2. Ettevõtjatele on negatiivne väljarändest tulenev surve palgatõusuks, sest madal palk on üheks peamiseks väljarände põhjuseks. 3. Negatiivne on haritud ja heade oskustega töötajate lahkumine. Pikemas perspektiivis toob see kaasa nii tootlikkuse kui ka riigi konkurentsivõime vähenemise. 4. Väljaränne suurendab riigisisest Tallinn-suunalist liikumist ning sellest on tingitud regionaalne ebavõrdsus Eestis. Selle tõttu kannatavad kõige rohkem ääremaad, kus on nagunii vähem töökohti ja elanikkonna vananemine on kiirem , sest vahe keskustega suureneb. 5. Rahvastiku kiirem vananemine. Väljarändajad on üldjuhul noored inimesed. 6. Sotsiaalseid probleeme tekitab tervete täiskasvanute inimeste ära minek, sest tihti peale jäetakse lapsed vanavanemate kasvatada või päris omapead ning perekonnad lähevad lõhki. 7
Milline statistiline problemaatika rändega kaasneb? Miks ei ole võimalik väljarännet üheselt mõõta? On raske tõmmata selget piirjoont pendelrände, ajutise ja alalise rände vahele. Näiteks võib võtta tudengid, kellele ei ole võimalik rakendada ühiseid kriteeriume rände osas ning selle kaudu ei ole neid võimalik kindlate piiridega kuskile paigutada. Seega annavadki Eesti rahvaloenduse ja rahvastikuregistri andmed väljarändest mõnevõrra erineva pildi. Millistel põhjustel on Eestist väljaränne toimunud (I, II ja III laine puhul)? I laine põhjuseks tulenes rahvastiku arengust, täpsemalt Eestis tollel ajal aset leidnud demograafilisest üleminekust (suremus vähenes kiiresti). Seega ülerahastatusest põhjustatud
2. Loeng – Ühiskonna areng ja (majandus)sotsioloogia kujunemislugu 1) Riigi, ühiskonna ja majanduse arengu eeltingimused A.Smith’i järgi, selle kriitika o Tööviljakuse kasv läbi tööjaotuse, spetsialiseerumise - Töö = algne universaalne vahetusväärtus, määrab kauba hinna (mitte kuld) - Tööjaotus => vilumus, uued tehnoloogiad, spetsialiseerumine => tööviljakuse kasv. Aga ka rutiin, ühekülgsus - Rahvusvaheline tööjaotus => efektiivsus + lõputu kasvumasin: konkurents, tööjaotuse
Tutvu eelnevalt organisatsiooniga, kuhu kandideerid. Mõtle, miks sa sinna tahad tööle minna. Mida nendele pakud ja mida neilt saad/soovid saada. Ole valmis oma motivatsiooni arusaadavalt ja ausalt kirjeldama. 11. Hästi koostatud ja vormistatud CV tunnused. · Korralikult vormistatud, kirjavigadeta. · Informatiivne. · Kajastama ka viimaseid andmeid, olema "värske". · Mitte liiga pikk. 12. Mis on taustaintervjuu? Kes ja kellega selle läbi viib? Taustaintervjuu on tõhus meetod tööandjale. Tavaliselt toimuvad telefoniintervjuud soovitajatega (praegused/endised töökaaslased ja/või juht). Selle käigus kontrollitakse fakte, töö kvaliteeti, sotsiaalsust, distsipliini ja arengupotentsiaali. Selle väärtus on: · Kandidaadi poolt esitatud andmete kontrollimine. · Teiste meetoditega kogutud info kontrollimine. · Spetsiifiliste probleemide väljaselgitamine. 13. Karjääriteenused Eestis
Millele pöörata tähelepanu välismaale tööle asumisel? Välismaal töötamine on väärt võimalus silmaringi avardamiseks, elatise teenimiseks ning hiljem ka Eestis hea töökoha leidmiseks. Oma otsuseid hoolikalt läbi mõeldes võid saada huvitava kogemuse võrra rikkamaks. Tööleasumise tingimused ning nendest tulenevad õigused ja kohustused on reguleeritud selle riigi õigusega. Kui töötamise kohaks on Euroopa Liidu liikmesriik, on töölepingu tingimused, nagu töötasu, töö- ja puhkeaeg ning puhkus, Eestis kehtivate tingimustega suures osas sarnased. Samuti pea meeles seda, et igal juhul pead teise riiki tööle asudes end kohalike ametivõimude juures egistreerima. Reeglina tuleb seda teha kolme kuu jooksul alates riiki sisenemise päevast. Siiski on soovitatav enne, kui otsustad minna tööle välisriiki, koguda võimalikult palju
•Palkade ja sissetulekute erinevused- üks peamiseid tegureid •Geograafiline lähedus- Eesti Soome näide- minek on lihtsam, kultuur on sama •Migratsiooni traditsiooni ja võrgustike olemasolu- kui olemas diaspora siis järgnevatel lihtne minna •Kultuuri- ja keelebarjäärid- eestlastel on soome keskkond palju lihtsam •Etnilised ja poliitilised probleemid •Ootused jt tegurid- nt võrreldes lätlastega eestlastel on oma maa palju paremad ootused( selle tulevikku) Rootsi ja USA vahel toimub vahetus. Sellisel juhul võidab USA kuna sealt madalama haridusega inimesed lähevad ära ning tippspetsialistid tulevad sisse. Aga selleks et see asi toimiks peab olema sarnane palgajaotus. Nt Eestiga see asi ei kehtiks kuna meil läheks ära nii madalapalgalised kui ka tippjuhid. Eesti on muutunud viimasel ajal sisserände riigiks. Migratsiooni mõju päritoluriigile + Riigisisese mobiilsuse suurenemine
B klass Tartu 2009 2 TÖÖHÕIVEPOLIITIKA ELLUVIIMISE KONVENTSIOON 15.juulil 1966 kutsuti kokku Tööbüroo haldusnõukogu,mis asus arutama täistööhõive saavutamise ja elatumistaseme tõstmise ülemaailmseid kavasid nii töötuse vältimiseks kui toimetulekut võimaldava töötasu maksmiseks. Põhieesmärgiks sai tagada igale inimesele õigus püüelda materiaalse heaolu ja vaimse arengu edendamisele. Selle põhjal pandi paika iga riigi tööhõivepoliitika põhieesmärk, mis pidi andma aluse majandusarengu soodustamiseks,elatustaseme tõstmiseks, tööjõuvajaduse rahuldamiseks, tööjõu ja vaegtööhõive kaotamiseks ning töö tootmise tagamiseks. Iga liikmesriik pidi aga arvestama oma majanduse taset ja lähtuma oma tavadest ning oludest. Eesti tööhõivepoliitika arengu algus Eestis Eesti ühines Euroopa liiduga aastal 2003
Kõik kursusel ettenähtud tööd on kohustuslikud. Tunnis osalemise eest saadavad hinded ei ole arvestuslikud. Poolaasta- ja aastahindega "4" ja "5" hinnatakse õppureid, kes on sooritanud kõik arvestuslikud tööd õigeaegselt ning hindele "hea" või "eeskujulik". Sooritamata tööd hinnatakse hindega "1", mis omakorda ei võimalda õpilasel saada poolaasta- ja aastahindeks kõrgemat hinnet kui "3". Õpilasel on õigus tegemata või ebaõnnestunud tööd järele vastata kümne päeva jooksul. Selle aja möödumisel ei pea õpetaja enam tööd järele teha laskma. Hinde "1" parandamisel on võimalik saada maksimaalselt hinne "3", sh aasta- ja poolaastahindeks. Kui õpilane on puudunud üle 50% tundidest, ei saa talle aasta- või poolaastahinnet panna. Aastahindega "2" või hindamata õpilane saab hinnet parandada, kui sooritab suuliselt hindelise arvestuse (maksimaalselt võimalik saada hinne "3"). Hindamine toimub Haridus- ja Teadusministeeriumi ettenähtud korras
Kõik kommentaarid