E-raamatud uurimistöö (3)

Tallinna Inglise Kolledž
Uurimustöö
E-raamatud
Maili Tirel
G1
Tallinn 2010

Sisukord

Sissejuhatus 3
Mis on e-raamat? 4
E-raamatute tootmine 4
Ajalugu 5
E-lugerid 6
Plussid ja miinused 8
Küsitluse tulemused 10
Kokkuvõte 12
Kasutatud allikad: 14

Sissejuhatus

Tänapäeval on tõenäoliselt raske leida inimest, kes võiks öelda, et pole digitehnikaga kokku puutunud. Peaaegu kõigele on loodud digitaalne analoog. Ajalehed ja -kirjad kolivad Internetti; varsti (kui mitte juba praegu) on käes aeg, kui võimalused, et lendad kunagi Kuule , on suuremad, kui võimalused, et saad ümbrikus kästisi kirjutatud kirja. Mis on VHS või fotonegatiiv? Kas kümne aasta pärast kasutavad neid sõnu ainult ajaloolased? Kui kõik muu digitaliseerub, siis ei jää ka raamatud ajast maha.
1440. aastal leiutas saksalane Johann Gutenberg trükimasina, pannes sellega aluse raamatute lihtsamale tootmisele ja seega ka laiemale levikule. Võib julgelt öelda, et see leiutis muutis maailma. Internetiajastu alguses sündis uutmoodi raamat – e-raamat. Kas see saab sama pöördeliseks maailma ajaloos kui trükipressi leiutamine? Mis on e-raamat tegelikult? Just seda ma kavatsengi uurida. Uurimustöö esimeses osas võtan vaatluse alla e-raamatute ajaloo, plussid ja miinused ning nendega seonduva riistvara. Teise osa jaoks olen palunud inimestel avaldada nende enda arvamust e-raamatute kohta. Neid kahte osa kokku liites peaksin saama ülevaate sellest, milline võib olla e-raamatute tulevik – kas on võimalik, et paberkandjal raamatud surevad välja ja kogu kirjandus on e-raamatutes, nagu ütleb Swedbanki reklaam ?

Mis on e-raamat?

Esmalt tuleb selgitada, mis on e-raamat. Vikipeedia defineerib e-raamatut järgnevalt: ’’ Elektrooniline raamat (ka e-raamat, digitaalne raamat) on teksti-ja pildimaterjalil põhinev digitaalses vormis toodetud, avaldatud ning arvutil või mõnel muul digitaalsel seadmel loetav teos.’’(1) Oxfordi Inglise keele sõnaraamatus on e-raamatu kirjeldus aga’’paberkandjal raamatu digitaalne versioon’’(2). Eesti Rahvusraamatukogu kasutab raamatukogundusliku terminina mõistet e-raamat kui litsentsi alusel kasutatav või vaba juurdepääsuga digitaalteavik, milles on ülekaalus otsingut võimaldav tekst ja mis on trükitud raamatu (monograafia) analoog. (3) Lihtsas maakeeles oleks e-raamatu definitsioon ’’Raamat elektroonilisel kujul, st. mõne tekstifailina; enamasti, kuid mitte alati mõne trükitud teose digitaalversioon’’.

E-raamatute tootmine

Mõned e-raamatud toodetakse prinditud raamatutega samaaegselt, kuigi neid ei pruugita ühekorraga müügile lasta. Tihti on e-raamatud toodetud juba olemasoleva trükitud raamatu skänneerimise teel. Mõnikord kasutatakse robotic book scanner ’eid – tehnoloogiat, mis lubab raamatuid skänneerida kiiresti, ilma originaalversiooni kahjustamata. Raamatu skänneerimine loob komplekti pildifaile, mis konverteeritakse tekstiformaati OCR programmi abil. Vahel võidakse e-raamat saada lihtsalt olemasoleva raamatu klaviatuuril sissetrükkimise teel. Nii alustas Michael Hart e-raamatute loomist.
Mõned raamatud avaldatakse vaid digitaalformaadis. Sel juhul konverditakse tekstifail (.doc jne) lihtsalt mõnesse muusse formaati(nt .pdf), kuid ka seda mitte alati. E-raamatu trükitud raamatuks muutmiseks on palju lihtsam viis – printimine. Tavaliselt aga avaldatakse kõigepealt raamatu printversioon ning ,kui autor soovib, hiljem e-raamat.

Ajalugu

Esimest korda kirjeldas e-raamatut Robert A. Heinlein oma ulmeromaanis ’’Space Cadet’’(1948). Alguses olidki e-raamatud ulmekirjanike pärusmaa, kes kirjeldasid neid nii e-lugeri sarnaste seadmetena, kui õhku projektseeritud lehekülgedena. Esimene raamat, mis vaid digitaalsel kujul avaltati oli Stephen King’i ’’ Riding the Bullet’’.
Gutenbergi Projekt
Elektrooniliste väljaannete sünniks loetakse aga 1971 .aastal Michael S. Harti poolt algatatud Gutenbergi Projekti. Selle eesmärgiks oli teha avalikult kättesaadavaks raamatud ja muud väärt tekstid elektroonilisel kujul. 1971. aasta juulis avaldatati esimene e-raamat lihtsas ASCII tekstiformaadis. Esimesed e-raamatud trükkis Hart vabatahtlike abiga lihtsalt arvutisse ümber. Seetõttu nimetati neid siis e-tekstideks, kuna oma olemuselt polnud nad midagi muud kui tavalised tekstifailid. Esimene teos, mille Hart e-raamatuna avaldas, oli Iseseisvusdeklaratsioon .
1989. aastas augustis avaldas Gutenbergi Projekt 10nda e-raamatu ’’King James Bible’’. 1991. Aastal trükkis Michael Hart sisse kaks raamatut – ’’ Alice Imedemaal’’ ja ’’Peeter Paan’’. Pärast esimese netibrauseri Mosaic välja laskmist kahekordistus Gutenbergi Projekti jõudlus igal aastal. Augustis 1997 jõudis Projekt Gutenberg oma 1000nda e-raamatuni. 1998. Aastal teatas Michael Hart, et tema eesmärk on jõuda 10 000 e-raamatuni. See eesmärk saavutati 2003. aasta oktoobris .
Sissetrükitud raamatuid hakati põletama CD-dele ja DVD-dele. Kuna toorikud olid odavad saatis Gutenbergi Projekt tasuta koopia kõigile, kes seda tahtsid. 10 000 raamatu ilmumise tähistamiseks anti välja DVD 9400 raamatuga .
Detsembriks 2003 oli Gutenbergi Projekt sisse trükkinud 11000 raamatut kogumahus 110G erinevates formaatides (ASCII, HTML, PDF). 2005. aasta jaanuaris jõuti 15 000nda raamatuni, milleks oli George Santayana ’’The Life of Reason’’. Tänaseks on Gutenbergi Projekti koduleheküljel saadaval 33 000 e-raamatut.

E-lugerid

E-raamatuid saab lugeda nii arvutis, nutitelefonides kui pühendatud lugerides (ingl. k. dedicated readers). Viimasetest tulebki pikemalt juttu .
Kuigi suurem osa pihuarvuteid ja nutitelefone võimaldavad teatud programmide abil e-raamatuid lugeda, ei saa neid e-lugeritega sassi ajada. Pärast seda kui Apple lasi välja iPadi , kõrvutatakse seda tihti e-lugeritega, kuid kuigi ka iPad võimaldab e-raamatute lugemist, on ta siiski tahvelarvuti . E- luger on elektrooniline seade, mis on loodud põhiliselt e-raamatute ja –väljaannete lugemiseks, ning mis kasutab teksti kuvamiseks e- tindi tehnoloogiat. (4) E-paber, mida e-lugerites kasutatakse, on disainitud jäljendama päris paberit. Vastupidiselt tavalisele lameekraaniga seadetele, peegeldab e-paber valgust nagu päris paber.
Esimene e-luger oli NuvoMedia poolt välja antud Rocket eBook (pildil). See oli keskmise pehmekaanelise raamatu suurune käeshoitav puutetundliku ekraaniga seade, mis võimaldas lugeda e-raamatuid.(5) Selle ühendamine arvutiga oli kohmakas – kõige pealt tuli see ühendada pistikuga ning alles siis sai selle kaabli abil arvutiga ühendada. Pilt 1
Rocket eBook’ile järgnesid EveryBooki välja antud EveryBook, SoftBook Pressi SoftBook ja Librius.com’i Millenium eBook.
Tänapäeva e-lugerid ei ole kindlasti mõeldud ainult e-raamatute lugemiseks. Suurem osa lugereid võimaldab kuulata muusikat, kasutada Wi-Fi’t, neis on märkmiku- ja kalendrifunktsioonid. E-lugerites enimkasutatav operatsioonisüsteem on Linux ning enimtoetatavad faili formaadid .pdf, .html ja .epub.
Eestis tuli esimene ja seni ainus e-luger, Intereadi Cool-Er, müügile 2010. aasta veebruaris. Seda müüakse Rahva Raamatu kauplustes ning see maksab 3900 krooni. (6)
Kindle
Tänapäeval on tõenäoliselt tuntumaks e-lugeriks Amazon Kindle. Amazon.com alustas online-raamatupoena. 2007 aastal lasid nad välja 1. Generatsiooni Kindle’i. See maksis 399 dollarit (veidi vähem kui 4500 krooni) ja müüdi läbi 5 ja poole tunniga. Sellel oli 6 tollise diagonaaliga ekraan , 250 MB mälu, mis võimaldas seadmes hoida umbes 200 illustreerimata teost. Esimene Kindle on ainuke, millel on SD kaardiga laiendatav mälu.
Amazon lasi 2009. aastal välja Kindle 2-e. Sellel oli text-to-speech rakendus , mis luges kasutajale teksti ette, ja 2GB mälu, mis mahutas umbes 1500 illustreerimata teost. Kindle 2 aitas reklaamida Stephen King, kes tegi oma novelli ’’UR’’ saadavaks ainult läbi Kindle Store ’i. Kindle 2-st tehti versioon Kindle 2 International, mis oli mõeldud rahvusvahelisele turule. Pilt 2
Mõni kuu pärast Kindle 2 välja laskmist tutvustas Amazon Kindle DX-i. Sellel oli suurem ekraan ning see toetas PDF faile. Sellele järgnesid Kindle DX International ja Kindle DX International 2.
2010. aastal tutvustas Amazon Kindle 3-e, millel on kaks versiooni: Kindle 3 Wi-Fi ja Kindle 3 3G+Wi-Fi. Mõlemad mudelid kasutavad uut e-tindi ’’Pearl’’ kuva .
Seni uusim Kindle on Kindle DX Graphite, mille ainsad erinevused võrreldes vana Kindle DX-iga on uus e-tindi kuvar ning see, et DX Graphite on saadaval vaid ühes värvuses – grafiithall.
Ameerikas konkureerib Kindle-ga Barnes & Noble Nook. Sellel on 6 tolline e-tindi kuvar ning see ühendub Wi-Fi ning 3G võrkudega.

Plussid ja miinused

E-raamatute plussideks loetakse alljärgnevat:

• e-raamatute ja –lugerite mobiilsus ;
  
• võimalus kanda endaga elektrooniliselt kaasas korraga sadu raamatuid;
  
• võimalus säästa paberit;
  
• inimesed veedavad niigi palju aega arvuti ees, niiet miks mitte sisustada seda aega raamatut lugedes;
  
• olenevalt müüjast saab kogemata kustutatud või muul moel kaotatud e-raamatuid tasuta taastada;
  
• autoritel on lihtsam ja odavam avaldada e-raamatuid
  
• võimalus muuta kirja suurust ja stiili, kasutada multimeediat (olenevalt raamatust);
  

Miinusteks loetakse aga:

• ühise formaadi puudumist;
  
• kurnavat mõju silmadele;
  
• ’’päris raamatu tunde’’ puudumist;
  
• kõik raamatud pole digitaalformaadis saadaval;
  
• e-lugerite tootmisel paiskub keskkonda toksilisi ained;
  
• suurte piltidega raamatuid võib olla ebamugav lugeda;
  

Üks huvitav aspekt e-raamatute juures on see, et müüjad räägivad palju nende odavusest, kuna pole võrreldes internetipoest ostetud tavalise raamatuga kaasnevaid pakkimis- ja saatmiskulusid. See väide ei pea alati paika. Oletame, et raamat ostetakse tavalisest raamatupoest. Sellega ei kaasne saatmiskulusid. Näiteks maksab The Girl With the Dragon Tattoo WHSmithi raamatupoes tavahinnaga £7.99 ning selle digitaalformaat sama palju.(7) Seega ei saa öelda, et e-raamat on alati odavam, kuid samas ei saa ka öelda, et tavaline raamat on kallim. On saadaval ka tasuta e-raamatuid, kuid hetkel edetabelites olevad raamatud, klassikaline kirjandus ja tuntud kirjanike teosed on enamasti tasulised.
Koos Cool-Er’i müügile tulekuga Eestis tõusis e-raamatute teema tõsiselt ka siinsete kirjastuste teadvusesse. "Raamat on selline tore, paberil , õhtul voodisse kaasavõtmiseks, lugemiseks paljudele .On öeldud, et kuidas ma lähen siis tehnikaga õhtul voodisse raamatut lugema. Kui lohutad, et juhtmeid ei pea taga olema, siis see lohutab inimesi vähe. E-lugeja on muidugi ka veel kallis instrument esialgu, see on ka takistuseks,’’ rääkis 2010. aasta alguses Rahva Raamatu turundusjuht Anu Vagenstein.
Teine takistus on kirjastajad, kes ei tõtta sugugi pimedas vaimustuses e-tuleviku suunas. Kirjandustööstuse seisukohalt on suurim e-raamatutega kaasnev probleem piraatlus .
Kui paberköites raamatut läbi koopiamasina ajada on parajalt tülikas, on copy- paste käsklus jõukohane igale arvutikasutajale. Tulemus on see, et juba praegu on võimalik internetist leida tuhandeid raamatute piraatkoopiaid, mida ahned lugejad endale tasuta tõmbavad.
"Seda kirjandust, mida läbi interneti saab alla tõmmata, on meeletult palju. Piraatlusega võitlemine on nii kallis, et see ei ole võimalik, " nentis Vagenstein.
"Ega paberist raamat ei kao muidugi ära kuskile, see on selge," arvas Argo Ideon. "Nii, nagu paberist ajaleht pole kuskile kadunud, on ka paberist raamatu kadumisest väga vara rääkida. Aga kindlasti lähema kümne aasta jooksul saame e-raamatuga väga hästi tuttavaks. Ma arvan, et aastal 2020 on see olemas igas kodus. (8)

Küsitluse tulemused

Selle uurimustöö jaoks koostasin küsitluse, uurimaks, mida arvavad inimesed e-raamatutest ja raamatute tulevikust üldse. Otsustasin saadud andmed esitada nii teksti, kui mõne diagrammi kujul, et paremat ülevaadet luua.
40-st vastajast üheksa vastasid, et nad ei tea e-raamatutest ja –väljaannetest eriti midagi, 19 olid nendest kuulnud , kui täpsemad teadmised selles vallas puudusid ning 12 inimest teadsid, et need on digitaalsed väljaanded. Mõnda e-raamatut on lugenud 12 inimest ehk 30% vastanuist.
2010. aasta suvel tegi The Time oma internetilehekülje tasuliseks. Küsisin, kas see on tulevik. Täpselt pool vastajatest ei usu, et see väga poolehoidu võidab; 13 usub, et see juhtub ka teiste ajalehtedega, kuid mitte lähitulevikus ning vaid 3 arvas, et paari aasta pärast paberlehti enam ei eksisteerigi. 4 vastajat võtsid vaevaks kirjutada oma täpse arvamuse selle kohta, kuigi kõik need vastused sobinuks põhimõttelt variandi ’’kindlasti juhtub see ka teiste ajalehtedega, kuid mitte lähitulevikus’’ alla.
Küsimusele, kas e-lugeritele on turgu, vastas ’’Jah’’ 14 inimest, ’’ei’’ 2 inimest ja 5 leidis, et kuskil mujal, mitte Eestis. Ülejäänud 19 inimest ei teadnud , mis on e-luger. Eestalaste teadmatust e-lugeritest kinnitavad ka vastused järgmisele küsimusele: Millist seadet eelistaksid e-raamatu lugemiseks? 10 inimest eelistaks nutitelefoni, 22 arvutit ja 6 e-lugerit.
E-raamatute suurimaks eeliseks (Tabel 2) paberkandjal raamatute ees peetakse võimalust säästa puid – nii leidis 15 vastajat. Teisel kohal eeliste seas on võimalus soovitud raamat kohe allalaadida (12 inimest), kolmandal võimalus korraga kaasas kanda sadu raamatuid (9 vastajat) ning vastajate meelest väiksem eelis on see, et mõned e-raamatud sisaldavad multimeediat (3 inimest)
E-raamatute suurimaks miinuseks(Tabel 1) on vastanute meelest kahjustav mõju silmadele (23 inimest), 9 inimest pidas suurimaks miinuseks seda, et kõik raamatud pole e- formaadis saadaval, 5 inimest seda, et olenevalt müüjast pole kõigi ostetud e-raamatute sõbrale laenamine võimalik ning vaid 1 vastaja pidas suurimaks miinuseks ühise formaadi puudumist.
Küsimusele ’’Mida arvad raamatute digitaliseerimisest?’’ lasksin vastajatel ise vastuse kirjutada. Oli vastaksid arvamusi, osad pidasid seda ’’targaks teoks’’, teised ’’mõttetuks’’. Enamus olid siiski selle vastu tuues põhjenduseks, et raamat peaks jääma korralike kaante vahele. Samas arvasid nii traditsioonilise raamatu austajaid, kui e-raamatute pooldajad , et see e-raamatud on paratamatult tulevik. Ka selle küsimuse juures paistis silma sõnapaar ’’rikub silmi’’.
Ning üks lihtne ja konkreetne küsimus: kas paberkandjal raamatud on välja suremas?
’’Jah’’ vastasid 4 inimest ja ’’ei’’ 36 inimest.
Selle küsitluse tulemused kinnitasid seda, et kuigi mujal maailmas on e-raamatud ja –lugerid laia populaarsuse saavutanud ning vähesel määral ka Eestisse jõudnud, pole see ennast veel eestlaste teadvusesse murdnud. Samas pole sellele ka väga reklaami tehtud. Vaatame Kindle’t või Nooki. Üks on loodud ühe Ameerika juhtivama Internetipoe poolt, teine ühe juhtivama raamatupoe poolt. Kui aga kui Rahva Raamat või Apollo tutvustaks enda e-lugerit? Kuna e-lugerite populaarsus on võrdlemisi uus nähtus, ei toimiks see Eestis ka tõenäoliselt siis. Ja kuna raamatut kujutatakse ka mujal maailmas veel ette kaante ja lehtedega asjana , pole asi ainult Eestis. E-raamatute hiilgeaeg on kindlasti tulekul, kuid sinna on veel aega.
Eelnevat kinnitab ka fakt, et e-lugerite suurimaks miinuseks peetakse kahjulikku mõju silmadele. E-tindi ja –paberi tehnoloogiat täiustatakse pidevalt ja kuigi see ei asenda päris paberit ja tinti, tuleb kindlasti aeg, kui e-raamatud on silmadele kahjutud .
Tabel 1
Tabel 2

Kokkuvõte

Seda uurimustööd kirjutama asudes olin veendunud, et ma tean e-raamatutest üsna palju ja näen, kuhu inimkond selles vallas liigub. Selgus aga, et hindasin oma teadmisi natuke üle. E-raamatud kindlasti tulevik – kuid milline?
Praegu pole e-raamatud veel sissejuhatuses mainitud trükipressi kõrgusele tõusnud, kuid kõik digitaalne paistab tänapäeva maailmas edu saavutavat. Samas pole oodata, et paberkandjal raamatud niipea ära kaovad. Mujal maailmas eksisteerivad need kaks praegu rahumeelselt kõrvuti. Loomulikult ei kavatse raamat, mis on inimeste meeli lahutanud sajandeid alla anda e-raamatule, mis on eksisteerinud vaid vaevu mõnikümmend aastat.
Inimesed, ka mina, hoiavad kinni trükitud raamatust, sest nad on sellega harjunud. Kaaned , lehed, peenike must trükikiri, see tunne. Samas ollakse huvitatud e-raamatutest – need on uued ja huvitavad, kuigi tegelikult on nad vaid lihtsad tekstifailid. Raamatute ja e-raamatute suhtes saab paralleele tõmmata Internetisuhtluse ja suhtlusega päriselus vahel. Vahel paistab, et suhtlus näost-näkku on välja surnud ja kõik on Internetti kolinud. Tegelikult ei ole. Kuigi Internett pakub palju häid võimalusi, ei sure suhtlus päris elus kunagi välja. E-raamatud pakuvad palju rohkem võimalusi kui trükitud raamatud. Aga otsustades loetud info ja küsitlusest saadud vastuste järgi pole veel niipea nende kadumist oodata. Samas on raamat teine asi kui suhtlus, seda ei saa pidada sama tähtsaks.
Keegi ei suuda ennustada, millal e-raamatud tippu jõuavad või millised siis e-lugerid välja näevad. Keegi ei tea, kas paberkandjal raamat jääb püsima veel 6 sajandiks .
Seega, praegu on tavaline raamat veel (vähemalt Eestis) esikohal ja kui igas kodus ongi aastaks 2020 oma e-luger, siis on igas kodus kindlasti ka raamatuid, vähemalt selleks, et neid kamina peal ilus vaadata oleks. Ma arvan, et järgmise viie aastaga peaks e-raamatud ja e-lugerid ka Eestis populaarsust koguma; kõrvuti raamatuga, sest tegelikult võlgnevad e-raamatud oma olemasolu trükitud raamatule.
Kas Michael Hart kujutas 1970. aastate alguses ette, kuhu tema algatatud Gutenbergi Projekt viib? Kindlasti mitte. Samuti nagu ei suuda ka praegu keegi seda ette ennustada.

Kasutatud allikad:

http://www.etudes-francaises.net/dossiers/ebookEN.pdf
http://en.wikipedia.org/wiki/E-book
http://et.wikipedia.org/wiki/E-raamat
http://en.wikipedia.org/wiki/List_of_e-book_readers
Viited:
1. http://en.wikipedia.org/wiki/E-book
2. http://oxforddictionaries.com/view/entry/m_en_us1242960
3. http://et.wikipedia.org/wiki/E-raamat
4. http://en.wikipedia.org/wiki/List_of_e-book_readers
5. http://www.infotoday.com/it/mar00/news12.ht m
6. http://pood.rahvaraamat.ee/e-lugerid/3/1245/e-lugerid
7. http://www.whsmith.co.uk/CatalogAndSearch/SearchResultsAcrossCategories.aspx?gq=the+girl+with+the+dragon+tattoo
8. http://uudised.err.ee/index.php?06191096
Pildid
1. http://www.islatecases.net/image/rocket_E-book.jpg
2. http://cdn.slashgear.com/wp-content/uploads/2010/07/Kindle-DX-graphite-Angle-Hand-530x500.jpg