Õpirände mõju ja selle mõõtmise viisid (0)

Õpirände mõju ja selle mõõtmise viisid Autor: Søren Kristensen, PhD Õpiränne on: Teadmiste ja oskuste omandamine välismaiste õpingute kaudu, mille kaudu 
suurendada enda karjäärivõimalusi ning isiklikku arengut läbi silmaringi laienemise ning 
multikultuurilise aspekti. Üldiselt saab õpirände mõju jagada kolme rühma:  Kognitiivse loomuga teadmised, oskused ja pädevused on tihti otseselt nähtavad ning 
seega mõõdetavad. Nende hulka kuuluvad võõrkeele- ja kutseoskused. Saab 
korraldada katseid või neid oskuseid hinnata, võrrelda tulemusi tunnustatud skaalal või
koolitusprogrammide õppekavadega. Mitmel juhul on võimalik neid tulemusi 
arvestada formaalse õppe osana.  Keerulisemate õpiväljundite, nagu kultuuridevaheline teadlikkus, isiklik areng, loovus 
jt, hindamine on palju keerulisem. Selliste õpiväljundite määratlused on ebamäärased 
ning mõõtmisviisid hõlmavad keerulisi katseid ja/või mitme andmeallikaga 
hinnanguid (triangulatsioon), mida on formaalses kontekstis keeruline kontrollida.  Viimasesse rühma kuuluvad väljundid on olemuselt emotsionaalse loomuga (st seotud
hoiakute, uskumuste ja tunnetega) ning neid saab ainult siis kindlaks määrata või 
mõõta, kui jälgida osalejate käitumismustreid pikka aja jooksul pärast välismaalt 
naasmist. Tsitaadis mainitutest kuuluvad siia tööalane konkurentsivõime, 
kodanikuaktiivsus ja piirideülene tööjõu liikuvus. Et   õpirännet   saaks   kasutada   pedagoogilise   meetmena,   siis   otsime   selliseid   näitajaid
õpiprotsessi   käigus   ning   keskendume   teguritele,   mis   soodustavad   oodatava   tulemuse
saavutamist.
Näiteks võime valida õpiväljundi „kultuuridevahelise teadlikkuse suurendamine“. Välismaal
viibimine võib tuua kaasa nii negatiivseid kui ka positiivseid mõjusid, aga uuringutest teame,
et teatud tegurid soodustavad kultuuridevahelist õppimist. Juba 1969. aastal püstitas Iisraeli
psühholoog Amir kontaktihüpoteesi, mis toob välja kindla rühma näitajaid, mille abil saab
hinnata, kui tõenäoline on konkreetse projekti käigus saavutada positiivseid kultuuridevahelisi
õpiväljundeid.   Amir tõi   välja   need   aspektid,   mis   peaksid   parima   võimaliku   keskkonna
tagamiseks esinema:      võrdne staatus – kontaktiolukorras osalevatel pooltel peaks olema üldjoontes sarnane sotsiaal-
majanduslik staatus, et nad saaksid üksteisega samastuda;    eesmärkide koondumine – mõlema poole eesmärgid või huvid peaksid mingilgi määral
kattuma, et tagada pooltevaheline kontaktide väljakujunemine;    sobivad hoiakud juba enne kontaktiolukorda – enne kokkupuudet ei tohiks pooltel olla
ülemäära negatiivseid hoiakuid teistest kultuuridest inimeste vastu;


  sobiv kontakti intensiivsus ja pikkus – kontaktiolukord peaks kestma kindla aja jooksul ega
tohiks olla pealiskaudne;    madalad kultuuritõkked – kultuuritõkked  ei tohiks olla tegeliku kohtumise algul kuigi
kõrged, sest see muudaks suhtluse võimatuks;   sotsiaalne ja institutsiooniline tugi – kohtumine on korraldatud lõimitud institutsioonilise
raamistiku piires ning esineb vastastikune tugi;    asjakohane ettevalmistus – enne kohtumist koolitatakse osalejaid piisavalt nii keeleliselt
kui ka kultuuriliselt. Mida me teame ja mida ei tea õpirände kohta? Erinevad rändeliigid: Nt riikidevaheline on turism, mis täidab rekreatsiooni eesmärke. Teine on tööränne, mille eesmärgiks on välismaal töötamine, et raha teenida.


1. Mis on õpiränne?  Õpiränne on tõhus pedagoogiline meede ja teadlikult korraldatud tööjõu vaba liikumise edendamise vahend, mis kestab kindla ajaperioodi ja mille kaudu
viiakse   ellu   nii   formaalses   kui   ka   mitteformaalses   keskkonnas   erinevaid   harivatel
eesmärkidel õppimisprojekte ning tegevusi. Õpirändel on erinevaid vorme - füüsiline
või virtuaalne ränne, riigi sisene või väljaränne. Ja õpirände väljund peaks eelkõige
olema inimese areng.  2. Mis on õpirände eesmärk? Õpirände eesmärk on inimeste väärtuse tõstmine – aidata neil  õppida oskusi, mis tõstab  nende tööalast  konkurentsivõimet.  Aga  ka erinevate
rände   liikide   piires   uusi   teadmisi,   oskusi   ja   pädevusi   saama   läinute   osas   hinnata
õpirände kogemuse tõhusust tööjõu vaba liikumise edendajana.   Õpirändes osalejad
saavad   parandada   tööleidmise   võimalusi   ja   kultuuridevahelist   teadlikkust   ning
edendada oma isiklikku arengut, loovust ja kodanikuaktiivsust. 3. Miks on õpiränne kasulik ja kuidas saab seda mõõta? Õpirännet  saab kasutada pedagoogilise meetmena, kus siis õpiprotsessi käigus otsitakse selliseid tegureid, mis
soodustavad   oodatava   tulemuse   saavutamist.   Õpirände   edukuse   osas   teostatakse
mõõtmisi   ja   hindamisi;   nähtavate   tegurite   korral   nagu   näiteks   võõrkeele-   ja
kutseoskused   saab   korraldada   katseid   või   neid   oskuseid   hinnata,   võrrelda   tulemusi
tunnustatud   skaalal   või   koolitusprogrammide   õppekavadega.   Keerulisemate
õpiväljundite, nagu kultuuridevaheline teadlikkus, isiklik areng, loovus jt, hindamine
on   keerulisem   ning   mõõtmisviisid   hõlmavad   keerulisi   katseid   ja/või   mitme
andmeallikaga hinnanguid (triangulatsioon), mida on formaalses kontekstis keeruline
kontrollida.   Olemuselt   emotsionaalse   loomuga   (st   seotud   hoiakute,   uskumuste   ja
tunnetega)   väljundid   saab   kindlaks   määrata   või   mõõta,   kui   jälgida   osalejate
käitumismustreid pikka aja jooksul pärast välismaalt naasmist.  4. Mis   on   õpirände   pedagoogilised   aspektid?  Eelkõige   õpirände   hindamise   kaudu hinnata välismaal omandatu tõelist tähtsust – mida kogeti ja kuidas saadud kogemust
reliseerida. 5.  Mis   on   nõustaja   roll   õpirändes?   Millised   on   nõustaja   väljakutsed   inimeste  õpirände   teemadel   nõustamisel?  Nõustaja   roll   õpirändes   on   toetada   õpirändes
osalejat võimalusel kõigi kolme õpirände perioodi jooksul (nii enne, õpirändes olles kui
õpirändest   naastes),   anda   rändesse   minejale   võimalikult   põhjalik   ülevaade   rände
olemusest ja eesmärgist, aidates seda kogemust tema tulevase karjääriga siduda. Rahvusvaheline mobiilsus ja tuleviku töö Ave Lauren (2018) raamatus "Rahvusvaheline mobiilsus ja töö" Lühikokkuvõte: Rahvusvahelise   mobiilsuse   all   mõistame  töötajate   riigipiirideülest   lühiajalist
geograafiliselt   paindlikku   töötamist,   mille   korral   inimesed   pole   seotud   ühe   või   kahe
tööturuga, vaid paljudega, seejuures samaaegselt. 


   Rahvusvahelise   mobiilsuse   alla   kuuluvad   eelkõige  erinevad   lühiaegse   rände   vormid, millega ei kaasne püsivat ümberasumist ühest riigist teise. Selline lühiajaline ränne ei ole
ilmtingimata sirgjooneline ega ühekordne, vaid pigem ringlev ning korduv.    Kui varasematel perioodidel võis rände mõju tööturule käsitleda kui „nullsumma mängu“, kus üks piirkond kaotas ja teine võitis inimkapitali, siis  rahvusvahelise mobiilsuse korral
pole küsimus niivõrd inimkapitali ära- või juurdevoolus, kuivõrd pigem juurdepääsus
tööjõule ning tööturul oleva inimkapitali stabiilsuses.     Eestis   on   mõistlik   analüüsida   nelja   rahvusvaheliselt   mobiilset   töötajate   gruppi,   kelle mobiilsuskäitumine on erinev, keda  mõjutavad  üldjuhul  erinevad rändepoliitikad  ning
kelle mobiilsuse mõju tööturule on erinev (vt tabel 1):    1) ettevõtete sees liikuvad ja lähetatud töötajad,    2) kohast sõltuvad lühiajalise lihttöö tegijad (sh hooajatöötajad),    3) kohast sõltuvad oskustöötajad ja tippspetsialistid ehk talendid,    4) kohast sõltumatud töötajad ehk digitaalnomaadid.


 Rahvusvahelise   mobiilsuse   mõju   tööturu   tulevikule   pole   lihtne   prognoosida,   sest
tegemist on võrdlemisi uue nähtusega. Mobiilsus on otseselt seotud laiemate tööturu
suundumuste  ja mõjuteguritega  nagu tööturu piirkondlikud  ebakõlad,  teadmiste-  ja
innovatsioonipõhine   majandus,   paindlike   töövormide   levik,   globaalsed   ettevõtted,
tehnoloogia  areng ning vananev ühiskond. Erinevad  tööturudünaamikad  mõjutavad
mobiilseid gruppe erinevalt (vt tabel 2)    Rahvusvaheliselt   mobiilsete   töötajate   absoluutarv   ja   ka   mobiilsuse   osakaal   Eestis võrreldes   püsirändega   2035.   aastaks   pigem   kasvab.   See   kehtib   nii   Eestisse   saabuvate
välismaalaste kui ka meilt väljarändajate kohta.     Kõige suuremat rahvusvahelise mobiilsuse kasvu võib lähikümnenditel prognoosida talentide   puhul.  Selle   grupi   mobiilsust   toetavad   nii   rändepoliitikad,   laiemad   tööturu
suundumused kui ka talentide rände ajendid.     Üha   olulisemaks   saavad   lähikümnenditel   mobiilsuskeskused,   kus   tööjõu   ja   ressursi stabiilsus on suurem.     Kui varem arvati, et immigrandid liiguvad sinna, kust võib leida sobivat hästi tasustatud tööd, siis üha rohkem võib näha seda, et hoopis  töökohad lähevad sinna, kus on tugev
tööjõubaas juba ees ja inimkapitali juurdepääs tagatud.    Seetõttu on riikidel aina olulisem soodustada mobiilsuskeskuste teket, sest need aitavad luua töökohti ka kohalikele töötajatele. Paljud riigid töötavad aktiivselt selle nimel ning nüüd peab
ka  Eesti   mõtlema   sellele,   kuidas   pääseda   mobiilsemaks  muutuva   tööjõu
maailmakaardile, et mitte jääda tuleviku töö maailmas kaotajaks.


Täiendavalt: Kuigi   ühest   määratlust   hetkel   ei   ole,   võib   käsiloleva   uuringu   kontekstis   mõista
rahvusvahelise mobiilsuse all töötajate riigipiiride ülest lühiajalist geograafilist paindlikkust,
kus tööjõud pole seotud ühe või kahe tööturuga, vaid paljudega, seejuures samaaegselt. Rahvusvahelise mobiilsuse alla kuuluvad eelkõige erinevad lühiaegse rände vormid, millega
ei kaasne püsivat ümberasumist ühest riigist teise. Viimastel kümnenditel on rände vormid
mitmekesistunud.   Varasema   sirgjoonelise   rände   kõrvale   on   tekkinud   rändeliigid,   mis   on
lühiajalised,   mittelineaarsed   ja   korduvad   ning   millega   ei   kaasne   ilmtingimata   pikaajalist
ümberasumist.   Selle   nähtuse   alla   kuuluvad   ka   uudsed   töövormid,   kus   tänu   tehnoloogia
arengule saavad isikud osaleda tööturul ilma füüsiliselt kohapeal viibimata ehk nn digitaalse
nomaadluse  vormid.  Rahvusvaheliselt   mobiilne   töötaja   pole   seega   seotud   ühegi   riigi
tööturuga   püsivalt,   vaid   liigub   erinevate   tööturgude   vahel   –   seejuures   digitaalnomaadide
puhul isegi samaaegselt – ning tihtipeale säilitab sideme mitmega. Rahvusvahelise mobiilsuse laiem levik mõjutab Eesti tööturgu tulevikus, tekitades nii uusi
probleeme   kui   ka  võimalusi.  Kui   varem   nähti   rände   mõju  tööturule   kui  „nullsumma
mängu“,   kus   üks   piirkond   kaotas   ja   teine   võitis   inimkapitali,   siis   rahvusvahelise
mobiilsuse korral pole küsimus niivõrd inimkapitali ära- või juurdevoolus, vaid pigem
tööjõule juurdepääsus ning tööturul oleva inimkapitali stabiilsuses. Sotsioloog John Urry  sõnul on olemas viis omavahel seotud mobiilsust, mis koos loovad
nüüdisühiskonna tegelikkuse:  1. inimeste liikumine, 
2. asjade liikumine, 
3. kujutuslik reisimine (audiovisuaalmeedia kaudu), 
4. virtuaalne reisimine (interneti vahendusel) ja 
5. kommunikatiivne reisimine (suhtlusvahendite kaudu). Üha kasvava arvu inimeste jaoks tähendab see ka seda, et mobiilsus on teadlik ja valitud
elustiil ning rahvusvaheline mobiilsus ei ole ilmtingimata eesmärk omaette, vaid võib
olla ka eesmärk iseeneses. Hargmaisus vs mobiilsus  Viimaste kümnendite ühiskondlike protsesside kirjeldamiseks on võetud kasutusele mitmeid
uusi   termineid,   mida   tihtipeale   kasutatakse   samaaegselt   olgugi,   et   nad   on   olemuslikult
erinevad.   See   kehtib   ka   ’hargmaisuse’   ja   ’mobiilsuse’   kohta.  Hargmaisus   ehk
transnatsionaalsus oma kõige lihtsamas tähenduses viitab piiriüleste sidemete säilimisele eri
riikidega.   Rändevaldkonnas   kasutatakse   seda   terminoloogiat   seoses   kultuurilis-poliitiliste
aspektide   ning   lõimumisega.   Samas  mobiilsuse  terminoloogia   viitab   rändekontekstis
ruumilisele   liikumisele   laiemalt,   keskendudes   inimeste   kui   ressursi   asukoha   muutumisele.
Teisisõnu, mõlemad terminid kirjeldavad tihtipeale samu laiemaid ühiskondlikke protsesse,
kuid keskenduvad eri aspektidele. Tööturu   kontekstis   võib  rahvusvahelise   mobiilsuse  all   mõista   töötajate   riigipiiride   ülest
perioodilist geograafilist paindlikkust. Selle raames tuleb ette nii inimeste piiriülest liikumist
ühelt tööturult teisele kui ka virtuaalset liikumist eri riikide tööturgude vahel isiku kohast


sõltumata. tänapäeval võimalik geograafiline paindlikkus on laiendanud tööturud üleilmseks
ning võimaldab töötajatel olla aktiivne nii lähte kui ka sihtriigi (või – riikide) tööturgudel. Rahvusvaheline mobiilsus ja tuleviku töö Eriaruanne:   Töötajate   vaba   liikumine   –   põhivabadus   on   tagatud,   kuid   töötajate
liikuvusele tuleks kasuks ELi vahendite parem suunamine KOKKUVÕTE Tööjõu liikuvus I. Töötajate  vaba liikumine  on üks neljast  liidu  põhivabadusest.  2018. aastal  tähistab  EL
töötajate   vaba   liikumist   lubava   määruse   vastuvõtmise   50.   aastapäeva.   Töötajate   vaba
liikumine tähendab, et kõigis liikmesriikides kaotatakse töötajate mis tahes diskrimineerimine
kodakondsuse alusel nii töölevõtmisel, töö tasustamisel kui ka muude töötingimuste puhul.
Aastal   2015   elas   oma   kodakondsusriigist   erinevas   ELi   liikmesriigis   11,3   miljonit   EL   28
tööealist liikuvat töötajat. See vastab 3,7 % le kogu ELi tööealisest elanikkonnast. ‐le kogu ELi tööealisest elanikkonnast. Auditi läbiviimine II. Kontrollikoda hindas, kuidas komisjon tagab töötajate vaba liikumist ja tööjõu liikuvust
hõlbustavate ELi meetmete mõjususe. Kontrollikoja audit viidi läbi ajavahemikus oktoober
2016 kuni juuli 2017 komisjonis ja viies liikmesriigis (Saksamaal, Luksemburgis, Poolas,
Rumeenias ja Ühendkuningriigis),  kuhu on siirdunud kõige rohkem teistest  riikidest  pärit
töötajaid ning kust suundub kõige rohkem töötajaid teistesse riikidesse. Kontrollikoja leiud III. Kontrollikoda leidis, et komisjon pakub ELi töötajatele teavet nende õiguste kohta mitme
kanali kaudu, kuid samas on võimalusi nende õiguste tundmise parandamiseks. IV. Teise riiki kolimise ja seal töötamise  takistused  (näiteks kutsediplomite tunnustamine)
eksisteerivad juba pikka aega. Kuigi komisjon ja liikmesriigid on võtnud nende takistuste
kõrvaldamiseks mitmeid meetmeid, püsivad need endiselt. V. Liikmesriigid on oskuste ja tööjõu tasakaalustamatust kajastavate andmete küsimuses nii
piirkondlikul kui riiklikul tasandil  erineval arengutasemel.  Komisjon teeb liikmesriikidega
jätkuvalt koostööd nende andmete täiustamiseks. VI. EL toetab tööjõu liikuvust Euroopa Sotsiaalfondi kaudu liikmesriikide jaoks, kes on selle
vajaduse kindlaks teinud. Tööjõu liikuvust ei ole siiski eraldiseisva investeerimisprioriteedina
määratletud   ning   ESFi   praeguse   programmitöö   perioodi   heakskiitmismenetluse   käigus
sellealast   tegevust   ei   jälgitud.   Seetõttu   ei   ole   teada,   millises   ulatuses   kasutatakse   sellel
eesmärgil Euroopa Sotsiaalfondi. VII. Tööjõu liikuvust toetava teadaoleva rahastamise peamine allikas on komisjoni Euroopa
tööhõive ja sotsiaalse innovatsiooni programm 165 miljoni euroga aastateks 2014–2020. Kontrollikoda leidis, et Euroopa tööhõive ja sotsiaalse innovatsiooni programmi EURESe
tegevussuuna (EaSI EURES) poliitilised eesmärgid sarnanevad tööjõu liikuvuse valdkonnas ‐le kogu ELi tööealisest elanikkonnast.


Euroopa Sotsiaalfondi eesmärkidega, mis tähendab, et mõlema ELi fondi nõutava vastastikuse
täiendavuse saavutamine on keeruline. VIII.   Kontrollikoda   vaatas   läbi   23   EURESe   projekti,   mida   juhiti   piiriülese   partnerluse
projektidena ja mis said toetust Euroopa tööhõive ja sotsiaalse innovatsiooni programmist.
Kontrollikoda leidis, et vähestel projektidel olid kindlaks määratud tulemused (nt tööotsijad
leiavad   tööd)   ning   et   projektide   järelevalve   puudused   põhjustasid   nende   suutmatuse
programmi tasandil väljundit ja tulemuste kohta teavet koguda. IX. Euroopa tööalase liikuvuse portaal on ELi tasandil peamine tööjõu liikuvuse hõlbustamise
vahend, kuid sellel on märkimisväärseid probleeme – muu hulgas seetõttu, et märkimisväärset
osa   liikmesriikide   avalike   tööturuasutuste   vabade   töökohtade   kuulutustest   ei   avaldata
EURESes.   Lisaks   leidis   kontrollikoda   portaalis   avaldatud   vabade   töökohtade   kuulutusi
analüüsides, et need on tulemusliku  tööotsingu jaoks sageli ebapiisavad,  näiteks ei olnud
audiitorite uuritud 50 vabast töökohast 39 puhul kuulutuses märgitud kandideerimistähtaega. X. Euroopa tööhõive ja sotsiaalse innovatsiooni programmi EURESe tegevussuuna kaudu töö
leidmise   mõõtmine   on   programmi   tulemuslikkuse   peamine   näitaja.   Komisjoni   andmete
kohaselt oli 2016. aastal EURESe nõustajate tööotsijatele pakutud toe tulemuseks 28 934 töö
leidmist. See moodustab kõigest 3,7 % juhtudest, kus tööotsijad võtsid ühendust EURESe
nõustajatega. Peale selle märkis enamik avalikke tööturuasutusi, keda kontrollikoda küsitles,
et neil ei ole võimalik mõõta tegelikku töökoha leidmist või et nad on lõpetanud selle kui
näitaja mõõtmise. Kontrollikoja soovitused XI. Kontrollikoda soovitab komisjonil a)   mõõta   ELi   kodanike   teadlikkust   töötajate   vaba   liikumise   kohta   teabe   andmise   ja
diskrimineerimisest teatamise olemasolevatest vahenditest; b) paremini ära kasutada olemasolevat teavet, et teha kindlaks diskrimineerimise liigid; c) teha koostööd liikmesriikidega, et parandada selliste andmete kogumist ja kasutamist, mis
puudutavad tööjõu liikuvuse mustreid ja vooge ning tööturu tasakaalustamatust; d) parandada tööjõu liikuvuse edendamiseks eraldatud ELi vahendite kavandamist. XII. Kontrollikoda soovitab liikmesriikidel e) parandada Euroopa tööhõive ja sotsiaalse innovatsiooni programmi EURESe tegevussuuna
(EaSI EURES) tulemuslikkust, eriti seoses töökoha leidmisega; ‐le kogu ELi tööealisest elanikkonnast. f)   tegeleda   Euroopa   tööalase   liikuvuse   portaali   piirangute   kõrvaldamisega,   et   muuta   see
tõeliseks Euroopa töökoha leidmise vahendiks.


Tabel 2. Tööjõu liikuvust mõjutavad takistused, komisjoni võetud meetmed ja nende tulemuslikkuse hindamine


KOMISJONI   VASTUSED   EUROOPA   KONTROLLIKOJA   ERIARUANDELE
„KOMISJON   HÕLBUSTAB   TÖÖJÕU   LIIKUVUST,   KUID   ELi
RAHASTAMISVAHENDEID VÕIKS KASUTADA SIHIPÄRASEMALT“ KOKKUVÕTE
On   ikka   veel   vaja   tagada,   et   ELi   eeskirju   ja   vahendeid   kasutatakse   õiglasel,   lihtsal   ning
tõhusal   moel.   Nimetatud   vajaduse   tõttu   tegi   komisjon   oma   2018.   aasta   tööprogrammis
ettepaneku luua Euroopa tööjõuamet. 
III. Teadlikkuse suurendamise meetmed on kaasatud iga asjakohase vahendi ja tööriista
teabevahetuse strateegiatesse ning meetmetesse. Komisjon leiab, et Euroopa tööhõive ja 
sotsiaalse innovatsiooni programmi abil rahastatavate, tööjõu liikuvust hõlbustavate meetmete
tõhususe ületehakse järelevalvet üldiselt piisavalt.
IV. Komisjon tunnistab, et tööjõu liikuvusele on ikka veel takistusi. Seepärast jääb tööjõu 
liikuvuse küsimus komisjoni tegevuskavas tähtsale kohale. Selleks tugevdab komisjon 
peamisi õigusakte ja vahendeid ning tutvustab uusi edasipüüdlikke algatusi.
V. Just sel põhjusel esitas komisjon oma ettepanekus EURESe määruse kohta konkreetsed 
sätted, mis seda probleemi käsitlevad. Määruse (EÜ) 2016/589 artikli 30 kohaselt peavad 
nüüd kõik liikmesriigid sellesse analüüsi panustama. Komisjon loodab, et see aja jooksul 
parandab tööjõu puudu- ja ülejääki käsitlevate andmete kättesaadavust ning kvaliteeti.


VI.   Euroopa   Sotsiaalfond   (ESF)   on   juba   kindlaks   määranud   18   investeerimisprioriteeti.
Paljude valdkondlike  investeerimisprioriteetide  eesmärk  on aidata  inimestel  leida  töö (või
parem töö) ja tagada kõikidele õiglasemad võimalused elus. Selline toetus tugevdab seega mis
tahes töötaja võimalusi leida töökoht, kus teda vajatakse, kas oma elukohas või kaugemal, kas
oma või mõnes muus liikmesriigis. Lisaks peavad liikmesriigid ja piirkonnad vastama nn
valdkondliku  keskendumise   kriteeriumidele   (vt  määruse   1304/2013  artikkel   4).  Mis  tahes
investeerimisprioriteedi lisamine viiks selle fookuse nõrgenemiseni.
VII.   Komisjon   möönab,   et   koostoimet   saab   parandada,   ning   püüab   parandada   oma
programmide tulemusi ja muuta need parema järelevalvesüsteemi abil läbipaistvamaks.
VIII. Lõpliku tehnilise rakendamise aruande standardvormi kvantitatiivne osa sisaldab jaotist
toetuse  väljundite  kohta,   kuhu tuleb  märkida  teavitamise,   nõustamise,  tööle   suunamise   ja
värbamise  teenuste   arv.  See on  üks näitajatest,   mis  on seotud  teenustega,   mida  osutavad
tavaliselt   piiriülesed   partnerlused.   Kogu   programmi   vältel   on   seega   olemas   selge   alus
järjepidevaks aruandluseks.
Lisaks selgitavad projekti koordinaatorid oma tulemusi tavaliselt põhjalikumalt aruande
kvalitatiivses osas, kus tuuakse esile piiriülese partnerluse saavutatud kvantitatiivsed näitajad,
näiteks tööle suunamiste arv, ning kus neid selgitatakse. Hiljem neid näitajaid levitatakse ja 
tehakse teatavaks järelevalvearuannetes (mis tehakse kättesaadavaks EUROPA portaalis) 
nende projektide ja organisatsioonide kohta, mida Euroopa tööhõive ja sotsiaalse 
innovatsiooni programmi kaudu rahastatakse (praegu on avalikkusele kättesaadavad seitse 
köidet; järgmine köide on ettevalmistamisel).
IX. See osakaal peaks määruse (EL) 2016/589 täieliku rakendamise korral suurenema.
Komisjon märgib, et riiklikes tööportaalides avaldatud andmete omanikel on kohustus tagada 
selle valdkonna andmete sisuline ja tehniline kvaliteet, nagu on viidatud määruses (EL) 
2016/589. Kõnealuse määruse kohaselt lubavad riikide andmeesitajad komisjonil teha riiklike 
tööportaalide andmetest väljavõtteid, kuid tal ei ole õigust neid andmeid parandada ega 
muuta. Kui komisjon avastab tehnilisi vastuolusid, intsidente või vananenud andmeid, siis 
teatab ta sellest asjakohasele riiklikule andmeesitajale ja palub tal võtta vajalikke meetmeid. 
Kõrvalekalletest teatamise volitus ei anna komisjonile õigust teha märkusi vabu töökohti 
käsitlevate andmete sisulise kvaliteedi kohta.
X. Komisjon rõhutab, et EURESe ametnike kohustus on anda töötajatele nii teavet kui ka 
suuniseid ning abistada sobiva töökoha leidmisel ja tööle suunamisel. Ühenduse pidamine 
töötajatega, kes otsivad teavet või kellel on konkreetsed küsimused, millele nad soovivad 
saada vastuseid, on samuti väärtuslik sihtpopulatsiooni toetamise väljund.
Saavutatud tööle suunamise edukuse määra tuleb hinnata konkreetse tööle suunamise 
abistamise palvete arvu põhjal. Tööle suunamise määr võib erineda sihtpopulatsioonide kaupa
(kogemuste suurus ja asjakohased oskused) ja olenevalt vabast töökohast (kas töökohale on 
raske töötajat leida või mitte). Seepärast ei ole komisjon määranud eesmärke ega 
võrdlusaluseid, millest nähtuks, milline on tavapärane edukas tööle suunamise määr. 2. TEEMA: Karjäärinõustamine ja õpiränne. Selle teema eesmärk:
tutvustada erinevaid õpirände võimalusi välismaal ning toetada  nõustamise valmisoleku 
kujundamist õpirändega seotud teemadel (õpirände alane teavitamine, motiveerimine, 
ettevalmistamine, toetamine kogu õpirände jooksul ning tagasitulekul)
Selle teema lõpetanu:  oskab ära tunda inimese valmisolekut õpirändeks;  oskab noori/lastevanemaid/õpetajaid/täiskasvanuid teavitada õpirändest;


 oskab inimesi motiveerida, ette valmistada õpirändeks ning toetada kogu õpirände 
jooksul ning tagasitulekul. T. Dibou artikkel "Välismaale õppima või mitte    "  ; Millele peaksid noored tähelepanu pöörama, kui välismaal õppimine on tulnud otsuste 
tegemisel valikutess:  Välismaa õppeasutusi valides tuleb tähelepanu pöörata paljuski samadele asjadele nagu 
Eestis.  Huvipakkuvaid õppekavasid peaks analüüsima süvitsi – uurima peaks seda, millised 
on programmis pakutavad ained sisu poolest kui ka seda, milline on teoreetiliste ja 
praktiliste õpiväljundite osakaal õppekavast.  Lisaks tasub endalt valiku langetamisel küsida, milliseid võimalusi pakub omandatav 
eriala pärast lõpetamist tööturul. Vastasel juhul ei pruugi võõrsil kogutud teadmised ja 
kogemused leida rakendust kodumaal. Esmatähtis on teada, kas ühe riigi õppeasutuse diplom on tunnustatud ja aksepteeritav ka
teis(t)es. Ka tasuta haridus tähendab kulusid
Välismaal õppimisel võivad otsustavaks saada rahalised kulud. Kuigi mitmetes välisriikides
nagu näiteks Taanis on haridus suures osas tasuta, tuleb arvestada võõrsil kaasnevate elamis-
ja lisakuludega (nt ülikooli sisseastumise tasu, vajalike dokumentide vormistamine ning olme-
ja toidukulud).
Näiteks Kopenhaagenis on Euroopa Liidu liikmesriikide tudengitele õppimine tasuta, kuid
Taani pealinnas võib ühe toa üür küündida ligi 400 euroni kuus (allikas: www.eures.ee). Ära pelga küsida vajalikku nõu
On   loomulik,   et   tänapäeva   infokülluses   on   noortel   keeruline   orienteeruda   välismaal
pakutavate õppimisvõimaluste rägastikus. Nii võib kahe silma vahele jääda olulisi detaile.
Seetõttu on mõistlik enne otsuste langetamist aru pidada:  karjäärinõustajatega,  juba välisriigis õppinud või õppivate kaasmaalastega,  asjakohaste organisatsioonide esindajatega, kes pakuvad erinevaid haridusprogramme
välismaal   (infot   selle   kohta   saab   nii   haridusmessidelt,   tuttavatelt   kui   ka   otse
välisülikoolide esindajatega ühendust võttes). Teises kultuuriruumiski õpitakse ning arenetakse
Enne   välismaale   õppima   siirdumist   tuleb   mõelda   ka   õpingutevälistele   aspektidele.   Ees
ootavad   ju   harjumuspärasest   erinev   kultuurikeskkond,   eemalolek   kodust,   lähedastest   jpm.
Kardinaalsete erinevuste korral võib välismaale õppima suundujad tabada ka kultuurišokk.
Sealjuures ongi tähtis hinnata enda valmisolekut iseseisvaks eluks välisriigis.
Teine   kultuuriruum   on   välisõpingute   puhul   nii   suureks   eeliseks   kui   ka   väljakutseks. 
Kahtlemata   annab   juba   ühes   riigis   elamine   ja   õppimine   võimaluse   kogeda   mitmeid   uusi
kultuure   ja   õppida   keeli.   Sealjuures   on   kultuuridevaheline   pädevus   üks   põhipädevustest
kaasaaegsel tööturul. Kui   noor   tunneb,   et   välismaal   õppimine   pole   siiski   tema   jaoks,   siis   võiks   kaaluda
alternatiivseid võimalusi omandamaks kultuuridevahelise kommunikatsiooni kogemusi.
Selleks on mitmeid viise:


 näiteks välismaal korraldatavas vabatahtlikus tegevuses osalemine,  keeltelaager,  noorteprojekti või tööpraktika kaudu. T. Dibou artikkel  "Kuidas      valmistada end ette välismaale õppimiseks?    , "  Välismaale   kogemusi   omandama   minnes   tuleks   ennekõike   alustada   oma   õpingute
planeerimisest. Seega tasub enne õpirännet vastata järgmistele küsimustele: 1. Kuidas erineb sealne argielu siinsest?
2. Milline on sealne haridussüsteem?
3. Millised on omavahelise suhtlemise omapärad selles riigis?  Oluliseks   aspektiks   on psühholoogiline   ettevalmistus iseseisvaks   eluks   ja
toimetulekuks uues keskkonnas. Selleks vii end kurssi järgmiste teemadega: 1. Milline on Su õpingute ajakava?
2. Millised on sisseastumistingimused?
3. Kus hakkad elama?
4. Millised on võimalused stipendiumideks ning finantstoetusteks (grandid) ja kust leida  selle kohta infot?  Kui Sa ei räägi valitud sihtriigi emakeelt, siis tuleks mõelda järgmistele nüanssidele: 1. Kas Sul on valmidus see keel omandada?
2. Kuidas plaanid seni uues elukeskkonnas suheldes hakkama saada? Kui   kahtled,  kas  oled  päriselt  küps  rahvusvahelise  kogemuse   omandamiseks,   siis  sarnase
kogemuse saamiseks ning katsetamiseks sobivad ka kodumaal pakutavad võimalused. 1. Osale näiteks keelelaagrites.
2. Ka   noortekeskuste   ja   -organisatsioonide   rahvusvahelised   tegevused   annavad   palju kogemusi. 3. Suhtle Eestisse saabunud välismaa vabatahtlikega või mõnda teist emakeelt kõneleva inimesega. Siinkohal on suurimaks väljakutseks hankida vajalik ja paikapidav info välismaa rände kohta.  Seetõttu on mõistlik välismaa õpingute planeerimisel aru pidada: 1. karjäärinõustajatega,
2. välisriigis varem õppinud või õppivate kaasmaalastega,
3. asjakohaste organisatsioonide esindajatega, kes pakuvad erinevaid haridusprogramme välismaal. Karjäärinõustaja ülesandeks on kõrvaltvaatajana aidata hinnata ja analüüsida noore tegelikku
soovi   ja   valmisolekut.   Kindlasti   tuleb   siinkohal   abiks,   kui   nõustajal   on   isiklik   välismaal
kogemuste omandamise  kogemus (õppe või töö eesmärgil).  Lisaks isiklikule  kogemusele,
saab nõustaja noore toetamiseks kasutada teadmisi ka teistelt võrgustiku spetsialistidelt ning
teadlikkust olemasolevatest väliskogemuse võimalustest, et neist sobivat noorele soovitada. T. Dibou artikkel   "Kuidas ära tunda noore valmisolek astuda tuttavast keskkonnast välja?" Esmane analüüs: ekstravertsed vs introvertsed noored.


 karjääriplaani tugevuste ja nõrkuste analüüs ning kriitiline üle vaatamine, millised on
noore võimalused ja mis võib saada takistusteks, motiveeritus ja eesmärgipärasus. Kui ekstraverdist noored on karjäärivestluste käigus hästi plaanipärased, oskavad oma mõtteid
argumenteerida, teavad ise võimalikke eesootavaid raskusi välja tuua ja on valmis nendest
õppima,   siis   introverdid   väljendavad   end   vastupidiselt.   Tavaliselt   on   peamisteks
tunnusjoonteks muretsemine, näiteks, kas keeleoskus on ikka piisav, hirm üksinda mineku ees
jne. Võib tunduda, et neil puudub valmisolek oma tavapärasest keskkonnast välja astumiseks. Karjäärinõustaja roll: uut. Oluline on aidata noorel teadvustada oma oskusi ja olemust, aidata
leida oma tugevused ning avastada võimalusi nende arendamiseks. Mõnikord piisab väga
lihtsast, kuid kindlasõnalisest julgustamisest.  Kindla soovi tuvastamine ja ettevalmistus ootamatusteks. Karjäärinõustaja roll: Aidates noorel eelnevalt hinnata tema valmisolekut iseseisvaks eluks
välisriigis, eemal harjumuspärasest, saab tihti selgeks, kas see noor on ka päriselt valmis.  Katsetage   võimalustega   kodumaal.   Mööda   ei   saa   vaadata   ka   võõrkeele   valdamise
oskustest. Kui noor ei räägi valitud sihtriigi keelt, siis missugune on tema valmidus see
keel omandada ja kuidas on ta mõelnud senini hakkama saada. See tähendab tihti
lisastressi   ja   ajakulu,   valmidust   sellega   toime   tulla   on   soovitatav   katsetada   enne
välismaale minekut. Kui nõustaja tunneb, et noor ei ole veel päris küps rahvusvahelise kogemuse omandamiseks,
siis   võib   talle   katsetamiseks   soovitada   kodumaal   pakutavaid   võimalusi   –   osaleda
keelelaagrites,   noortekeskuste   ja   -organisatsioonide   rahvusvahelistes   tegevustes,   suhelda
Eestisse  saabunud välismaa  vabatahtlikega  või  mõnda  teist   emakeelt  kõneleva   inimesega.
Rajaleidja spetsialistid
pakuvad ka erinevaid simulatsioone, küsimustikke ja töölehti, kui on soov kiiremini testida
noore valmisolekut väliskogemuseks. See annaks noorele aimu, mida kujutab endast teisest
rahvusest inimesega suhtlemine.
Karjäärinõustaja   roll:   Nõustaja   ülesanne   on   kõrvaltvaatajana   aidata   hinnata   ja   analüüsida
noore tegelikku soovi ja valmisolekut. K.Traksi  artiklit  "Välismaale õpirändama juba gümnaasiumi ajal" Vanem saab noort toetada kõikides õpirände etappides. Eristada võib kolm perioodi:  1) eelnevad ettevalmistused õpirändama minekuks (vanem kui julgustaja, abistaja asjaajamisel, reisi praktilisel planeerimisel ja suhtlemisel va-
hendava või vastuvõtva organisatsiooni või perega. 2) välismaal   viibimine   (mõlemapoolne   kontakti   hoidmine   ja   lapse tegemistega kursis olek; olla toeks  3) tagasi Eestis olemine (olla toeks Eestis uuesti kohanemisel). Viis soovitust, kuidas teda vanemana toetada
Janika Tamsalu, SA Innove karjääriinfo peaspetsialist 1. Tähtajad ja nendest kinni pidamine. Kui noor suundub välismaale mõne programmi
kaudu, siis sinu kui lapsevanema teadlikkus selle ülesehitusest ning vajalikest protseduuridest
aitab tagada selle, et kõik saab õigel ajal tehtud ning noor ei jää hiljaks.


2.   Rahaküsimused.   Välisriiki   suundumine   võib   osutuda   üsna   kulukaks   ja   mõistlik   on
kulutused läbi mõelda. Sina saad julgustada noort tegelema toetajate otsimisega ning suunata,
kust ja kuidas leida veel teisigi raha kogumise võimalusi.
3. Lihvige võõrkeele oskust! Hea võõrkeele oskus aitab paremini kooli ja uude keskkonda
sisse elada. Aita oma noorel vajadusel leida keeleõppeks täiendavaid võimalusi juba enne
võõrriiki lahkumist.
4.   Kultuurierinevustega   toimetulek.   Eri   maade   ja   kultuuride   kombed   varieeruvad   suurel
määral, mistõttu ei ole võimalik anda üheseid ja igal maal kehtivaid käitumisjuhiseid. Tihti
võib enne välismaale suundumist olla noorel sihtriigist idealistlik või ebareaalne ettekujutus,
aita oma noorel maa peale tagasi tulla!
5. Paku moraalset ja emotsionaalset tuge! Olenemata uue keskkonna elevusest, oled sa kogu
eemaloleku perioodi jooksul oma noore jaoks asendamatu. Leppige kokku, kuidas ja millal te
suhtlete.   Tea,   et   kui   oled   oma   noorele   lihtsalt   olemas,   siis   annab   see   talle   tohutult
algatusvõimet, suutlikkust oma ideid ellu viia ja julgust võtta vastutust. Artikkel: Õpiränne toob mugavustsoonist välja (Autor: Kärolyn Kivistik) Õpirände varjatud rikkustes jagavad kogemusi Hiiumaa Ametikooli õpilased: nemad toovadki
esile just selle miski, mida õpiränne annab lisaks erialaste oskuste täiendamisele.   õpiränne
toob välja mugavustsoonist,  paneb proovile ning annab võimaluse vaadata ennast ja
enda   hetkeolukorda   sõna   otseses   mõttes   distantsilt. See   omakorda  võib   osutuda   elu
pöördepunktiks või vähemalt anda tõuke võtta ette midagi, milleks sul varem julgust
polnud. Igal juhul annab välispraktika kogemus enesekindlust, aga ka enesekehtestamise
ja   olukordade   lahendamise   oskuse.  Tööandjadki   on   hakanud   järjest   enam   väärtustama
tööotsijate   rahvusvahelist   praktikakogemust.   Nii   võimegi   rääkida   välispraktikal   kogutud
varjatud rikkustest, mis näiteks tööle kandideerides annavad kindla eelise. Kodutöö kokkuvõte artiklist:
Huvitav, kuidas me valime sageli artikli, millel pikemalt peatuda,  pealkirja järgi. Nii leidsingi
alljärgneva   loo:   http://www.hiiuleht.ee/2019/10/opiranne-toob-mugavustsoonist-valja/. 
Kuna   elan   ka   ise   saarel,   oli   huvi   lausa   kahekordne,   mida   siis   naabersaare   elanikud   ka
kirjutavad.   Artiklist   noppisin   välja   päris   häid   mõtteid,   mida   jagan   ka   siia:
1.   Õpiränne   toob   välja   mugavustsoonist; 2. paneb proovile ning annab võimaluse vaadata ennast ja enda hetkeolukorda sõna otseses
mõttes   distantsilt; 3. võib osutuda elu pöördepunktiks või vähemalt anda tõuke võtta ette midagi, milleks sul
varem   julgust   polnud; 4. välispraktika  kogemus kasvatab enesekindlust; aga ka enesekehtestamise  ja olukordade
lahendamise   oskust;  5.   tööle   kandideerides   annavad   välispraktika   kogemused   kindla   eelise.
Seega - rikkused missugused! Noorte-, haridus- ja kultuuripoliitika rolli suurendamine (Euroopa Komisjon):
https://elik.nlib.ee/euroopa-komisjon-soovib-suurendada-noorte-haridus-ja-kultuuripoliitika-
rolli/
Ettepanekud   Euroopa   Komisjonilt:   alusmüüri   rajamine   Euroopa   haridusruumi   loomisele
aastaks 2025.  Eesmärk   on   hoogustada   õpirännet   ja   luua   uusi   võimalusi   hariduse   omandamiseks.   Anda
noortele   rohkem   mõjuvõimu   ja   eelkõige   julgustada   neid   ühiskonnaelus   ja   demokraatias


osalema. Algatustega soovitakse kasutada paremini ära kultuuri võimalusi sotsiaalse progressi
ja majanduskasvu edendamiseks Euroopas. Plaan on kasutusele võtta Euroopa üliõpilaspilet,
mille   läbi   vähendatakse   halduskoormust   ja   kulusid   nii   tudengite   kui   ka   koolide
seisukohast. Euroopa   ülikoolide   kontseptsiooni   väljatöötamise   –   võrgustik,   mille   kaudu
edendatakse innovatsiooni ja tipptasemel teadust, suurendatakse üliõpilaste ja õppejõudude
liikuvust ning hõlbustatakse keeleõpet. Ülesanne: Kadri Eensalu 12-minutilist videot "Õpirände etapid"  Minu   õpirände   juhis   koos   õpirände   etappide oluliste   aspektidega,   millega   tuleb   arvestada
noorte toetamisel.
Õpirände etapid: 1) ettevalmistamine õpirändeks -  ettevalmistusprotsess jaguneb: o psühholoogiline ettevalmistus     – sellega ei kaasne vaid positiivsed emotsioonid. Peab   olema   ettevalmistatud   ja   teadlik   ka   ettetulevatest   võimalikest
ootamatustest/raskustest.     Nt   alaealiste   õpirändesse   suunamisel   peaks
ettevalmistusse kaasama ka lapsevanemaid, et olla noorele rohkem toeks. o keeleline ettevalmistus     – mis eesmärgil välisriiki minnakse, kas keelepraktikat saama/   keelt   õppima   või   muul   õppimise   eesmärgil,   nt   praktikale.   Viimasel
juhul peaks keel olema siiski suhteliselt heal tasemel juba.  o kultuuriline   ettevalmistus      –   millised   on   sihtriigi   traditsioonid   (käitumuslik, suhtluslik, jne) ja kuidas paremini keskkonda sulanduda.   o pedagoogiline ettevalmistus     – seada kindlad õpieesmärgid ja õppeplaan, mida siis   õpirände   ajal   jälgida   ja   vajadusel   muuta   või   täiendada.   Eesmärkide
täitmine! o praktiline   ettevalmistus      –   reisikorraldus,   kindlustus,   elamistingimused.   See oleneb   programmist   või   organisatsioonist,   kelle   kaudu   või   toel   õpirändesse
minnakse. Osad teevad noore eest ise selle töö ära (infopaketid). 2) õpirändes   viibimine  –   lisaks   koduste   toele   on   kõikides   vahetusrändes osalejatele tugiisik või vastav organisatsioon, kes vajadusel aitab. Samas on
oluline ka toimunu reflektsioonil ehk toimunu läbimõtestusel. Seda aitab nt
blogi pidamine – selle kaudu saab enda õpirände kogemust jagada teistega ning
samas toimunu enese jaoks läbi mõtestamine ja sellest õppimine. 3) õpirändest tagasitulek –
o saadudu kogemuse analüüsimine – mis, miks ja kuidas toimus;
o kogemuste perspektiivi asetamine - kuidas kogemust paremini enda tuleviku jaoks rakendada; o vastupidine kultuurišokk ja sellega toime tulek- on toimunud muutused eneses ja keskkonnas, kuhu naasti. Olulised   on   siin   ka   lapsevanema   või   karjäärispetsialisti   roll,   et   aidata   noorel   kogetut
analüüsida (võib juhtuda, et noor iseseisvalt sellega hakkama ei saa väheste oskuste tõttu),
perspektiivi seada ja kultuurišoki puhul ka vajadusel (stress, kurbus, apaatsus) sellega toime
tulla. Ja oluline on õpirändest saadava kasu kinnistumine.  Kokkuvõtvalt:
Õpiränne arendab noores inimeses:  võimekust tegutseda väljaspool mugavustsooni;  mõistvat suhtumist endast erinevate suhtes;


 ambitsiooni maailma muuta;  vastutustunnet  -saan hakkama, sest ise otsustan ja ise vastutan;  eri riikide kultuuri- ja käitumisnormide tundmist;  uudishimu, teotahet, pingetaluvust.   Karjääriinfo vahendamise mudel ja selle rakendamise protsess http://www.rajaleidja.ee/public/Suunaja/Karjaariinfo_vahendamise_mudel_2014.pdf 1. MIKS PÖÖRDUTAKSE KARJÄÄRISPETSIALISTI POOLE?
Karjäärispetsialisti   poole   pöördumise   ajendiks   on   tavapäraselt   mingi   probleem,   st   kliendi
soovimatu   või   enam   mitte   parima   võimalikuna   tajutav   lähteolukord,   mida   soovitakse
asjatundja abil soovitud eesmärgi suunas muuta.
2. KARJÄÄRIINFO VAHENDAMISE PROTSESS
Karjääriinfo   vahendamise   protsessi   võib   kirjeldada   kui  metoodiliselt   struktureeritud
sekkumisvahendit, mis juhatab sisse korrakindla ja tulemustele suunatud probleemianalüüsi
ning toetab seda. Karjäärispetsialisti ja kliendi vahel  areneb kindla struktuuriga suhtlus,
mille käigus töötatakse lähteanalüüsi ja kokkulepitud eesmärkide põhjal välja lahenduskäigud
ning kavandatakse nende ellu viimine. Sellest lähtuvalt eristub karjääriinfo vahendamine
teistest vestlusvormidest, nt lihtsast info edastamisest.
Oluline on anda vestlusele üldine põhjendatud suund.
Kui   need   raskused   hakkavad   mõjutama   karjäärivalikut,   otsitakse   erialaasutuste   või   teiste
võrgustikku   kuuluvate   partnerite   (nt   õppenõustamisspetsialistide)   abil   teenuseid,   mis
võimaldaksid nende probleemidega pädevalt tegeleda. Küll aga kuulub karjäärispetsialisti
pädevusse   niisuguste   raskuste   märkamine,   nende   kirjeldamine,   nendele   tähelepanu
juhtimine ja koostöö arendamine erialaspetsialistidega.
Infovahendamine   on   eesmärgi-   ja   lahenduskeskne   suhtlus   vähemalt   ühe
karjäärispetsialisti   ja   ühe   kliendi   vahel.   Klient   kaasatakse   aktiivselt   ja   lahendus
probleemile leitakse koos temaga. Seejuures võtavad spetsialistid arvesse kliendi isiksust ja
sõltumatust.   Kui   vajalikuks   osutuvad   lisakohtumised,   hinnatakse   nende   käigus   senini
toimunud   tegevuse   edukust   ja   liigutakse   edasi   lahenduste   leidmise   suunas.   Kui   kliendil
puudub   teadmine   iseendast   (mis   on   aga   tulevikuotsuste   tegemiseks   väga   oluline),   võib
infospetsialist  soovitada   kliendile   eneseanalüüsi   ja   karjääriplaani   tegemist
karjäärinõustajaga.
3. VESTLUS KLIENDIGA KUI PÕHILINE TEGUTSEMIS- JA DIALOOGIVORM
Spetsialist peab vestluse käigus kliendi valmisolekule adekvaatselt reageerima (vt inimese
sisekõne CIP-mudeli näitel). Lisaks nõuavad klientide erinevad soovid ja vajadused täpset
ja tõhusat planeerimist, mille kaudu mõlemad pooled jõuaksid aktiivse koostööni, eesmärgi
teadvustamiseni ja tulemuste eest vastutuse võtmiseni.
Üldjuhul peaksid spetsialist ja klient esimesel vestlusel järgmisteks sammudeks ühiselt suuna
seadma. Eduka alguse tagab kliendi omaduste ja oskuste teadvustamine. Vestluse käigus
analüüsitakse tema võimeid ja tugevaid külgi ning teadvustatakse neid talle. Toimub niiöelda
„informeeriv kujundamine“, mis tähendab seda, et klient omandab uusi teadmisi kohe vestluse
alguses ning kindla tulemuse saavutamist ei nendita ja selle üle ei arutleta alles protsessi
lõpus.   Enda   võimetest   teadlik   olemine   ja   nendega   arvestamine   suurendab   ka   kliendi
tegutsemisvõimet. Klientide   erinevad   vajadused   nõuavad   individuaalseid   lahendusi.  Karjäärispetsialist
kavandab   infovahendamise   protsessi   kliendist   lähtuvalt   –   klienti   motiveeritakse   aktiivselt


koostööd   tegema,   ebaedu   korral   aidatakse   tal   pettumusest   üle   saada,   töötatakse   välja
alternatiivid   valitud   ametile   ja   võimalused   vajalike   kutseoskuste   omandamiseks.   Kui
olemasoleva info põhjal on kliendil raskusi tulevikuvaliku tegemisel, võib kliendil soovitada
karjäärinõustaja abil põhjaliku eneseanalüüsi tegemist ja selle põhjal uute lahendusviiside
leidmist.  Püüetes saavutada  ühine arusaamine  ja  kokkulepe teenuse osutamises  väljendub
tõhusa karjääriteenuse kvaliteet. 4. JÄTKUSUUTLIKU KLIENDITÖÖ ALUSEKS OLEVAD TEGEVUSPÕHIMÕTTED


1. PROBLEEMILAHENDUSPROTSESSI MUDEL Probleem koosneb 3 osast:


Kognitiivne infotöötlemise käsitlus - s.o teoreetiliselt põhjendatud ja kaasav lähenemisviis,
mille põhiseisukohad on välja toodud järgnevas osas.
Diferentseeritud   teenuse   pakkumise   mudel  –   osutada   karjääriteenuseid   võimalikult
kuluefektiivselt.   Diferentseeritud   mudeli   kohaselt   tuleb   karjääriinfo   vahendamisel   silmas
pidada,   et   kliendid   saaksid   karjäärikeskuses   piisavalt   abi   –   mitte   rohkem   ega   vähem.
Diferentseeritud karjääriinfo vahendamise mudelist lähtudes võib karjääriinfo vahendamine
toimuda kolmel tasandil: eneseabi-, töötajatoega või juhtumipõhise teenusena. 
Nimetatud mudeli kohaselt tuleb esmalt hinnata kliendi karjääriotsuste tegemise valmidust,
misjärel on võimalik pakkuda talle sobival tasemel teenust. Karjääriotsuse tegemise valmidus
tähendab  inimese  võimet   teha  haridus-  ja  tööalaseid   valikuid   oma  elu-olu  arvesse  võttes.
Inimeste   otsustusvalmidust   saab   liigitada   suureks,   mõõdukaks   ja   väikeseks   (vt
diferentseeritud teenuse mudeli tabelit):


2. INFOTÖÖTLUS e. CIP-mudel
Kognitiivne infotöötluse mudel – Cognitive Information Processing e CIP-mudel


3. OTSUSTUSPROTSESS e. CASVE-mudel










Juhtum 1. Kätlini lugu:  Teie keskusesse tuleb Kätlin, tütarlaps (14 aastane) koos emaga.
Kätlinile   meeldib   jaapani   kultuur   ja   jaapani   keel,   seoses   sellega   Kätlin   soovib   minna
vahetusõpilaseks YFU programmi  kaudu Jaapanisse. Tüdruk on ka   sellest   rääkinud  oma
vanematele, kes leiavad, et jaapani keele  õppimine on aja ja raha raiskamine, sest   Eestis 
seda   pole   vaja   ja   ei   toeta   ka   oma   tütre   otsus   seostada   kuidagi   oma   tulevase   eriala
Jaapaniga.   Lisaks   ema   arvates   ei   ole   14   aastane   laps   valmis   minna   vahetusõpilaseks
välismaale. 
Kuidas   selle   juhtumi   puhul   käitute?   Kuidas   saate   toetada   tütarlapse   huvid   ja   nõustate
lapsevanemat?   Kuidas   toetate   Kätlinit   ja   lapsevanemat,   arvestades   infovahendamise
mudeleid (CIP mudel, CASVE mudel, 7 etapiline nõustamise mudel)? Kliendivalmidus – valmidus olemas, kuna on ennast kurssi viinud vahetusõpilaseks minevate
võimalustega, teavitanud sellest vanemaid – on otsuse juba enda jaoks teinud. Selle suurust
saab täpsemalt välja selgitada CIP mudeli alusel selgitades välja Kätlini eneseteadvustamise
aspektid ja haridus-ning tööturu tundmise aspektid. Lapsevanema negatiivne suhtumine lapse
otsusesse kajastab pigem hirmu lapse suhtes ja neid hirme aitaks vähendada lapsevanema
silmis lapse otsustuse usaldusväärsuse tõstmine ja seda puuduva info hankimise teel. CASVE
AITAB NEID LÜNKI TÄITA. Juhtum 2. Tiina lugu
Tiina on 24. aastane üliõpilane, kes õpib juba ülikoolis oma kolmandat eriala, kuid tunneb, et
see on igav ja ei ole tema jaoks see õige eriala. On masenduses, et pole leidnud elus õiget
teed ning on raisanud aega. Ühel päeval loeb ta üliõpilaste  listi, kus otsitakse osalejaid
rahvusvahelisse   õpirändeprojekti.   Projekti   osalemiseks   on   vaja   saada   motivatsioonikiri. 
Kuid Tiina ei ole kindel kuidas seda kirjutada. Tiina kirjutas  praegu oma motivatsioonikirjas
oma   lugu   ebaõnnestunud   erialade   valikutest   ja   leiab,   et   see   projekt   võib   anda   temale
võimalus saada tuttavaks uutega inimestega ja unustada oma probleemist. Tiina tuli Teie


juurde ja tahab saada kindlus, et ta on õigel teel ja õpirände sobiks talle. Kas ja kuidas
toetate Tiina osalemist rahvusvahelises õpirändeprojektis? Kuidas toetate Tiinat, arvestades
infovahendamise mudeleid (CIP mudel, CASVE mudel, 7 etapiline nõustamise mudel)? Kliendivalmidus – ebakindel. CIP infotöötlusmudeli alusel vaja välja selgitada Tiina eelkõige
pilt   iseendast   ja   oma   tegelike   võimaluste   tundma   õppimine.  Muuta tema negatiivne sisekõne positiivseks.  CASVE   -


Miks õpilased ei kasuta võimalust õpirändeks? Projektijuhtide küsitluse tulemused
•18 vastajat, kellest 12 tunnistasid, et osalejate leidmine on nende koolis probleemne: Õpilaste küsitluse tulemused


Õpilaste kommentaarid…
“Välismaal õppimisest informeeritakse õpilasi suhteliselt vähe. Peamiselt, kui õpilane sellest
kuuleb, siis peab ta seda kulukaks ja võimatuks. Võiks lisada õppekavasse mõne infotunni,
kus jagatakse rohkem informatsiooni välismaal õppimisvõimaluste kohta.”
“Polnud kuulnudki sellisest programmist, pidin ise järele uurima Internetist, mida see endast
kujutab. Võiks koolis rohkem sellest rääkida, eriti inimesed, kes seda on läbinud. Rääkida
omast kogemustest. “   VÄLISMAAL   ÕPPIMISE   MÕJU   INDIVIIDI VÄÄRTUSTELE   –   YFU   EESTI   VAHETUSÕPILASTE NÄITEL Annika Ojala bakalaureusetöö Bakalaureusetöö   eesmärgiks   on   välja   selgitada   välismaal   õppimise   kogemuse   mõju
vahetusõpilaste väärtustele. Käesoleval juhul on kõik vaadeldavad õpilased elanud ja õppinud
aasta välismaal koostöös rahvusvahelise mittetulundusliku organisatsiooniga YFU Eesti. Shalom Schwartz leiab, et väärtused on ihaldusväärsed situatsiooniülesed eesmärgid, mis on
iga indiviidi jaoks erineva suhtelise tähtsusega elu juhtivad põhimõtted.
Mõned   aastad   varem   pakkus   oma   definitsiooni   välja   Hollandi   sotsiaalpsühholoog   Geert
Hofstede,   kes   leidis,   et  väärtus  on   tendents   eelistada   ühesuguseid   olukordi/seisundeid
teistsugustele olukordadele/seisunditele.
Kui Schwartz kirjeldab väärtusi kui eesmärke, mille poole püüeldakse, siis Hofstede peab
oluliseks seda, mis eesmärgile eelneb ehk erinevate võimaluste vahel valimist kui pidevat
protsessi.


Väärtuste definitsiooni paremaks lahtimõtestamiseks sõnastas Schwartz kuus omadust, mida
saab väärtustele omistada: 1) Esiteks on väärtused tõekspidamised, mis on tugevalt segunenud tunnetega. Kui inimese jaoks oluline väärtus temalt ära võtta, tunneb ta end ohustatuna. 2) Teiseks viitavad väärtused eesmärkidele, mida soovitakse saavutada. 
3) Väärtused   on   olukordade   ja   tegevuste   ülesed,   ehk   heasoovlikkus   võib   olla inimese jaoks oluline nii eraelus kui ka tööl. 4) Inimese väärtused on standardid, mille abil hinnatakse ka teiste tegevusi, ehk otsustades, mis on hea ja halb, tuginetakse oma väärtustele. 5) Viiendaks reastuvad väärtused inimese jaoks olulisuse järgi.
6) kuuendaks omaduseks on see, et inimese tegutsemist suunavad mitme väärtuse suhtelised tähtsused – olukorras, kus peab tegema valiku mingi kahe tegevuse
vahel ning mõlema valiku puhul minnakse vastuollu ühe kindla väärtusega,
valitakse   tegevus,   mille   puhul   vastuolu   tekib   inimese   jaoks   vähem   olulise
väärtusega. Seega iga hoiak ja otsus on mõjutatud korraga mitmest erinevast väärtusest. Kui mainitud
omadused   toovad   välja   väärtuste   sarnasused,   siis   Schwartzi   arvates   eristavad   väärtusi
eesmärgid ja motivatsioon, mida nad esindavad.
Dimensioonide alla paigutuvad omakorda kümme väärtuste tüüpi: Kõik   Schwartzi   poolt   välja   toodud   kümme   väärtuste   tüüpi,   milleks   on   stimulatsioon,
hedonism, saavutus, võim, turvalisus, konformism, traditsioon, heasoovlikkus, kõikehõlmavus
ja enesemääratlemine väljendavad kindlat motiveerivat eesmärki.


Psühholoog Ronald Fischer (Fischer et al. 2011: 265) leiab, et väärtustel on kaks funktsiooni.
Esiteks juhivad väärtused inimeste tegevusi (orienteeriv funktsioon) ning teiseks väljendavad
väärtused inimeste vajadusi (motiveeriv funktsioon). Aastatel 2002–2008 läbi viidud uuringu „Mina. Maailm. Meedia“ andmetel on Eesti noorte,
ehk   15   kuni   29   aastaste   eestlaste   jaoks   olulisim   väärtus   turvalisus,   sellele   järgnevad
heasoovlikkus   ja   enesemääratlemine,   saavutus   ja   hedonism.   Kõige   vähemtähtsateks
väärtusteks peavad Eesti noored selle uuringu kohaselt traditsiooni ja võimu (Meos 2009: 34). VÄLISMAAL ÕPPIMISE MÕJU EESTI VAHETUSÕPILASTELE


Peale   vahetusaastat   on   suurema   tähtsuse   saavutanud   väärtus   enesemääratlemine,   ehk
olulisemaks muutus sõltumatus teistest ning ise oma tegevuste üle otsustamine. Enne ja pärast
õppeaastat   ei   toimunud   õpilaste   väärtustest   erilisi   muutusi.   Toimusid   mõningased
ümberhindamised väärtuste enesemääratlemine, turvalisus, kõikehõlmavus ja saavutus puhul,
kuid väärtuste hierarhilises struktuuris sellest hoolimata suuri muutusi ei toimunud. Saale Kaubi uurimistöö: VAHETUSAASTA MÕJU EDASISELE TÖÖ- JA ELUKÄIGULE Tulemustest selgus, et peaaegu pooltel vastajatest (40 %) toimus tänu vahetusaastale muutusi
õpingute- ja töövalikutes. Seda eelkõige tänu omandatud uuele keelele, vahetusriigis tekkinud
sidemetele ja vahetusperekonnale. 65,7 % vastajatest tõdesid, et vahetusaasta mõjutusel tekkis
neil   mõni   uus   huvi,   hobi   või   elukutse   eelistus.   Rahvusvahelises   plaanis   on   tööelus
vahetusaasta abiks olnud 31% vastajatest, kuna soovitud töö saadi just seoses vahetusaastaga
(tänu kontaktidele või tööturul kõrgelt hinnatud väliskogemusele). Uurimistöö tõi ka välja, et
vahetusaastalt oodati kõige enam uue keele omandamist, uute kontaktide loomist ja kohaliku
kultuuri tundma õppimist. Kultuurivahetus Kultuurivahetusprogramm annab õpilasele võimaluse elada ja õppida enda poolt valitud riigis,
tutvuda   selle   riigi   kultuuri,   inimeste   ning   nende   elustiiliga,   õppida   kohalikus   koolis,
omandada kohalik keel ja saada uusi teadmisi. 
Kultuurivahetusorganisatsioonid Eestis:
YFU   -   MTÜ   YFU   Eesti   (Youth   For   Understanding)   pakub   14–18   aastastele   noortele
võimalust õppida kohalikus keskkoolis umbes 60 erinevas riigis üle maailma.
Erasmus   -   Sihtasutus   Archimedese   Erasmus   programm   keskendub   üliõpilaste   õpirändele,
mille eesmärk on õppimine või praktika mõnes Euroopa riigi kõrgkoolis, ettevõttes, uurimis-
või praktikakeskuses või viimasega sarnases organisatsioonis.
… Uuringud   kinnitavad,   et   õppega   seotud   liikuvus   (learning   mobility)   parandab   õpilaste
keeleoskust   ja   rahvusvahelist   kompetentsi.   Lisaks   muudab   see   õpilasi   tolerantsemaks   ja
avatumaks.


Millised oskused/omadused arenesid vastajate meelest neis vahetusaasta jooksul kõige
enam? Graafiku x-teljel asuvate numbrite tähendus:
1. Keeleoskus
2. Kultuurilised teadmised
3. Tolerantsus
4. Julgus
5. Enesekindlus
6. Paindlikkus
7. Uudishimu
8. Avatus
9. Sotsiaalsus
10. Aktiivsus


11. Produktiivsus
12. Sihikindlus
13. Muu (selle valis üks vastaja ja mainis oskust keerulistes emotsionaalsetes situatsioonides
toime tulla). Vahetusaasta tõuge uute huvide või elukutsete suunas
Küsimusele, kas vahetusaasta andis tõuke mõne uue huvi või elukutse suunas, millest varem
huvi ei tuntud, vastas jaatavalt 23 inimest (65,7 %), ülejäänud 12 inimest (34,3 %) vastasid
eitavalt.
Üheksa   inimest   tõid   välja,   et   tänu   vahetusaastale   on   neil   oluliselt   suurem   huvi   erinevate
riikide kultuuride, keelte ning reisimise vastu üldiselt. Maailm tundub veelgi huvitavam paik,
kui ta enne oli.
Need, kes soovitavad vahetusaastale minekut, tõid põhjusteks järgnevat:
1. Vahetusaasta muudab maailmapilti ja tegutsemistahet ning aktiivseid ja laia silmaringiga
inimesi on Eestis väga vaja.
2. Vahetusaasta näitab elu teisi tahke. Kõik ei ela, suhtle ega käitu nii nagu eestlased.
3. Keeleoskus, mis annab tõuke eduks.
4.   Vahetusaasta   paneb   proovile,   loksutab   prioriteedid   paika   ja   õpetab   paremini   nägema
suuremat pilti.
5. Paneb vaatama igapäevaelule ja kodumaale teise pilguga.
6. Vahetusaasta aitab tulevases elus kaasa just tänu oskusele teha valikuid.
Seega   oli   enamiku   vastajate   arvates   vahetusaasta   tohutu   väärtusega   kogemus,   mida
soovitatakse   ka   teistele,   kuna   sealt   saadud   kogemus   ja   oskused   on   asendamatud   ning
üliolulised ka edaspidi. SUUND MAAILMA
Õpirännates Euroopas ja mujal (Innove) Kas välismaal õppimine või töötamine võiks Sulle
sobida ning kas tuleksid sellega toime? „Reisimine on saatuslik eelarvamustele, kitsarinnalisusele ja piiratusele.“ Mark Twain MILLEST ALUSTADA?  Ettevalmistustega   võiksid   alustada   juba   aasta-poolteist   enne   seda,   kui   plaanid
välismaale minna. Kõigepealt tutvu üldinfoga välismaale minemise kohta.
Uuri, millised on võimalikud variandid (õppimine koolis
või väljapool seda: praktika, vabatahtlik töö, keeleõpe,
suvekursused jne). Seejärel kogu infot selle kohta,
millised on konkreetsed võimalused ning kuidas Sul
on püstitatud eesmärke võimalik saavutada.




Mõtle – kes sa oled/analüüsi ennast. „Kes   ma   olen   –   kellele?“.   Vanematele   olen   tütar,   vanemale   õele   olen   noorem   õde.
Vanavanematele lapselaps. „Kes   ma   olen   endale?“.   Endale   olen   kaaslane   ja   seltsiline,   oma   otsuste   vastuvõtja   ja
peegeldus peeglis.
Siseelu, mõtted ja unistused, kartused, hirmud ja kavatsused on sealt puudu. KULTUURIDE ERINEVUSED Analüüsi ennast!


• Mida sooviksid eestlaseks olemise kohta maailmaga jagada?
• Mida eestlane olemine Sulle tähendab?
• Mis Sa arvad, kuidas Sinusse kui välismaal viibivasse eestlasesse suhtuma hakatakse?
• Kuidas Sa ennast välismaal ette kujutad?
•   Kuidas   suhtud   sellesse,   kui   Sind   kutsutakse   selliste   sõnadega   nagu   „immigrant”   ja
„välismaalane”?


KEELEOSKUS Puudulik võõrkeeleoskus takistab nii kooli sisseelamist kui ka üldist sotsiaalset suhtlemist.
Keeleeksamid ja tasemetestid. MINEK! Välismaale   õppima   või   tööle   asumiseks   vajalike   dokumentide   vormistamine   ning   muud
ettevalmistused nõuavad aega ja raha. Midagi üle jõu käivat siin pole, kuid teha tuleb palju
telefonikõnesid, külastada ametiasutusi ning tõlkida dokumente. Välismaale õppima või tööle
minnes tuleb Sul tõenäoliselt esitada järgmised dokumendid:
• gümnaasiumi lõputunnistus;
• akadeemiline õiend kodukõrgkoolist;
• tõend keeleoskuse kohta (võid ära täita Europassi keelepassi);
• kui Sul on kutsetunnistus, siis uuri, kas oleks võimalik saada ka Europassi kutsetunnistuse
lisa.
Need   dokumendid   tuleb   esitada   sihtriigis   aktsepteeritavas   keeles.   Kui   võõrkeelseid
dokumente   ei   ole   saada,   tuleb   kindlasti   uurida,   millises   keeles   ja   millist   tõlget
aktsepteeritakse.   Diplomite   puhul   piisab   tihti   vaid   koolist   antud   tõlkest   (Diploma
Supplement),   kuid   mõnel   puhul   on   oluline   notariaalne   kinnitus   ja   apostill.   Seega   võib
dokumentide vormistamine võtta palju aega ja osutuda suhteliselt kulukaks.
Kui lähed välismaale mõne vahetusprogrammi raames või praktikale, siis uuri juba varakult,
kuidas saaksid endale vormistada Europassi õpirände tunnistuse.
Ka   dokumentide   korrektsus   on   väga   oluline   –   ei   mingit   sodimist   ega   rasvaplekkidega
pabereid!


Pass ja ID kaart
Viisa ja elamisluba
Kindlustus ja arstiabi Kui Sul tekib koduigatsus
• Tee endale selgeks, et see on normaalne ja juhtub kõikidega, kes uude kultuuri sulanduda
püüavad.
• Püüa leida alati loogilisi põhjendusi asjadele, mis paistavad imelikud, veidrad jne.
• Õpi rohkem tundma kohalikku kultuuri.
•  Tee   nimekiri   kõikidest   positiivsetest   asjadest,   mida   suudad   leida   oma   olukorras.   Hinda
nende väärtust.
• Ole aktiivne – jaluta väljas või mine trenni; tee pikem reis ümbruskonnas.
• Väldi n-ö kaaskannatajaid, kes tahavad vaid selleks Sinuga kokku saada, et kohalikku maad
ja kultuuri kiruda.
• Mõtle, kuidas kohalikud inimesed kohaneksid Eesti kultuuriga.
• Säilita positiivne ellusuhtumine ja huumorimeel. TAGASI EESTIS Tagasi   pöördudes   võib   juhtuda   nii,   et   tunned:   oled   võõraks   jäänud,   erinev   ja   täidetud
emotsioonidega, mida ei ole kellegagi jagada. Võid tunda, et oled midagi kaotanud: ühelt
poolt   tajud   välismaal   olemise   positiivseid   külgi,   teisalt   aga   oled   kaotanud   varasema
loomulikkuse,
millega koduses keskkonnas ringi liikusid. Pahupidise kultuurišoki positiivne külg väljendub
selles, et ilmselt oled välismaal midagi õppinud ega ole jäänud ükskõikseks. Õppealane liikuvus, sotsiaalne kaasatus ja mitteformaalne haridus: mõistete mõistmine
Maurice Devlin, Søren Kristensen, Ewa Krzaklewska and Magda Nico „Õppealane   liikuvus”  on   füüsiline   piiriülene   liikuvus,   mis   on   teadlikult   korraldatud
pedagoogilistel eesmärkidel ja piiratud aja jooksul.
Õppealase liikuvuse põhjused ulatuvad siiski kaugemale kultuuridevahelisest teadlikkusest
ning   seda   peetakse   ka   viisiks,   kuidas   arendada   osalejate   isiklikke   pädevusi,   aktiivset
kodakondsust ja tööalast konkurentsivõimet.
Õppealane   liikuvus,   mis   tähendab   riikidevahelist   liikuvust   uute   teadmiste,   oskuste   ja
pädevuste omandamiseks, on üks peamisi viise, kuidas noored saavad tulevikus oma tööalast
konkurentsivõimet,   samuti   kultuuridevahelist   teadlikkust,   isiklikku   arengut,   loovust   ja
aktiivset   kodakondsust   tugevdada.   Eurooplased,   kes   on   liikuvad   noorte   õppijatena,   on
tõenäolisem, et nad on hilisemas eas liikuvad töötajatena.


Noortele   suunatud   noorsootöö   õpirände   tegevus   hõlmab   mitmesuguseid   tegevusi.   Laias
laastus võime eristada kolme kategooriat: 1) projektipõhised, noorte rühmade kahe- või mitmepoolsed kohtumised;
2) individuaalne   pikaajaline   kooliskäimine   toimub   formaalse   gümnaasiumihariduse raames, mida korraldavad vahetusorganisatsioonid nagu AFS ja Noored Mõistmiseks
(Youth for Understanding); 3) üksikpraktikad organisatsioonides ja asutustes Euroopa vabatahtliku teenistuse (EVS) või sarnaste skeemide alusel. Tähtis on see, mida nad uute teadmiste, oskuste ja hoiakute osas koju tõid ning kuidas see
aitab kaasa ühiskondade ja üksikisikute arengule. Põhiküsimus on järgmine: mis teeb välismaal viibimise eriti väärtuslikuks pedagoogiliseks
tööriistaks? Osalise vastuse sellele võib leida Piaget (2001) välja töötatud õppimisteoorias. Ta tegutseb
kahe erinevat tüüpi õppimisega: assimilatiivne õpe, kus õpime uute elementide lisamisega
juba   välja   töötatud   kognitiivsetele   raamistikele,   ja   kohanemisõpe,   kus   neid   raamistikke
muudetakse või asendatakse, kuna me puutume kokku uute nähtustega, mis ei sobi nendesse
juba   väljatöötatud   raamistikesse.   .   Kohaliku   õppimise   kaudu   „seame   väljakutse   oma
mõtteviisidele“, „vaatame ümber oma hoiakuid“ ja „laiendame oma silmaringi“ - õpitulemusi,
mida paljud peavad ühiskonna jaoks, mida iseloomustavad globaliseerumine ja muutused,
eriti  väärtuslikuks.   Seda  tüüpi   õppimist   on  nimetatud  ka  transformatiivseks  õppimiseks
(Mezirow jt 2000). Saame rahvusvahelistes liikuvusprojektides tuvastada nii assimilatiivsed
kui   ka   kohanemisvõimelised   /   transformatiivsed   õppeprotsessid,   kuid   see   sobib   eriti
viimasega. Erineva kultuuriga kokkupuutumine on võimas platvorm, kus selline õppimine
võib   areneda,   kuna   meie   tavapäraseid   normaalsusmõisteid   seisavad   silmitsi   uute
kontseptsioonide ja tavadega - nagu on öelnud teine teoreetik, õpime „disjunktuuri kogemuste
kaudu“ (Jarvis 1999) .  Seetõttu peavad õppijale olema kättesaadavad teatavad tingimused ja teatud tugistruktuurid ja
teenused - pedagoogilised sekkumised -, et selline õppimine aset leiaks. Need moodustavad
õpirände kvaliteedijuhtimissüsteemi alustalad.
Õppeprotsesside üldine mudel rändeprojektides (Kristensen 2004, 2015) seob neli omavahel
seotud tingimust: 1) Keelekümblu    s: osalejad peavad vastuvõtva riigi kultuuri ja mentaliteediga reaalselt kokku puutuma, mitte aga pealiskaudne, desinfitseeritud versioon; 2) Vastutus    :   osalejad   on   aktiivselt   kaasatud   probleemide   ja   väljakutsete   lahenduste väljatöötamisse, mis tulenevad protsessi käigus tekkinud disjunktuuride kogemusest,
kuid need on tasemel, mis ei ületa sihtrühma suutlikkust; 3) Uuendamine    :   et   käsitletud   küsimused   ja   võetud   ülesanded   oleksid   osalejatele asjakohased   ja   äratuntavad,   nii   et   kultuuriliselt   määratud   erinevused   asjade
korraldamise ja tegemise viisides muutuksid nähtavaks ning neid saaks võrrelda ja
arutada; 4) Perspektivatsioon      (Narratiivile   konkreetse   perspektiivi   omistamine   keelekasutuse kaudu.):   osalejad   tegelevad   pideva   kogemuste   läbimõtlemisprotsessiga   ja   selle
protsessi jaoks vajalik tugi on olemas enne sündmust, selle ajal ja (eriti) pärast seda. Milliseid praktilisi sekkumisi on vaja õpperände kvaliteedi toetamiseks. Mudeli põhjal võib
järeldada teatavaid üldpõhimõtteid, näiteks:


 liikuvuse õppeprotsessid ei hõlma ainult välismaal veedetud aega, vaid ka etappe enne
ja pärast;  sihtrühma   vajadustele   vastav   pedagoogiline   tugi   peab   olema   kättesaadav   protsessi
kõigis etappides;  keelekümbluse tagamiseks on vaja kogemuse teatavat intensiivsust ja kestust. Selle raamatu üks eesmärke on vaadata õpirände kogemusi kui vahendeid noorte sotsiaalse
kaasatuse saavutamiseks.
Asi ei ole “täiusliku - utoopilise - ning alati objektiivse ja subjektiivse kaasamise” poole
püüdlemises,   vaid   sotsiaalse   tõrjutuse   võimaliku   doominoefekti   tunnustamises   (seega
ennetamine   ja   sekkumine   konkreetsetes   piirkondades).  Sotsiaalse   kaasatuse   mis   tahes
konkreetse määratluse kohaselt võib sama inimese oma elu teatud hetkedel olla “sotsiaalselt
hõlmatud” ja teisel hetkel “sotsiaalselt tõrjutud”.
Kokkuvõtteks võiks öelda, et sotsiaalne kaasatus on igaühe elus pidev protsess ja seega pole
sellele   panustamine   (õppimisliikuvuse   või   muude   tegevuste   kaudu)   ühekordne   asi.   Sama
rühma   erinevate   inimeste   jaoks   võib   sellele   läheneda   ka   erinevalt   (näiteks   teadlikkuse,
ennetamise, otsese mõju jms kaudu).
Teine järeldus oleks, et sotsiaalne kaasatus ja sotsiaalne mitmekesisus peaksid olema eesmärk
või eesmärk ja samaaegselt vahend selle eesmärgi saavutamiseks; see tähendab, et sotsiaalne
kaasatus peab olema eri inimeste omavahelise suhtluse, mitte kogemuste getostumise tulemus.
„Midagi meist ilma meieta” on noorsoosektoris tavaline moto. Võib ka öelda, et "midagi
sotsiaalse kaasatuse edendamist ei tohiks välja töötada, kui sotsiaalne kaasatus ei kajastu selle
protsessis".
Kolmas  järeldus oleks, et täpsete joonte leidmine,  mis eraldaks „vähemate  võimalustega”
noored  ja   „veidi   rohkem  kui   vähem”   võimalused   noored,  on  üsna  keeruline   ettevõtmine.
Sageli jõuab see kas keerukate  võrdlevate  statistiliste  harjutuste  või heatahtlike  arvamiste
tulemuseni. Mõlemal juhul on meie mõte muuta see “joon” mitte fikseerituks, seinaks, piiriks,
vaid pigem sujuvaks, sillaks, hüppelauaks parema elu jaoks. Noorsootöö ja mitteformaalne õpe
Selle raamatu kontekstis keskendume õppimise liikuvusele sotsiaalse kaasatuse saavutamiseks
mitteformaalses   kontekstis   -   ennekõike   noorsootööpraktikas.   Raamatu   peatükid   hõlmavad
selliseid olusid nagu noortevahetus, noorsooteenused, noortelaagrid, noorteorganisatsioonid ja
liikumised,   noorte   mitteametlikud   haridusprogrammid   ja   vabatahtlik   teenistus.  noorsootöö
peaks toetama noorte isiklikku ja sotsiaalset arengut; noored peaksid osalema vabatahtlikult;
ning noorsootöö põhineb mitteformaalsel ja informaalsel õppeprotsessidel.
Nagu eespool öeldud, on mitteformaalse õppe protsessid lisaks vabatahtlikule olemusele ka
noorsootöö   keskmes.   Võime   isegi   Euroopa   dokumentides   märgata,   et   noorsootööd   ja
mitteformaalset   õppimist   kasutatakse   peaaegu   vaheldumisi   (Euroopa   Komisjon   2015a)   -
noorsootöö on mitteformaalne õppimine ja noorte mitteformaalse õppimise võimalusi pakub
(enamasti)   noorsootöö   ,   selle   mitmekesistes   vormides.   Mitteformaalse   õppe   levinum
määratlus sõnastas Lynne Chisholm.
Mitteformaalne   õpe  on   taotluslik,   kuid   vabatahtlik   õppimine,   mis   toimub   erinevates
keskkondades ja olukordades, kus õpetamine / koolitus ja õppimine ei ole tingimata nende
ainus või põhitegevus. Need keskkonnad ja olukorrad võivad olla vahelduvad või ajutised
ning toimuvad tegevused või kursused võivad olla töötajad professionaalsete õppekorraldajate
(näiteks noorte koolitajate) või vabatahtlike (näiteks noortejuhtide) poolt. Tegevus ja kursused
on kavandatud, kuid need on harva struktureeritud tavapäraste rütmide või õppekavade järgi.
Tavaliselt on need suunatud konkreetsetele sihtrühmadele, kuid harva dokumenteerivad või
hindavad õpitulemusi või saavutusi tavapäraselt nähtaval viisil.


Kõrghariduse mobiilsus: riikidevaheline Euroopa võrdlus
See artikkel tugineb kuuest Euroopa riigist pärineva 92 poliitikadokumendi andmestikule,
väites, et kuigi teatav lähenemine on märkimisväärne, eriti seoses sellega, kuidas üliõpilaste
liikuvus   asetatakse   rahvusvahelistumisstrateegiate   keskpunkti,   ilmnevad   ka   peamised
erinevused:   soovitud   liikuvuse   ulatuse   osas;   kujutletud   „liikuva   subjekti”   omadused;
sotsiaalse   õigluse   probleemide   lahendamise   ulatus;   ja   väljapoole   liikuvusele   seatud
prioriteetide seadmine.
Kokkuvõte: Toetudes kuue Euroopa riigi 92 poliitikadokumendi analüüsile
rahvaste jaoks on see artikkel väitnud, et vaatamata väidetele, mille kohaselt oleme kogu
Euroopas olnud angloameerika kõrghariduse mudeli kasutuselevõtu ning poliitika ja tavade
üha kasvava homogeniseerimise osas, püsivad olulised rahvuslikud erinevused - vähemalt
domineeriva   poliitika   osas   liikuvate   tudengite   konstruktsioonid.   Paljud   neist   on   seotud
kohalike poliitiliste teguritega, sealhulgas muu hulgas rände, tööturu dünaamika ja suhetega
ELiga. Lisaks konkreetsete viiside demonstreerimisele, kuidas laiemaid globaalse poliitika
(antud   juhul   rahvusvahelistumisega   seotud)   nõudeid   kohalikul   tasandil   uuesti
kontekstualiseeritakse, on see aidanud kaasa ka
„rahvusvahelise   üliõpilase”   kui   ainsuse   kategooria   dekonstrueerimine   ja   näidati,   kuidas
mobiilse   üliõpilase   tegelaskuju   võetakse   sageli   kasutusele   muude   probleemide   proksina.
Ehkki - keskendudes üksnes poliitilistele dokumentidele - pole ta suutnud esitada mingeid
tõendeid selle kohta, kuidas domineerivad konstruktsioonid mõjutavad õpilasi endid, viitab
tööst ilmnenud esindatuse oluline mitmekesisus vähemalt sellele, et võtta võib väga erinevaid
sõnumeid tulevaste tudengite poolt üles selgitatud, kuidas neid mõistetakse ja millist tervitust
nad teatud rahvusriikides tõenäoliselt võtavad. Õppealane liikuvus ja sotsiaalne kaasatus (David Cairns) Selles dokumendis on väidetud, et sotsiaalne kaasatus on teema, mida tuleb tunnistada paljude
noorte   elu   peamiseks   riskiteguriks   kogu   Euroopas,   hõlmates   lisaks   raskustele   ka   tööturu
integratsiooni   puudumist,   aga   ka   isikliku   heaolu   ja   vähese   integreerumisega   Euroopa
ühiskonda.
See on märkimisväärne väljakutse ja kuna praegu on noorte töötuse määr 20,1% (Eurostat
2015),   ei   saa   me   endale   lubada   noorte   sotsiaalsete   pädevuste   tugevdamise   üle   rahulolu,
arvestades   vajadust   siduda   nad   tööturuga.  Lisaks   võib   selline   sotsiaalne   kaasatus
mitmekordistuda ja mitmekesistuda selliste tegurite tõttu nagu käimasolev majanduskriis ja
uued arengud, näiteks suure hulga tahtmatute rändajate järsk sissevool, tekitab kõrgendatud
vajaduse aidata noori paremini varustatud ja tööalasemateks kodanikeks.
Noorte sotsiaalse kaasatuse loomiseks ja säilitamiseks elujõuliste vahendite otsimisel pakub
osalemine mitteformaalse iseloomuga riikidevahelistes liikuvusalgatuses vahendeid oskuste ja
võimekuse suurendamiseks.
Selles dokumendis viidatud juhtumianalüüs näitab algatuse „Aktiivsed noored” osaks olnud
programmide väärtust, näidates, et õppijate liikuvuse kaudu saab parandada osalejate isiklikku
ja   ametialast   profiili   ning   kõige   suuremat   kompetentsi   saavad   need,   kellel   on   vähem
võimalusi. Need on väärtuslikud teadmised ja kui soovime vältida olukorda, kus suur hulk
noori   on   potentsiaalselt   ära   lõigatud   ühiskonna   sotsiaalsest   integratsioonist   enda   ja   oma
kogukonna jaoks märkimisväärste kuludega, peaksime tõsiselt kaaluma selliste rühmade ja
üksikisikute   kaasamise   potentsiaali.   tõestatud   mõjuga   mitteformaalse   õppe   platvormid,
kasutades seega olemasolevaid ressursse ja teadmisi uute väljakutsete lahendamiseks.


Teadmiste test 2:






TEEMA 3: KARJÄRINÕUSTAMINE JA TÖÖRÄNNE
    Tutvu materjaliga Nõustamine   EURES   teemadel   karjäärispetsialistidele   töös   noortega       ja Siseministeeriumi poolt koostatud Rändestatistika ülevaatega 2014-2018. 6 SAMMU, mida teha enne töörändesse otsustamist: 1) KUIDAS   LEIDA   TÖÖPAKKUMISI   VÄLISMAAL?   Seda   toetavad  riiklikud tööturuasutused   ja   üle-euroopaline   EURES   portaal  eures.europa.eu.   Leiad   siit
teavet   välismaal töötamise,   töövestluseks valmistumise   välismaale elama asumise kohta.   Euroopa Komisjoni haridus- ja õppevõimaluste kohta kogu Euroopas. EURES tööpakkumised, mida saavad taotleda teiste riikide elanikud, on märgitud Euroopa
lipuga. Töökohti saab otsida näiteks riigi, piirkonna, ameti ja lepingu liigi ning korraga mitme
kriteeriumi järgi. Otsinguliides on saadaval Euroopa Majanduspiirkonna kõigis 25 ametlikus
keeles. Kui registreerid eures.europa.eu portaalis „Minu EURES” kasutajaks tööotsijana (see
on tasuta),   saad luua  ja  avaldada  oma  elulookirjelduse,   nii  et  seda  näevad  tööandjad   üle
Euroopa.  Võta   osa   on-line   töömessidest,   mida   korraldatakse   üle   Euroopa.   Euroopa
veebipõhised töömessid võimaldavad tööotsijatel ja tööandjatel virtuaalselt ja tasuta kohtuda,
säästes sõitudele kuluvat aega ja raha. Osalejad saavad vaadata võimalike tööandjate esitlusi,
esitada CV ning kohtuda värbajate ja EURESe nõustajatega on-line`s. Töövahendust leiad ka siit:  Euroopa   Liidu   institutsioonide   tööpakkumisi   avaldab   oma   veebilehel   Euroopa
Personalivaliku Amet (EPSO) https://epso.europa.eu/home_et         ✓  Riikide ja rahvusvaheliste avalike asutuste vabade töökohtade teated on avaldatud
asutuste   veebilehtedel. EURES kodulehel lingid muudele asutustele, mis vahendavad tööalast infot (iga riigi
kohta eraldi):


PS Siiani on juttu olnud ainult sellest, kuidas leida töökohta.  Võimalik on aga ka
asutada   teises   liikmesriigis   oma   ettevõte.  Euroopa   Komisjonil   on   katseprojekt
„Programm ERASMUS noortele ettevõtjatele”, mille eesmärk on pakkuda alustavatele
noortele ettevõtjatele õppekohti (1–6 kuud välisriigis), suhtevõrgustikke ja kogemuste
vahetamist praktikakoha kaudu väikeses või keskmisega suurusega ettevõttes teises
Euroopa Liidu liikmesriigis.


MILLELE TULEB MÕELDA ENNE VÄLISMAALE MINEKUT Õpi keeli, et mõista kultuuri. Aga ka: EURES   nõustajad  on   koolitatud   spetsialistid,   kes   osutavad   Euroopa   tööturul   töö
leidmisest   huvitatud   isikutele   kolme   põhiteenust:  teabe-,   suunamis-   ja
töövahendusteenust. MUUD EUROOPA TÖÖALASE LIIKUVUSE VÕRGUSTIKUD JA TEENUSED
Lisaks EURES`ele võib olla abi ka teistest Euroopa võrgustikest.


TEIE EUROOPA
Veebilehe jaotises „Kodanikud” antakse teise Euroopa riiki kolimise, seal elamise,
töötamise   ja   õppimise   kohta   praktilist   teavet,   samuti   nõuandeid   sõiduki
registreerimise,   tervisekindlustuse   ja   tarbijakaitse   kohta.   Jaotises   „Ettevõtted”   on
Euroopas äri tegemise praktilist teavet. http://europa.eu/youreurope/index.htm  TEIE EUROOPA NÕUANNE
Õiguste kohta Euroopa Liidus saab küsida sõltumatute õigusekspertide meeskonnalt
Teie   Euroopa   Nõuanne,   kes   vastab   küsija   keeles   nädala   jooksul   tasuta   ja
individuaalselt.   Vajaduse   korral   selgitatakse   ka   konkreetse   küsimusega   seotud
Euroopa õigusakte. http://europa.eu/youreurope/advice  SOLVIT
Kodanikel või ettevõtetel võib teiste liikmesriikidega suheldes tekkida probleeme, mis
on   tingitud   Euroopa   Liidu   õigusaktide   valest   rakendamisest.   See   veebivõrgustik
lahendab   kohtuväliselt   selliseid   probleeme   nagu   elamisloa   saamine,   kutsepädevuse
tunnustamine ning sotsiaalkindlustuse, tööhõive- ja maksuõigused. http://ec.europa.eu/
solvit  EUROPASS
Europassi   dokumentide   abil   saavad   õpilased   ja   tööotsijad   esitleda   oma   oskusi   ja
pädevusi teiste riikide organisatsioonidele ja tööpakkujatele.
http://europass.cedefop.europa.eu  ja https://www.europass.ee/  EUROGUIDANCE
See   karjäärinõustamisasutuste   võrgustik   aitab   reklaamida   õppimisvõimalusi   kogu
Euroopas. http://www.euroguidance.eu, lisaks https://www.euroguidance.eu/estonia 
Euroopa Noorteportaal: https://eurodesk.eu/ 
Abi   ja   nõuanded   ELis   elamise,   töötamise   ja   reisimise   kohta:
http://ec.europa.eu/youreurope  RÄNDESTATISTIKA 2014-2018




TÖÖRÄNNE Välismaalaste nõustamine- kohanemisprogramm, kus saavad osaleda nii euroopa kui
ka 3-ndate riikide kodanikud, kes on Eestis elanud alla 5 aasta. Pakub 1 -päevaseid
interaktiivseid koolitusi. Koolitused inglise ja vene keeles, erinevates moodulites (nt


tööettevõtlusmoodul,   kus   raames   tutvustatakse   töötamisvõimalusi,   kandeerimist,
ettevõtlust,   maksusüsteemi,   sots.õigused,   jne.).   tutvustatakse   töötukassa   teenuseid.
Olemas   moodulid   nooretele   tudengitele,   aga   ka   teadlastele.   Ka   peremoodul,   kui
välismaalane tuleb koos perega Eestisse. Olemas moodul lastele ja noortele. 
Kohanemisprogramm pakub ka eesti keele õpet A1 tase.  Rahvusvaheline   maja   -   ühest kohast info, mis puudutab infot Eestis KOV teenused, perearstiteenused. Korraldab
ürituse välismaalaste elukaaslastele – sotsiaalsed üritused. 
Integratsiooni SA -  igapäeva elu korraldamine. Stressiga   toimetulek   –   vajalik   kultuurilist,   seadusandlikku   abi.   Programmid   neile
Eestis kohanemiseks – 
Juhendada   info   leidmiste   võimaluste   kohta   Eestis,   kus   töökohta   leida
www.workinestonia.com-  inglise   keelne   leht   ja   leitav   kenasti   töökohti   aga   ka
värbamise protsess. PALGATÖÖGA SEOTUD TÖÖRÄNDE KÜSIMUSED:  Ettevalmistav etapp – otsustatakse kas, miks ja kuhu tööle asutakse. 


Läbi mõelda keeleoskus. Läbida keele kursused enne teise rikki tööle minemist. 
Uurida, kas seal riigis on piisavalt vabasid töökohti.
Millised on vajalikud load töötamiseks vajalikud. 
Milline on selle riigi elukallidus, kultuuriline taust, elu-olu ja ka millised on riigis inimeste
õigused ja kohustused. Millised on võimalused elukoha rentimiseks.
Ka töökoha seadusandlust vaja uurida (katseaja, palga suurus, puhkus jne)
Uurida, kas tööandja poolt pakutavast palgast on võimalik selles riigis ära elada. Milline on
selle riigi elukallidus.
Kutsetunnistuste aktsepteerimise kord. Oma kvalifikatsiooni saad kontrollida EQF.
eures.euroopa.eu – turvalised tööpakkumised A1 vormi väljastab Eestis SKA.  Vorm näitab seda kuhu riiki makstakse sots.maksu. Kehtib võrdse kohtlemise printsiip – tööle asumise sihtriigis kehtivad samad tingimused.
Ravikindlustuse   osas   pöörduda   haigekassa   poole.   TKH   osas   töötukassa   poole.   Tulumaks
küsimustes aitab maksuamet. Erinevates riikides erinevad maksumäärad ja kord. 
EURES nõustaja saab ka nendes küsimustes aidata.


Tööleping tuleb sõlmida enne välismaale tööle minemist. Ja kirjalikult.  JUHIS TÖÖRÄNDEKS Programmid –  J EURES-   kohanemisprogramm   välismaalastele   (nii   Euroopa   kui   ka
3.ndate   riikide   kodanikud)  www.settleinestonia.ee    –   1-päevased
interaktiivsed koolitused inglise ja vene keeles. Erinevad koolituste moodulid: - Tööettevõtlusmoodul   (teemad:   töötamisvõimalused, kandideerimine   töökohale,   ettevõtlus,   maksusüsteem,
sotsiaalsed õigused ja kohustused jne) - Moodul tudengitele; teadlastele - Peremoodul - Moodul lastele ja noortele Tutvustatakse Eesti Töötukassa teenuseid. J Eesti   Rahvusvaheline   Maja  –   workinestonia.com/internationalhouse/
www.workinestonia.com-  inglise   keelne   leht   ja   leiab   töökohti   aga   ka   infot
värbamise protsessi kohta. Jagavad infot elu kohta Eestis: KOV teenused, perearstiteenus.
Korraldab üritusi välismaalaste elukaaslastele – sotsiaalsed üritused. J Integratsiooni SA -  igapäeva elu korraldamine. Kliendi nõustamisel töörände puhul käsitleda:
EURES nõustaja 
Europass  Mis on töörände eesmärk  Milline on keeleoskus (vajadusel läbida keele kursused enne teise riiki tööle minemist)  Uurida   sihtriigi   tööseadusandlust:   millised   on   vajalikud   load   töötamiseks,   töö-   ja
puhkeaeg, maksundus, ravikindlustus  Milline on selle riigi elukallidus, kultuuriline taust, elu-olu   Millised on riigis inimeste õigused ja kohustused  Millised on võimalused elukoha rentimiseks  Uurida töökoha seadusandlust (katseaeg, palga suurus, puhkus jmt), kas tööandja poolt
pakutavast palgast on võimalik selles riigis ära elada  Kutsetunnistuste aktsepteerimise kord: Kutsekoda, EQF kvalifikatsiooniraamistik  eures.euroopa.eu  – turvalised tööpakkumised ja kas seal riigis on piisavalt vabasid
töökohti  Nõustamist   teostasin   noorele,   kel   oli   eesmärk   minna   tööle   Soome,   kuid   puudus   varasem
kogemus   selle   riigiga.   Seadsime   ühise   eesmärgi   –   selgitada   välja,   kas   nõustatav   omab
piisavalt teadmisi ja motivatsiooni Soome tööle asumisel. 
Nõustamine toimus sujuvalt: tegemist oli varasema Norras töötamise (ehitaja) kogemusega
noorega, kes valdas vabalt inglise keelt, on õppinud, elanud ja töötanud välismaal ning oli
teadlik   välismaale   tööle   siirdumise   peamistest   olulistest   nüanssidest,   mis   puudutasid
töökohtade vahendamise portaale, kandideerimist. 


Soovitasin tal täiendada enda Europassis CV-d varasema välismaal töötamise kogemusega.
Tema suurim mure oli sobiva töökoha leidmine, kus töötamine oleks seaduslik, töölepingu
alusel ja ei oleks karta, et tööandja jätab töötasu maksmata. Soovitasin tal tutvuda EURES
kodulehelt Soomes olevate vabade ja usaldusväärsete töökohtadega. Selgus, et nõustatav ei
olnud EURES-veebilehte  varasemalt  külastanud,  kuigi väitis end teadvat  välismaale  tööle
siirdujaid puudutavate tingimustega. Nõustamise käigus selgus, et tema teadmised piirdusid
siiski vaid Norras töötamisega seonduvaga, kus tööle asus tuttava kaudu ja tööandja korraldas
tema eest kogu asjaajamise. 
Jagasin mitmeid viiteid veebilehtedele, kust on leitav olulist infot Soome tööle asumiseks ning
kindlalt soovitasin asuda tegema endale Soomes töötamiseks vajalikku Rohelist kaarti. Minu
nõustatava   motivatsioon   välismaale   uuesti   tööle   asuda   tundus   piisav   ja   ka   tema   oskused
iseseisvalt töökohti otsida ning kandideerida neile olid piisavad.
Nõustamisprotsess sujus ladusalt ning eesmärgipäraselt.  4. TEEMA: Kultuuridevaheline kompetentsus ja erineva kultuuritaustaga
isikute nõustamine. Kultuuridevaheline mitmekesisus ja mitmekultuuriline nõustamine: I   video    :   Mis   on   mitmekultuuriline   mitmekesisus   ja   nõuanded   erineva   kultuuritaustaga inimestega  suhtlemiseks? Mitmekultuurilisus   on   kaheinimese   vaheline   suhtlemine,   mis   tuleneb   nende   kultuurilistest
erinevustest:   mitmekesisus   käitumises,   uskumustes,   suhtumises,   väärtustes,   soolised   või
staatuse erinevused jne.
4 soovitust suhtlemisel erineva kultuuritaustaga inimestega: 1) kasutage enda vaatlusoskusi: jälgige käitumisi, kehakeelt, suhtlusviise ning püüdke neid omavahel kokku viia. 2) Aktsepteerige erinevusi (kokkulepetest kinnipidamisega kaasnevaid hilinemisi, mis ei ole solvavad erinevalt Sveitsist; tervitusviise/viisakusavaldusi; 3) Ärge  eeldage,  et  üks inimene  oma käitumisega  esindab  kogu rahvust, vaid pigem esindab ta enda väärtusi ja uskumusi.  4) Kannatlikkust suhtlemisel teisest rahvusest inimesega. Kokkuvõtvalt   on   kultuuridevaheline   mitmekesisuse   juures   oluline   selle   märkamine   ja
aktsepteerimine inimestevahelisi kultuurilisi erinevusi.


II video: Gert Hofstede mudel erinevatest kultuuridest. Õpetajale,   kelle   klassi   tuleb   teisest   kultuuriruumis   õpilane,   on   abistav   Hofstede
kultuuridimensioonide   indeksite   võrdlus, vt  https://www.hofstede-insights.com/product/compare-countries/ Seda   võrdlust   on
soovituslik kasutada kultuuride õppimiseks ja tõlgendamiseks, mitte käitumise ennustamiseks.
Vastasel juhul suurendab see valitsevaid eelarvamusi ja stereotüüpe. III   video:   Mika   Launikari   (PhD,   Soome   Hariduse   Agentuuri   spetsialist)   video   teemal
"Multikultuursus ja nõustamine" Multikultuursus
Ristkultuuriline
Transkultuurilisus  Suur probleem kliendiga, kes tuleb riigist, kus riigiametnikud on korrumpeerunud ja
mitteusaldusväärsed – seda klienti on raske veenda, et meie riigis see nii ei ole.  Riikides, kus puudub taoline nõustamissüsteem – tuleb selgitada kliendile enda kui
nõustaja   rolli   ja   nõustamisprotsessi   põhjalikumalt,   võttes   selleks   rohkem   aega.   Ja
milline on kliendi roll selles protsessis.   Kliendiks võib olla inimene, kellel on selliseid kogemusi, mis on teda kui inimest
muutnud – tema väärtusi, käitumist, hoiakuid. Neid aspekte tuleb nõustamisel silmas
pidada. (ka meie endi väärtused on kujunenud keskkonnas, milles ise viibime – see
keskkond mõjutab ka meid ja meie väärtusi). Neil võib olla traumaatilisi kogemusi ja
vajada nt psühholoogi, psühhiaatri või arsti abi.   Kliendid, kes tulevad kollektiivsetest kultuuridest, kus kehtib grupidünaamika ja kus
individuaal allub grupiautoriteedile (nt perekond, suguvõsa) – see viib meid soolise
võrdõiguslikkuse   teema   juurde,   kus   noor   naisklient   ei   pruugi   omada   iseseisvat
otsustust võime, vaid see on tema meespereliikme või abikaasa otsustada.  Sageli puudub ühine keel suhtlemiseks- kasutada tõlgi abi.  Osades riikides ei taheta näida rumalana või näidata välja häbi, piinlikust – seega võib
ette tulla olukordi, kus klient naeratab ja noogutab su jutu peale, kuid reaalselt ta ei
näita välja, et ei saa millestki aru.   Kliendid, kes tulevad sõjapiirkonnast (riikidest kus käib sõda) või muust konfliktsest
riigist – neil ei pruugi põgenemise tõttu olla ühtegi dokumenti, mis tõestaks kes nad
on, milline on nende haridus või kvalifikatsioon. Siin tuleb nõustada nende tuleviku
õppimisega seonduvaid aspekte, hariduse või oskuste väljaselgitamisega seonduvaid
tegevusi, et tuvastada,  mis tasemel  on nende oskused. Ka dokumentide  olemasolu
korral peab välismaal omandatud kvalifikatsiooni tunnustama (ENIC/NARIC)


3 soovitust, millega esmalt võiks arvestada:
1) Usalduse tekitamine – panusta sinna.
2) Anna ülevaade nõustamisprotsessist ja rollidest.
3) Ole teadlik kultuuride erinevustest ja nõustamisel loominguline kui vaja. Ülesanne 3. Praktiline töö. Teise kultuuritaustaga klientide nõustamine karjääri teemadel (5
tundi). Tähtaeg: 19.01.2020 Tanja Dibou miniloengut teemal  "Nõustamise protsess" –  I etapis – tutvumine (kas on nt keelebarjäär).


Suurbritanni elaniku nõustamise protsessi üldine ülevaade ja analüüs  Nõustasin   Skype   vahendusel   noormeest   (Matthew),   kes   soovib   Inglismaalt   Eestisse   tööle
tulla. Nõustamine toimus noormehe emakeeles ehk inglise keeles. Kuna tegemist ei olnud
päris võõra inimesega, vaid mulle tuttava isiku elukaaslasega, siis ei olnud meie kohtumine
esmakordne   ning   usalduslik   suhe   Matthew’ga   (I   etapp)   oli   tekkinud   juba   varasemate
kohtumiste pinnalt. Matthew plaan oli enda eestlasest elukaaslasega tulla Eestisse elama ja
soovib   leida   seega   Eestis   sobivat   tööd.   Soovib   teavet   olemasolevatest   võimalustest   Eesti
tööturul. Kuna Matthew’il puudus varasem karjäärinõustamisel osalemise kogemus, tutvustasin talle
nõustamiseprotsessi ja enda rolli selles. Toon alljärgnevalt ära mõned märksõnad protsessi
tutvustusest:  aitan Matthew’d vajamineva infoga, et Eestis tööleidmine ja elukorraldamine sujuks
ootuspäraselt;   kaardistame koos tema peamised oskused, mida saab Eestis rakendada;   selgitame välja, milline on tema nägemus enda tuleviku suhtes Eestis – kus   näeb
ennast töötamas, õppimas;  mida   soovib   teha   ja   milliseid   oskusi   oleks   vaja   täiendada   ning   nende   oskuste
täiendamise võimalused. Kõigele sellele esitan talle vajadusel täpsustamiseks mõningaid küsimusi ja teen aeg-ajalt ka
märkmeid. II etapp: Esmalt selgitasime välja Matthew enda nägemuse Eestisse tulemise eesmärkidest.
Matthew   ootus   oli   leida   enda   jaoks   huvi-   ja   väljakutset   pakkuv   töö.   Elukorralduslikke
probleeme   ei   näinud   endal   olevat,   kuna   elukaaslane   on   kohalik   ja   aitab   teda   nendes
küsimustes.
Matthew ootus oli saada võimalikult kasulikku infot, kuidas Eestis tööd otsida ja mida ta
peaks selleks tegema. 
III etapp: Tutvustasin talle erinevaid tööleidmisega seonduvaid allikaid. Toon alljärgnevalt ära
mõned märksõnad tutvustusest kasutades varasemalt enda jaoks koostatud töörände juhist:


 EURES-   kohanemisprogramm   välismaalastele  www.settleinestonia.ee    –   1-
päevased interaktiivsed koolitused inglise keeles. Erinevad koolituste moodulid: - Tööettevõtlusmoodul   (teemad:   töötamisvõimalused, kandideerimine   töökohale,   ettevõtlus,   maksusüsteem,
sotsiaalsed õigused ja kohustused jne) - Moodul tudengitele; teadlastele - Peremoodul - Moodul lastele ja noortele Tutvustatakse Eesti Töötukassa teenuseid.  Eesti   Rahvusvaheline   Maja  –   workinestonia.com/internationalhouse/ www.workinestonia.com- inglise keelne leht ja leiab töökohti, aga ka infot värbamise
protsessi kohta. Sealt saab ka  infot elu kohta Eestis: KOV teenused, perearstiteenus.
Korraldavad ka sotsiaaliseeruvaid üritusi.  Integratsiooni SA -  igapäeva elu korraldamine.  Eesti Töötukassa -  võimalik saada individuaalset abi töö leidmisel ja ka eesti keele
õppimisel.  Europass; Kutsekoda, EQF kvalifikatsiooniraamistik  eures.ee – turvalised tööpakkumised. Seadsime ühise eesmärgi selgitada välja, millised on Matthew oskused ja  kompetents Eestis
töö leidmiseks: tegemist oli varasema finantsvaldkonnas töötamise kogemusega noorega, kes
valdas vabalt inglise keelt, on õppinud, elanud ja töötanud ka väljapool kodumaad (välismaal
töötamise   kogemus)   ning   oli   teadlik   välismaale   tööle   siirdumise   peamistest   olulistest
nüanssidest, mis puudutasid töökohtadele kandideerimist. Oli interneti vahendusel tutvunud
Eesti ajaloo, kultuurilise, usulise poolega. Nägi sarnasusi kahe riigi klimaatilises keskkonnas. Tema   suurim   mure   oli   sobiva   töökoha   leidmine   Eestis,   kus   töötamine   oleks   seaduslik,
töölepingu alusel ja pakuks talle ka finantsilist kindlustatust. Soovitasin tal tutvuda EURES
kodulehelt  olevate  vabade ja  usaldusväärsete  töökohtadega.  Samuti  Eesti  Töötukassa,  CV
Online ning CV Keskuse töövahendusportaale. 
Minu nõustatava motivatsioon Eestisse tööle asuda tundus suur ja ka tema oskused iseseisvalt
töökohti otsida ning kandideerida neile olid piisavad. Lisaks oli tal Eestis elukaaslase näol
täiendav tugi.
Nõustamisprotsessi   analüüs:   nõustamine   sujus   ladusalt   ning   eesmärgipäraselt.   Üldiselt
tundus,   et   nõustada   teisest   rahvusest   inimest   või   eestlast   ei   olnudki   nii   erinev.   Kuid
alljärgnevalt siiski toon ära mõned raskused, mis esinesid.
Suurim   väljakutse   minu   jaoks   oli  keeleline   teineteise   mõistmine,   kuna   nõustatav   rääkis
Birminghami dialekti ning seega oli kohati temast raske aru saada. Kuid olles temaga tuttav
juba   varasemalt   tänu   usalduslikule   suhtele   ei   tekkinud   mul   raskusi   esitada   täpsustavaid
küsimusi juhul, kui tekkis probleem mõistmises. 
Kohati  tekkis mulje,  et Matthew pidas  eesti keele  valdamist  edukaks töötamiseks Eestis
ebavajalikuks, kuna tema valdab vabalt inglise keelt. Minu väljakutse oli temale selgitada, et
Eestis on koolides enam-vähem inglise keele õpe kohustuslik, kuid esineb rohkelt inimesi, kes
siiski   seda   keelt   ei   valda   või   ei   räägi.   Selgitasin,   et   kohaliku   keele   valdamine   aitab   tal
paremini kohaneda keskkonnaga ja sulanduda nii tavaelus kui ka töökeskkonnas ning riigis
edukamalt toime tulla. 
Nõustajana avastasin, et  Skype teel nõustamine  ei ole minu jaoks niivõrd hea nõustamise
viis, kui silmast-silma nõustamine, kuna nõustamise hetkel esines mitmeid segavaid faktoreid


keskkonnas,   kus   nõustatav   asus,   mis   kohati   raskendas   ka   temast   arusaamist.   Esines
ebamäärast taustamüra. 
Analüüsides  nõustamiseprotsessi   tulid  need  kolm  faktorit  enim   esile,   mida  edaspidi   võtta
nõustamistel arvesse. Eelkõige Skype nõustamise ja keelelise teineteise mõistmise tasandilt.
Nõustamist   kergendas   oluliselt   varasem   kokkupuude   nõustatavaga,   usaldusliku   suhte
olemasolu ja Matthew kindel visioon enda tulevikust Eestis. Samuti tema pealehakkamine,
usk endasse ja elukaasalase toe olemasolu. 
Kui   jätta   välja   keelelise   mõistmise   raskused   ja   nõustatava   hoiak   eesti   keele   valdamise
vajalikkusesse, sujus ülejäänud nõustamisprotsess tavalist rada pidi ega tekkinud kultuurilist
lõhet või mittemõistmist. 

Document Outline

• Õpirände mõju ja selle mõõtmise viisid