Plaanid puhkusele minna? Võta endale majutus AirBnb kaudu ja saad 37€ kontoraha Tee konto Sulge
Facebook Like

Puidu bioloogiline lagunemine (0)

5 VÄGA HEA
Punktid
 
Säutsu twitteris
Põhilised puidu lagundajad on seened. Bakterid vähem. Puit lagundaja seisukohalt võib asetseda väga erinevates keskkondades , mis suurel määral tingivad ka organismi kes/mis teda lagundab, lagundamise kiiruse ja lagundamise lõpp- produkti (muld). Primaarsed, sekundaarsed ja järgnevad lagundajate põlvkonnad. Primaarsed- haigustekitajad e. Metsamädanikud. Patogeensed seened, kes suudavad tungida elus puusse, nakatada seda ning kutsuda esile haigusprotsesse, mis halvemal juhul lõpevad puu surmaga. Enne puu surma, tungivad puusse ka sekundaarsed lagundajad. Puus on elusaid tsoone (koorelähedane osa) ja surnud tsoone (mida sissepoole). Maltspuit on aktiivne elav, lülipuit surnud. Primaarne lagundaja on sunnitud tungima läbi elava tsooni, kus on kaitsemehhanismid nt korp (koore eemaldamisega vabanetakse haigustekitajast). Kambiumist lähevad läbi üksikud seened. Suurimaid kahjustusi puidutoodangule tekitavad saprotroopsed seened mitte parasiitsed seened. Saprotroopsed seened pääsevad puusse juurevigastuste, oksakohtade kaudu. Kandseened : torikulaadsed seened suudavad tegutseda aeroobses keskkonnas. Anaeroobses keskkonnas on puidu mädanemise kiirus ääretult väike ja seda tekitavad anaeroobsed bakterid. Kottseened võivad ka puitu lagundada. Puitu lagundavad ka putukad-mehaaniline lagundamine. Kandseened ei ole ainult halvad. Kui lõpeks puidu lagundamine, siis elu lõpeks 40 a jooksul. Süsihappegaasi kogus atmosfääris saaks häiritud, lisaks sellele materjali kuhjumine. Tselluloositööstuses eraldub ligniin , mis on keskkonda saastav. Laguained ligniini vabanemisel on toksilised. Mädaniku tüübid: 1) valge e korrosioonimädanik ja 2) pruun e destruktiivmädanik.. valge- sellised seened, mis kõrvaldavad puidust e mädandavad ligniini. Pruun- kõrvaldavad tselluloosi. Seen kui sõber.1) mükoriisa moodustaja 1mm3- 100m seenehüüfi. Hüüfide abil saab puu kasutada mullamahtu. Seen on heterotroofne ja vajab süsivesikuid, mida puu eritab + spetsiifilisi bioaktiivseid aineid et sümbioos püsiks. 2) endohüüfid- ka maapealsetel puuosadel seened. Okkaid, kus endohüüfid sees, putukad ei taha. Seen aitab vabaneda puul talle mittevajalikest okastest. 3) biotõrje- suur korbik, millega juurepessu ravitakse. Seened toituvad nematootidest. 4) biomass - mükoproteiinid e seenevalk. 5)ensümaatiline aktiivsus- vist kasutatakse ensüüme. Hüüfid eritavad keskkonda ensüüme, et toituda. 6) metaboliidid- seentele ökoloogiliselt olulised kaitseained ( antibiootikumid ). Taimekasvu stimulaatorid. 7) biomuundamine- leib, alkohol, steroidid . LD50- letaalne doos . 50% katsealustest sureb . Naatriumtsüaniid 10000mg/keha kg. Aflotoksiin- on tugev seene mürk teratoloogia- teadus värdjatest, 370mg. Mükoosid e seenhaigused. Mükotoksiinid: 1)amanitiin-kärbseseentes ja teistes lehikulaadsetes seentes. 2)Büromütriin- kottseentes. 3) Silotsüriin-narkootiline toime 4)falloidiin. Metsa kahjustajad ning nende poolt tekitatud kahjustuste vahekord väljendatuna tarbepuidu kadudena: haigused 40% ja putukad 19%, tuli, ilmastik, loomad.Puittu lagundavad seened: Aeroobsetes tingimustes langundavad seened: 1kandseened põhilised puitu lagundavad seened, näiteks selts lehikulaatsed, perekond külma seen, sugu puravikulised: majavamm , sug kukeseene laadsed, sug maksakulaadsed, sug vaabikulaadsed. Selt kõbjaselised. 2kottseened ustulina, xylaria. Bakterid: Anaeroobsetes tingimustes lagundavad puittu bakterid, Puidu lagundajaid võib jagada 2: sakrotroopsed, parasiitsed. Juuremädanike tekitajad: kotseente hulka kuuluv põleseen- tekitab majanduslikku kahju mändidele. Kandseentest juure mädanike tekitajad: 1 sugukond lehikulaatsed: põhja- külmaseen, tutt - külmaseen, tõmmu- külmaseen, tamme- külmaseen; eestis pole, mugul - külmaseen; eestis pole, hiid - lehtervahelik ka soomusmamppel. 2 sugu mittelehikulaatsed: männi- juurepess , kuuse- juur , juurepruunik, viltjas pässik, kuuse-ebapuidik. 3 sug nahkiselaatsed: verev nahkis. 4 sug vaabikulaatsed: jänesevaabik, läikvaabik. 5 sug maksakulaatsed: h maksakas. Veel on majakoorik, kährik, suur sarvik . Haiguse areng: Nakkuse allikas ( seeneeosed )- levimise (tuulega)- sissetung - koloniseerimine - ssümptomid- tagajärjed. Eoste hulk kauguse kasvuga ruudus väheneb kuubis. 3m kaugusel on eoste arv x. 9m kaugusel on 27 korda vähem eoseid . Puit võib aktiivselt takistada haiguse sissetungi nt surmab oma koed , et patogeenid ei saaks elusaid kudesid asustada, aga sissetung ei lõpe koloniseerimisega. Seenhaiguste sümptomid: puu kiratsemine ja kuivamine jne. Esimedes sümptomid ei pruugi olla surmavad. Seen toitub hüüfidega. Seente elutsükkel: A)joonis: 1)Zoospoorid, sporangiospoorid, koniidid , keamüdospoorid 2) Suguta paljunemine- geneetiliselt identne nakkusallikas massiliseks produtseerimiseks. 3) vegetatiivne kasv- hüüfid, mütseel (toitub hüüfidega) 4) suguline paljunemine- et tagada geneetiline rekombinatsioon edukate paarumiste tulemusena, mis kindlustab ellujäämise ka ebasoodsate tingimuste korral (gameedid, kotteosed). Erandina esined Kottseene põleseenel pandlad. Hümeniaalkihis moodustuvad viljakehad . Viljakeha oluliseim morfoloogiline struktuur on hümeniaalkiht e hümeenium (moodustab seeneeosed). Eoskonnal moodustub 4 eost. Lisaks eoskonndadele võib hümeniaalkihil esineda ka teisi mikrostruktuure nt keemilised kristallid. Puitu lagundavate seente viljakehi võib klassifitseerida mitmeti: 1) a) mitmeaastase- torikulaadsed viljakehad on põhilised lagundajad. -Viljakeha allküljele tekib igal aastal uus torukeste kiht (hümensaalkiht) või b) üheaastased viljakehad. Mitmeaastaste viljakehade tunnuseks on puitunud viljakehad. Üheaastased viljakehad on lihakad ja vamjad. 2) viljakehad võivad olla erineva kujuga: a) eenduvad -väljaulatuvad, b) liibuvad e resubinaadsed 3)hümeniaalkiht erineva kujuga: a) näivalt tasapinnaline, b) krobeline, c) narmaline ja d) labürintjas. 4) Viljakeha torikulaadsel seenel koosneb: a) koor, mis katab viljakeha ülapinda, b) seeneliha- koore all ja c) säsi. Viljakeha on kas üksikult või kihtidena ühe aluse peal (korrustena). Seentel võib esineda ka steriilseid vorme- need ei ole viljakehad geneetilises mõttes (ei teki eoseid) –krobeline, vähivastu
80% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui laed faili alla
Puidu bioloogiline lagunemine #1 Puidu bioloogiline lagunemine #2 Puidu bioloogiline lagunemine #3 Puidu bioloogiline lagunemine #4 Puidu bioloogiline lagunemine #5
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 5 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2013-03-07 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 24 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Bacchus Õppematerjali autor

Lisainfo

Lagundajate põlvkonnad, mädaniku tüübid, mükotoksiinid jne..
Majavamm , mükotoksiinid , lagundajad , mädanikud

Mõisted


Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri


Sarnased materjalid

98
docx
Kogu keskkooli bioloogia konspekt
990
pdf
Maailmataju ehk maailmapilt 2015
83
pdf
Esimese nelja kursuse materjal
74
odt
Ökoloogia konspekt
150
docx
Bioloogia gümnaasiumi materjal 2013
40
docx
Eluslooduse eksami kordamine
21
pdf
Puidu kaitsemine seenhaiguste vastu
937
pdf
Erakorralise meditsiini tehniku käsiraamat



Faili allalaadimiseks, pead sisse logima
Kasutajanimi / Email
Parool

Unustasid parooli?

UUTELE LIITUJATELE KONTO MOBIILIGA AKTIVEERIMISEL +50 PUNKTI !
Pole kasutajat?

Tee tasuta konto

Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun