kuritarvitada liigsete käskude jagamise ning pideva kontrollimisega. Lisaks olid enamus intervjuuritavatest arusaamisel, et juhiks ei sünnita vaid selleks saadakse kogemuste ja aja jooksul. Üks intervjuuritavatest tõi välja, et juht peaks oma töötajatega säilitama sõbrasuhteid ning suhtlusel töötajatega säilitama teatud autoriteeti. Vastaja arvates oli autoriteedi säilitama vajlik selleks, et töötajad ei hakkaks juhti lahkus ära kasutama ning üks vastajatest ütles, et juht peaks üritama oma töötajate säilitama sõbrasuhteid.Teised vastajad ei puudutanud neid teemasi. Samuti tõi üks intervjuuritavatest välja, et juht peaks oma töötajaid abistama, kui ta näeb, et keegi teeb oma töös vigu. Samuti tõi üks vastajatest välja, et juht ei tohiks oma töötajatesse üleolevalt suhtuda ning pingelistes olukordades ei tohiks töötajaid alusetult süüdistada. Ning täpsustuseks juhiks saamise kohta tõi üks välja, et juht
rahvastikupüramiid. SA Innove (osaülesanne 4) Millises demograafilise ülemineku etapis asub Mali rahvastik? Õige vastus märkige X-ga. A. 1. etapp B. X2. etapp Sagedasemad eksimused: 18% vastajatest pakkus 3. etappi ja 16% C. 3. etapp pakkus 1. etappi. D. 4. etapp (osaülesanne 5) Kui suur oli loomuliku iibe kordaja (loomulik iive) Saudi-Araabias 2011. aastal? 16‰ (osaülesanne 6) Kuidas mõjutas loomulik iive Belgia rahvaarvu 2011. aastal? Vastus andis 1 punkti, kui oli nimetatud, et loomuliku iibe mõjul Belgias rahvaarv vähenes.
22 Pappel 2013 23 Allik 2008 12 6. UURIMUSTULEMUSED, ANALÜÜS Korraldasin küsimustiku Eestis elavatele eesti rahvusest noortele alates vanusest 15aastat (lisa 2). Küsimustiku eesmärgiks oli välja selgitada Eesti noorte hoiakud Eesti venelaste suhtes. Küsimustikule vastas 85 noort, kellest 69,4% olid naissoost ja 30,6% meessoost. 100% vastajatest olid eesti rahvusest. Suurem osa vastajatest olid 18aastased või vanemad (77,7%) (Joonis 1). Joonis 1. Küsimustikule vastanud noorte vanused Esimesed neli küsimust on üldistest iseloomujoontest, mida peavad õpilased headeks ning halbadeks iseloomujoonteks eestlastel ja venelastel. Vastuse variandid olid mõlematele rahvustele samad, valitud peamiste stereotüüpide järgi. Heade iseloomuomaduste vastuevariandid: töökus, vastutustundlikkus, sõbralikkus, lahkus, abivalmidus, muu. Halvad
inimkapitali investeerimise strateegiad Let Others Do It - investeerigu teised Invest the Minimum Invest with the Rest - sama palju kui teised Invest Until it Hurts - nii, et valus hakkab Invest as Long as There Is a Payoff - nii palju kui ära tasub Jack J. Phillips, 2005 põhjal 10 tööjõu tootlikkuse esmased takistused Nimetatud takistused % vastajatest (306) 1. Tootmise ebaefektiivne tehnoloogiline korraldus 68% 2. Töötajate koolituse/arenduse puudulikkus 68% 3. Kehv operatiivne planeerimine 68% 4. Kommunikatsiooni puudulikkus 51% 5. Töötajate vastupanu muudatustele 43% 6
Uurimistöö esimesel poolel selgitan mis on veganlus, kust see liikumine on alguse saanud, veganliikumise ajalugu, palju on üldse veganeid Eestis, miks inimesed pöörduvad 4 veganiteks, erinevatest veganluse liikidest ja nende erinevusest ning mida arvavad sellest maailmast arstid ja nõustajad. Uurimistöö teisel poolel kirjeldan millised olid koostatud küsimustiku tulemused. Kui palju oli vastajaid ja kui paljud noored vastajatest viljelevad vegan elustiili ning kui paljud mitte. Millised põhjused on kõige olulisemad noortele, miks vegan elusiili jälgima hakata. Kust noored üldse tänapäeval selle kohta informatsiooni saavad, samuti kuidas on mõjutanud veganlus noorte tervist ja mis mõjutaks neid tagasi pöörduma omnivooride toidule. Uuritavateks koolideks valisin Lõuna-Eesti koolid: Põlva ja Valga gümnaasiumid. Õppides ise Põlva Gümnaasiumis leidsin, et ainult ühe kooli kommuun või sihtgrupp on antud
Veel küsis Birgit, kas maiustused on kasulikud või kahjulikud. Suurem osa(49) arvasid, et need on siiski pigem kahjulikud. Nad põhjendasid seda väitega, et neis on palju suhkrut, mille liigtarvitamine on teadagi tervist kahjustav. Kasulikuks omaduseks toodi välja maiustuste energiasisaldus. Mitte keegi ei tulnud maiustuste kahjulikust mõjust hammastele. Peale selle küsis Birgit, mille järgi nad maiuse valivad. 26 vastajatest teevad seda kasulikkuse, 37 maitse järgi ja 15 arvestavad mõlemat faktorit. Viimaks pakkus uurijale huvi, kui paljud uuritavatest arvavad, et neil on maiustuse sõltuvus. Suurem osa (50) olid veendudnud, et neil seda pole. Vaid 20 inimest antud vaatlusgrupis pidasid end maiustustesõltlaseks. Kokkuvõte: On olemas looduslikud ja lisatavad suhkrud. Lisatavad on enamasti rafineeritud. Suhkrut saame igapäevaselt paljudes toitudest nt leib, maiustused ja piimatooted.
usunditega, teeks nad kõike, et näidata Eestile, kes nad tegelikult on, ja selle all ma ei mõtle kuritegude toimepanekut. Eitavalt vastas sellele küsimusele 64,6%. Sellega seoses tekib mul küsimus, miks vastas enamik vastajaid eelnevale küsimusele, et satanism ei peaks olema registreeritud? Kolmas küsimus, mille sama teema kohta esitasin, kõlas nii: ''Kas usute, et satanismi registreerimisega muutub midagi?''. Jaatavalt vastas sellele küsimusele 44,4% vastajatest. Mul on kahju, et ei teinud küsitlust, kuhu peab kommentaari jätma, kuna vastused ei klapi enam ja minu meelest on vastajad suures segaduses, kuna protsendid näitavad, et ühel hetkel vastatakse positiivselt, aga järgmisele küsimusele just kui negatiivselt Eitavalt vastas sellele küsimusele 56,5 inimest. Selle tulemuse üle on mul hea meel, kuna uurimuse käigus on mulle hakanud tunduma, et nii mina kui ka minu lähedased
SISUKORD SISUKORD............................................................................................................... 2 SISSEJUHATUS........................................................................................................ 3 1.UURIMISMEETOD................................................................................................. 4 2. HETKEOLUKORD................................................................................................. 5 2.1 Ülevaade vastajatest..................................................................................... 5 ............................................................................................................................ 5 2.2 Küsimuste analüüs........................................................................................ 6 1) Mis motiveerib Teid kõige rohkem enda tööd tegema? (Järjesta 1.-9. kohani tähtsuse järjekorras)..........................................................
V. I. Laidmäe, T. Tulva jt. (2011) poolt läbiviidud uurimuses ,,Tervis ja elukvaliteet vanemas elueas" ilmnes, et mida vanemat earühma vaadelda, seda vähem oli hea tervisehinnanguga vastajaid. Mehed hindavad oma tervist paremaks kui naised. Erinevatest tervisevaevustest uuringus esines vanemaealiste hulgas kõige sagedamini südame- ja veresoonkonnahaigusi (66%), levikult järgnesid luustiku ja lihaskonna ning sidekoehaigused. Samuti viitasid uuringu andmed, et 60% vastajatest esines unehäireid mõnikord ja veel 30% on uuritavaid, kellel esines neid tihti või pidevalt. Naised väitsid end olevat hädas unehäiretega poolteist korda sagedamini, kui mehed. Uurimuse läbiviijad rõhutavad, et unetus muremõtete ja eluraskuste tõttu võib oluliselt halvendada tervist ja elukvaliteeti, sest end tuntakse pidevalt väsinuna ja pinges, puudu jääb elutahtest, kogetakse ärritust ja ärevustundeid, ei suudeta kontsentreeruda
enesehinnanguga. Hüpotees leidis kinnitust. McAllister ja kolleegid (2002) on oma uurimuses leidnud, indiviidi hinnang õiglusele on oluliselt seotud organisatsioonipõhise enesehinnanguga. Kogetud õiglus on väljapaistev staatuse tajumise indikaator, misläbi indiviidid, kes tajuvad pidevat ebaõiglast kohtlemist, ei taju, et organisatsioon neid väärtustab. Käesoleva töö uurimustulemustest ilmneb sarnaselt, et enamus vastajatest, kes tajuvad organisatsioonilist õiglust nii hüvitiste jaotamisel kui organisatsiooniliste protsesside juures, on kõrgema enesehinnanguga. Seega indiviidid, kes tajusid oma jõupingutuste ja tasu suhet õiglasena sealjuures ka teistega võrreldes, hindavad end väärtuslikuks ning tunnustatud töötajaks. Märksa olulisem seos aga ilmnes protseduuride õigluse ja organisatsioonipõhise enesehinnangu vahel.
suundumisega ning seega oodatakse ka palganumbri kasvamist. 2013. aasta osas on pilt pisut teine ja ühtlasi on inimeste palgatõusu ootused kõrgemad kui 2012. aasta teises pooles, mis on ühtepidi ka loogiline, sest fookuses on terve aasta. Tuleva aasta osas on kõige optimistlikumad täiskoormusega töötavad inimesed. 9 Palgatõusu prognooside suurusjärgud Siinjuures tuleb aga välja tuua, et ligi 65% nii käesoleval aastal kui järgmisel aastal palgatõusu prognoosivatest vastajatest arvab, et see jääb vahemikku 1-10%. Seega väga suurde palgatõusu enamik inimesi ei usu. Teisisõnu on kohati palgatõusu näol tegemist elukalliduse tõusu ja inflatsiooni tasandamisega. Tabel 3.Palgatõusu prognoos.Allikas(CV Online). Tööturu tingimustes tehtud palgakärbetest ning pikalt samal (masu-järgsel) tasemel hoitud palkadest. Ühelt poolt avaldab palkade tõstmiseks survet juba lihtsalt inflatsioon
Hanna Seeder Töökohapõhine ülesanne – „Kliendiga suhtlemine“ 5.3 Kas kauba tundmine soodustab suhtlust kliendiga? Kauba tundmine soodustab kindlasti suhtlust klientidega, sest kui müüja teab täpselt, mida ta müüb, mida teatud küsimuste puhul soovitada või milliseid küsimusi esitada, et klientide soove teada saada, toimub progress müüja-kliendivahelises suhtluses kiiremini ja edukamalt. Enamus küsitlusele vastajatest on ülaltooduga samuti nõus. Sageli/tihti; 12% Alati; 88% Graafik 9 13 Hanna Seeder Töökohapõhine ülesanne – „Kliendiga suhtlemine“ 6 Isiksus. Isikutaju eripära ja seda mõjutavad tegurid. Positiivne minapilt.
(55%), kuid paljudel ka siiski suitsetavad (45%) (tabel 9). Tabel 9 minu vanemad ei 45% suitseta 55% minu vanemad suitsetavad Mittesuitsetajate tutvusringkonnas oli aga palju suitsetajaid. Pooled vastajatest ütlesid, et enamus nende sõpradest suitsetavad (50%), mõned ütlesid, et vähesed suitsetavad (30%), ning väga vähe inimesi vastas, et mitte keegi ei suitseta nende tutvusringkonnast (20%) (tabel 10). Tabel 10 20% enamus sõpradest suitsetab vähesed tuttavad
sattumine nõustamisse. 3. Tervisekontrolli kvaliteedi tõstmise vajadus. Aastail 2007- 2010 viidi Tallinna Tehnikakõrgkoolis, Reisijateveo Koolitus OÜ-s ja Roolikool OÜ-s bussi- ja veoautojuhtide täiendkoolituse raames läbi küsitlus 30 tervisekontrolli kestuse ja sisu selgitamiseks. Kokku vastas küsimustele enam kui 880 isikut. Küsimuste vastustest selgus, et: - Vastajatest 72% kulutas (kolmest eriarstist koosnevas) arstlikus komisjonis sõidukijuhi tervise kontrollimisele vähem kui 30 min, 20% kulutas protseduurideks 30-60 min ning 8% kulutas protseduuridele enam kui ühe tunni. - 12% vastajatest olid professionaalsed juhid, kes läbisid tervisekontrolli perearsti juures, kuigi oleksid pidanud läbima selle meditsiinilises komisjonis. - 2% vastajatest kontrolliti nägemisvälja ulatust, kehtestatud Vabariigi
aastast kanget alkoholi. 6. Milliseid terviseprobleeme võib alkohol tekitada? Väga suur hulk teismeliste seas ei tea, mis terviseprobleeme võib alkohol tekitada. Põhjuseks võib olla teadmatus alkoholi tarbimise tagajärgedest. Paljud vastasid maksakahjustused, sest maks on esimene, mis saab alkoholi tarbimine tagajärjel kahjustada. Samuti on alkohol kogu organismile halb, sest antud jook on siiski mürk meie kehale. 7. Mis on alkoholism? Enamik vastajatest ütles, et alkoholism on sõltuvus, mis tähendab, et alkoholi sõltuvuses olevad inimesed ei suuda veeta mitte ühtegi päeva, ilma, et nad ei tarbiks alkoholi. Paljud ei tea, mis on alkoholism, sest alkoholist räägitakse teismelistele üldiselt, mitte spetsiifiliselt mõistete kaudu. Kindlasti nad teavad alkoholismi termini sisu, kuid nad ei tea selle kirjelduse üldist mõistet ehk alkoholismi. 2.2 Lapsevanemad Kokku osalejaid 19. Keskmine vanus: 35.6 aastat 1. Kas teie kodus on alkoholi
nende arvamused) klientide spetsifikatsioon, kirjeldus (geograafiliselt, demograafiliselt, käitumuslikult), klientide vajadused Oli läbi viidud intervjuu viie inimestega. Intervjueerimise eesmärgiks oli teada saada, kas inimeste jaoks TTÜ kohvikute järjekorrad on probleemiks, kas nad üldse teavad, mis on NFC tehnoloogia ja mis nad sellest arvavad. Ankeedi vastamisel osales 87 inimest ning küsimused olid sarnased intervjuu küsimustega. Enamus vastajatest külastavad TTÜ kohvikut praktiliselt iga päev kas lõuna või kohvi pausi ajal. Vaatamatu sellele, et keskmine ooteaeg kohvikus on päris suur ehk rohkem kui 10 minutit, lõunast tavaliselt ei loobu. Kuid, kui klient soovib osta ainult jooki, batooni vms peale lõunat, siis aksepteeritav ooteaeg on kuni 2 minutit, muidu ostust loobutakse. Teine aspekt, mis oli uuritud, on tudengite informeeritus NFC tehnoloogiast, mida me soovime maksmiseks kasutada
5 tuua, mis loob ettevõtetel võimalust tööjõukulusid kokku tõmmata. (Nestor, M., Nurmela, K. 2013, 52) Eesti töötukassa tegi uuringu, kus küsitleti üle tuhande ettevõtte juhatajat ning küsiti, miks nad on välistööjõust huvitatud. Uuringu tulemused (joonis 1) näitasid, et peamiseks põhjuseks, miks Eesti tööandjad on välistööjõust huvitatud, on tööjõupuudus konkreetses regioonis (61%). 35% vastajatest mainis põhjuseks meie töötajate vähest kvalifikatsiooni mõne spetsiifilise töö või teenuse puhul ning osa tööandjaid peavad Eesti tööjõudu liiga kalliks (15%). Muu põhjuste osas toodi ka välja, et vajatakse kohalikke müügiesindajaid teistesse riikidesse, soovitakse saada rahvusvahelist kogemust ja eestlane ei taha tööd teha. (Välistööjõu …2011) Miks Teie ettevõtte on välistööjõust huvitatud?
30-st tallist vastas 13 hobusekasvatajat. Joonis 5. Veebipõhine küsitluste koostamise keskkond Connect.ee. Tulemusi analüüsiti programmis Microsoft Excel. 12 3.2. Tulemuste analüüs Vastustest küsimustiku (lisa) küsimustele selgusid järgmised tulemused. „Kas teie tallis on trakeeni tõugu hobuseid?“ – 13-st vastajast vastas jaatavalt 12 ja eitavalt 1. See näitab, et valdaval enamusel vastajatest on trakeenide kasvatamise kogemus ja nad tunnevad seda tõugu. „Kui „jah“ siis kui palju umbes?“ – suurem osa (77 %) vastas, et alla 5, 5-20 trakeeni oli 23% vastanud tallidest ja üle 20 mitte üheski. „Milleks te neid põhiliselt kasutate?“ – vastuste põhjal sai teada, et põhiliselt kasutatakse trakeene nii takistus- kui ka koolisõiduks, aga ka lihtsalt trennihobuseks (joonis 6). Millekstrakeene põhiliseltkasutatakse?
mittetarbijaid. Kahjuks ei küsimustikus küsimust, kus oleks palutud õpilastel selgitada, mida nad energiajookide kahjulikkusest teavad. Antud töö põhjal võib öelda, et ka seda oleks põhjust uurida, sest jookide tarbijaid on palju ja ehkki õpilased väidavad, et on kursis energiajookide kahjulikkusega, tarbivad neid ikka. Küsimusele ''Miks tarbid ja kui vanalt hakkasid tarbima energiajooke? (Kui ei tarbi, siis kirjuta, miks?)'' vastati erinevalt. Sellele küsimusele vastajatest 20 õpilast 43-st alustasid tarbimist põhiliselt 10-13 aastasena. Üks 12 .aastane õpilane vastas, et tema hakkas energiajooke tarbima 5-6.aastaselt, mis tundub väga ebareaalne, aga samas tekitab küsimuse, et kas selle õpilase vanemad ei tea, et energiajoogid on kahjulikud või liigitavad energiajooke limonaadi alla. Üks õpilane vastas, et hakkas energiajooke siis tarbima, kui Dynamit välja tuli. Õpilased vastasid, et nad tarbivad energiajooke sel põhjusel, et energiat saada
esitatud materjalile. Teadusliku ebaaususe ulatus Kuigi teaduslikku ebaausust peetakse küllaltki haruldaseks nähtuseks on eelpooltoodud näidetest näha, et skandaale siiski esineb. Seega tekib küsimus, kas avalikkuse ette tulnud juhtumid on kõigest ,,jäämäe tipp". Pettuste ja ebaaususe ulatust püüti hinnata Briti ajakirja New Scientist tellijate hulgas anonüümsete küsimustike abil selgus, et ligi 92% vastajatest oli teadlik tahtlikest pettustest oma eriala siseselt. Teises, Mahoney ja Kimperi poolne, uuringus, mis viidi läbi nelja eriala (füüsika, bioloogia, psühholoogia ja sotsioloogia) esindajate põhjal, selgus, et 42% osalejatest teadis vähemalt ühte andmete väljamõtlemise juhtumit oma erialal ja ligi 50% vähemalt üht andmete peitmise juhtumit. Samas ei saa nende kahe uuringu tulemusi metoodika tõttu üldistada. 1993
Joonis 10. Efektiivsed dieedid Paljud arvavad, et peab piirata ennast toidust, süüa vähem magusad ja rohkem kasuliku toitu Joonis 11. Tagajärjed 15 (juurviljad ja puuviljad). Mõned arvavad, et kõige efektiivsem dieet on tatra, keefiri , valgu ja joogidieet. 8. küsimusele vastates enamus vastajatest on saavutanud tahetud tulemuse (Joon. 11), kaalust alla võtnud. Suurel osal dieedil istujatest midagi ei muutunud, nad kas ei lähtunud rangelt dieedist ja ei kannatanud välja. Enamus küsitlejatest vastasid, et kaal pärast dieeti on tulnud tagasi, osaliselt kui ka täielikult (Joon. 12). Sellised muutused organismis võivad tuua tõsiseid tervise häired
· virtuaalne organisatsioon; · ajutine personal; · teadmistega töötajate valitsemine; · õppimine arvuti vahendusel ja elektrooniline tulemuste hindamine; · töötajate erinevuste kasv; · vananev töötajaskond; · personali liikuvuse suurenemine. Ameerika Juhtide Assotsiatsioon viis läbi uuringu, küsides juhtidelt, mida nad ootavad alluvatelt, et saavutada 21. sajandil organisatsioonide ees seisvaid eesmärke. Uuringu tulemused näitasid, et 53% vastajatest pani esikohale töötajate avatuse uuendustele ja võime uuendustega kohaneda, järgmisena märgiti meeskonnatöö tõhustamist ja töötajate võimet näha terviklikku pilti. Sellega seoses leitakse, et 21. sajand seab ka juhile nõude omandada administratiivsed, sotsiaalsed ja meeskonnatöö oskused ning enesearendamise oskused (Kreitner, 1998). Üha laiemalt levib arusaam, et juhtimine algab enesejuhtimisest ja alles seejärel saab juhtida teisi
kujul, et paremat ülevaadet luua. 40-st vastajast üheksa vastasid, et nad ei tea e-raamatutest ja väljaannetest eriti midagi, 19 olid nendest kuulnud, kui täpsemad teadmised selles vallas puudusid ning 12 inimest teadsid, et need on digitaalsed väljaanded. Mõnda e-raamatut on lugenud 12 inimest ehk 30% vastanuist. 2010. aasta suvel tegi The Time oma internetilehekülje tasuliseks. Küsisin, kas see on tulevik. Täpselt pool vastajatest ei usu, et see väga poolehoidu võidab; 13 usub, et see juhtub ka teiste ajalehtedega, kuid mitte lähitulevikus ning vaid 3 arvas, et paari aasta pärast paberlehti enam ei eksisteerigi. 4 vastajat võtsid vaevaks kirjutada oma täpse arvamuse selle kohta, kuigi kõik need vastused sobinuks põhimõttelt variandi ''kindlasti juhtub see ka teiste ajalehtedega, kuid mitte lähitulevikus'' alla. Küsimusele, kas e-lugeritele on turgu, vastas ''Jah'' 14 inimest, ''ei'' 2 inimest ja 5 leidis, et
Loomulikult on oluline, keda peetakse Eesti-gruppi kuuluvaks. Eestis elavad eestlased piiritlevad meie-gruppi reeglina kitsalt etnilisel alusel, jättes sellest välja nii Eesti kodanikest venelased kui välismaal elavad Eesti päritolu inimesed. Eeltoodud stereotüüpide uuringu järgi on eestlased endi arvates ausad, kohusetundlikud, tasakaalukad ja arukad, aga ka vihapidavad, egoistlikud, üleolevad ja iroonilised (need on omadused, mida enam kui 50% vastajatest pidasid iseloomulikeks). Venelasi seevastu peetakse rõõmsameelseteks, sõbralikeks, abivalmiteks ja osavõtlikeks. Ehk siis see, mis on iseloomulik tüüpilisele eestlasele, pole iseloomulik tüüpilisele venelasele ja vastupidi. Võrreldes kõigi teiste uuritud rahvustega, kelle kohta vastajatelt arvamust küsiti, on eestlased endi suhtes kõige kriitilisemad. Nii võib ka enesekriitilisust lugeda eestlastele iseloomulikuks jooneks. 3.3 Eestlased teiste pilgu läbi
Joonis 11. Palk uuel töökohal võrreldes palgaga eelmisel töökohal, vastajate hinnangutes (Juga, PARE, 2007) 29% vastajatest vastas, et uuel töökohal jäi palk samaks, 28% vastajad ütlesid suisa, et uuel töökohal nende palk vähenes ja vaid 43% vastajatest ütles, et uuel töökohal saavad nad rohkem palka kui eelmisel töökohal. Mida märkate ülaltoodud joonistel oleva info kõrvutamisel ja analüüsimisel? Veel mõned üldistused ja järeldused uuringust Otsus vahetada töökohta toetub pigem tajutud võimalustele väljaspool oma organisatsiooni kui teravatele sisestele põhjustele
-2000. aastate Eesti ühiskonnas. Ajaperioodil, kui nõukogude ideoloogia oli jäänud selja taha, kuid midagi uut aga polnud veel üles ehitatud. Noored on kõige aktiivsem internetivõrgu kasutajad, tihti omavad nad sõpru välismaalt, mõned saanud võimaluse palju reisida ja välismaal töötada. Kultuuridevaheline kommunikatsioon, samuti eeskujud mõjutavad nende maailmakäsitust. Pealegi erineb laste ilmavaade eriti tänapäeval oma vanemate omast, ajad muutuvad kiiresti. Paljud vastajatest ei olnud veel lähedaste surmaga kokku puutunud, kuid neilgi tuleb kunagi matta oma vanemad. 4 1. Surm kui bioloogiline ja filosoofiline kategooria Surm on elu paratamatu ja kõige salapärasem osa, mida vaatamata sajandite jooksul kogutud teadmistele, pole inimene lahendada suutnud. Surma mõistet võib käsitleda erinevatest lähtekohtadest
Selle kohaselt langeb aasta jooksul inimkaubanduse ohvriks umbes 500 Eestist pärit naist ja tütarlast (Uusmaa, Uusen 2002). 158-st 2002. aastal küsitletud prostitutsiooni kaasatud naisest ja tütarlapsest, kes kasutasid anketeerimise läbi viinud MTÜ teenuseid, olid 31% olnud seotud ka seksitööstusega välismaal (Kalikov 2003b). RMO poolt 2001. aastal korraldatud avaliku arvamuse küsitluse andmetel teadis ligi kümnendik vastajatest oma tuttavaid puudutanud inimkaubanduse juhtumeid (IOM 2002). Vaatamata asjaolule, et alaealiste proportsioon väljapoole Eestit kaubitsetute hulgas on teadmata, ei leidnud 7 ükski intervjueeritud ekspertidest, et alaealiste kaubitsemist seksuaalse ekspluateerimise eesmärgil ei peaks nägema probleemina.
hakkama. 11 Küsimusele, kus ollakse ingliskeelseid sõnu/väljendeid nn ,,üles korjanud", oli mitu valikvastust ning sai ka lisada endapoolseid kommentaare (joonis 5). Kõige populaarsemaks vastuseks oli see, et õpilased õpivad uusi väljendeid ning sõnu enamjaolt siiski internetist. Kuigi palju uusi väljendeid tuleb internetist, siis õpitakse neid ka sõpradelt, mida vastati 60 korral 78st korrast. Umbes pooled vastajatest omandavad erinevaid sõnu ja väljendeid televiisorist või tunnist. Eraldi toodi ka välja erinevaid kohti, kus on õpitud erinevaid väljendeid, milleks olid: raamatud, mängud, erinevad interneti leheküljed, filmid jne. Joonis 5. Ingliskeelsete sõnade õppimine. Järgnevas küsimuses enamkasutatavate ingliskeelsetest sõnade/väljendite kohta toodi välja 33 erinevat näidet (joonis 6), peale selle said vastajad ise kirjutada erinevaid sõnu, mida kasutatakse.
Kui tekib kahtlus, et intervjueeritav ei taha vastata võib esitada sondküsimusi. Õhutab vastajat vastuseid arendama. 7. Mis on filterküsimused? Miks neid kasutatakse? Filterküsimustega filtreerime välja, kes on pädevad ja oodatud vastama. Probleem on selles, et on palju kaasahõljujaid, kes samuti muudkui midagi arvavad, seega saab filtriga mõned välja heita. Kasutatakse siis, kui mingid küsimused puudutavad ainult osa vastajatest. Nt, kui vastasid sellele küsimusele jah, siis vasta edasi, kui vastad ei, siis jäta järgmised 5 küsimust vahele. 8. Lahtised küsimused. Tugevused: vastaja saab vastata oma sõnadega; vastaja ilmutab oma teadmisi antud teemal; selguvad vastaja tähtsamad mõtted; välditakse küsitavusi, mida tekitab vastamise vorm; Võimaldab hinnata motivatsiooni ja vastaja taustaoletusi; on vältimatu etapp valikvastuste väljatöötamisel; aitavad tõlgendada vastuolulisi
jahimeeste jahiõiguse realiseerimist ja on sellisena otstarbekas, arvestades püsivat vajadust mõnede jahiulukite arvukust ohjata. Samuti on osa maaomanikest kindlad, et konfliktsituatsioone jääks vähemaks, kui neil oleks võimalus ise ka jahipidamisega tegeleda. (Lump 2008) 2008 läbiviidud uuringust konfliktide esinemise sageduse kohta jahindusorganisatsiooni liikmete ja maaomanike vahel selgus, et konfliktseid situatsioone esineb väga harva, 60%-l vastanutest ja kolmandikul (31 %) vastajatest vahetevahel. Konfliktsituatsioone ei esine 7%-l ning vaid 2%-l esineb konfliktsituatsioone sageli (joonis 1). (Lump 2008) Joonis 1. Konfliktide esinemise sagedus jahindusorganisatsiooni liikmete ja maaomanike vahel. Allikas: Lump, H. 2008. Maaomanike seisukohad ulukite küttimise kohalt jagunevad kaheks: ühed ei luba oma maal üldse küttida ja teised nõuavad, et küttida tuleks rohkem, kuna ulukid põhjustavad neile majanduslikku kahju
olulisemaks muutus sõltumatus teistest ning ise oma tegevuste üle otsustamine. Enne ja pärast õppeaastat ei toimunud õpilaste väärtustest erilisi muutusi. Toimusid mõningased ümberhindamised väärtuste enesemääratlemine, turvalisus, kõikehõlmavus ja saavutus puhul, kuid väärtuste hierarhilises struktuuris sellest hoolimata suuri muutusi ei toimunud. Saale Kaubi uurimistöö: VAHETUSAASTA MÕJU EDASISELE TÖÖ- JA ELUKÄIGULE Tulemustest selgus, et peaaegu pooltel vastajatest (40 %) toimus tänu vahetusaastale muutusi õpingute- ja töövalikutes. Seda eelkõige tänu omandatud uuele keelele, vahetusriigis tekkinud sidemetele ja vahetusperekonnale. 65,7 % vastajatest tõdesid, et vahetusaasta mõjutusel tekkis neil mõni uus huvi, hobi või elukutse eelistus. Rahvusvahelises plaanis on tööelus vahetusaasta abiks olnud 31% vastajatest, kuna soovitud töö saadi just seoses vahetusaastaga (tänu kontaktidele või tööturul kõrgelt hinnatud väliskogemusele)
toitumishäiret nagu anoreksia. Samas on vaja tegeleda spordiga, et noore inimese keha areneks füüsiliselt, siis arenevad eluliselt tähtsad organid nagu kopsud ja süda. Kopsude ja südamelihaste tegevus paraneb, mis pikendab eluiga. Spordiga tegeletakse küllaltki aktiivselt Paide Ühisgümnaasiumi vanemas astmes. Seda oli näha vastajate küsitluslehtedelt. Paide Ühisgümnaasiumi vanemas astmes (10-12 klass) tegeleb lausa 67% vastajatest spordiga, kuigi arvasin, et spordiga tegelejate protsent tuleb väiksem. Vaba aega kulutatakse just spordile, kuna vastajatele meeldivad alad, mis neile meeldivad ning see spordiala, millega tegeletakse annab hea füüsilise koormuse. Tegeletakse kokku ligi viieteistkümne alaga, mis on veidi üllatav, sest tegu pole ikkagi väga suure linnaga. Sellest saab järeldada, et spordiehitisi on piisavalt, et tegutseda spordiga Paide linnas
JÄRVA JAANI GÜMNAASIUM Raul Maasik Mürkgaaside kokkupuuted inimestega Uurimistöö Juhendaja:Anu Mägi õpetaja Järva Jaani 2015 SISUKORD SISSEJUHATUS..................................................................................................................................3 1.1.Masinate heitgaasid................................................................................................................4 1.2.Heitgaaside reaalne mõju inimestele:.....................................................................................7 1.3.Kodukeemia gaasid................................................................................................................8 1.4.Militaarsed mürkgaasid...............................................................................
Hugo Treffneri Gümnaasium Virve Kass Kaheksakanna kui populaarse ornamendi tähendus Eestis läbi aegade uurimistöö Juhendaja: Aare Ristikivi Tartu 2010 Sisukord Sissejuhatus ........................................................................................................................... 3 1.Rahvamustrid ...................................................................................................................... 4 1.1.Käsitöö ja rahvamustrid vanasti ................................................................................... 4 1.2.Käsitöö ja rahvamustrid tänapäeval .............................................................................. 5 1.Kaheksakand ..................................................................................
18 Järeldus Kõige levinumaks küberkiusamise viisiks on saladuste ja kuulujuttude levitamine. Tervest oma uuringust sain teada, et umbes veerandit küsitletutest on kunagi küberkiusatud ja kui võrdluseks võtta Karin Naruskovi uuringut, kus ta küsis kolmelt Tartu koolilt küberkiusamise kohta siis ei ole meie probleem veel nii suur aga täiesti arvestatav. Tartu koolides oli ohvrite protsent 37 kõigist vastajatest, aga meie enda koolist selgus, et 24% kõigist vastanutest on oma elu jooksul küberkiusatud. Soolisest jaotusest sain teada, et Rapla Ühisgümnaasiumis on tüdrukutest küberkiusu ohvreid 20% siis Tartu koolides oli kõikidest naissoost vastanute seas 59% ohvreid. Meie kooli poisse, kes on sattunud küberkiusu küüsi on 28% poistest. Tartu koolides aga 41%. Selle järgi tundub, et seal on küberkiusamise probleem palju tõsisem. Ka kiusajaid oli meie koolis vähem kui Tartus
(Vt. Tabel nr. 11) Naistel, keda on 7 vägistatud peaks 43 vastanu arvates abort tasuta olema, 1 tüdruk oli vastu, kuna vägistamist ei saa tõestada ja igaüks ütleks, et teda vägistati, et tasuta abort saada. (Vt. Tabel nr.12) Gümnaasiumi osas õppivad poisid vastasid küsimusele, et mis on abort erinevalt. Kõige rohkem, ehk pooled vastajatest arvasid, et see on raseduse katkestamine. Järgmisena, 10% arvati, et see on tapmine. Vähem inimesi, 7,5% vastasid, et abort on raseduse meditsiiniline peatamine. Võrdselt 5% arvati, et sündimata lapsest loobumine ja raseduse katkestamine ning loote hävitamine. Järgmisena 2,5% öeldi võrdselt samuti kolm vastust, et abort on loote eemaldamine emakast, nurisünnitus, kesta embrüa ära lõikamine. ( Vt. Tabel nr. 20)
või kaotatud summad, kaua nad on hasartmänge mänginud, mis põhjusel mängitakse ja kas oldakse teadlik, mis asi on sõltuvus. 5.1 Küsitluse tulemused 1.Kas olete hasartmänge mänginud? Joonis 1. Hasartmängude mängimine. Esimese küsimuse koostasin selle kohta, kas mängitakse hasartmänge. 71 vastanu hulgast oli hasartmänge mänginud 64 inimest, mitte kordagi aga 6 inimest. Hasartmänge mänginute protsendiline osakaal on 91%. Seega enamus vastajatest on hasartmänge mänginud. 2.Milliseid hasartmänge oled mänginud? Joonis 2. Hasartmängude populaarsus gümnaasiumi õpilase hulgas. See küsimus koosnes seitsmest vastusevariandist ja pidi märgistama kõik, mida mänginud oled või siis, et pole mänginud hasartmänge. Kõige populaarsemaks hasartmänguks osutus loto, mida oli mänginud vastanute seas 51 inimest. Populaarsuselt teiseks jäi hasartmäng Pokker, mida olid mänginud 44 inimest.
6,1% vastanutest on vägivalda kogenud 3-4 kohas. Need vastajad on tõenäoliselt olnud teiste hulgas eriti tõrjutud. Emotsionaalset vägivalda on küsitletutest kogenud 2/3, mis lubab teha järelduse, et emotsionaalne vägivald on lastekodudes, sarnaselt kogu ühiskonnas, üsna laialt levinud. Selgus, et kõige enam on kogetud alandamist (77,3%) ja sõimamist (55,7%). Kõiki väljapakutud emotsionaalse vägivalla viise on tunda saanud 16,9% vastajatest, mis võimaldab järeldada, et need lapsed on teiste seas enam tõrjutud kui teised. Emotsionaalse vägivalla teostaja on olnud küsitluse põhjal peaaegu võrdse sagedusega laps (43,6%) kui täiskasvanu (41,0%). Üheaegselt nii teise lapse kui täiskasvanu poolt on emotsionaalset vägivalda kogenud 20,0% lastest. Lastekodulaps kogeb emotsionaalset vägivalda eelkõige just lastekodus (57,7%) vastanutest. Koolis on kogenud 30,8%;
Joonis 2. Postituse mõju Video koostamisel tõstatasin küsimuse, kas inimesed üldse pööravad tähelepanu postitustele sotsiaalmeedias, kus palutakse abi. Küsimusele vastamine toimus ajavahemikus 18.10.2016 - 28.10.2016. Küsimusele "Kas te üldse pöörate tähelepanu postitustele, milles soovitakse abi?" vastati sotsiaalportaalis Facebook. Küsimusele vastas kokku 96 inimest. Kõige rohkem vastajaid oli 17-21 aastaste hulgas, kes moodustasid 54,7% kõikidest vastajatest. Kõige vähem vastajaid oli 13-16 aastaste hulgas, kõigest 8 inimest. Küsimusele oli võimalik vastata privaatsõnumina, postitust kommenteerides või edasi jagamise infoks pannes. Tõstatatud küsimusele vastas 66% inimestest, et pööravad alati tähelepanu erinevatele postitustele, 34% ei pööra (Joonis 3). 16 Joonis 3. Kas te üldse pöörate tähelepanu postitustele, milles soovitakse abi?
Ühe vastusevariandiga küsimus Mitme vastusevariandiga küsimus Avatud vastusega (teksti) küsimus, mille vastused eeldatavalt erinevad üksteisest väga palju N: email Põhimõisted: Andmeteisendused, andmete ümberkodeerimine, harjutused Tunnusetüübid, andmete esitamine, andmete esitamine tekstina Andmete esitamine tabelitena, sagedustabel, Harjutused, andmete jagamine osadeks, Sagedustabel, risttabel, Koonstabel, harjutused, üldine ülevaade vastajatest Andmete graafiline esitamine, histogramm (peab olema numbriline, tunnusel peab olema piisavalt palju erinevaod väärtusi, Ei sobi: bvanus 19, 29 jne) Histogrammi kujundamine Histogrammi sisu Üldised võimalused graafikute redigeerimisel, graafiku suuruse muutmine, diagrammide kopeerimine Sektordiagramm- tunnus peab olema kvalitatiivne või järjestus või numbriline, millel on vähe erinevaid väärtusi (ei sobi: sissetulek, keskmine hinne, kui on palju erinevaid vastuse varaiante)
teemapargis pakutav toit oleks kohapeal kasvatatud?" (vt joonis 2.2.5.) 40 50.0% 40.0% 6.7% Joonis 2.2.5. Arvamus selle kohta, et kogu teemapargis pakutav toit on kohapeal kasvatatud (autori koostatud). Huvi idee vastu oli suur ja küsimus sai positiivset vastukaja. Üks vastajatest kommenteeris küsimust nii: ,,Hea idee, siin saaks ka külastajaid ära kasutada. Näiteks siit-sealt (teemapargi haldaja kontrollitult muidugi) saaks külastaja ise rohida, kasta. Täislinnakatele, usun, tõeline eksootika." Kuigi vastuseks sai määrata ka ,,pigem ei meeldiks" ja ,,üldse ei meeldiks", ei tulnud ühtegi negatiivset vastust. Nii suur huvi on piisav põhjus teemaga edasi tegelemiseks ja tasuvusanalüüsi teostamiseks.
ei kasva lõpmatult, nagu inimese pikkuski. Seepärast viib täiskasvanute IQ arvutamine mõttetuseni, näiteks 48- aastane inimene, kes lahendab 16-aastase ülesanded, teenib tegelikkusele mittevastava madala IQ = 33 (16/48×100). Täiskasvanute IQ määramiseks on välja töötatud täiustatud variante. Näiteks protsendi järk [?] (percemtile rank) näitab isiku suhet omaealiste võrdlusgrupiga, kelle tulemus jääb tema omast madalamale. Kui pooled vastajatest said kellestki kehvema tulemuse, siis on selle isiku protsendi järk 50. Lk. 592 Täiskasvanute intelligentsuse määramine. Binet testid olid määratud esialgselt lastele, kuid oli vajadus määrata ka täiskasvanute intelligentsust. Selleks töötati välja standardtest täiskasvanute jaoks Wechsler Adult Intelligent Scale (1958). See test on jaotatud kaheks sõnaliseks ja tegevuslikuks osaks. Sõnaline osa sisaldab küsimusi üldise informeerituse, mõistmise ja aritmeetika kohta
koostööjaamu. Viisteist vastajat tahavad rohkem teada saada bioenergiast kui taastuvenergia ressursist. Üheksa inimest tunnevad huvi tuuleenergia vastu ning 3 küsitluses osalejat tahavad infot hüdroenergia kohta. 18 Joonis 6. Taastuvenergia ressursid, mille kohta tahetakse infot Kas Teie arvates on taastuvenergia osakaal Eesti energiamajanduses: piisav, vähene või ei oska öelda? 62,96% vastajatest arvas, et taastuvenergia osakaal on vähene. 29,63% olid arvamusel, et Eestis on taastuvenergia osakaal piisav, 2 vastajat ehk 7,41% ei osanud öelda, milline on taastuvenergia osakaal Eesti energiamajanduses. 3.2. Küsitluse kokkuvõte Küsitlusest selgus, et eestlaste teadlikkus taastuvenergia kohta on kõrge. Autor arvab, et teadlikkust on tõstnud probleemi suur meediakajastus. Inimesed oskasid nimetada erinevaid taastuvenergia ressursse. Paljudel on huvi tulevikus
Hinnang illegaalsete uimastite kättesaadavusele ning nende mõjule. Illegaalsetest uimastest tunduvad vastajatele kõige kättesaadavamad olema inhalandid - liimid, värvid jm. keemilised ained (18% õpilastest usub, et neid on "väga" või "küllaltki kerge" hankida). Neid, kes märgivad, et marihuaanat või hasisit on kerge hankida, on peaaegu sama palju kui neid, kes on neid ka tegelikult proovinud (7-8%). Ülejäänud illegaalsete uimastite puhul uskus neid kergelt kätte saavat ainult 2-4 vastajatest. Poiste ja tüdrukute võrdlus näitas, et poisid, kes on ise illegaalsete uimastite sagedasemad kasutajad, usuvad tüdrukutest sagedamini ka nende ainete kättesaadavusse. Illegaalsete uimastite proovimisel ohtu ei tunneta. Üle poolte küsitletutest arvasid, et "uimasti 1-2 korda proovimises pole riski tervisele". Kõige rohkem nähti oma tervisega riskeerimist marihuaana/hasisi proovimise puhul ("suurt riski" nende 1-2 korda proovimises nägi 44% respondentidest)
keeleoskus "täiesti ebapiisav"). Kõige kindlamalt tunnevad end pensionärid. 56% üle 60-aastastest peab oma eesti keele oskust piisavaks, et Eestis elada. Kõige kriitilisemad enesehinnangud on 30-39-aastaste vanuserühmas (68 %-l ebapiisav ja 30 %-l piisav eesti keele oskus. Sama poolest paistab silma ka kõige noorem küsitluses hõlmatud vanuserühm, 15-19-aastased noored. Viimastest peab oma eesti keele oskust ebapiisavaks 62% ja piisavaks 38% vastajatest. (Ivi Proos 2002) Vaatades uurimusi, mis on tehtud Eesti elanike seas, võib kahetsusega ütelda, et väga palju inimesi teavad eesti keelt halvasti ja kurb on ka see, et nad ei kavatsegi seda õppida, kuigi elavad Eestis. 2. EESTI KEEL VÄLISMAAL 2.1. Eesti keel Brasiilias Tänapäeval paljud inimesed arvavad, et eesti keelt räägitakse ainult Eestis ja välismaal üldse seda ei kasutatakse. Kuigi see pole just nii. Eesti keelt räägib
oma täiskasvanud lapsi. Kümme aastat hiljem on abisaajate hulk kasvanud 53%-le ja oma täiskasvanud lapsi abistab lastehoiul või majapidamistöödes 39% inimestest. Seega on põlvkondadevaheline toetus suurenenud. Ühelt poolt võib öelda, et põlvkondadevahelised sidemed on tugevnenud, kuid teisalt võib see peegeldada sotsiaalteenuste ebapiisavust, mis on tinginud mitteformaalse abi suurenemise. Näiteks on vanavanemate osa lapse hoidmisel suhteliselt suur: 2004. aastal tõi üks kolmandik vastajatest esile, et last hoiab peamiselt vanavanem ning ühe neljandiku puhul oli üks vanem ise kodune (ESS 2004). Kuigi viimasel ajal on lasteaiakohtade kättesaadavus paranenud, võib siiski arvata, et vanavanemad on oluline ressurss pereelu igapäevases korralduses. Siiski, teiste Euroopa riikidega võrreldes on Eesti elanike ootused perekonnapoolsele toetusele madalamad, sarnanedes Taanile, Prantsusmaale ja Soomele (Olagnero jt 2008).
· kõrge kuutasuga trennist; · massaazh; · muudan toidu ostukorvi; · perioodika; · soraarium/juuksur; · suitsud; · söök. Antud vastuste hulgas polnud midagi üllatavat. Rasketel aegadel paraku tulebki loobuda eelkõige meelelahutusest, väljas söömisest, reisimisest jne, sest need pole elus kõige olulisemad asjad. Kes eelnevalt pole oluliselt kulutanudki meelelahutusele, reisimisele, iluteenustele jne, need peavad säästma toidukaupade arvelt. Pea pooled vastajatest (11) on vahetanud teenusepakkujat odavama hinna pärast ja 2 inimest teeksid seda, kui sissetulek peaks muutuma. Bränditooteid ei kasuta 4 inimest, samas 15 inimest ei jälgi brände teadlikult ega osanud seetõttu vastata, kas on vahetanud oma lemmikbrändi odavama vastu või siis täielikult loobunud bränditoodetest. 5 vastajat pole vahetanud oma lemmikbrändi mõne teise vastu. 4.3.Majanduslanguse aja kallimad ostud ja nende rahastamine
ja 10. klasside Haabersti Vene Gümnaasiumi õpilased ja õpetajad. Küsitlusleht oli koostatud autori poolt iseseisvalt seoses töö eesmärgiga. Küsitlus koosnes 6-st küsimustest. Kõik andmed olid tagasi antud, kogutud ja analüüsitud. 4.2 Küsitluse analüüs Uurimuses osalesid Haabersti Vene Gümnaasiumi 6- 8- ja 10. Klassid ja kooliõpetajad. Küsimustiku järgi vastasid Haabersti Vene Gümnaasiumi 60 õpilast 6-st 8-st ja 10-st klassist ja 20 õpetajad. Enamasti õpilaste vastajatest olid tüdrukud ja analüüsi järgi tuli välja, et mõlemadest koolidest vastasid küsimustikule 33 tüdrukud ja 27 poissi, kõik õpetajad on naised. Joonis 1. Teosed,mis on tuntuvad 6. klassi õpilastele. Mina arvan, et kõik 6. klassi õpilased on tuttavad Mozarti loominguga hästi.Kõige kuulsam Mozarti töö selle eaka rühma hulgas on `Rekviem`, aga kõige tundumatu on `Väike öö serenaad`
Antsla Gümnaasium -..............................- 11.B VIIMASE KÜMNE AASTA RAHVASTIKU MUUTUSED KARULA RAHVUSPARGIS Uurimistöö Juhendaja: õpetaja ............................ Antsla 2013 Sisukord SISSEJUHATUS.........................................................................................................................3 1. KARULA RAHVUSPARK....................................................................................................5 1.1 Ajalugu ja asukoht............................................................................................................5 1.2 Eesmärk..............................................................................................................................
Kuna oli tehtud järeldus, et operatiivkaarte ei koostata kõikide objektide kohta autor otsustas alustada sellest, kes peaks operatiivkaarte kontrollima ja kooskõlastama. Uuringu tulemusel selgus, et enamus I sihtgrupist arvas, et operatiivkaarte peavad kontrollima operatiivkorrapidajad (55,32%) ja reageerimisbüroo spetsialistid (31,91%). Mõned vastajad pakkusid, et operatiivkaarti peab kontrollima ja kooskõlastama päästepiirkonna juhataja. II sihtgrupi enamus vastajatest eelistasid reageerimisbüroo spetsialiste (64,29%) ja operatiivkorrapidajaid (28,57%). Autor teeb järelduse, et operatiivkorrapidaja ja reageerimisbüroo spetsialist peaks oma ülesannetes kontrollima ja kooskõlastama ka operatiivkaarte. Lisaks sellele, küsitlusega uuriti võimaliku intervalli, mille jooksul koostatakse operatiivkaart. Küsimustikust selgus, et enamus vastanutest arvavad, et operatiivkaarti on vaja koostada üks
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
