o Harva o Mitte kunagi o ........ 12)Kas võtad isiklikud mured tööle kaasa? o Alati o Sageli o Mõnikord o Harva o Mitte kunagi o ........ Tänan sind vastamast! 7 Küsitlusele vastas 25 inimest. Küsimusi kokku on 12. 8 3. ANALÜÜS 3.1 Kas positiivse esmamulje loomine kliendiga on tähtis? Diagramm 1 Diagrammist 1 saame selgelt näha, et 88% vastajatest peab esmamulje loomist kliendiga alati tähtsaks. 8% vastajatest aga mõnikord tähtsaks. 4% vastajatest peab esmamulje loomist kliendiga sageli tähtsaks. 3.2 Kas sa lood kliendiga silmsideme? 9 Diagramm 2 Diagramm 2 näitab selgelt, et 60% vastajatest loob kliendiga alati silmsideme. 32% vastajatest loob kliendiga silmsideme sageli. 8% vastajatest loob kliendiga silmsideme mõnikord.
Viies küsimus andis andmeid selle kohta, kui palju oli neil teadmisi tervisliku toitumise kohta. 12 4.3 Tulemused ja analüüs Hinnake järgmiste väidete tõesust teie suhtes 5-palli skaalal, kus 1 - ei nõustu üldse, 2 - pigem nõustun, 3 - võibolla, 4 - pigem nõustun, 5 - nõustun täielikult. 1.Sööte hommikusööki iga päev. 70% vastajatest väitsid, et söövad hommikust iga päev. Neidudest vastas 80% samal ajal kui noormeestest vastas 60%, et sööb iga päev hommikust. 17% vastajatest väitsid, et söövad peaaegu iga päev hommikust, neidudest 14% ning noormeestest 20%. 10% vastajatest väitsid, et söövad hommikust pooltel päevadest, noormeestest 20% ja neidudest 0%. Harva sööb hommikust kõikidest vastajatest 3%, neidudest 6%, noormeestest 0%. Mitte keegi ei söö hommikust ühelgil päeval. 2
2. VASTAJATE VANUSELINE JAGUNEMINE Vanuste vahemik, mille valisin oli 16 kuni 23 eluaastat. Kõik vanuse rühmad olid vastajate näol esindatud. Kõige rohkem oli vastajaid vanuses 18-20, neid oli kokku 10, kellest 6 olid mehed ja 4 olid naised. Kõige vähem oli vastajaid vanuses 16-17, neid oli kõigest 2 kellest 2 olid naised ja mehi selles vanuserühmas puudus. Oli ka vastajaid vanuses 21-23, neid oli 7, kellest 3 olid naised ja 4 olid mehed. Enamus vastajatest olid ikkagi vanemad ja täisealised. Kõige suurema osa siis moodustasid vanuses 18-20 kelle protsent oli 52,6%, kellele järgnes tihedalt vanuserühm 21-23 kelle protsent oli 36,8%.(vt. joonist 2) Vastajate vanuseline jaotus 7 6 5 Mehed 4 Naised 3
PROBLEEMI LAHENDUS ● Peatada ebaseaduslik jäätmevedu ● Tagada jäätmete kvaliteetne ringlussevõtt ● Piirata jäätmete energiakasutust materjalidega, mida ringlusse võtta ei saa ● Prügi peenestamine väiksemateks jääkproduktideks PEAMISED KESKKONNAPROBLEEMID EESTLASTE ARVATES ● 2011. aastal viidi läbi Eurobaromeetri küsitlus, milles selgitati millised keskkonnaprobleemid on inimeste jaoks kõige olulisemad ● 55% Eesti vastajatest: kasvav jäätmete hulk ● 41% Eesti vastajatest: veereostus ● 39% Eesti vastajatest: õhusaaste ● 13% Eesti vastajatest: kliimamuutus ● Kolm eelnevat probleemid tulenevad osaliselt kasvava jäätmete hulga tagajärjel HUVITAVAID FAKTE ● Kilekoti kasutamise eest india pealinnas määratakse vanglakaristus kuni 3 kuud ● Kogu prügi, mis Ameerikas päevas kogutakse saaks katta 990000 jalgpalli väljakut 1,8m paksuse prügi kihiga
Samuti sai hinnata selle olulisust 10 palli süsteemil (1 olles väikseim ja 10 suurim). Madalaimaks osutus 2, kuid kõige rohkemalt hinnati selle vajalikust 10 palliga. Keskmiseks hindeks osutus 8.7 palli. (Joonis 6.1) 11 Joonis 6.1 Joonis 7.1 49.5% vastajatest oskasid nii nimetatud klubi tantsu nimega „rave“, ehk 53 inimest. 14% vastajatest oskasid kaerajaani, ehk 15 inimest. 19.6% vastajatest oskasid erinevaid rahvatantsustiile, ehk 21 inimest. 5.6% vastajatest oskasid võistlustantsu, ehk 6 inimest. 11.2% vastajatest oskasid hip hop’i, ehk 12 inimest. (Joonis 7.1) Tantsu oskus on Eesti meestel siiski olemas ja on ka erinevaid kogemusi seda tehes. Meeldiva
(joon.1) 3.2. Legaalsed ja illegaalsed narkootikumid Oma uurimuses tahtsime välja tuua ka erinevuse meessoost ja naissoost vastajate vahel, kuid saadud tulemus ei olnud eriti täpne, sest erinevus kummastki soost vastajate arvu vahel oli väga suur (joon.3). Kuid siiski arvutasime välja protsendilised erinevused. Tulemuseks saime, et meessoost on legaalseid narkootilisi aineid tarvitanud 72.2% vastajatest. Ning illegaalseid narkootilisi aineid 44.4% meessoost vastajatest. Kuna meessoost vastajaid oli suhteliselt vähe on raske saada täpset või terviklikku pilti kooli meessoost õpilaste narkootikumide tarvitamise kohta. Naissoost vastajaid oli 40 ja neist legaalseid narkootilisi aineid oli tarvitanud 75% ning illegaalseid narkootilisi aineid 40% seega tuli siiski välja väike protsentuaalne erinevus 11
Küll aga võib täheldada, et mehi, kes külastavad rõivakauplusi näiteks kord nädalas ei leidunud. Seevastu umbes 19% naistest teevad seda just nii tihedasti. Joonis 6. Rõivakaupluste külastamise sagedus. 7. RÕIVASTELE TEHTAVAD KULUTUSED KUUS Küsitluse vastuseid analüüsides selgus, et enamik inimesi kulutab rõivastele keskmiselt 0-50 kuus (vt joonis 7), moodustades 44% kogu vastajaskonnast. 25 inimest ehk ligikaudu 33,5% vastajatest kulutab veidi rohkem, 50-100 kuus. Neile järgnesid 8%-ga need elanikud, kes kulutavad vastavalt 100-150 ja 150-200 rõivastele ühes kuus. 3 inimest vastanutest kulutavad rohkem kui 200 kuus, moodustades 4% kõigist vastajatest. Enamik mehi, ehk 36,5% meestest kulutavad rõivastele kuus 50-100 . Neile järgnevad mehed, kes kulutavad kuus 0-50 ja 100-150 . Mehi, kes kulutaksid rohkem kui 150 ei leidunud. Joonis 7. Rõivastele tehtavad kulutused kuus. 8. RÕIVASTE SOETAMISE KOHAD
ümbruses, samuti ristmike ja ülekäiguradade läheduses. Varem oli sellistes kohtades liikluskiirus piiratud 30 km/h, praegusel ajal seda enam pole. Kiirusel 50 km/h on aga tee ääres parkivate autode vahelt ootamatult ilmuvale takistusele praktiliselt võimatu reageerida. Seda, et Tallinna liiklus on ohtlikumaks muutunud, näitavad ka küsitluse andmed. Nii on end jalakäijana ohustatuna tundnud 52,5% kõikidest vastajatest. End tundsid ohustatuna 53,2% Tallinnast ja 55,9% maalt pärit vastajatest. Enam on end liikluses ohustatuna tundnud naised (57,5%) kui mehed (48,8%). Jalgrattaga linnatänavatel on end ohustatuna tundnud 22,7% Tallinnast ja 22,5% maalt pärit vastajatest. Sagedamini märgivad end ohustatuna tundvat mehed (29,6%) kui naised (18,4%). Põhjuseks on asjaolu, et mehed kasutavad jalgratast mõnevõrra enam. Nii märkis 68,9% naistest ja 52,7% meestest, et nad ei sõida jalgrattaga. End on ohustatuna
Joonisel 7 on välja toodud mehed ja naised, kes on/ei ole märganud deformatsioone rõivastes peale nende pesemist. 13 naist ja kuus meest on näinud, et riided muutuvad peale pesemist. Deformatsioone ei ole märganud vaid kolm naist. Mehed ja naised kes vastasid eelnevale küsimusele (joonis 6) jaatavalt kõik märganud muutusi Deformatsioone on märganud Naine Mees Joonis7. Kui suur osa vastajatest on märganud muutuseid rõivastes peale pesemist 9 5. Keemilise puhatusteenuse kasutamine Keemilise puhastuse teenust kasutab pidevalt üks vastaja mis moodustab kogu vastajatest 4% (joonis 8) Üksikutel juhtudel kasutab teenust 14 vastajat, 61% ja keemilise puhastuse teenust ei kasuta üldse kaheksa vastajat ehk 35%. Keemilise puhtuse teenuseid kasutab
Lühi uurimus seentest Küsitlesin 15 inimest neist oli 6 meessoost ja 7 naissoost. Vastajate vanus oli 15-76 aa. Küsitluse meetod oli läbi neti ja päriselu,15 inimesest vastasid 4 inimest läbi gmaili ja ülejäänud 11 vastasid päriselus. Esimene küsimus- Kas sa sööd seeni? Viieteist vastajatest söövad seeni tihti 26% ehk 4 inimest ja 20% ehk 3 inimest ütlesid et söövad väga harva ja üle jäänud ei söö üldse ehk 54%.Kõige huvitavam olid see et sõid seeni kõige vanemad inimesed küsitlejatest. Teine küsimus- Kui tihti käid seenel? Viieteist vastajatest käib seenel tihti 6 inimest ülejäänud 9 inimest ei käi seenel üldse.6 korda100 jagatud 15võrdub 40%.Selgus,et naised käivad rohkem seenel kui mehed.
40,00% 30,00% 20,00% 10,00% 0,00% Poisid Tüdrukud Joonis 1. Hasartmängude mängimine Esimene küsimus oli selle kohta, kas mängitakse hasartmänge. 62 vastanu hulgast hasartmänge mänginud oli 57 inimest, mitte kordagi neid mänginud polnud 5 inimest (Joonis 1). Hasartmänge mänginute protsendiline osakaal on 92%. Seega enamus vastajatest on hasartmänge mänginud. Meeessoost vastanute hulgast on hasartmänge mänginud 86,7% vastanutest ehk 26 meessoost vastajat on hasartmänge mänginud, 4 ei ole. Naissoost vastanute hulgast on hasartmänge mänginud 96,9% vastanutest ehk 31 naissoost vastajat olid mänginud hasartmänge, ainult 1 ei ole. 2. Erinevate hasartmängude populaarsus 100,00% 90,00% 80,00% 70,00% Pokker
Joonis 2). Vastanute seas levinumad spordialad olid kergejõustik, tantsimine, jalgpall ja jõusaalitrenn. Joonis 1 Vastajate sugu Küsitlusele vastas 34 poissi ehk 47% vastanutest ja 36 tüdrukut ehk 53% vastanutest . 19 Joonis 2 Vastajate vanus Kõige rohkem oli 18-aastaseid vastajaid, neid oli 21, mis moodustab 30% vastanutest. 21-aastaseid vastajaid polnud ühtegi. 14-aastased moodustasid vastajatest 4%, 15- aastased moodustasid vastajatest 8%, 16-aastased moodustasid vastajatest 13%, 17- aastased moodustasid vastajatest 27%, 19-aastased moodustasid vastajatest 10%, 20 aastased moodustasid vastajatest 3%, 22-aastased moodustasid vastajatest 3% ja 23- aastased moodustasid vastajatest 2%. 20 8. Küsimuste analüüs 3.Kolmandas küsimuses taheti teada, kas vastaja on teadlik oma päevasest energiavajadusest. ´ Joonis 3 Vastaja teadlikus oma päevasest energiavajadusest
on ka raamatuid, mida nad oma vabal ajal ise eriti ei loeks, kuid teised arvasid, et kohustusliku kirjanduse raamatud on huvitavad ja harivad. Mida arvestad vabalt valitud raamatu valikul? Raamatu valikul peavad õpilased oluliseks lehekülgede arvu (7), raamatu sisu ja teemat (10) ning piltide arvu raamatus (3), tähtsaks peeti ka vanemate ja sõprade arvamust. (3) Kas loed ajalehti/ajakirju? Milliseid? Enamus vastajatest ei loe ajakirju (14), populaarsed ajakirjad nende seas, kes loevad (9) ajakirju oli Buduaar Teen (4) ja Valgamaalane (2), samuti Postimees (2) ja Õhtuleht. Kust kohast leiad endale lugemiseks raamatuid? Enamus õpilastest saab endale lugemiseks raamatuid kooliraamatukogust, samuti saavad õpilased raamatuid külaraamatukogust ja ka koduraamatukogust. Kui tihti ja millal loed raamatuid? Enamus vastanud õpilasi loevad raamatuid 1-2 korda nädalas (5), teised loevad kuuga
just tema ootustele. Olenemata lapsevanema vanusest, vajab ta siiski lapsehoidu, kuna käivad ise samal ajal tööl. Eriti populaarne on sünnipäevade tähistamine, kuna meie poolt on kõik vajalik olemas. Skeemilt on näha, et enamustel peredel on lapsi rohkem kui 2. Keskmiseks vanusepiiriks jääb 3-4. 64,3 % vastajatest oleksid huvitatud lastetubadest ja lastehoidudest. 24,4 % vastajatest oleksid võib-olla huvitatud lastetubadest ja lastehoidudest. 14,3 % vastatatest ei oleks huvitatud lastetubadest ja lastehoidudest. Vanemad ootavad meie poolt kõige enam järgmiseid teenuseid: mängimine, söötmine, lõunauinaku tegemine. Nende jaoks oleks see just kõige olulisem. Enamus vanemaid tähistab laste sünnipäevasid lastetubades, seega sünnipäevade tähistamine väljaspool kodu on nende jaoks väga oluline. 7. Põhitegevusprotsessid
Internett on väga populaarne.Seda kasutatakse tavaliselt 1-3 tundi päevas.Pärnu-Vanalinna Põhikooli õpilaste küsitlusest selgus et maksimaalselt kasutavad Pärnu lapsed internetti 7 tundi päevas.Lisaks saadi teada populaarsemad kohad kus on tehtud omale kasutajad.Nendeks on : Facebook (kasutatakse kõige rohkem),Google ja Skype.Huvitav on aga see et Facebooki kontosid omavad juba 6 aasatased lapsed. Kuusalu Keskkoolis tehti küsitlus Facebooki kohta.Seal omab 98% vastajatest Facebooki kontot, 94% lastest ei kahetese konto loomist aga 6% lastest arvavad et Face- bookis olemine raiskab aega.Küsitlusest saadi teada et 7% õpilastest ei saa enam perega läbi tänu Facebooki tõttu. Nüüd minu arvamused. Interneti head küljed:Facebook,Skype,Mesenger (sõpradega rääkimiseks) Google,Neti (info otsimiseks) Halvad küljed: Internett mõnes kohas maksab Internetti ei pruugi olla Sa võid unustada oma kontode paroolid
TALLINNA ÜLIKOOL Loodus- ja terviseteaduste instituut Keskkonnakorralduse ja bioloogia õppekava TEADUSLIKU MÕTTEVIISI PRAKTILINE ANDMEANALÜÜS Iseseisev töö Koostajad: Tallinn 2017 Iseseisev töö nr 1 Ülevaade vastajatest Küsimustikule vastas 5836 inimest kellest 43% ehk 2528 olid mehed ja ülejäänud 56,7% naised. 28,5% ehk 1661vastanut olid Eestlased, 37,6% Soomlased ja 33,9% Lätlased. Kõige noorem vastaja oli 15 aastane ning vanim 96 aastane. 1)Sagedustabel sugu: Kui paljud suur osa vastanutest on naised? 2)Risttabel kõrgeima omandatud hariduse ja elukoha riigi suhe: Kui suur osa eestlastest oli lõpetamata kõrgharidusega kõigist vastanutest?
siis tähendab see, et pooled leidsid õige koha kuriteo sooritamiseks. Enamus kurjategijaid, kes otsustasid vägistada ohvri teises kohas vastasid, et tegid nii, sest see oli ohvri elukoht või polnud isoleeritud paik. Kaheksas faas: kuriteo toimepanemise meetodid Meetodid, mida kasutati kureteo toimepanemiseks, olid palju vägivaldsemad kui meelitamis või kuriteo toimepanemisepaika viimise meetodid. Kokku 6% vastajatest kasutasid leebemaid meetodeid: Näiteks vastas üks kurjategija, et lapse vägistamisel ta ei tahtnud teha lapsele viga, vaid lihtsalt rahuldada oma seksuaalsed vajadused. Ning kui laps alustas karjumist lõpetas seksuaalkurjategija otsekohe. 3% vastajatest kasutasid narkootikume või alkoholi, et kuritegu toime panna ilma vastupanuta. Kõikidest kurjategijatest kasutasid 15% vale identiteeti kuriteo toimepanemiseks ja selleks, et hirmutada ohvrit edaspidi politseisse kaebamisest
Me ei õpi mitte elu, vaid kooli tarvis Seneca noorem eKr 4-65 2.1 Koolileht QVaade 22.veebruaril ilmus Tartu Kutsehariduskeskuse oma esimene koolisisene ajaleht Qvaade. 1.trükk tiraaziga 200 läks õpilaste seas ringlema nagu soe sai. Tänaseks on kooli ajalehel juba teine trükk. Kuidas õpilased sellesse suhtuvad? Tervelt 67% vastanutest on lehte küll lehitsenud, ent mõistnud, et see pole koolielu edendav ega vajalik. Vaid kaks inimest kõigist vastajatest ütlesid, et loevad lehte, sest neile meeldib see. Peamised põhjused mis välja toodi selgitamaks, miks leht ei meeldi, oli see, et leht on sisutühi ning lugeda pole suurt midagi. Samuti öeldi seletuseks, et kooliga seotust on lehes vähe ning viimases lehes ilmunud artikkel Tallinna kodututest kassidest ei puudutanud Tartu KHK-d, isegi mitte Tartut mingil määral. Õpilased eelistaksid rohkem kooliga seotud põnevaid artikleid, mõni lausa kõmu
3. Millised keskkonnasäästlikud harjumused on sinuvanuste hulgas sagedased? Millised aga kõige harvemad? Minuvanuste hulgas on populaarseks keskkonnasäästlikuks harjumuseks kujunenud ohtlikke jäätmete viimine kogumispunktidesse ning samuti ka autoga liiklemise asemel jalgratta eelistamine. Kõige vähem ostavad nad ökomärgiga tooteid. 4. Missugused on uuringu põhijäreldused? Enamus inimestes arvavad, et on keskkonnateadlikud. 71% vastajatest viib ohtlikke jäätmeid selleks ettenähtud kohta, 65% sorteerib prügi, 69% võtab poodi minnes kodunt kotti 95% tunneb huvi oma kodukoha keskkonna-alase info vastu 5. Mis on võrreldes 2012.aastaga kõige rohkem muutunud? Võrreldes 2012. aastaga on tõusnud hinnang puhta joogive kättesaadavusele, elanike keskkonnateadlikkusele ning ka jäätmetega seotud teabe kättesaadavusele. 6. Kuidas Sulle tundub, kas Eesti elanikud on pigem keskkonnateadlikud või mitte?
Kokku vastas Harri Lill üheteistkümnele küsimusele. Esitasin küsimused suuliselt ning panin kirja paberi peale vastused. Intervjuu eesmärt oli saada adekvaatseid vastuseid praegusest Eesti curlingu olukorrast ja tasemest. Vastuseid saab võrrelda teooria ja ka õpilaste teadmistega. 4 UURIMUSE TULEMUSED 4.1 Gümnaasiumi küsitluse tulemused Küsitlusele vastas gümnaasiumi osas kokku 100 inimest, ning tulemused olid järgnevad: · Curlingust on kuulnud 95 õpilast, seega 95% vastajatest. · Curlingu kohta on õpilased kuulnud suures osas 60 % meedia kaudu, see tähendab telekast näinud ning internetist lugenud. 35 % on kuulnud sellest sõprade kaudu. 5 % õpilastest pole sellest midagi kuulnud. · 7% vastajatest on proovinud curlingut mängida. · 76 % vastajatest tahaks proovida curlingut mängida. · Erinevad vastused küsimusele: Mis on curling? Curling on ... o ..
ametiühingute tegevusest on võrdlemisi madal. Kahjuks on tänase seisuga olukord üsna samasugune. ELANIKE SUHTUMINE AMETIÜHINGUTESSE: väga vähesed kinnitasid osalemist kodanikuühendustes (vaid 14% küsitletutest) ning kõigest 13% küsitletutest leidsid, et nad peaksid olema ühiskondlikult aktiivsemad. Vastustest ilmnes, et väga suurel osal inimestest puudub arvamus ametiühingute kohta ning nad ei tea ametiühingute tegevusest kuigi palju. Ligi veerand vastajatest leidsid, et ametiühingud on passiivsed ja nõrgad. Eestis on palju ametiühinguid,nagu näiteks: Riigi-ja omavalitsusasutuste töötajate ametiühingute liit(ROTAL) Eesti Teenindus-ja Kaubandustöötajate Ametiühing (etka) Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Haritlaste Ametiühing
Enda võimalikult rohke harimine ja arendamine Aktiivne töö otsimine Teise riiki kolimine Tutvuste loomine erinevate inimestega Olla vähem valiv ,,Kogun kogemusi, õpin elama!" Miks pingutada hea töökoha nimel? Et elus edasi jõuda Suurem sissetulek Hea töökoht kindlustab tuleviku ,,Kvaliteetse elu nimel. Pole head tööd, pole ka head raha, on vaid halb tuju." Et saada materiaalne kui hingeline rahuolu Meeleolu töötuna Enamus vastajatest tunneksid ennast kurvana, rahutuna, masenduses. On mure kuidas ära elada. Paljud olid positiivsed ja tegutseksid selle nimel aktiivselt, et paremuse poole pürgida. Elu töötuna Ei kujutata enda elu ette töötuna ,,Kodutu Pirogovil taarat korjamas" Sõltuv teistest, pingeline On ka positiivseid inimesi kes ei annaks alla ja otsiksid aktiivselt tööd edasi Rahaprobleemid Analüüs Küsimustiku efektiivsus? Küsimused tõid oodatud vastuse
ettevaatlikus suhtumises pagulastesse: kardetakse teisest kultuuriruumist inimeste vastuvõtmise mõjusid Eesti kultuuriruumile, sotsiaalsüsteemile, turvalisusele. Aga hoiakud on tasapisi muutumas pagulaste suhtes sallivamaks ja samas nõudlikumaks.1 Pagulasi peljatakse varasemast vähem. okku 75% uuringus osalenutest arvab, et inimestel on õigus vabalt rännata. 2015. aasta juunis oli arvas sama 63% vastanutest. Hädas olevate inimeste vastu võtmise poolt on 56% vastajatest, eelmisel aastal pooldas hädas olijate vastu võtmist 43%. 2 1 http://www.err.ee/603090/eesti-elanikud-suhtuvad-pagulastesse-varasemast- sallivamalt-ja-noudlikumalt 2 https://sputnik-news.ee/news/20161206/4111209/eest-elanike-suhtumine- pagulastesse-paranenud.html
· Kui paljud inimesed on spordivigastustega kokku puutunud? Hüpotees: · Püstitati hüpotees: noorte(15-22) teadmine sporditraumadest ja nendega kokkupuutumisest. OLULISUS JA PROBLEEMI SELGITUS Olulisus: Noored teaksid, mis on spordivigastused. Milliseid spordivigastusi on üldiselt olemas? Miks spordivigastused tekivad? Probleemi selgitus: Noored teavad, mis on spordivigastused. Enamik noortest teavad, milliseid spordivigastusi on olemas. Pooled küsimustikule vastajatest teavad, miks spordivigastused tekivad. VALIM JA METOODIKA · Viidi läbi veebipõhisel küsitlusel. · Uuring toimus 5-7. novembril 2013 aastal. Küsitlusele vastasid kokku 24 inimest. · Küsimusi oli kokku 5. Oli kaks vastus, mida sai ise märkida ning oli üks vastus, mida sai ise kirjutada vabavastusena. · Kaks küsimust oli nelja-ja viiepalliline Likerti skaala. · Tulemused analüüsiti andmetöötlusprogrammis Excel. Lühike teoreetiline ülevaade vigastustest
programmid kestavad 2-12 kuud. Nagu kõikide organisatsioonide eesmärk on õppida tundma uusi kultuure ja arendama oma võõrkeele oskust, nii ka selle organisatsiooni puhul. EstYes pakub ka programme vabatahtlikuks olemiseks Aafrikas või Ameerikas. (http://www.estyes.ee) 7 2. Soov minna välismaale Küsitluse esimeses osas küsiti õpilastelt seda, et kas nad soovivad minna välismaale õppima. Küsitlusest selgub, et kõikidest vastajatest ainult 20% ei soovi minna välismaale õppima. See teeb vähem kui veerandi vastajatest, ehk siis tervelt 80% õpilastest tahaksid minna välismaale õppima. Võrreldes teooriaosas kasutatud Dream Foundationi Eesti uuringutulemusi, on see veidi vähem kui kolmandik üldisest keskmisest soovijate arvust. 2.2. Infot õpilasvahetuse kohta Küsimustiku teises osas küsiti õpilastelt selle kohta, kuidas nad said infot õpilasvahetuse kohta
http://www.riigikogu.ee/rva/toimetised/rito3/artiklid/37oja.htm Millised on Eesti eeldused olla jätkusuutlik väikeriik? Ahto Oja SEI-Tallinn, Säästva Eesti Instituut, säästva ühiskonna programmi juhtJätkusu utlik arendamine on jätkuv dialoog erinevate maailmavaa dete ja väärtushinn angutega inimeste vahel selleks, et ka meie lapsed saaksid omi dialooge pidada. 1. Alguseks On lihtne öelda, et ilm on hukas. Palju raskem on seda arusaadavalt , usutavalt ja argumentee ritult tõestada. Mis võib tunduda hukutavana lähiajal, ei pruugi seda teps mitte olla sadade ja tuhandete aastate lõikes. Mõni kuulutab kurjalt, et kliima soojeneb, samavõrra on uskujaid, et kliima võib hoopis külmeneda, õigus võib olla mõlemal, sest saja- ja saja tuhande aastasi trende ei saa lihtsalt võrrelda. Kummal on õigus, seda näitavad järgmised millenniumid . Kui uskuda, et loodusseadu sed kehtivad, on siiski võimalik loodusseadu stest tuletatud keskkonnata sak...
Kõik vastajad jagasime kolme vanusegruppi: kuni 15 aastased, 16-20 ja 20-30 aastased. Ülekaalu moodustasid keskmises (16-20) vanusegrupis olevad isikud, neid oli nimelt 72. Hüpotees: vastanute seast enamus vaatavad televiisorit ning teevad seda 1-2 tundi, koige populaarsemaks telekanaliks on kanal2 Esimene uurimisküsimus oli „Kas te vaatate televiisorit?”. Valdava osa vastanute jaoks on televiisori vaatamine suhteliselt sagedane tegevus - televiisorit vaatavad 88% kõikidest vastajatest. Joonis 1. Televiisori vaatamine ( % kõigist vastanutest) Teine küsimus oli: „Kui tähtis on teie jaoks televiisori olemasolu?”. Selleks et välja selgitada, kui tähtis on televiisori olemasolu vastajatele, palusime vastajatel 5 pallisel skaalal anda hinne, kus 5 tähendab, et televiisori olemasolu on väga tähtis, ning 1, et pole üldse tähtis. Hinnangud on valdavalt neutraalsed, sest ülekaalus on 3-palline vastus. Nimelt 38 isikut kõigist vastanutest hindas 3-palliliselt
(18%), prügimajandus (17%), reostus, saaste (15%) ja mets (15%). · Kui vastajail paluti loetelust valida 3 valdkonda, mis nõuaksid senisest suuremat tähelepanu, kerkis pingerea etteotsa mets (31%), mida paigutas 3 tähtsama hulka peaaegu iga vastaja. Sellele järgnes mere puhtus (28%) ja jõgede- järvede olukord (27%) seega taas veekogude puhtus. · Eesti keskkonnaseisundit tervikuna hinnati ülekaalukalt pigem heaks (81%), millele lisandub 4% vastajatest, kes seda pidasid koguni väga heaks. Väga halvaks ei pidanud keskkonna olukorda Eestis keegi. KESKKONNAALASED TEAVITUSTÖÖD · Keskkonnaalaste teavitusürituste raames on kaasatud alates juunist 2010 kuni august 2013 ligi 40 000 täiskasvanut. · Teavitustööd aitavad läbi viia üldhariduskoolide õpilased, õpetajad, ettevõtjad, maaomanikud, samuti tavakodanikud samuti kuuluvad kõik eelpool loetletud grupid ka ise sihtrühmade hulka.
kas kutse- või keskeriharidust andva kooli. Pooled prostitutsiooniga tegelevad naised elavad samal ajal pereelu. 47% on (vaba)abielus või omavad kindlat partnerit, 53% on üksikud. Igal kolmandal on lapsed. Põhiliselt omatakse ühte last. Mõistvat suhtumist oma tegevusse on naistel oma lähiringkonnast raske leida. Pooled saavad loota oma sõbranna, iga neljas poiss-sõbra või abikaasa/partneri mõistvale suhtumisele Lähisugulaste poolset toetust omab vaid kuni 5% vastajatest. Ema/isa või õde/vend ei oska tihtipeale isegi aimata, millega nende tütar või õde tegeleb. Võib järeldada, et paljud prostitutsiooniga tegelevad naised elavad üsnagi suures isoleerituses ja üksinduses. Seda näitab ka vastus küsimusele: „Kas Teil on mõni väga lähedane sõber või inimene, keda saate täielikult 3 usaldada?“ Jaatavalt vastas vaid 52% naistest. Sellise olukorraga kaasneb isoleeritus, mis rõhub
puudus varasem kogemus osta toidukaupu e-keskkonnast. Sooliselt jagunesid 68% uuringule vastajatest naisteks ning 32% meesteks. Lisaks sellele toodi välja, et uuringus osalenud enamus kuulus nooremapoolsete tarbijate hulka - koguni 52.1% vastanutest hõlmas 21-30 aastaste vanuserühm. Ülejäänutest 32.3% kuulusid vanuserühma 31-40 aastased. Oluliseks uuringutulemuste mõjutajaks peeti ka vastajate haridustaset, kus koguni 70.4% omas minimaalselt bakalaureusekraadi ehk enamus vastajatest oli kõrgharidusega. Uuringu tulemused Olulisimaks tulemuseks selle uuringu puhul peeti asjaolu, et eeldatavalt saadava kasu järel omavad kõige suuremat mõju tarbija suhtumise kujunemisele kasutusmugavusega seotud aspektid. Kõige enam mõjutab tulevast ostukavatsust ning üleüldist suhtumist toidukaupade ostmisse internetist tarbija terviklik ostukogemus, mis hõlmab kõiki uuringu mõistes oluliseks peetud aspekte - mugavus, ajakasu, valikuvõimalused jne
Küsiti laulpeo muuseumi asukohta, laulupeo traditsiooni olulisust ja laulupeoga seonduvaid märksõnu. Tulemus annab ülevaate sellest kui palju noored esimesest laulupeost teavad ja kui oluliseks nad laulupeo traditsiooni peavad. 15 6. Küsitluse tulemused ja analüüs Küsimus 1. Millal toimus esimene Eesti üldlaulupidu? Esimene küsimus ootas, et õpilased teavad esimese laulupeo toimumise aega. Lähtudes sellest, et õige vastus on 1869, oskas õigesti vastata 87% vastajatest, mis on väga märkimisväärne arv (joonis 1). Joonis 1. Vastajate (n=30) teadmised laulupeo toimumise aastast. Küsimus 2. Kus toimus esimene Eesti üldlaulupidu? Küsimusele, kus toimus esimene laulupidu, ei teadnud õiget vastust ainult 1 õpilane. Ülejäänud 97% ehk 29 õpilast vastasid kõik õigesti Tartu. Pärnut ja Viljandit ei pakkunud mitte keegi (joonis 2). Joonis 2. Vastajate (n=30) teadmised laulupeo toimumise asukohast Küsimus 3
olemise üle. Vaid 21% vastanutest olid väga uhked selle üle, et nad on Eesti elanikud, samal ajal kui Rootsis oli vastav näitaja ligi 40% ning Ameerika Ühendriikides 60%. 6) Lisaks usaldusele on viimastel kümnenditel kasvanud inimeste õnnetunne. Kui 1990. aastal väitis ligikaudu 61% Eesti elanikest, et nad on kõiki asjaolusid arvestades kas väga või pigem õnnelikud, siis 2008. ja 2011. aastal väitis end õnneliku olevat ligikaudu 77% vastajatest. 7) Kui 1990. aastal arvas kaks kolmandikku (76%) uuringus osalejatest, et homoseksuaalsus ei ole kunagi õigustatud, siis 20 aastat hiljem on vastav näitaja 48%. Siiski usub 2011. aastal ikka veel ligi pool Eesti elanikest, et homoseksuaalsus on igal juhul taunitav. 8) Rahvuvähemuste (immigrant-rahvastiku) olukorda peegeldab ka üks Legatumi sotsiaalse kapitali indeksi alamindeks – isikliku vabaduse indeks, mis mõõdab olukorda individuaalse
Pictures. Arvasime, et kõige suurem osa vastavad, et nendele meeldib Walt Disney Pictures, aga kõige suurem osa hääletasid DreamWorksi poolt. 10 Diagramm 5: Multifilmi tootja Diagramm 6: Vägivald multifilmides Kuna meie töö teema on seotud multifilmi kangelaste mõjudega siis tahtsime teada, mid arvavad õpilased vägivallast multifilmides. Me küsisime, kas multifilmides võib üldse olla vägivalda. Pisut üle poolte vastajatest pidasid vägivalda multifilmis põhjendatuks sõltuvalt sellest, mis žanris multifilm tehtud on. Kolmandik vastajatest kinnitas, et nemad ei pea vägivalda multifilmides õigeks. Et teada saada multifilmi kangelaste mõjutustest keelepruuki ja käitumisse, küsisime, mis kangelaste tegevused kõige rohkem meeldivad ja meie saime palju vastusi. Selgus, et veerand vastanuist teab ja kasutab kõige enam multifilmist „Oota Sa!“ pärinevat: „Nohh jänes, oota sa!
Samas aga olles sallivad kõige suhtes, võib see tähendada ka ükskõiksust teiste inimeste ja probleemide suhtes. Järgmine küsimus pidi juba näitama suhtumist samasoolistesse: Arvan, et homoseksuaale ei tohiks kohelda teistmoodi kui heteroseksuaale (samad õigused, samad kohustused). Samade õiguste ja kohustuste vastu homoseksuaalsetele inimestele oli 9 meessoost vastajat ja 2 naissoost vastajat ehk 11% vastajatest. Ja/ei variandi olid lisanud jällegi samad vastajad, kes eelmiselegi küsimusele. sellest vastusest järeldub sama, mis eelmisestki: meie inimesed on sallivad teiste suhtes. Ehk siis ei peeta kindlasti enamiku poolt õigeks mingisugust diskrimineerimist ühiskonna poolt, kui inimene on seksuaalselt orientatsioonilt teistsugune. Järgmine küsimus uurib, kuidas suhtutakse samasooliste ametlikku koosellu ehk abiellu: Arvan,
Joobes juhid põhjustasid eelmisel aastal 508 liiklusõnnetust, juhtidest ligi pooled olid kuni 25-aastased. Nendes õnnetustes hukkus 69 inimest. Joobes alaealised sõidukijuhid põhjustasid kokku 18 inimkannatanutega liiklusõnnetust. Noorim joobes autojuht oli 13aastane. Joonis 2. Joobes mootorsõidukijuhtide osalusel toimunud liiklusõnnetuste arv 2. SEADUS JA ALKOHOLI KEELUD / PIIRANGUD EESTIS Alkohol on Eestis kergesti kättesaadav. Küsitluste järgi kulub 68%il vastajatest alkoholi müügikohani jõudmiseks kuni 10 minutit ning 19%il vastajatest võib alkoholi soetada kas oma elumajas või naabermajas asuvast müügikohast. (Lausing, 2007) Alkoholi müüvate kaupluste paiknemistihedus on suurim maakonnakeskustes ja suuremates linnades, jäädes vahemikku 2534 kauplust 10 km² kohta. Erand on Narva ja Kohtla-Järve, kus on vastavalt 11 ja 14 kauplust 10 km² kohta. (Alkoinfo. Alkoholiga seonduvad keelud ja piirangud)
Koht Peol Väljas Joonis 3. Alkoholi tarbimise koht(autor) Sellel joonisel saab näha, kus tavaliselt noored tarvitavad alkoholi. Jooniselt võib lugeda, et 25% vastajatest tarbib alkoholi väljas olles ning 75% pidudel. Vesipiip 12 10 8 Jah Ei 6 4 2 0 Colum n U Joonis 4
sõpruskonnas, perekonnas või kollegidel on esinenud mingisugune psüühikahäire. Kaks vastajatest valis variandi, et „pole teadlik“. Vastused „jah“ ja „ei“ jagunesid pooleks ehk siis mõlema puhul oli vastuseid neli. Järgnevaks küsimuseks oli: „Kas olete ise kunagi põdenud mingisugust psüühikahäiret? Näiteks skisofreenia, depressioon, paranoidsus, hasartmängurlus jne“. Vastuse variante oli kaks: „jah“ ja „ei“. Kaks vastajatest on põdenud kunagi mingisugust psüühikahäiret ja ülejäänud ei ole. Viies küsimus „Kui vastasite eelimisele küsimusele "jah", siis millist?“ oli sõltuvuses eelmise küsimusega ja sellele pidi vastama ainult kaks osalejat, kuna nemad vastasid eelnevale küsimusele jaatavalt. Vastuse variante oli kolmteist ja kõik sisaldasid mingisugust psüühikahäiret, millest vastaja pidid valima enda poolt kogetud häire. Vastused olid jagatud suurematesse kategooriatesse
Vastuseid pole vaja üles kirjutada. Tulemus paneb igatahes üllatama see on tagatud. Kui palju on: 15+6 3+56 89+2 12+53 75+26 25+52 63+32 Tõepoolest, arvutamine on raske, aga see on tõeline harjutus. Julgust! 123+5 Ja nüüd mõtle ruttu ühele tööriistale ja värvusele! Mõtled "punasele haamrile", eks! Kui see pole nii, siis oled osa 2% inimkonnast, kelle vaimsus on liialt erinev, et mõelda millelegi nii tavalisele. 98% vastajatest mõtlevad hoobilt "punasele haamrile". Uskumatu eks! Test 4 Intelligentse parema jala test See väärib proovimist ja see on uskumatu, aga tõsi. Testi tulemus ületab igasuguse mõistmise ja võib kihla vedada, et enamus testi sooritajatest proovib testi veel nii 50 korda ja ikka sama tulemusega. Oma paremat jalga on võimatu ära petta. Istu toolile kirjutuslaua taha. Tõsta parem jalg põrandalt ja hakka tegema sellega ringe kellaosuti liikumise suunas.
Laiendatud toode Kõikidele toodetele kehtib 3 kuune garantii ja 2 aastane pretensiooni aeg Lisatoodeteks on aksesuaarid - Sõrmused, kaelakeed, käevõrud ja kõrvarõndad. Samuti, kindad, sallid, mütsid jne. 6. Turg ja tarbijaskond Turuuringu põhjal sain teada, et enamus küsitlusele vastavatest olid naissoost isikud, vanuses 18-25. Eelistati tooteid keskmise kvaliteediga hinnavahes 15-50 eur. Eelistati nii e-poodi kui ka kauplust. Enamus vastajatest eelistas naiste riideid ja jalanõusid, vähemuses olid mehed ja lapsed. Vajalikuks peeti igapäevaseid riideid, vähem tähtsamateks olid pidulikud rõivad, jalanõud ja aksessuaarid. Kliendirühm Plaanitav turu osa Kliendirühma Kuidas ettevõte (segmendi näitajad) suurus Sinu profiil(iseloomulik suudab neid profiile klintuurist segmendile) rahuldada?
Sageli kummitavad töömõtted vabal ajal 60% õpetajatest. 33% õpetajatest suhtlemine ei häiri, 32% häirib vähe, 17% mõõdukalt ja 17% tugevalt. Füüsilisest koolikeskkonnast tulenevad riskitegurid: Näitajatega (tolm, mustus, müra, niiskus, valgustus) jääb rahule 30% õpetajatest, 27,6% häirib harva, 18% mõõdukalt ning 21,7% tunnevad end pidevalt-tugevalt häiritult. Enim häirib kisa, seejärel mustus ja tolm, vähem valgustus. Ergonoomilised riskitegurid: Kolmandik vastajatest ei märkagi ergonoomilisi probleeme (sundasend, töö monotoonsus, töö õlgadest kõrgemal kätega). Kolmandik tunneb end mõnevõrra häiritult, kolmandik on nimetatud teguritega sageli silmitsi. Õpetajatest 11,4% on kooliergonoomikast tugevalt kurnatud. Õpetajatel 31% ei esine pingeid, 32% esineb mõningaid pingeid, 19% on mõõdukas ja 18% tugev stress. Korrelatsioonid: Mida noorem õpetaja, seda rohkem häirib töö organiseerimatus. Noor õpetaja on tundlikum.
Valimi moodustajaks ja küsitluse läbi viijaks oli AS Emor. Uurimuses kasutatud ankeet sisaldas 250 küsimust kokku, millest üks oli standardne küsimus, mida kasutatakse rahulolu ja õnnelikkuse uuringutes üle kogu maailma: "Kõike kokkuvõttes, kuivõrd rahul Te oma eluga üldiselt olete?"4 Viimasele küsimusele pidi vastama viiepalli skaalal, mille lõppudeks oli väga rahul ning üldse mitte rahul. Kas Eestis ollakse oma eluga rahul?5 Veidi üle poolte vastajatest oli oma eluga kas siis rahul või väga rahul. Viimase küsimuse tulemus kordab protsendipealt 2003. aasta novembris Eestis läbi viidud Eurobaromeetri uuringut, mille kohaselt oli Eesti elanike eluga rahulolu Euroopa Liidu praeguse 25 liikmesmaa seas kõige madalam. (Uuringus osalenud riikidest jäid Eestist tahapoole veel vaid Rumeenia ja Bulgaaria.)6 Kõikidest vastajatest oli oma eluga väga rahul 51 inimest ehk vaid kolm protsenti 1753. Viis protsenti vastajatest vastupidi ei olnud oma
SISSEJUHATUS Käesoleva töö teemaks on elekroonse ostukeskkonna mõju tarbijate käitumisele. Töö eesmärgiks on ühendada ilmselt erinevad ja veel omavahel mitte ühendatud uuringute valdkonnad ning esitada integreeritud e-tarbijakäitumismudel. Samuti on töö eesmärgiks motiveerida uurima seni veel avastamata selle alast e-tarbijakäitumist. E-tarbijakäitumise uurimistöö põhjuseks on e-kaubanduse aina suurenev osatähtsus. Eriti oluline on see sellepärast, et majanduslanguse ajal e-tarbimine kasvas samas kui tavatarbimine oli paigal või vähenes. Varasematest e-tarbijakäitumise uurimustöödest selgub, et e-tarbijad lähtusid ostuotsustel peamiselt funktsionaalsusest ja praktilisusest. Tüüpiliste nn innovaatoritena kaldusid e-tarbijad olema haritud, majanduslikult heal järjel ja enamasti mehed. Ehk siis eeldati, et e-tarbija erineb tavalisest traditsioonilisest tarbijast. Hiljutised uuringud lubavad aga kahelda selles. Jayawardhena ...
Analüüs: Minu katse tulemus ei olnud nii võimas, kui videost nähtu, sest panin kommi lihtsalt pudeliavast sisse, kuid kui oleksin selle sinna hooga visanud või kukkuda lasknud, siis oleks võibolla ka reaktsioon tugevam olnud. Pilt 13 3. Küsitlus 3.1 Sugu Naine 54 77% Mees 16 23% Diagramm 1 Umbes veerand vastajatest olid meessoost, ülejäänud kolmveerand naissoost (Diagramm 1) 19 3.2 Vanus Vanuste sagedus küsitletute hulgas 35 32 30 25 Sagedus 20 19 Vanuste
(https://www.google.com/docs/about/). Vastanute arv oli 100. Vastused on analüüsitud individuaalselt. Andmete analüüsis kasutatavad graafikud olid koostatud MS Excel'is. 22 4. ANDMETE ANALÜÜS 4.1. Sugu ja vanus Küsimustiku alguses märkisid vastajad ema soo ja vanuse. Vastajate hulgas oli 58 meest ja ülejäänud 42 vastajat olid naised (Joonis 6.). Enamuse vastajatest olid vanuses 18-28 (43 vastajat), vanuses 29-39 (34 vastajat), 16 vanuses 40-50, 6 vanuses 51-60 ning üks vastaja oli üle 60 aasta vana (Joonis 7.). Joonis 6. Sugu Joonis 7. Vanus 4.2. Vastanute rahulolu seoses elektrihinnaga Järgmisena oli uuritud inimeste rahulolu seoses elektrihinnaga. Küsimus oli nelja hindepalli süsteemis, hindepallile 1 vastas ,,ei ole rahul" ja hindepallile 4 vastas ,,väga rahul". 26
telefoniküsitluskeskuses kasutades spetsiaalset telefoniküsitlustarkvara Bellview CATI Valim hõlmab ka 40% ulatuses mobiilikontakte, st inimesi, kes ei oma lauatelefoni ning on kättesaadavad ainult mobiiltelefoni vahendusel Küsitlusaeg: november 2008 Automüügifirmade spontaanne tuntus Eesti elanike seas "Palun nimetage kõik automüügifirmad, mis Teile meelde tulevad!" % kõikidest vastajatest, n=500 Esimesena mainitud Veel mainitud Silberauto 8% 11% Amserv Auto 4% 9% Elke Auto 3% 8% Saksa Auto 3% 7% Veho Eesti 2% 5% Ascar 1% 4% Info-Auto 2% 4% Reval Auto 1% 4% Catwees 2% 4%
- Kriitiline piir 1500 krooni 1 leibkonnaliikme kohta Raskemini tulevad toime leibkonnad, kus leibkonnaliikmel..: - on vaimne puue või terviseprobleem (24 tundi ööpäevas); - viibib kinnipidamisasutuses; - on suured võlad; - ei jätku raha toidule, esmatarbekaupadele, kommunaalteenustele Kõige suuremaks toeks on oma pere liikmed/lähedased. Riigiinstitutsioonidest on abi saamisel 1.kohal tervishoiutöötajad. Hoolekandesüsteemi kliendiuuring · 53% vastajatest arvab, et parem on abivajajatele pakkuda raha asemel tasuta teenuseid · Probleemsetest leibkondadest vajaks 37% rahalist abi, 10% töötamise toetamist, 9% rahalist abi ravimite muretsemisel, 8% pensionide tõstmist, 7% meditsiinilist abi, 5% lastetoetuste suurendamist ja 5% psühholoogilist nõustamist · Elanikud on halvasti kursis, milliseid teenuseid ja abi sotsiaalhoolekandesüsteem pakub. Väga halvasti on kursis 17% ja pigem halvasti 48% elanikest
muutmiseks. Samuti on Eesti Tervise Arengu Instituudi kodulehel nõuandeid tervislikuks toitumiseks. 5. Eesti noorte tervisekäitumine Kirjutatakse varasematest uuringutest, mis on Eesti noorte tervisekäitumistest, eelkõige toitumisharjumustest. Viidatakse toitumisprobleemidele ja -häiretele, mis uuringute põhjal noortel esinevad. Uurimistöös ,,Psühholoogilised toitumishäired Viljandimaa noorte näitel" selgus, et neljandikul vastajatest esinevad ülesöömishood ning 1% on pidev ülesöömine. Valdav osa vastanutest, Viljandimaa noortest, on toitumishäiretest teadlik. Pea kümnendikul vastanutest (9%) on kindlalt esinenud (esineb ka hetkel) psüühilisi toitumishäireid. Rahvusvahelise anorexia nervosa ühingu ANAD andmetel on see protsent USA noorte seas 7,1. 10% vastanutest tõdesid, et neil on esinenud psüühiliste toitumishäirete sümptomeid, kuid nad on peagi naasnud tavapärase toitumise ja eluviisi juurde
miinuspooli, on minul, kui statistil tihti raske aru saada, oli vastaja siis poolt või vastu. Tulemused 6 Koostatud ankeetvormis küsitlus on läbi viidud ajavahemikus 25. märts kuni 29. märts 2015. aastal. Kuna ankeet levis läbi sotsiaalvõrgustiku Facebook, siis vastasid sellele enamikus minu Facebooki sõbrad ehk gümnaasiumieas õpilased. Vastajaid oli 131. Vastajatest olid ülekaalus mehed (95 vastust 131-est). Ankeedi eesmärk oli teada saada, mille järgi valivad Eesti noored tarvitatavaid energiajooke. Energiajoogi tarvitajate osakaal. Naised Mehed Jah 18 (50%) 79 (83%) Ei 18 (50%) 16 (17%) Kokku 36 95 Vastusest selgus, et energiajooke tarvitavate meeste osakaal on oluliselt suurem, kui
Ülejäänud kõrvalnähud olid esinenud umbes samas järjestuses nagu ka tarbijate puhul. Uurimuse tulemuseks said Duff ja tema tiim teada, et Melbourne'i noorukite seas on narkootikumide tarbimine üsnagi normaalseks ajaveetmise tegevuseks saanud. Tema arvates võib olla põhjuseks see, et tõenäoliselt ei räägita noorte inimestega sel teemal piisavalt palju, näiteks ei käi kuigi tihti tervishoiuga seotud eksperdid koolis sel teemal rääkimas jne. Hoolimata sellest, et ligi ¾ vastajatest olid edukad ja täiskohaga tööl käivad inimesed, on narkootikumide tarbimine erakordselt suur Austraalia noorte seas. Duffi sõnul on taoline narkootikumide kasutamine muutunud noorukite seas kaootiliseks ning mõnede seas tekitanud sõltuvust. Selline olukord tuleb üldiselt sellest, et narkootikume tarbitakse niisama vabal ajal sõpradega koos olles. Katsealused on ka öelnud, et tihti alustavad enda õhtut alkoholiga, seejärel võtavad mõnda narkootikumi ning lõpuks
Ei 19% Joonis 3.1.1 22 3.1.2 Ratsaspordiga mitte tegelemise põhjused Teisele küsimusele küsitluses ei pidanud vastama kõik õpilased. Vastama pidid vaid need, kes polnud varem ratsaspordiga tegelenud. Seeläbi saadi ka teada peamised põhjused, miks ei tegeleta ratsaspordiga. 78% vastajatest pidasid peamiseks põhjuseks teiste hobidega tegelemist. 78% hõlmas 64 inimest. 7 õpilast ehk 9% pidasid põhjuseks ratsaspordi liigset kulukust. Ning ülejäänud 13% õpilastest leidsid erinevaid põhjuseid. Põhjusteks toodi hirmu hobuste vastu (4 õpilast), varasema kokkupuute puudumist (2 õpilast) ning huvi puudumist (5 inimest). Ratsaspordiga mitte tegelemise põhjused õpilaste seas 78%
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
