"Mänd" uurimustöö (0)

Uurimustöö
Mänd
Üldist männist:
Männi perekonnas on umbes 115 liiki, Männid on enamasti igihaljad puud, kuid on ka põõsaid. Männid on väga vaigurikkad. Mändide tüved on enamasti pikad ja sihkvakad, mille ladvas haljendab võratutt Enamike mändide koor on tüve alaosas paks, ülaosas aga õhuke ja kestendav. Männi oksad kasvavad korrapäraste ebamännastena väga tiheda spiraalina. Mänd võib lasvada ka seal, kus teised puud kasvada ei saa. Ainuke männi kasvu piirav tegur on valguse puudus. Mänd on peaaegu ainuke puu kuivades nõmme ja palumetsades, ning rabades. Mänd saab elada nii ekstreemsetes tingimustes tänu oma juurestikule. Männi juured võivad ulatuda sügavale maa sisse ja suures raadiuses tüvest eemale, männi juured on väga plastilised. Mänd elab sümbioosis seentega . Seeneniidistik on katnud männi juurestiku , ilma niidistikuta sureks mänd janusse, vastutasuks saab seen männilt mõningaid aineid.
Harilik mänd:
Harilik mänd on oma perekonnas kõige suurema levikualaga. Eestis kasvab neist looduslikul ainult hairilik mänd. Harilik mänd on maailmas kõige levinum männiliik ja ühtlasi kaa Eesti levinuim metsapuu, 38% Eesti metsadest on männimetsad. Hariliku männi levila ulatub taigavööndist, metsastepi ja stepivööndini. Mänd talub hästi äärmuslike kasvutingimusi, nii kuivust ja kuuma, kui ka liigniiskust ja karmi külma, Miinimum tepmperatuur männi kasvualal võib olla kuni -60 kraadi, maksimum kasvutemperatuur on 40 kraadi ja isegi rohkem, harilik mänd võib kasvada 45-50 meetri kõrguseks, tüve paksus võib olla kuni 1,5 meetrit diameetris, noorel puul on tüvi kollakas , vanal puul pruun. Harilik mänd tolmleb juuni algul. Käbid on algul 1cm läbimõõduga ja punased käbide kasvamine, ning küpsemine lõppeb tolmlemisele järgnenud aasta sügiseks. Seemnete varisemine algab tavaliselt varakevadel ja kesta kevade lõpuni. Hariliku männi eluiga ulatud 500 eluaastani. Raieküpseks saab mänd 90-110 aastaga. Viljakamal pinnal kiiremini, kuid viljakal pinnal ei pruugi mänd raieküpseks saada, kuna enne võivad haigused männi tappa.
Hariliku männi ehk Pinus sylvestris levikuala :
Männi mehhaanilised omadused:
Puidu mehaanilise omaduse määravad tema vastupidamisvõime väliste jõudude ehk koormuste mõjul. Välisjõud võivad olla staatilised, dünaamilised, vibratsioon ja pikaajaliselt mõjuvad. Puit on antistroofne materjal, see tähendab, et omab erisuundades erinevaid omadusi. Soojaga paisub mänd vaid 1/3 terase ja betooni paisumisest . Puit paisub ainult niiskusega ja kahaneb kuivamisega. Kui niiskussisaldus langeb 10%-le, kahaneb 95 mm laiune laud 2 mm võrra. Pikisuunas on kahanemine eriti väike – ainult 1 mm meetri kohta. Ehituseks mõeldud mänd kuivatatakse õhkkuivaks, jääv niiskussisaldus on 18%. Puusepatöödeks ette nähtud männi niiskussisaldus on 10-15%. 12%-se niiskuse juures on männi tihedus Eesti kliimas 535 kilogrammi kuupmeetri kohta. Männi niiskust mõõdetakse niiskuse analüsaatoriga. Analüsaator kuivatab prooovi etteantud programmi jjärig, fikseerides automaatselt kaalu alg ja lõppnäidu ning arvutades proovi niiskusesisalduse.

• Hariliku männi kahanemistegur :
  
  • Radiaalselt: 0,22% (Männi laud muutub õhemaks.)
    
  • Tangensiaalselt : 0,35% (männi laud mtub kitsamaks)
    
  • Mahuliselt: 0,59% (männi maht kahaneb)
    

• Hariliku männi tugevus 12%-l niiskusel, Mpa :
  

• Survetugevus pikkikiudu: 52,2 (suurim jõud, mida saab rakendada, pikkupidi pressi alla asetatud lauale )
  
• Painduvustugevus: 90,0(suurim surve, mida laud talub, kui lauda pikkisuunas painutada)
  
• Tõmbetugevus pikkikiudu: 115,1(maksimaalne tugevus, enna laua purunemist kahest otsat tõmmates)
  

• Lõhestamisel pikkikiudu-(keskelt kaheks rebides)
  

• Radiaalselt: 8,0 (seletus joonisena all pool)
  
• Tangensiaalselt: 6,4(seletus joonisena all pool)
  

• Kõvadus 12%-l niiskusel, Mpa :
  

• Otspinnal: 29,3(maksimum jõud, mida saab rakendada teraskuulile, mis pressitakse männi prussi , enne puidu purunemist)
  
• Radiaalpinnal: 26,0 (maksimum jõud midq saab rakendada teraskuulile, mida surutakse laua pealispinda, enne kui laud puruneb)
  
• Tangensiaalpinnal: 26,6(maksimum jõud mida saab rakendada teraskuulile, mis surutakse laua külje ossa , enne kui laud puruneb)
  

• Elastsusmoodul 12%-l niiskusel, Gpa : 12,2 (näitab, kui palju saab lauda painutada)
  

• Absoluutselt kuiva männi puidu ainete protsentuaalne koostis:
  

• Süsinik: 50,60%
  
• Vesinik : 6,20%
  
• Hapnik: 43,20%
  
• Lämmastik: 0,05%
  
• Tuhk : 0,6%
  

• 
  
• Männi puidu ja koore absoluutsed kütteväärtused:
  

• Puit: 4920 kcal /kg
  
• Koor: 4820 kcal/kg
  

Radiaalselt
’
Tangensiaalselt
Puit on kõige vastupidavam ehitusmaterjal. Õhukuiva kuuse- ja männipuidu tihedus (kg/m3 kohta) on ainult 1/13 terase ja 1/14 betooni tihedusest. Võrreldes materjale soojusjuhtivuse alusel, on puidu soojusisolatsioonivõime 400 korda parem kui terasel , 1500 korda parem kui alumiiniumil ja 12 korda parem kui betoonil. Seetõttu niiskus ei kondenseeru puidu pinnale ning puit tundub meeldiv nii kuumas kui ka külmas.
Männipuidu niiskusjaotus:
Mänd ehituses:
Kvaliteedi ja tugevuse liigitus:
Männiprussid liigitatakse tavaliselt kategooriatesse A1-A4, B, C, D, kus A tähendab parimat kvaliteeti ja D halvimat. Männipuidu tarnimisel on lisaks veel eraldi puusepa kvaliteedi klassid – A1-A3.
Sisevoodrilaudade kvaliteediklassid on männil EM (erivalikmänd), VM (väheokslik mänd), TM (terveoksaline mänd) ja OM (okslik mänd).
Hööveldatud välisvoodrilaudadel on oma kvaliteedisüsteem mis põhineb pinna kvaliteedil (saetud, peensaetud või hööveldatud) ning oksakohtade arvul. Levinuim variant on peensaetud ja jämehööveldatud sisepind.
Kandekonstruktsioonides on eraldi tugevusklasside liigitus. Liigitamine toimub kas visuaalselt või masinaga katsetatult tugevusklassidesse C40, C30, C24, C18 ja C16, või INSTA klassidesse. Puit tähistatakse vastava markeeringuga.
Kandekonstruktsioonid ja kattelauad tehakse tavaliselt kuusest, kuna see imab vähem niiskust kui mänd. Mändi kasutatakse põhiliselt puusepa töödeks. Kuna mänd näeb parem välja kui kuusk , siis kasutatakse mändi põhiliselt läbipaistva viimistluse korral, sisevoodrilaudadeks, aknaraamideks ja profiil -liistudeks. Suurt rolli mängib ka see, et mänd on kuusest kergemini tööödeldav ja selletõttu on kergem nikerdada.
Männist tehakse ka vineeri . Vineer valmistatakse õhukeste spoonikihtide kokku liimimisega. Spoonid on õhukesed puitlehed. Mänd on suhteliselt vastupidav kriimustustele, kuid vastupidavus löögile on nõrk, puidu pind saab kahjustada ja puit kaotab oma hea välimuse.
Läige:
Seoses tänapäevaste puidu pinnatöötlemismasinate kasutuselevõtuga ei ole puidu enda läikel enam erilist tähtsust. Töödeldud puidupinnal tuleb läige esile radiaallõikes, kuna seal on säsikiired kõige paremini nähtavad. Tabgensiaalpind on harilikult läiketu ja tüve läbilõige hoopis matt.
Puidu kuivatamine:
Kuna ehitusel on ette antud kindlad kriteeriumid puidu niiskuse kohta, on vaja puitu kuivatada kas vabaõhkkuivatus meetodiga või kamberkuivatusega. Vabaõhkkuivatamise kestvus sõltub aastaajast , kuna erinevatel aastaaegadel on ka niiskus erinev. Et puit oleks kaitstud khjustuste vastu, ei tohi niiskus ületada 18-20%. Puidu kuivatamine võid aega võtta kolmest kaheksa kuuni . Vabaõhkkuivatus toimib kõige kiiremini suvel, kuid siis ei kuiva ouit alla 17-18%-se niiskuse.
Kamberkuivatus on tunduvalt kiirem kui vabaõhkkuivats. Kamberkuivatis suunaakse soe õhk puidukoormale. Kamberkuivatus on samas ka ohtlikum, kui vabaõhkkuivatus. Kui puitu liiga kiiresti kuivatada, võivad tekkida laudade või plankude otsadesse lõhed, mis langetavad puidu väärtust tunduvalt.
Männi eeliseks on kiire ja kerge kuivatamine.
Kasutusalad:
Põhiliselt mööblitööstus, kasutatakse ka siseviimistluses, hea välimuse pärast. Mänd on hea tisleri ja treimispuit. Üldehituses kasutatakse karkassideks, paneelideks, raudtee liipriteks, telefoni ja valgustuspostideks. Mänist saab teha ka spooni, millest tehakse omakorda vineeri. Spooniga kaetakse tihti saepuru plaatidest tehtud mööbli pinnad. Männist tehakse ka aknaraame, uksi ja uksepiitasid. Männi prusse kasutatakse ka kaevandustes käikude tugedena, kuna kui männile rakendub tugev pinge, siis männi kiud hakkavad nihkudes krigisema, mis annab märku, et käik võib hakata varisema ja käigud evakueeritakse.
Männi saadused :
Männilt saadakse vaiku ja mändi kasvatatakse parkides, kuna nad eritavad mikroobe hävitavaid fütontsiide. Männist saadakse ka põletamise teel tõrva.
Kasutatud kirjandus:

• http://www.puukeskus.ee/188
  
• http://bio.edu.ee/taimed/okaspuu/mand.ht m
  
• http://et.wikipedia.org/wiki/M%C3%A4nd
  
• http://et.wikipedia.org/wiki/Harilik_m%C3%A4nd
  
• http://www.loodusajakiri.ee/eesti_loodus/EL/vanaweb/0101/ylo.html
  
• http://www.hariduskeskus.ee/opiobjektid/opperada/?%D5pperada:12._Harilik_m%E4nd
  
• http://www.miksike.ee/documents/main/lisa/2klass/8linnule/mnd.ht m
  
• http://www.tihemetsa.ee/dendro/must_mand.html
  
• http://www.fims.ee/projektid/puud/mand.ht m
  
• http://www.vaarispuu.ee/index2.php?page=spoondetail&id=27
  
• http://www.tihemetsa.ee/dendro/harilik_mand.html
  
• http://herba.folklore.ee/?menu=taime&botid=24
  
• http://www.puumarket.ee/index.php?id=9.158
  
• E.Saarman ja U.Veibri – Puiduteadus (2006)
  

10