müüks, siis kuidas sa tead, millised eelpoolmainitud märksõnadest lähevad su sihtrühmale tegelikult korda? Üks lihtne ja toimiv viis selleks on teha küsitlus ning kasutada seal järgnevat nelja küsimust 1. Mis on Sinu suurim probleem selles valdkonnas? 2. Mis sind selle juures kõige rohkem väsitab/kurnab? 3. Kuidas saame aidata neid probleeme lahendada? 4. Mis on sinu suurim soov ja unistus seoses selle tegevusega? Ühe läbiproovitud küsitluse tulemusel selgus, et 80% vastajatest tahavad kaalu langetada, seega kogu reklaamsõnumi sai üles ehitada just sellele märksõnale, mitte mõnele muule, mis enda jaoks võib tunduda oluline. 5 SAMMU AINULAADSE IDENTITEEDI LOOMISEKS 1. Mõista identiteedi olulisust. Jõuline ja ainulaadne identiteet on peamine konkurentsieelis 2. Tunne ära ja väljenda oma konkurentsieelist. Millist lisaväärtust sa lood oma tulekuga? 3. Harjuta infovahetust ja sõnumite edastamist.
SISSEJUHATUS Une tähtsusest saadakse enamasti aru siis, kui uni on mingil põhjusel häiritud. Enamik inimesi on kogenud, et probleemid unega mõjutavad päevast enesetunnet üsna suurel määral. Koolis ringi vaadates kohtame sageli, et õpilased haigutavad, kurdavad oma puuduliku une üle, magavad tundides. See paneb mõtlema kas tõesti peabki nii olema, kas see on lihtsalt eluetapiga kaasaskäiv nähtus, või annaks asja parandada? Sellest ka töö eesmärk uurida, kuidas on unetust võimalik vältida, ning mis selleks ette peaks võtma. Mida teha, et uni tuleks ja oleks kosutav? Selle kohta, kuhu peaks uneprobleemidega pöörduma ning kus Eestis üldse sellealast abi on võimalik saada, on töös eraldi peatükis välja toodud. Antud on ka ülevaade Eestis tegutsevatest uneuuringute keskustest. Eestikeelne materjal unetuse kohta on võrreldes inglisekeelsega mahuliselt suures vähemuses. Peab aga tunnistama, et need eestikeelsed raamatud, mida antud töö...
Kanepit ostetakse enamjaolt kas sõbralt (31%) või vahendajalt (56%). Juhututtavatelt ostis kanepit 13% noortest. Need andmed tõendavad, et vahendajaid on piisavalt ja uimasti kui kauba defitsiiti ei ole. Selle küsimuse puhul selgus vabavastuse variandis jällegi, et väga palju noori saab kanepit sõpradelt tasuta. 12 Küsitluse andmetel oli 77% uimastit tarvitanud vastajal kanep esmaseks proovitud narkootiliseks aineks ja 67% vastajatest said selle sõbralt. Uurimistulemuste põhjal saab järeldada, et kanepit on noortel väga kerge hankida. On olemas teatud sõpruskond ja piisavalt vahendajaid, kelle kaudu on soovi korral alati võimalus kanepit tasuta saada või osta. 3.2. Noorte suhtumine kanepitarbimisse ja teadlikkus kanepi mõjust Viimastel aastatel on hakanud levima uimastitega katsetamine koolinoorte seas vaba aja veetmise viisina. Noored on teadlikud erinevatest uimastitest, suur osa neist suhtub uimastitesse
See kahjustab klienti juba otseselt. 3. Alanenud personaalne suutlikkus Mõtted, mis annavad aimdust läbipõlemisest loodan, et keegi ei tule kohale, Läbipõledes kaob usk enda hakkama saamisesse. Perfektsionismi ja töö tegemine on nõiaringis mida rohkem üht, seda rohkem teist. U 70% psühholoogidest on töö tõttu kogenud depressiooni. 30% on olnud suitsidaalseid mõtteid. Sümptomid, mida töö tõttu kogetakse on järelikult veel rohkem. Meta uurimuses leiti, et 60% vastajatest segas töö eraelus toimetulekut. Vikarioosne trauma (vicarious trauma) Aastast 1990. Põhineb konstruktivistlikul enesearenduse teoorial. Inimene, kes teisi aitab võib saada traumeeritud läbi teiste traumade. Tihti seotud just trauma töödega. Hakkavad ilmnema kehalised ja kognitiivsed (keskendumis, tähelepanuhäired) sümptomid. Tekib üldjuhul kunstimõõtme pealt ja see mõõde ka suureneb veelgi. Läbipõlemine
LÄÄNE- VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Ettevõtluse ja majandusarvestuse õppetool Kaubandusökonoomika õppekava Hanna Kuldsaar NAISKLIENDI TARBIMISHARJUMUSTE MUUTUSED RÕIVA- JA ILUTOODETE KATEGOORIAS Lõputöö Juhendaja: Eva Vahtramäe MA Mõdriku 2012 SUMMARY Final paper is composed on Changes of consuming habits in category of clothes and beauty products among female customers. Paper is presented on 54 pages and it includes one extra. The paper has been appearenced with three charts and 16 graphs. Beauty has became the keyword of our society and, therefore, everybody tries to change their appearance close to perfection. Over the years the societal pressure on women has enourmosly increased. Research is necessary because the last ten years people have more and wider options. People ...
Vanavanem 19% Vanem Õde/vend Ei esine 19% 15% Joonis 1. Vasakukäelisuse esinemine sugulaste seas Jooniselt 1 selgub, et 14%-l vastanutest ei esine peres vasakukäelisust. 86%-l vastajatest on aga peres vähemalt üks vasakukäeline inimene peale nende. Seega võib järeldada, et vasakukäelisus võib olla geneetiline. 3.1.2 Ümberõppimine paremale käele Teiseks küsimuseks oli küsimus, mis oli seotud käelisuse ümberõppimisega. Teooriast tuleb välja, et vasakukäelisuse ümberõpetamine on vale ning võib viia isegi teatud häireteni. Lastel on raskem keskenduda, kui tuleb tegevustes kasutada oma nõrgemat kätt. 25%
meediates. Need protsendid seletavad ka seda, miks nii suur hulk tarbijaid 57.81% ei uuri ostetava toote koostisaineid. Informeerimise poole pealt oli näiteks Ortol paljud kreemid trükitud kirjaga, et toode on parabeenide, mineraalõlide ja silikoonide vaba. Lumenel võis leida tooteid, kus oli lisaks parabeenidele ja mineraalõlile mainitud värvainetest- ja formaldehüüdi vabastavatest ainetest vaba olemist. Kui küsitluses tuvastas väga kõrge protsent vastajatest, et methylparabeen on kahjulik aine, siis üllataval kombel paraffinium liquidiumi ehk mineraalõli pidas kahjulikuks ainult 21,88%. Veel väiksema tuntuse osaliseks sai silikoon dimethicone. Ometigi silikoonide poolt tekitatud mõnusa siidpehme tunde pakkumisega on kaasa läinud väga paljud kosmeetikumide tootjad ja ligi 60% supermarketite kreemidest sisaldavad silikoone, ning väga sageli just dimethicone’. Murettekitav oli, et 35
Muu Joonis 8: Õpilaste prioriteedid 23 4.9 Küsitluse tulemused omasooliste abielu pooldamise kohta 82% naistest tolereerivad ja pooldavad omasooliste abielu, 8% ei poolda ning põlgavad. Naistest on neutraalsed või ei oska seisukohta võtta 10%. Siit võib järeldada, et kolmveerand naissoost vastajatest pooldavad omasoolist abielu ja kiidetakse heaks. Kas pooldate omasooliste abielu? 10% 8% Jah Ei Ei ole seisukohta 82%
11%. üle 35; 14% 26-35; 12% alla 20; 53% 20-25; 22% Joonis 1. Vastanute vanuseline jaotumine 19 3.2. Inimeste üldine arusaam hüpnoosist Vastanutel oli palutud kirjeldada, mida nad on hüpnoosist kuulnud, ning mis mulje neil on jäänud. Arvamusi leidus nii positiivseid kui ka negatiivseid. Küsitluse tulemusena võib öelda, et kümnendik vastajatest ei osanud hüpnoosi kohta midagi konkreetset öelda ega mõistnud, kuidas see töötab. Viis (6%) vastajat tunnistasid, et on hüpnoosi kasutamist näinud vaid televisioonis. Peaaegu kõik osalejad oskasid hüpnoosi kirjeldada kui unelaadset seisundit. Tavaliselt inimesed sulgevad silmad lõdvestumise ajal ning võivad näida magavatena. Isegi hüpnoosi nimi on tulnud Kreeka unejumala Hypnose järgi. Samuti avastasid praktikud ise alles 18. sajandil, et hüpnoos ei sarnane kuidagi unega
Konkreetsete koolituseelistuste ja koolitsvajaduste väljaselgitamisel näitavad vastused, et enam soovitakse end täiendada keelekoolituse, seadusandluse ja 39 erialakoolitustel. Joonis 1 näitab küsitlusele vastanute isiklikku hinnangut ja soovi oma teadmiste täiendamise kohta. Näiteks 43-st vastanust 26 soovisid saada keelte- ja erialakoolitust, mis moodustab üle 60% kõigist vastajatest, samaaegselt avaldasid 23 vastajat 43-st ehk 54% vastajatest soovi täiendada end seadusandluses. Vastused näitavad, et paljud töötajad peavad oma võõrkeelteoskuse taset madalaks, samuti hindavad nad orienteerumist seadusandluses suhteliselt halvaks. Soovitakse oma tööd paremini teha, selleks vajatakse erialakoolitusi. Soov meeskonnatöö ja suhtlemiskoolituste järele viitab suhtlemisprobleemidele, pidev progress on jätnud hätta need, kelle arvutioskus ei ole kõige parem. Joonis 1
TALLINNA ÜLIKOOL Terviseteaduste ja Spordi Instituut Rekreatsiooniteaduste osakond Grete Hussar RATSASPORDISPETSIALISTIDE HINNANG HARRASTUSSPORDILE Bakalaureusetöö Juhendaja: Reeda Tuula ..................... (Juhendaja allkiri) Tallinn 2013 SISUKORD RESÜMEE ........................................................................................................................ 3 ABSTRACT .......................................................................................................................... 4 SISSEJUHATUS .............................................................................................................. 5 1...
Kõige rohkem kasutati ööbimiseks telkimisalasid. 45% loodusaladel käinutest oli külastusega seoses raha kulutanud. Külastajad kulutasid/kavatsesid kulutada loodusalal ja selle ümbruskonnas keskmiselt 647 krooni (mediaan 300 krooni). Põhilised tegevused, milles osaleti loodusala külastuse ajal, olid jalutamine, looduse vaatlemine, metsas olemine, ujumine ja pikniku pidamine. Kõige olulisemaks tegevuseks oli looduse vaatlemine. 2. Külastajate omadused: 2003. aastal olid vastajatest 54% naised ja 46% mehed; keskmine vanus oli 35,4 aastat ja suurim külastajagrupp oli 25-34 aastased, paar protsenti väiksem külastajagrupp oli 35-44 aastased. 34% külastajatest oli kõrgharidusega, 33% keskeriharidusega. 35% külastajatest elab Tallinnas ja Tartus. Kõige tüüpilisemalt tuldi puhkealale kahekesi sõiduautoga. Põhiliselt tuldi puhkealale oma pere (51%) ja sõprade või sugulastega (47%). Külastajatest 70% oli
vastajatele, kes on kuulnud suitsetamisest loobuda abistavatest abivahenditest. Suitsetajad vastasid 8-le küsimusele, millest neljale ei olnud kohustus vastata. Vastasid ainult need kellel oli sinna kogemustest kirjutada. Suitsetamisest loobunud inimesed vastasid 7-le küsimusele, millest neljale oli vaja vastata vaid siis, kui oli mõni kogemus, mille põhjal sai vastata. (Lisa 1) 3.2 Küsitluse tulemuste analüüs Järgnevate küsimusega sooviti teada saada, kui paljudel vastajatest on kogemusi 21 erinevate suitsetamisest loobuda abistavate meetoditega ning kui palju on ühes tavalises ettevõttes suitsetajaid, mittesuitsetajaid ning ka suitsetamisest loobunud inimesi. Samuti oli uurimise eesmärgiks teada saada kui palju inimesi tahaksid suitsetamisest loobuda. Alljärgnevalt on välja toodud uuringu tulemused ja sealjuures ka tulemuste analüüs. Küsitlustele vastati järgmiselt : 1. Palun märkida oma sugu!
58% vastajatest süüdistasid Kenti tapmises üliõpilastest meeleavaldajaid ning ainult 11% vastajatest leidsid, et süüdi on kaardiväelased. Üldine avalikkus oli rohkem aktsepteeriv Iraagi sõja protesti suhtes 2003. aastal. Isegi pärast seda kui võitlemine oli alanud, ütles kolm viiest ameeriklasest, et nad nägid protestijaid kui terve demokraatia märki. Siiski peaaegu kaks viiest vastajast leidis, et sõjavastased ei peaks korraldama sõjavastaseid meeleavaldusi ja pooled nendest vastajatest leidsid, et sõjavastased meeleavaldused peaksid olema keelatud. Siiski tõdeb enamik ameeriklastest, et protestid on osa Ameerika vaba väljenduse traditsioonist, kuid nad ei võta seda viisi omaks nagu valimisi või kogukondliku tööd. Selles mõttes nähakse protesti kui midagi, mis on aktsepteeritud, kuid see pole ameeriklaste seas siiski imetletud. (Patterson, 2013, p. 184). HUVIGRUPID Huvigruppide tüübid ja nende koht USA poliitikas
välja oluline fakt: 72% vastanutest turism ei häiri ja vaid ligikaudu 20% häirib. Teistest keskmiselt enam häirituna tundsid ennast inimesed, kes elavad Kesklinnas (seal on aastaringne turismi surve kõige suurem), mehed ning vastajad vanusegrupis 3554 aastat. Eesti keelt emakeelena mitterääkivad inimesed tundsid oma igapäevast elu turismist vähem häirituna. Väitega, et turistide arvu kasv põhjustab turistide ja kohalike elanike võõrandumist, ei olnud nõus 64% vastajatest, 22% ei osanud vastata ning 14% leidsid et see on just nii. Enim oli nõustujaid 1524 aastaste vanusegrupis (28%). Magistritöö autori 2004. aasta diplomitöö käigus läbi viidud Pärnu pereturisti fookus- grupi intervjuust selgunud linnakodanike valdav vastumeelsus turistide suhtes ei leidnud Müristaja uuringu põhjal üldiselt kinnitust. Küsimusele, kas turistide tõttu on üha raskem leida vaikset paika oma vaba aja veetmiseks, vastas 64% vastanutest eitavalt,
20 15 10 5 0 Rida 63 Joonis 20 Küsitletute suhtumise muutumine kaaslasesse pärast nende kapist välja tulemist (autor). Kõigi küsitletute hulgast rohkem kui kolmandikul (36%) suhtumine ei muutuks. Negatiivsemaks muutuks suhtumine 17% vastajatest, kes olid eranditult noormehed. Peaaegu poolel (46%) 29 vastanutest ei olnud kindlalt seisukohta, mis näitab, et antud probleemiga pole paljudel noortel kokkupuuteid olnud. 9. Kuidas suhtute avaliku elu tegelastesse (meelelahutustegelased, poliitikud jne), kes on avalikult tunnistanud oma homoseksuaalsust/biseksuaalsust? Tabel 10 Küsitletute suhtumine homo- ja biseksuaalsetesse avaliku elu tegelastesse (autor).
mitmesugustest eetilistest ja kultuurilistest lähtekohtadest, mis on seotud näiteks füüsilise karistamise ja selle aktsepteerimisega. 6 Uuria Hannu Sariola korraldas Soomes 80.aastaste lõpupoolel uuringu, milles küsitleti 9.klassi õpilasi, nende kogetud kodu vägivalla kohta. Alles 14-aastasena oli kogenud kerget vägivalda 72% ja rasket vägivalda 8% vastajatest. Vägivallatsejad olid isad ja emad võrdselt. Tüdrukud olid sagedamini kerge, poisid raskema vägivalla ohvrid. Nii lapsed kui noorukid langevad väärkohtlemise ohvriks võrdselt, tihti noorukid isegi sagedamini kui lapsed. Tüdrukuid pekstakse rohkem noorukieas, poisse aga nooremas vanuses. On üsna tõenäoline, et noorukieas ilmsiks tulnud vägivald on alanud juba mitu aastat varem. Diagnoosimine, sümptomid ja tagajärjed
Situatsiooniline suhtevägivald- esinemissagedus: 29% üliõpilastest tunnistas partneri suhtes füüsilise vägivalla kasutamist, kusjuures 9% vastanutest tunnistas mõne tõsisema rünnaku toimepanemist. 36% vastabiellunud paaridest koges vähemalt üht füüsilise vägivalla juhtumit viimase aasta joooksul. 25% 16- 44 aastastest naistestkogesid viimase aasta jooksul lähisuhtevägivalda. 51% 15- 74 aastastest lähisuhte kogemusega vastajatest on vähemalt korra kokku puutunud? Tüdrukud põhjendavad seda suure hirmuga üksi jääda. Sunniviisiline ehk koduvägivald- coercive controlling violence, somestic violence, sponsal abuse Koduvägivald on kroonilise iseloomuga füüsilist laadi vägivald, mis lisaks kätkeb endas korduvalt emotsionaalset partneri hirmutamist, temaga manipuleerimist ja tema kontrollimist. Üldjuhul on ühepoolne see tähendab, et suhtes on üks ohver.
Perekond, kasvatusmeetod 90 21 Sõbrad 73 20 Eeskujud, iidolid 55 11 Other 7 2 Inimese iseloomu kujunemise mõjutajateks peeti kõige enam perekonda ning kasvatust, mille järgi tuli lasteaed, kool, töökoht. Enam pakutud vastus toetub keskkonnale. Vastajatest 55 valisid mõjutajateks erinevaid eeskujusid ning iidoleid. Samas on eeskujud ka vanemad (kasvatus ning matkimine). Ülekaalus oli samuti valik vastusevariant „sõbrad“ ning „erinevad gängid“, kes mõjutavad meid igapäevaelus. 33 isikut valisid iseloomu mõjutajateks ka meedia, mida pakuti üllatavalt vähe. Eriti 21. sajandil on meedial vahest isegi suurem mõju indiviidi üle, kui perekonnal. Just oma tähtsuse tõttu praegustel ning tulenevatel põlvkondadel.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
