puidu.

 Putukate hulgipaljunemise 
ohtu kaasikutes 
vähendavad oluliselt 
putuktoidulised   linnud , 
samuti ka erinevad 
röövputukad 
(lepatriinud,  jooksiklased  
jt.) ning  ämblikud .
• Levinud  arukasel  ja 
sookasel.
• Nakatanud kaselehtede 
Kase  pigirooste
alumine pool tihedalt 
kaetud kollaste 
suvieospadjanditega.
• Vahel võib esineda 
lehtede enneaegset 
varisemist ning 
kahjustunud puud 
võivad nõrgestuda.
• Kasepigirooste vastu ei 
ole välja töötatud 
tõrjevahendit.
•  Nukud   talvituvad  mullas 
Tä
T ht-
Noolöölane
ja lehtede all 
kookonites,valmikud 
väljuvad aprillist 
juunini .
•  Emased  munevd munad 
lehtedele ja röövikud 
toituvad umbes kuu 
aega enne,kui lähevad 
mulda nukkuma.
• Tõrjena korjata käsitsi 
ära.
Juurekaahjur Maipõrnika 
vastne
Maipõrnika  vastsed  söövad taimede 
 juuri,valmikud  kasepuulehti.
Tõrjeks juurekahjurite kahjustuste 
vältimiseks tuleks taimlates teha 
korralik sügav  mullaharimine .
• Keerukärsakas on 
Kase 
putukas , kellele on 
keerukärsakas
iseloomulik, et ta 
keerab kase puulehe 
rulli ja  muneb  oma 
munad sinna sisse. 
Kooruv vastne toitub 
puulehest.
• Keerukärsakate  tõrjeks 
puudub vajadus.
•
• Külmavaksik on  liblikas ,kelle 
Metsa-
valmikud tegutsevad 
külmavaksik
sügiseti,pärast esimesi 
öökülmasi.
• Munad munetakse võrse 
enamasti pungade 
lähedale.
• Kevadel arenevad munadest 
röövikud,kes toituvad 
pungadest ja  noortest  
lehtedest,ning võivad puu 
lausa raagu süüa.
• Üksikpuude kaitseks on 
soovitav  panna septembri 
lõpul tüvedele 
liimivööd,mis ei lase 
lnnuvõimetutel 
emasputukatel võrasse 
munema .

Kase-maltsaüraski hauded 
Kase-
paiknevad peamiselt 
maltsaürask
paksu ja keskmise 
koorega  tüveosal.

Kase-maltsaüraski asustust 
on väliselt kerge 
avastada nimelt 
õhuaukude järgi,mis 
asuvad reastikku 
emakäigu kohal.

Tõrje on suhteliselt kergesti 
läbiviidav,kahjustatud 
puude kõrvaldamise teel 
(talve jooksul)

Lendlus toimub mais ja 
Kasepuurlane
juunis.
Tü
T vekahjur.
r

Hudepuuks on kask

Tõugukäigud kulgevad 
risti puud.

Kasepuurlane võib 
tekitada  lehtpuu -
tarbepuidule 
tunduvalt tehnilist 
kahju.

Vältida tuleks 
metsamaterjali 
suveks metsa jätmist

Tihti võib kaselehtedel 
Ko
K llajalg-
toitumas või lehe allküljel 
kasevaablane
kerratõmbununa lebamas 
leida kollajalg-
kasevaablase,lihava 
ebarööviku.

 Kahjustuse õigeaegne 
avastamine ning kohene 
teatamine piirkondlikule 
keskkonnateenistusele, aita
vad oluliselt vähendada 
majanduslikku kahju, mida 
võivad põhjustada liiga  hilja  
avastatud ja  tähelepanuta  
jäänud  putukate poolt 
põhjustatud kahjustused.
 Kübarad on sageli 
omavahel kokku 
Vö
V öt-kõbjas
kasvanud,poolringija
d nahkjad.
 Seeneliha on valge
 Põhjustab kase puidu 
valget mädanikku.


Kaselehekärs

Noortel kaskedel võib 
sageli silmata umbes 
akad
poole  sentimeetri  
pikkusi rohekaid 
saledaid mardikaid.

 Need on 
kaselehekärsakad, kes 
toituvad lehtedest 
närides neisse  auke . 

Tihti võib puukeste  okstel  või 
lehtedel rohkesti, 
Lehetäid
kolooniatena koos 
tegutsemas näha väikseid 
rohekaid, pruunikaid või 
musti  lehetäisid.

 Lehetäid kurnavad noori 
puid, imedes 
taimekudedest mahla ning 
kandes edasi viirushaigusi.

Mõnikord saadakse häid 
tulemusi ka bioloogiolise 
tõrjega-lepatriinulaste 
viimisega puukoolidesse.

Tirdid imevad samamoodi 
kui lehetäid 
Tidrid
taimekudedest 
taimemahla.

Taimedele ei tekita nad 
kahju mitte niivõrd vee ja 
toitainelahuste 
väljaimemisega, vaid 
taimekudedesse eritatud 
süljetoksiinidega, millega 
kaasnevad 
mikroorganismide 
põhjustatud haiguste 
ning viiruste siirutamine.

Enne kasekultuuri  rajamist  
tuleks kindlasti maapind 
harida.

Lendlus toimub aprillis-
mais.
Kasekedrik

Munad asetab kasekedrik 
rõngana peenikestele 
kaseokstele.

Tavaliselt piirdub 
kahjustus üksikute 
puudega.

Tõrjeks on soovitav  
kasekedriku 
munakogumikud kase 
istanduses puudelt 
eemaldada ja hävitada.

 Viimaste aastate kuumadel 
suvedel on Eestimaal nii 
Va
V psikud
aru- kui ka maarjakaasikuid 
kahjustanud vapsikud.

Kui vapsikuid on hulgi, söövad 
nad kasenoorendikes võra 
ülaosas  tüvel mahlakat 
koort ja  kambiumi . 

Putukad närivad koort ringjalt 
(või poolringjalt) ümber tüve 
kuni puiduni. Niisuguse 
kahjustuse tagajärjel kuivab 
puu latv näritud kohast 
ülevalpool ning hiljem 
sügistuultes murdub.

Haudepuuks on neil 
Lehtpuu-
peamiselt  arukask ,kuid 
puiduürask
ka valge ja  sanglepp .

Ürask asustab eeskätt 
haigeid või 
kiduraid,kuid väga 
meelsasti ka  tuulest  
murtud või värskelt 
raiutud puid.

Hauded  võivad paikneda 
kogu tüvel ja 
jämedatel okstel.

Kahjustuse vältimiseks 
tuleb metsamaterjal 
talvel välja vedada.


Röövikute kohalolust 
Oksamailane
annavad märku okste 
pinnal esinevad augud 
ja näripuru.

Kui kahjustuse tunnused 
kiiresti tuvastada  on 
võimalik hoida oksi 
röövikute  rüüste  
eest, lükates  tükk  traati  
röövikute 
käiku .Oksad,mis on 
saanud tõsiselt 
kannatada ei taastu-
need tuleks kärpida 
ning põletada.

 Hiired kahjustavad 
maarjakasekultuurides 
Põldhiir
noori puid, koorides 
tüvede juurekaela 
talvel lume all, kui 
taimede ümbert on 
jäänud sügisel hein 
niitmata või maha 
tallamata. 

 Võimaluse korral kõigile 
puudele paigaldada 
pisinäriliste rüüste 
vastu tüvekaitsed.

Olulisim ulukkahjur 
tarastamata noores 
maarjakasekultuuris on 
Metskits
aga metskits.

 Suure asustustiheduse 
korral vigastavad sokud 
puid sarvedega tüvekoort 
nühkides.

Vigastatud  koorehaavast 
tungivad  puitu 
haigustekitajad ja 
seeneeosed , mis 
põhjustavad 
puidumädanikke.

Parim võimalus kaitsta puid 
suurulukite eest on 
ümbritseda aed 
võrktaraga.



Piirkondades, kus põtrade 
asustustihedus on liialt 
Põder
suur, võivad  needki  
loomad tarastamata 
maarjakasekultuuri 
kahjustada.

 Põder murrab tavaliselt 
puude latvu umbes 
1,5–2 meetri kõrguselt.

Põdrakahjustusi aitab 
samuti vältida 
tarastamine või kultuuri 
rajamine inimasulate 
vahetusse lähedusse.

Document Outline

• Slide1
• Slide22
• Slide16
• Slide9
• Slide10
• Slide3
• Slide5
• Slide11
• Slide28
• Slide13
• Slide17
• Slide14
• Slide23
• Slide15
• Slide21
• Slide29
• Slide19
• Slide27
• Slide30
• Slide25
• Slide24
• Slide26