Ülevaade riisikatest (0)

Kasutatud allikad

Märksõnad

Sarnased õppematerjalid

30

pptx

Riisikad

• Ligi 80 aasta jooksul kogunenud materjal Eesti riisikate kohta on talletatud kuivatatud eksemplaridena peamiselt Eesti Maaülikooli põllumajandus-ja keskkonnainstituudi mükoteegis TAAM, vähemal määral Tartu Ülikooli loodusmuuseumi seenekogus TU.  Taksonoomia Riik: Seened Fungi Hõimkond: Kandseened Basidiomycotina Alamhõimkond: Agaricomycotina Klass: Agaricomycetes Selts: Pilvikulaadsed Russulales Sugukond: Pilvikulised Russulaceae Perekond: Riisikas Lactarius Pers.1797  Iseloomustus • Viljakeha kübara, jala ja eoslehekestega. • Seeneliha piimmahlaga, mis tekib spetsiaalsetes seeneniitides ehk nn piimmahlasoontes. • Kübara- ja jalaliha heteromeerne- koosneb seeneniitidest ja nende vahel pesadena asuvatest rakjatest elementidest ehk sfärotsüstidest. Kalamees.K.2011.Riisikad.Tasku määraja  Iseloomustus • Eoslehekeste seeneliha enamasti monomeerne-

Mükoloogia

15

doc

Kärbseseente (Amanita ) levik ja ökoloogia Eestis ja Austraalias

Eesti Maaülikool Põllumajandus ja Keskkonnainstituut Kuido Kiudorv Kärbseseente (Amanita ) levik ja ökoloogia Eestis ja Austraalias Referaat aines "Bioloogiline mitmekesisus" Juhendaja: prof. Tiiu Kull Tartu 2012 1 Sisukord Sisukord................................................................................................................................................2 Sissejuhatus..........................................................................................................................................3 1. Kärbseseened....................................................................................................................................4 1.1 Alamperekond tupploorik (Amanitopsis)............................................

Bioloogia

90

pdf

Öko ja keskkonnakaitse konspekt

Inimese mõju tugevnemine loodusele Kauges minevikus reguleeris inimeste arvukust maa peal toit ­ selle hankimine ja kättesaadavus. umbes 2 miljonit aastat tagasi kui inimesed toitusid metsikutest taimedest ja jahtisid metsloomi, suutis biosfäär st. loodus ära toita ca 10 miljonit inimest st. vähem, kui tänapäeval elab ühes suurlinnas. Põllumajanduse areng ja kariloomade kasvatamine suutsid tagada toidu juba palju suuremale hulgale inimestest. inimeste arvukuse suurenemisega suurenes ka surve loodusele, mida inimene üha rohkem oma äranägemise järgi ümber kujundas. Kiviaja lõpuks elas Maal ca 50 milj. inimest. 13. sajandiks suurenes rahvaarv 8 korda ­ 400 milj. inimest. Järgneva 600 aasta jooksul, st. 19. sajandiks rahvaarv kahekordistus ning jõudis 800 miljoni inimeseni. Demograafiline plahvatus 19. sajandi alguses toimus inimkonna arengus läbimurre ja inimeste arv Maal suurenes 90 aastaga 2 korda (st. 7 korda kiiremini kui

Ökoloogia ja keskkonnakaitse1

32

pptx

Söögiseened ja nende söödavusomadused

directorie.eu/news-Seened_Eesti_Seened_S %C3%B6%C3%B6giseened.php *Söögiseened * Austerservik * Prgandriisikas * Harilik murumuna * Timpnarmik * Kukeseen * Mürkel * Veinipunane pilvik * Männiriisikas * Kollane pilvik * Puravik * Ere pilvik * Põdramokk * Tuhmuv pilvik * Piprariisikas * Mage/Kibe pilvik * Pilvik * Soopilvik * Rädipiimik * Oranzh riisikas * Soomustoorik * Kuldriisikas * Kevadkogrits * Seaseen * Kitsemampel * Kollariisikas * Kamperriisikas * Tore riisikas * Hallipiimane riisikas * Vääveriisikas * Suur sirmik * Kuuseriisikas * Karvane riisikas * Kaseriisikas * Kännumampel * Külmaseen  *Kukeseen (C.cibarius.) * Iseloomulik kuju, kõva kollane liha, vürtsilõhane, maitsev * A-vitamiin

Bioloogia

29

doc

Metsade sääst

· liigi viljakehad peavad olema lihakad ja võimalikult väikese veesisaldusega, mitte liiga haprad, · liik peab olema meeldiva maitse- ja lõhnaomadustega, · liik peab olema varumispiirkonnas sage. I kategooria seened: võrk-, kase-, harilik-, männi-kivipuravik, taker-, porgand-, tõmmu-, valge-, kolla-, kase-, tavariisikas, kitsemampel, kuiv pilvik ja triibuline heinik. II kategooria seened: kuuse-, karvane riisikas, sügis-limanutt, haava-, kase-, pomerants-, palupuravik, lamba-, kuld-, või-, liivtatik. III kategooria: harilik kukeseen, timpnarmik, lepa-, haava-, kahkjas-, hallipiimane riisikas, pruun kobarheinik, kollane harik, mustjas- kase-, ruske-, hõim-, tuhmuv-, kirbe- kollane-, soo-, kahkjas- kuuse-, mage-, veinpunane-, ere pilvik, pruun-, rohekas sametpuravik. IV kategooria seened: männiliimik, sinijalg-, limavöödik, pihkane liimik, oliiv-limanutt, oranz-, männiriisikas, punajalg-, verev

Ökoloogia ja keskkonnakaitse1

33

doc

Mükoloogia eksam

b) Krohmseened c) Hallitusseened d) Söögiseened 4. Mis on hallitusseente arengu eelduseks siseruumides? a)Ei levi üldse siseruumides b) Kuiv õhk c)Pidev toa tuulutamine d) Püsivalt kõrge õhuniiskus "Salumetsade seened"-Annika Juhkanson Millised metsad Eestis on seente poolest liigirikkaimad? a) madalsoometsad b) palumetsad c) salumetsad d) lammimetsad Millist järgenvatest riisikatest kutsutakse rahvakeeles ka võiseeneks? a) kollariisikas b) hallipiimane riisikas c) kuuseriisikas d) väävelriisikas Millised järgnevatest seentest on mürgised? a) väävelheinik b) kuuse-käbikõrges c) valge heinik d) harilik metskõrges Milline järgnevatest seentest põhjustab amanitiinmürgistust? a) rõngata kärbseseen b) roheline kärbseseen c) pisarhebel d) siid-narmasnutt "Kasega seotud seened"- Kadi Kard 1. Mitu protsenti orgaanilistest jäätmetest lagundavad seened? a) 70% b) 80% c) 90% d) 95% 2

Bioloogia

48

ppt

Küünte seenhaigused - Esitlus

TALLINNA ÜLIKOOL 2008 TERJE AULIK Kutsepedagoogika Käed Küüned, küüntehaigused, nahk ­ hooldus! KÜÜNEEHITUS Küüneplaat - (unguis) Küünevall - (vallum unguis) Küüne tald ­ (lunula) Kutiikul ­ (küünenahk) Küünejuur ­ (radix unguis) Küünealumik ­ (lectulus unguis) Küünesäng Küüne vabaserv Küünevagu ­ (perionychium) Küünetriibud ­ (striae) Faalanks ehk sõrmelüli Sõrmeots Nahaalune rasv KÜÜNTE PROBLEEMID KÜÜNTE SEENHAIGUSTEST TÄPSEMALT, MIKS JA KUIDAS TEKIB SEENHAIGUS? KUIDAS SELLEST HOIDUDA, JA MIDA TEHA, KUI SEE JUBA ON! Küünte seenhaigus Dermatophytia pedum; Onychomycosis (lad.k) Mycosis of the foot, athlete's foot (ingl.k) Seletus Teatud liiki seente (dermatofüütide) poolt põhjustatud haigus, mis kahjustab nahka ja küüsi. Ülevaade Kõige levinum nahaseenhaiguse vorm üle maailma ja üks levinumaid nahahaigusi üldse. Esineb rohkem soojades ja niisketes tingim

Iluteenindus

528

doc

Keskkonnakaitse lõpueksami küsimused-vastused

KESKKONNAKAITSE JA KORRALDUS 1. loodus- ja keskkonnakaitse üldküsimused  Keskkonnakaitse: atmosfääri, maavarade, hüdrosfääri ratsionaalse kasutamise ja kaitse, jäätmete taaskasutamise või ladustamise, kaitse müra, ioniseeriva kiirguse ja elektriväljade eest. Keskkonnakaitse on looduskaitse olulisim valdkond.  Looduskaitse : looduse kaitsmist (mitmekesisuse säilitamist, looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku, taimestiku ja seenestiku liikide soodsa seisundi tagamine), kultuurilooliselt ja esteetiliselt väärtusliku looduskeskkonna või selle elementide säilitamine, loodusvarade kasutamise säästlikkusele kaasaaitamine 2. loodus- ja keskkonnakaitse mõiste  Keskkonnakaitse- rahvusvahelised, riiklikud, poliitilis-administratiivsed, ühiskondlikud ja majanduslikud abinõud inimese elukeskkonna saastamise vähendamiseks ja vältimiseks ning l

Keskkonnakaitse ja säästev...

Lisainfo

Meedia

Kommentaarid (0)