Puidu bioloogiline lagunemine (0)

Põhilised puidu lagundajad on seened. Bakterid vähem. Puit lagundaja seisukohalt võib asetseda väga erinevates keskkondades , mis suurel määral tingivad ka organismi kes/mis teda lagundab, lagundamise kiiruse ja lagundamise lõpp- produkti (muld). Primaarsed, sekundaarsed ja järgnevad lagundajate põlvkonnad. Primaarsed- haigustekitajad e. Metsamädanikud. Patogeensed seened, kes suudavad tungida elus puusse, nakatada seda ning kutsuda esile haigusprotsesse, mis halvemal juhul lõpevad puu surmaga. Enne puu surma, tungivad puusse ka sekundaarsed lagundajad. Puus on elusaid tsoone (koorelähedane osa) ja surnud tsoone (mida sissepoole). Maltspuit on aktiivne elav, lülipuit surnud. Primaarne lagundaja on sunnitud tungima läbi elava tsooni, kus on kaitsemehhanismid nt korp (koore eemaldamisega vabanetakse haigustekitajast). Kambiumist lähevad läbi üksikud seened. Suurimaid kahjustusi puidutoodangule tekitavad saprotroopsed seened mitte parasiitsed seened. Saprotroopsed seened pääsevad puusse juurevigastuste, oksakohtade kaudu. Kandseened : torikulaadsed seened suudavad tegutseda aeroobses keskkonnas. Anaeroobses keskkonnas on puidu mädanemise kiirus ääretult väike ja seda tekitavad anaeroobsed bakterid. Kottseened võivad ka puitu lagundada. Puitu lagundavad ka putukad-mehaaniline lagundamine. Kandseened ei ole ainult halvad. Kui lõpeks puidu lagundamine, siis elu lõpeks 40 a jooksul. Süsihappegaasi kogus atmosfääris saaks häiritud, lisaks sellele materjali kuhjumine. Tselluloositööstuses eraldub ligniin , mis on keskkonda saastav. Laguained ligniini vabanemisel on toksilised. Mädaniku tüübid: 1) valge e korrosioonimädanik ja 2) pruun e destruktiivmädanik.. valge- sellised seened, mis kõrvaldavad puidust e mädandavad ligniini. Pruun- kõrvaldavad tselluloosi. Seen kui sõber.1) mükoriisa moodustaja 1mm3- 100m seenehüüfi. Hüüfide abil saab puu kasutada mullamahtu. Seen on heterotroofne ja vajab süsivesikuid, mida puu eritab + spetsiifilisi bioaktiivseid aineid et sümbioos püsiks. 2) endohüüfid- ka maapealsetel puuosadel seened. Okkaid, kus endohüüfid sees, putukad ei taha. Seen aitab vabaneda puul talle mittevajalikest okastest. 3) biotõrje- suur korbik, millega juurepessu ravitakse. Seened toituvad nematootidest. 4) biomass - mükoproteiinid e seenevalk. 5)ensümaatiline aktiivsus- vist kasutatakse ensüüme. Hüüfid eritavad keskkonda ensüüme, et toituda. 6) metaboliidid- seentele ökoloogiliselt olulised kaitseained ( antibiootikumid ). Taimekasvu stimulaatorid. 7) biomuundamine- leib, alkohol, steroidid . LD50- letaalne doos . 50% katsealustest sureb . Naatriumtsüaniid 10000mg/keha kg. Aflotoksiin- on tugev seene mürk teratoloogia- teadus värdjatest, 370mg. Mükoosid e seenhaigused. Mükotoksiinid: 1)amanitiin-kärbseseentes ja teistes lehikulaadsetes seentes. 2)Büromütriin- kottseentes. 3) Silotsüriin-narkootiline toime 4)falloidiin. Metsa kahjustajad ning nende poolt tekitatud kahjustuste vahekord väljendatuna tarbepuidu kadudena: haigused 40% ja putukad 19%, tuli, ilmastik, loomad.Puittu lagundavad seened: Aeroobsetes tingimustes langundavad seened: 1kandseened põhilised puitu lagundavad seened, näiteks selts lehikulaatsed, perekond külma seen, sugu puravikulised: majavamm , sug kukeseene laadsed, sug maksakulaadsed, sug vaabikulaadsed. Selt kõbjaselised. 2kottseened ustulina, xylaria. Bakterid: Anaeroobsetes tingimustes lagundavad puittu bakterid, Puidu lagundajaid võib jagada 2: sakrotroopsed, parasiitsed. Juuremädanike tekitajad: kotseente hulka kuuluv põleseen- tekitab majanduslikku kahju mändidele. Kandseentest juure mädanike tekitajad: 1 sugukond lehikulaatsed: põhja- külmaseen, tutt - külmaseen, tõmmu- külmaseen, tamme- külmaseen; eestis pole, mugul - külmaseen; eestis pole, hiid - lehtervahelik ka soomusmamppel. 2 sugu mittelehikulaatsed: männi- juurepess , kuuse- juur , juurepruunik, viltjas pässik, kuuse-ebapuidik. 3 sug nahkiselaatsed: verev nahkis. 4 sug vaabikulaatsed: jänesevaabik, läikvaabik. 5 sug maksakulaatsed: h maksakas. Veel on majakoorik, kährik, suur sarvik . Haiguse areng: Nakkuse allikas ( seeneeosed )- levimise (tuulega)- sissetung - koloniseerimine - ssümptomid- tagajärjed. Eoste hulk kauguse kasvuga ruudus väheneb kuubis. 3m kaugusel on eoste arv x. 9m kaugusel on 27 korda vähem eoseid . Puit võib aktiivselt takistada haiguse sissetungi nt surmab oma koed , et patogeenid ei saaks elusaid kudesid asustada, aga sissetung ei lõpe koloniseerimisega. Seenhaiguste sümptomid: puu kiratsemine ja kuivamine jne. Esimedes sümptomid ei pruugi olla surmavad. Seen toitub hüüfidega. Seente elutsükkel: A)joonis: 1)Zoospoorid, sporangiospoorid, koniidid , keamüdospoorid 2) Suguta paljunemine- geneetiliselt identne nakkusallikas massiliseks produtseerimiseks. 3) vegetatiivne kasv- hüüfid, mütseel (toitub hüüfidega) 4) suguline paljunemine- et tagada geneetiline rekombinatsioon edukate paarumiste tulemusena, mis kindlustab ellujäämise ka ebasoodsate tingimuste korral (gameedid, kotteosed). Erandina esined Kottseene põleseenel pandlad. Hümeniaalkihis moodustuvad viljakehad . Viljakeha oluliseim morfoloogiline struktuur on hümeniaalkiht e hümeenium (moodustab seeneeosed). Eoskonnal moodustub 4 eost. Lisaks eoskonndadele võib hümeniaalkihil esineda ka teisi mikrostruktuure nt keemilised kristallid. Puitu lagundavate seente viljakehi võib klassifitseerida mitmeti: 1) a) mitmeaastase- torikulaadsed viljakehad on põhilised lagundajad. -Viljakeha allküljele tekib igal aastal uus torukeste kiht (hümensaalkiht) või b) üheaastased viljakehad. Mitmeaastaste viljakehade tunnuseks on puitunud viljakehad. Üheaastased viljakehad on lihakad ja vamjad. 2) viljakehad võivad olla erineva kujuga: a) eenduvad -väljaulatuvad, b) liibuvad e resubinaadsed 3)hümeniaalkiht erineva kujuga: a) näivalt tasapinnaline, b) krobeline, c) narmaline ja d) labürintjas. 4) Viljakeha torikulaadsel seenel koosneb: a) koor, mis katab viljakeha ülapinda, b) seeneliha- koore all ja c) säsi. Viljakeha on kas üksikult või kihtidena ühe aluse peal (korrustena). Seentel võib esineda ka steriilseid vorme- need ei ole viljakehad geneetilises mõttes (ei teki eoseid) –krobeline, vähivastu aitab. Must pässik- hümenofiilset moodustist ei ole ( kasel )- steriilne vorm viljakehad. Eenduvad viljakehad on: muguljas, kabjakujuline, konsooljas, teravnurkne , nürinurkne, küüsjas, neerjad, lehvikjas. Kinnitub: tsentraalselt või külgmiselt. Viljakehade ülakülg: a) ainult horisontaalsete lõhedega ja b) lõhed nii horisontaal kui vertikaalsuunas. Viljakehade ülakülg on: karvane , sile, villane või eivärviliste vöötidega. Metsamädanikud on sellised mädanikud, mis tekivad juba metsakasvamise ajal. Laomädanikud arenevad algusest peale juba ülestöötatud või vaheladudes. Kuuluvad juuremädanike hulka ja valdavalt parasiitsed. Laomädanikud on surnud puus, ei tekita haigust elavas puus. Tüüpilised metsamädanikud on juuremädanikud: juurepess, külmaseen, juurepruunik, põleseen, kährik. Juurepess- 2 liiki: 1)männi-juurepess ja 2) kuuse-juurepess ( tsentraalne , soojalembene, tekitab valgemädanikku, suguta arengujärk) Juure ja tüvetüükaosa mädanik on juurepess. Kogu metsamädanike mahust on suurem roll ~70% juurepess (Soome). Järgmisel kohal rakkis, külmaseente roll on väga tühine. Puu toodab 2 tüüpi aineid eluaja joksul: 1) kasvuained (suhkur, tärklis) ja 2) kaitseained (fenoolsed ühendid nt pinosülviin, mis kandub vaiguga). Hooldusraietega alles jäänud puud kulutavad oma energiat kasvuainete tootmiseks. Kaitseaineid võib puu muuta kasvuaineteks. Puu vastupanu nõrgeneb. Enne hooldusraiet puud toodavad kasvuaineid, et konkureerida teiste puudega ja hooldusraie järel kasvuainete tootmine intensiivistub. Heterokarüootsed ei ole geneetiliselt identsed, aga homokarüootsed on. Juurepess sõltub: vaata „juurepessu kahjustused“ Külmaseen kuulub lehikulaadsete hulka. *Ohtlik juuremädaniku tekitaja *suudab nakatada nii nõrku kui terveid puid: tunnused: 1)moodustab võimsaid risomorfe, mis võivad olla kuni 20m pikad. 2)koore alla moodustab mütseellehvikuid 3)moodustab sügisel viljakehi, aga Eestis mitte igal sügisel 4)ohtlikum noortes männikutes 5)üheaastased viljakehad Elutsükkel: eoskannal eosed- nakatavad- haiguskolle (mädanikud)- ei nõrgesta puud korraga (ühte juurt pidi). Levib juurte vigastuste kaudu mullas. Erinevus juurepessuga on see, et tekitab surnuid kuuski püstijalale. Eestis esinevad külmaseene liigid : 1)põhja-külmaseen, patogeensus keskmine, risomorfe esineb palju, kuusk, mänd, kask 2)tutt-külmaseen, patogeensus nõrk, risomorfe väga palju, okspuud, lehtpuud 3) tõmmu külmaseen, patogeensus kõrge, risomorfe vähe, noored okaspuud. Oluline on avastada õige liik, et leida õige tõrje. Põleseen Tekitajaks kottseen . Eosed tekivad kevadel. Idanemiseks on vajalik temperatuurishokk, nt lõkke ümbruses. Kottseen on ainus, millel tekivad pandlad. Ta on ohtlik vanadele mändidele hooldusraie järel. Levides okstepõletamise kohtadets juurte kaudu lähematele puudele ja noortele mändidele metsapõlendike taastamisel. Seen on väga nõrk konkurent teiste mullaseente suhtes. Põlenud alade taastamisel kahjustuste vältimiseks, tuleks need alati kultiveerida. Okaspuude tüvemädanike tekitajad Männitaelik- kübar ebakorrapäraselt kabjakujuline. Sageli laskuva alusega.valhel ristlõikes peaaegu kolmnurkne. Kuni 7cm paksune, läbimõõt u 15cm. Ülakülg tihedate konsentriliste vagudega krobeline. Eriti radiaalsuunas sügavalt lõhestunud. Tumepruun kuni mustjaspruun. Seeneliha väga kõva, kollakas kuni kastanpruun. Hümenofoori torukesed on kuni 1 cm paksused. Hümenofoor hall kollase kirmega kattunud. Poorid nurgelised. Põhjustab männi südame mädaniku. Seen on saprotroofne. Nakatub jämedate okste ja tüvehaavandite kaudu. Puit värvub algul punakaks, hiljem punakaspruuniks. Mädaniku 3. staadiumis , ilmuvad puidule ovaalsed valkjad laigud. Hiljem arenevad neist õõnsused. Mädanik asetseb tüve kesk või ülaosas (võras). Kahjustab põhiliselt vanemaid üleseisnud puid. Teda on raske diagnoosida, sest kaua aega pole võimalik teda näha. Mädaniku esinemine ei peegeldu viljakehade põhjal väliselt. Eestis küllaltki sage. Saprotroofne seen eluskudesid ei kahjusta. Vanades männikutes, soistunud männikutes enamasti üksikpuudel. Kuusetaelik-viljakeha laskuv alusega. Sageli kuivanud kuuse okste ala külgedel resubinaatsena (liibuvalt?). ülakülg krobeline, puitunud, punakaspruun , lõhestunud pinnaga, poorid nurgelised, ebakorrapärased kuni laburüntjad. Sageli hallika kirmega kaetud, tekitab kuuse korrosioonset südame mädanikku. Nakatumine vanemate okste tüügaste ja sügavamate haavandite kaudu. Puit algul helepruun , hiljem punakaspruun, 3. staadiumis ovaalsed tselluloosilaigud, mis muutuvad õõnsusteks. Mädanik võib minna kuni maltspuiduni. Läheb tsentraalsest mädanikust üle tervet tüve haaravaks mädanikuks. Kui männitaeliku kahjustusega puud langevad tormiheite ohvriks väga harva, siis kuusetaelikuga puudel on see sage. Nii männi- kui kuusetaeliku viljakehad mitmeaastased. Kuusetaelikuid võib võras tekkida igal pool. Levib eestis kõikjal. Kahjustab üle 40 a kuuski. Tõrje on välja raiuda ja põletada! Kuuse-ebapuidik kübarad poolringjad, vahel mitu tükki ühel alused, 1-2cm paksused ja kuni 10cm laiused, ülakülg pehmelt karvane, ebatasane , punakaspruun, seeneliha pruun vamjas, hümenofoor kiuline ja sitke . Torukesed kuni 8mm pikkused, poorid roostepruunid, asetsevad ebakorrapäraselt kuid mitte laburüntjad. Põhjustab tüvede alaosas juurekaelast kõrgemal kirjut südamemädanikku (st korrosioon + destruktiivmädanik). Nakatub tüve alaosas juurevigastuste kaudu. Puidus tekivad esimeses faasis kahvatupruunid ovaalsed laigud, msi teises faasis täituvad valge seeneniidistikuga . 3 staadiumis tekivad konsentrilised lõhed ja seal võib näha ka pruune seemnevääte, mis pole kaetud läikiva pruuni kõva koorega nagu külmaseenel. Mädanik võib tungida ka juurtesse, seepärast võib teda segamini ajada juurepessuga. Tugeva mädaniku korral puu kuivab: Eestis kõikjal. Viljakehi esineb harva. Leidub ainult üksikutel puudel. Männikorgik kübarad ühisel alusel, üksteise kohal. Ülakülg kollakasvalge kuni kollakashall, seeneliha pehme, korkjas, kollakasvalge, poorid kahvatukollased, hiljem kergelt pruunikamad nurgelised. Tekitab korrosioonmädanikku-valget, tüve keskosas, tavaliselt madalama boniteediga metsades. Tavaliselt pinnatulega kahjustatud metsades. Viljakehad aastaläbi. Harilik käsnak kübarad poolringjad umbes 12 cm. Noorelt lirtsub vett välja.ebameeldiva lõhnaga, kübara ülakülg kiuline või lidus karvaga määrdunud valge. Seeneliha kiuline ja sitke, kuivanult kõva, hümenofoori poorid valged kuni määrdunud kollased, nurgelised. Tekitab juurte ja tüve juurekaelal enamasti kuusel pruunmädanikku. Nakatumine juurte ja juurekale vigastuste kaudu. Puit värvub pruunikaskollaseks. Lõhestunud pinnal nähtavad valge seeneniidistikuga täitunud lõhed. 3. staadiumis laguneb puit kuubikuteks . Sage kuuse kändudel ja lamapuudel. Eestis sage. Elavatel puudel harva. Verev nahkis kübarad vähemärgatavad, resubinaadsed. Vahel kergelt eenduvad. Väikesed alla 5cm, sitked, nahkjad, sageli lainelise servaga. Viljakeha ülakülg on siidkarvane hallikaspruun, vöötidega. Hümenofoor ebatasane pruunikashall, hallika kirmega kaetud. Viljakeha hümenofoori puutumisel värvub see veripunaseks (niiske ja noor viljakeha). Valdavalt kuusel oluline mädaniku tekitaja meie metsades. Seondub kuuskede koorimisega põtrade poolt. Nakatumine koorevigastuste kaudu. Mädanik väga kiire ja aktiivne ning haarab puitu kogu ristlõike ulatuses. Enamus puid langeb tormimurru ohvriks, eestis väga sage. Lamavatel tüvedel okaspuukändudel. Eluspuu surmab küllalt kiiresti. Lehtpuude tüvemädanikud Haavataelik kübarad nürinurkesed, laia laskuva alusega, enamasti tontsid, tugevalt radiaalsuunas lõhestunud. Oksa all resubinaadsed. Servast roostepruuni ülaküljega. Põhjustab haava ja paplite südame mädaniku. Puud nakatuvad tüve või koore vigastustest, enamasti oksa armide kaudu. Puit värvub kollakaspruuniks. 3. staadiumis kollakasvalgeks pehmeks . Tervest puidust eraldab mädanenud puitu 1-2mm laiune pruunikasmust joon. Mädanik väga aktiivne, puud nakatuvad sageli 20-30 a vanuselt. Eesti haavikutes üldlevinud. Mädanik võib juurevõsudes kanduda edasi järgmisesse generatsiooni. Viljakehad mitmeaastased, arenevad ka surnud ja lamaval puidul. Puurikkega rämps põletada. Tekitab valge mädaniku. Ebatuletael kübar mitme aastane, konsooljas u 20 cm ja kuni 10 cm paksune. Ülakülg vaoline, radiaalselt lõhestunud, pruun või peaaegu must. Serv lai ja ümar, seeneliha kõva tume roostepruun. Torukesed kihilised ja väga kõvad. Poorid korrapärased, ümarad peened , vahel halli kirmega kaetud, kahjustab paljusid lehtpuude liike. Ei ole leitud tammel haaval. Tekitab tüvel südamemädanikkul (lülipuit eriti). Ka eluspuudel. Sage ka surnud, lamapuudel ja kändudel. Nakatumine klassikaline okstetüügaste ja tüvevigastuste kaudu. 1. faasis kollakasvalged laigud, mis on ümbritsetud kollakasrohelise joonega . 2. ja 3. faasis, muutub mädanenud puit kergeks ja pehmeks, värvudes valkjaks või kollakaks. Mädanik enamasti tüve alumises osas. Kasel põhjustab väärlülipuitu. Eestis levinud, eriti kaskedel , leppadel ja pajudel. Viljakehad on aastakümnete vanused ja suurete mõõtmetega. Must pässik Puutüvele tekivad ebakorrapärase kujuga mügarikud. Pole poore. Välispind must, ebatasane, lõhedega. Liha on tumepruun, kõva, ebaühtlaste heledate ja tumedate tsoonidega. Esineb kasel, vahel pihlakal ja lepal. Tekitab südame mädanikku. Puit värvub valkjas kollakaks, puidus tekivad heledamad ja tumedamad laigud. Elus ja mädanenud puidu piiril on tumedad triibud. Puit muutub pehmeks ja laguneb piki aastarõngaid. Mädanik liigub kiiresti, viljakehi on väga harva ja raskesti leitav. Puul tekivad lahtise koore või rebenenud puidukiudude vahele pikad vähemärgatavad viljakehad. Nad moodustavad tugiliistud, viljakehad on resubinaatsed. Vanadel viljakehadel muutub hümenofoor mustaks. Eestis sage. Selle viljakehad arenevad aeglaselt. Nakatumine toimub klassikaliselt. Eosed tekivad sügisel. Tammetaelik kübarad mitmeaastased, kabjakujulised. Ülakülg konsentriliste vagudega punakas või hallikaspruun, hiljem must lõhestunud ülakülg. Seeneliha on kõva, kollakas, hümenofoor seenelihast heledam, poorid ümarad väiksed, kollakas või helepruunid. Põhjustab tamme südame mädanikku. Teises faasis jätkub puidu värvimine heledaks. Terve ja mädanenud puidu vahel tume joon. Võib tungida tamme maltspuitu. Esineb tüve alumises kolmandikus. Eestis harva. Soomustorik kübar ekstsentrilise vart meenutava jalaga, keskelt nõgusad. Kübara ülakülg kreemikas, kaetud suurte vöönditena asetsevate pruunide soomustega. Kübara serv terav , seeneliha pehme, hiljem sitke, valge. Poorid näha. Esineb vahtral, saarel ja jalakal tekitab. südame mädanikku. Nakatub kooretüügaste kaudu. Eestis sage. Vahtratarjak kübarad mitmeaastased, korkjad või peaaegu puitunud, ühisel alusel, üksteise kohal, vähe eenduvate kübaratega, vahel peaaegu liitunud. Kübara ülakülg määrdunud valge, sageli sammaldunud. Seeneliha on õhuke, hümenofoor valge, poorid ümarad või kergelt nurgelised. Tekitab algul väärlülipuitu ja seejärel südame mädanikku. Puit värvub pruunikaks, terve ja surnud puidu vahel on rohekad jooned. 3. staadiumis laguneb puit säsikiiri mööda plaadikesteks. Tormimurru oht. Puu nakatub klassikaliselt, enamasti levib tüve alumises ja keskmises osas. Eestis tihe vahtral. Viljakehad tüve alumises osas ja okste hargnemiskohas. Tõrje- puu maha võtta. Harilik väävlik e vääveltorik viljakeha 1aastane, paljude liitunud kübaratega ühisel alusel, poolringjad. Ülakülg noorel viljakehal orants või roosakas , hümenofoor kollane. Seeneliha valge, pehme, habras . Torukesed väävelkollased. Väga ohtlik, kiirelt arenevat südamemädanikku tekitav. Tekitab pruuni mädanikku. Nakatub klassikaliselt. Puit algul kolakas-roosakas, sellele ilmuvad valkjad laigud. Areneb tumepruun kuubikuteks arenev puit. 3. faasis puit laguneb pulbriks (sõrmede vahel). Mädanik areneb tüve alumises osas. Tungib ka maltspuitu. Põhjustab pargipuudel õõnsuste teket, tormimurru oht. Areneb ka surnud puidus. Kahjustab tamme ja remmelgaid. On eestis peamine tamme südamemädaniku tekitaja. Viljakehad juunis-juulis. Lehtpuude puitu lagundavad seened Kännupess viljakehad mitmeaastased, kabjakujulised, vahel konsooljad. Kübar poolringjas. Ülkülg kaetud paksu koorikuga, noorelt võib olla läikiv. Konsentriliste vagudega, vahel vöödiline, serva alad punakaskollakad. Viljakeha ülakülg pruunikas, hall või must. Seeneliha korkjas, valkjaskollane. Poorid ümarad suured. Põhjustab leht ja okaspuude destruktiivmädanikku (segamädanik). Puit algul punakas, sellele ilmuvad pikad pruunid jooned segamini valgete vöötidega. Edasi värvub puit pruuniks ja 3. faasis laguneb kuubikutes. Lõhedes tekivad seenekiled. Vahel eluspuu surnud harudel. Rangelt ei kahjusta elusrakke.st maltspuitu ei puutu. Kuusel tekitab südamemädanikku, männil pindmist mädanikku. Tuletael kabjakujuline, ülakülg konsentriliselt vaoline, enamasti hall, vahel ka pruun. Kaetud paksu koorega. Seeneliha on vatjas, kergelt korkjas, punakaspruun. Hümenofoori torukesed on kihiliselt, pind on hallpruun, poorid on väikesed. Tekitab valget segamädanikku. Puit värvub kahvatukollakaks, 2. faasis ilmuvad sellesse mustad joonekesed, 3.faasis muutub puit hapraks ja laguneb aastaringide mööda plaadikesteks. Puidu lõhedes valkjad seenekiled. Eestis sage. Mitmetel lehtpuudel, surnud puidul, lamapidul, kändudel ka virnastatud puidul, harvemini elavatel puudel. Mädandab nii lüli kui maltspuitu. Nakatumine klassikaline. Jänesevaabik kübar lame, konsooljas, suhteliselt õhuke. Ülakülg konsentriliselt vaoline, kakaopruun või sellest hallikam, vahel ka tumepruun, kattunud paksu tugeva koorega. Seeneliha on korkjas, pruun. Vilakeha on mitme aastane. Tema hümenofoori pind piaklt valge, torukesed on kihilised, poorid väga väikesed. Kirme muutub pruuniks vajutamisel. Põhjustab lehtpuude puidu juure ja tüükaosa mädanikku ka kasvavatel puudel. Kõigepelat tekitab valkad laigud, puit värvub kahvatukollakaks ja muutub pehmeks. Piiril mustjas joon. Eestis sage, eriti haaval ja kasel. Kõbjased vöötkõbjas kübarad asetsevad rühmadena, vahel kokkukasvanult, poolringjad, suhtelislet korrapärase kujuga. Ülakülje kinnitumise kohas kõrge kühm. Viljakeha ülakülg on karvane ja matt, määrdunud kollakas või pruunikas, ebaselgelt vöödiline. Seeneliha on valge, poorid on valged või määrdunudvalged, ümarad. Põhjustab korrosioonmädanikku. Eestis sage, puud kändudel, haavad ja kased . Kirjukõbjas erineb vöötkõbjasest õhema viljakeha ja suuruse poolest. Serv lainetab . Siidkarvane läikiv ülakülg, mis on sageli mitmevärviliselt vöödiline. On nii pruune, kollaseid, halle , siniseid vööte. Põhjustab valget mädanikku. Puidus tekivad valkjad laigud. Mädaniku lõppfaasis muutub puit kergeks. Eestis palju, kasel haaval, sanglepal. Villkõbjas sarnaneb kirju ja vöötkõbjasele. Vilajkeha ülakülg hall, vahel kollakas. Jämedad turris karvad . Eestis palju. Lamapuidul. Kasepehik kübarad poolringjad, ülakülg kas turris või sametkarvane, sarnane villkõbjale. Vahel vöödiline. Hallikasvalge, määrdunud kollakaks. Seeneliha õhuke, viltjas, valge, hümenofoor koosneb radiaalsetest hõredalt asetatud lamellidest. Põhjustab valgemädanikku, eestis sage, kask ja haab, kännud ja lamapuud. Lilla nahkis kuulub nahkiselaadsete seltsi. Hümenofoori pinnal puuduvad nähtavad torukesed, see on kergelt lainjas , võrdlemisi sile ja läikiv pind. Kübarad mitmekaupa liitunud. Osa viljakehi resubinaatsed. Suhteliselt väikesed, õhukesed. Kübara serv poolringjas, karvase ülaküljega. Valkjashallist pruunikashallini. Põhjustab lehtpuudele pruunikat mädanikku. Eestis sage. Haaval. Tammekakk kübarad poolringjad või neerukujulised, peaaegu konsoolja ülaküljega. Ülakülg ebatasane vahel ka vaoline. Seeneliha valkjaskollane, suhteliselt õhuke. Poorid piklikud, seejärel laburüntjad, hõredalt asetunud, suurtel paksude vaheseintega. Enamasti samavärvi msi ülakülg. Põhjustab tammepuidu pruunmädanikku. Esimeses faasis läheb puit tumepruuniks, 2-3.faasis tumenemine jätkuba ja 3.faasis puit laguneb kuubikuteks. Eestis sage. Tammekändudel. Viljakeha on nähtav kogu aasta. Austerservik viljakeha 1a. Lihakas, võib kasvada väga suureks. Ülakülg valkjaspruunist kuni tumepruunini. Viljaliha valge. Hümenofooril torukeste asemel lamellid. Eestis harva esineb lehtpuudel. Tugev valgemädaniku tekitaja. Söödav. Tammenahkis viljakeha mitmeaastane, väikesed, tihedalt üksteise kõrval, kõvad ja rabedad. Hümenofoor ebatasane ja pruunikas. Sageli valkja kirmega kaetud. Põhjustab segatüüpi mädanikku. Nakatub klassikaliselt, puit värvub punakaks või pruuniks. Esineb puutüve keskosas. Esineb parkides ja surnud puidul. Pajutaelik kübarad resubinaatsed, poolringjad, piklikud. Ülakülg on lõhestunud vöödiline, sammaldub vahel. Seeneliha kõva, kaneelpruun. Poorid pruunid. Põhjustab lehtpuude südamemädanikku. Eestis sage. Remmelgatel, pajudel ja saarel. Pajutagel kübarad poolringjad, korrapärased, konsooljad, terve servaga. Ülakülg määrdunud kollakas, hallikas, pruun, seeneliha valge, aniisi lõhnaga. Hümenofoor koosneb laburüntjatest pooridest. Suured, põhjustab valget südamemädanikku. Eestis sage. Suitsik kübarad omavahel liitunud, poolringjad. Ülakülg viltjas karvane või ka paljas , pruunikashall. Seeneliha sitke määrdunud kollane. Poorid või narmad on suitshallid. Põhjustab lehtpuude segam’danikku. Eestis harva. Väher. Majaseenteks nim igasugusest tarbepuidust ehitatud hoonetes puitu kahjustavaid organisme. Omadus: nad peavad tekitama puidus mädanikke. Jagatakse 2 rühma: 1)metsamädanikud- seened mis võivad tulla ehituspuiduga metsast ja jätkavad oma tegevust. Nad on vähem ohtlikud, sest nad ei suuda kaua puidu lagundamist jätkata hoones . Need satuvad hoonesse tavaliselt ebapiisavalt kuivatatud puiduga . Puidu kuivades hävivad, aga puidu taasniiskumisel ei suuda nad puidu mädandamist jätkata (nt juurepess, külmaseen, juurepruunik, männi-kuusetaelik) 2) „tõelised“ majaseened - looduses esinevad vähe. Kasutavad ära hoonetes olevat tasakaalustatud toatemper ja neile vastuvõetavat püsivalt keskmisest kõrgemat õhuniiskust, mis hoones valitseb (nt majavamm, majakõbjas, mustjas kõrbik, hammaslehik. Nad kuuluvad teiste torikulaadsete hulka). Majaseene ilmumise põhjused: 1)projekteerimisvead-põrandaalune ei ole ventileeritud, külmaveetorustik isoleeritud. Majaseeni esineb niivõrd palju, et eosed on igal pool olemas ja sellepärast on vajalik vältida soodsate tingimuste teket; 2)hoone ekspluatatsioonivead-levinud eriti maahoonetes (pesu pesemisel ja kuivatamisel); 3)hooletus majas nende sissetoomisel, 4)ehituslikud vead-vundamendi ebapiisav isoleerimine seinast; niiske täidise kasutamine põrandate ja seinte juures; umbsete, õhuvahetuseta põrandaaluste, seinavahede ehitamine; ehituspraht põranda all.Küllaldane niiskus on majaseene ja puidu lagunemise alguse eeltingimuseks. Erinevalt metsamädanikest, suudavad mõned majaseente liigid tota iseendale niiskust puidu lagundamise käigus. Majavamm värske majavammi viljakeha on kaetud veetilgakestega. Viljakeha on resubinaatne roostepruun, noorelt orantspruun, nahkjas, ebatasase pinnaga, ümbritsetud laia värskelt märjana tunduva vatja valge mütseeliga. Tekke tunnuseks on kollakate laikude teke vatja hümenofoori ümbritseva mütseelile. Hümenofoori pinnal on torukesed kurdudena. Seen on võimeline moodustama risomorfe, mis aga erinevalt külmaseene risomorfidest poel kaetud tugeva koorikuga. Eosed kollakaspruunid ja ovaalsed. Põhjustab pruuni destruktiivmädanikku. Puidu niiskus peab olema üle 18%. Arengut soodustab niiske ja liikumatu õhk. Mädandab nii okas kui lehtpuude puitu. Kahjustab põrandaid ja keldrite puitosi. Seeneväätide abil võib üle minna ühelt puitobjektilt teisele. Seene edenemine puidus on väga kiire, võib läbi minna betoonist keldrilae. Hoonetes toimuv looduslik ventilatsioon ei tapa majavammi vaid levitab eoseid. Majavammi tõrjet tuleb alustada siis kui kõik tema kolded on avastatud ja likvideeritud. 90% on maksimaalne niiskussisaldus, mida vamm veel kannatab. 0-5 kraadi algab areng. Tõrje: termiline meetod- vahesein ümbritsetakse kuuma taluva kihiga ja sinna pumbatakse kuuma õhku 7 päeva. Euroopas looduses ei esine.viljakehad tekivad keldri lakke ja tubade nurkadesse. Varajane diagnostika : esimesteks tunnusteks on põranda liistu lähedal märjad laigud ja kopitanud lõhn. Veel ka põrandalaudade kõikumine. Majakõbjas (majavääts) viljakeha resubinaatne, nahkjas, ümbritsetud valkja ja õhema mütseelivalliga. Hümenofoor kollakas kuni rohekaspruun. Seeneliha õhuke kuni 1mm, poorid ebaselged, lainete, kurdudena nurgelised. Eosed majavammi omadest poole väiksemad. Niiskussisaldus 30-50%. Majamädik viljakeha liibunud nahkjas, sarnane vammiga. Eosed majavammi ovaalsete eostega võrreldes ümaramad. Võib esineda õlgkollaseid seenekilesid ja mütseelilehvikuid rohekaspruune (hiljem mustad). Kahjustab okas ja lehtpuud, tekitab pruuni destruktiivmädanikku. Erinevalt vammist vajab kõrget niiskuse sisaldust, kuid vähem nõudlik temper suhtes. Areng aeglane. Esineb püsiehitistel ( sillad , postid). Puidu sinetus seen erinevalt pruunmädanike tekitajatest ei lagunda rakkude seinu ja ei põhjusta puidu tehniliste omaduste halvenemist. Muudab puidu kõlbmatuks mõningate puidu kasutamisviiside jaoks (mööbitööstus). Kottseened ja mittetäielikud seened põhjustavad puidu sinetust. Enamus sinetuse seentest kahjustab puidu maltspuitu. Paljud sinetuse tekitajatest on oma levimisel seotud putukatega. Sinetuse seened levivad liigniiskes kuivamata puidus, kasutades trahheiide säsikiiri, koobapoore. Puhaskultuuris ei ole värvilised. Värvuse loovad seene enda struktur pluss puit. Puitu lagundavaid seeni jagatakse nende temperatuurinõudluse järgi: 1)psührofiilsed-madalaid temp eelistavad -2-17; 2) mesofiilsed - 2-48 kraadi; 3) termofiilsed- 20-60kraadi. Puidu niiskuse lembesuse juures on oluline: 1)puidu erikaalust sõltub see, millise niiskuse sisalduse juures on seened võimelised veel arenema. Mida väiksem on erikaal, seda kõrgemat niiskuse sisaldust puitu lagundavad seened võivad taluda. Erinevad mädaniku tüübid okaspuudel: 1)valgemädanik-areng aeglane; 2) pruunmädanik-areng tormiline. Lehtpuudel: 1)valgemädanik- ühtlaselt kiire areng; 2) pruunmädanik- alates 60% areng aeglustub. Lämmastiku tähtsus puidus.0.03-0.1% Puidu C ja N suhe on üldiselt 350/1 kuni 500/1. mida suurem on N sisaldus, seda suurem on puidu kadu. Puidu N sisaldus sõltub otseselt puidu parenhüümi rakkude hulgast. Mida rohkem on parenhüümirakke, seda kõrgem on N sisaldus ja seda kiiremini puit laguneb. Madal N sisaldus puidus, muudab puittaimed konkurentsivõimeliseks halbades kasvukohatingimustes. Lisaks sellele on puu võimeline transportima N puu seest väljapoole. Puitu lagundavad seened elavad N defitsiidis (N lisamine suurendab puitu lagundavate seente kasvamise kiirust). Viljakehad sisaldavad ja nõuavad tekkeks rohkem N kui vegetatiivne mütseel. Kõrgem N sisaldus on seene eostes. Lisaks puidule võivad seened saada N ka puidu väliselt, nt tungivad mitmete seente hüüfid mulda ja ammutavad N mullast. Külmaseene hüüfid suudavad läbida pikki vahemaid ja transportida N. Mõned seened saavad N bakteritelt, kellega elavad sümbioosis. Puit koosneb: ligniin, vaigud ,vahad, rasvad, värvained, proteiinid. Rakuseina põhikomponendid: 1)ligniin, 2) polüsahhariidid. Puidu keemiline koostis: C-50%, O-43%, H-6% ja N-0.2%. Puidu koostisosad: tselluloos 46-87%, ligniin 18-41%, vaigud, rasvad, vahad- 0.3-10%. Tselluloosi on okaspuudes rohkem kui lehtpuudes. Tõrje seene kasvuks on vaja 1)kättesaadavat toitu, 2)vett, 3)hapnikku, 4)sobivat temp, 5)sobivat happesust PH 3-6, 6) vähesel määral metalle või vitamiine, 7) looduslikke doksiliste ainete puudumist subtraadis. Tõrje1) immutamine mürgiste ühenditega või puidu keemiline modifitseerimine, 2)hoida puit kuivana , 3)säilita puu vee all, 4)ladusta ümarpuit üksnes külmal ajal, 5)steriliseerimiseks kuumuta puitu, 6)töötlemine- leeliselisse lahusesse kastmise teel puidu sinetuse tõrjeks.7)kasuta vastupidavat puidu liiki. Majaseente tõrje hoiduda nende tingimuste tekest hoones, mis provotseerivad seente teket: kõrge õhuniiskus ja seisev õhk. Kui seen on juba arenenud, siis tuleb eemaldada selle puust või talast see osa, kus on vammi nähtav mädanik ja + 1m. Kui on hoones avastatud 1 vammi kolle, siis on kindel, et koldeid on veel ja selle ühe kolde likvideerimine ei päästa maja.
KÄNNUPESS -Fomitopsis pinicola, TULETAEL- Fomes fomentarius, Heterobasidion annosum- MÄNNI-JUUREPESS, Heterobasidion parviporum. - KUUSE-JUUREPESS, Ganoderma applanatum- JÄNESVAABIK, Majavamm- Serpula lacrymans