SUHKRU JA MAIUSTUSTE MÕJU ORGANISMILE (0)

Tartu Ülikool
SUHKRU JA MAIUSTUSTE MÕJU ORGANISMILE
 
       Referaat
Annika  Liiv
 Füsioteraapia
Tartu 2011
Suhkrust ...
Suhkruid võib jagada looduslikult esinevateks suhkruteks – puuviljades, köögiviljades, 
mees ja piimas ning lisatavateks suhkruteks – näiteks karastusjookides, kondiitritoodetes ja 
kommides. Lisatavad suhkrud on enamasti rafineeritud suhkrud – sahharoos , fruktoos , 
glükoos ning tärklise hüdrolüsaadid (nt glükoos- ja fruktoossiirup). Eesti toidupüramiidis on 
lisatav suhkur  püramiidi  tipus , see tähendab, et lisatava suhkru kogus peaks olema väike ja ei 
tohiks paljude maade toitumissoovituste kohaselt ületada 10 % päevasest toidu ja jookidega 
saadavast energiast. 
Rafineerimata suhkur saadakse naturaalsel teel  suhkruroost  mahla väljapressimisel, selle 
puhastamisel ja kristalliseerimisel. Rafineerimise käigus eraldatakse suhkruroo mahlas  olev 
praht . Selle käigus kaovad kahjuks ka  vitamiinid  ja  mineraalid .
Suhkruid saab toidupüramiidi erinevatelt korrustelt.
KORRUS
Peamised suhkrud
Leib, teraviljatooted,  kartul
Maltoos, sahharoos
Puu- ja köögiviljad
Fruktoos, glükoos, sahharoos
Piimatooted , toidugrupp liha-kana-kala-muna  Laktoos , sahharoos
Lisatavad toidurasvad
Laktoos
Suhkur ja  maiustused
Sahharoos – peamiselt lisatavast suhkrust
Suhkru mõjud 
Suhkru ja maiustuste mõju kehakaalule ja rasvasisaldusele
Kui saad toidu ja jookidega liigselt energiat, ainult siis teeb suhkur sarnaselt rasvade ja 
valkudega paksuks. Mõõdukas suhkru tarbimine ei põhjusta ülekaalu. 
Kui suhkru liigtarbimisega kaasneb ka energia  liigtarbimine , siis ladestatakse üleliigne 
energia rasvadepoodesse.
Laboratoorne katse  rottidega :  vaatluse alla võeti kaks gruppi rotte, kellest ühtesid söödeti 
suhkrurikka toiduga ja teisi sama energiasisaldusega tavalise toiduga. Märkimisväärset 
erinevust  kaalust  juurde võtmises ei  ilmnenud . Kui aga rottidel võimaldati süüa  piiramatus  
koguses, siis rotid, keda söödeti magusaga, sõid rohkem ja võtsid ka kaalust rohkem juurde. 
On leitud, et fruktoosirikaste toiduainete puhul võib esineda ülesöömise oht, kuna fruktoos 
imendub  aeglaselt ja ajju võib küllastumise  signaal  saabuda hilinenult. 
Kõrge kalorsusga maiustused ohustavad kehakaalu ja nende liigne tarbimine võib põhjustada 
rasvumist.
Teadusuuring:
Uuring viidi läbi USAs 1999 – 2008 aastatel, sest riigis oli suur ülekaaluliste  osakaalu tõus 
alates 1970 aastatest . Eesmärgiks oli uurida üldise rasvumise ja kõhupiirkonna rasvumise 
põhjuseid täiskasvanute hulgas USAs.
Uurimisalusteks olid 22 872 meest ja naist alates 20 eluaastast. (naised ei tohtinud olla 
rasedad )
Uuriti kehamassiindeksit, vööümbermõõtu ja rasvumise ja kõhupiirkonna rasvumuse 
protsenti.
Rasvumiseks peeti seda, kui kehamassiindeks oli üle 30 kg/m2  ja kõhupiirkonna rasvumiseks 
kui vööümbermõõt oli üle 102 cm meeste ja üle 88 cm naiste seas.
Tulemused:
Mehed:
1999-2000 aastatel: keskmine kehamassiindeks 27,8 kg/m2, vööümbermõõt 99,1 cm
2007-2008 aastatel vastavalt 28,5 kg/m2 ja 100,8 cm.
Naised: 
1999-2000 aastatel: keskmine kehamassiindeks 28,2 kg/m2, vööümbermõõt 92,2 cm
2007-2008 aastatel 28,6 kg/m2, vööümbermõõt 94,9 cm.
Kokkuvõtteks: 1999 aastast kuni 2008 aastani on ameerikla täiskasvanud elanike seas 
rasvumine  ja kõhupiirkonna rasvumine tõusnud.
                                                              
Kas suhkur ja maiustused põhjustavad II tüüpi diabeeti?
Üsna levinud on väide, et liigne magusasöömine (seal hulgas suhktu liigtarbimine) tekitab 
diabeeti. Tõsi on see, et haigus esineb ülekaalulistel 3-5 korda sagedamini kui 
normaalkaalulistel ja 80 % suhkruhaigetest on rasvunud,  kuid  haigus ise on tingitud insuliini 
vähesusest, insuliini toime nõrgenemisest või neist mõlemast.            
Diabeedik peab jälgima mitte üksnes suhkru, vaid ka teiste süsivesikute sisaldust toidus. II 
tüüpi diabeedi suureks riskifaktoriks on lisaks geneetilisele eelsoodumusele keha suur 
rasvasisaldus. 
Inimestel, kelle toit sisaldab rikkalikult tärklist ning kiudaineid, esineb diabeeti harva. 
Kiudained aeglustavad tärklise seedimist ja glükoosi verre imendumist.  Kui sa sööd palju 
magusat ja toidu  energiasisaldus  ületab kulutusi ning kehakaal tõuseb, siis suhkur toidus 
suurendab diabeedi riski. Ja nii  diabeet  kui ka ülekaal suurendavad omakorda südamehaiguste 
riski.
Kas suhkru söömine suurendab südamehaiguste riski?
 
Möödukas sahharoosi tarbimine ei  suurenda  südamehaiguste riski. Erandiks on fruktoos ehk 
puuviljasuhkur, mida toodetakse sünteetiliselt. Fruktoosi kasutatakse näiteks karastusjookide 
magustamiseks ja ka dieettoodetes (ta on üle pooleteise korra  magusam  kui suhkur ja imendub 
aeglaselt). Maks aga sünteesib fruktoosist eelisjärjekorras  lipiide . Seetõttu tõstab 
fruktoosirikas  dieet  veres lipiidide sisaldust ja seega ka südamehaiguste riski.
                       
Suhkur põhjustab hambakaariest
Hambakaaries võib tekkida juba kahe aasta vanuselt. Seda põhjustavad suus  elavad  bakterid , 
mis kasutavad toidus suhkrut ja moodustavad hambaemailide peale  kolooniaid . Hambakatus 
elutsevad bakterid muudavad suhkrud minutitega orgaanilisteks  hapeteks . Kui suhkrut tarbida 
pidevalt liiga suurtes  kogustes , siis tekibki suus liiga palju orgaanilisi  happeid .  Kaariest 
tekitab ka paljudes  toiduainetes  sisalduv tärklis, mis suus lõhustub suhkruks ja kasutatakse 
bakterite poolt. Kaariese teket mõjutab see, mis kujul ja kui tihti suhkrut tarbitakse. 
Happerünnak kestab umbes pool tundi. Kui näksid tihti, on happerünnak sagedane , kui sööd 
tärklise- või suhkrurikast toitu, mis kleepub hammaste külge, on samuti hambad pikemat aega 
rünnaku all. Ainus võimalus seda vähendada on regulaarne  hammaste puhastamine ja 
polüalkoholidega nätsu kasutamine, aitab ka suu loputamine.
„Tühjad kalorid “
Paljud suhrurikkad toiduained on „tühjad kalorid“ – nad annavad küll energiat, kuid mitte 
toitaineid.
Paljud toiduained, kuhu on lisatud suhkrut, sisaldavad vähe vajalikke mineraalaineid ja 
vitamiine. Tihti on suhkrurikkad toiduained ka rasvarikkad. Kui maiustad tihti, saad 
tõenäoliselt liigselt ernergiat, kuid vähe vitamiine ja mineraalaineid.
Heaks näiteks tühadest kaloritest on limonaad, samuti sisaldab palju tühjasid  kaloreid  
shokolaad .
Uurimistöö
Keila Kooli õpilane  Birgit  Tohvrel koostas uurimistöö maiustuste kohta.  Uurimuse 
hüpoteesiks oli: „Noortele meeldivad maiustused ning nad ei tea nende kahjulikkusest.“ Birgit 
küsitles 78 inimest vanuses 11-18, kellest 32 olid poisid ja 46 tüdrukud. Küsimusele, kas nad 
peavad end magusa armastajaks, vastasid 65 jaatavalt ja 13 eitavalt. Tüdrukute hulgas oli 
magusa armastajaid rohkem. Seejärel uuris tüdruk, millist maiustust nad eelistavad. Kõige 
rohkem meeldis vastajatele shokolaad (23), millele järgnesid kommid (11), karemell(10), 
martsipan (6) ja lagrits(5). 12 noort väitasid, et neile ei meeldi ükski maiustus ning 11 
eelistasid muud tüüpi maistusi – kummikommid, jäätis, kohuke , moos,  sefiir . Veel küsis 
Birgit, kas maiustused on kasulikud või kahjulikud. Suurem osa(49) arvasid, et need on siiski 
pigem kahjulikud. Nad põhjendasid seda väitega, et neis on palju suhkrut, mille 
liigtarvitamine on teadagi tervist  kahjustav . Kasulikuks omaduseks toodi välja maiustuste 
energiasisaldus. Mitte keegi ei tulnud maiustuste kahjulikust mõjust hammastele. Peale selle 
küsis Birgit, mille järgi nad maiuse valivad. 26 vastajatest teevad seda kasulikkuse, 37 maitse 
järgi ja 15 arvestavad mõlemat  faktorit . Viimaks pakkus uurijale huvi, kui paljud uuritavatest 
arvavad , et neil on maiustuse sõltuvus. Suurem osa (50) olid veendudnud, et neil seda pole. 
Vaid 20 inimest antud vaatlusgrupis  pidasid  end maiustustesõltlaseks.
Kokkuvõte:
On olemas looduslikud ja lisatavad suhkrud. Lisatavad on enamasti rafineeritud. Suhkrut 
saame igapäevaselt paljudes toitudest – nt leib, maiustused ja piimatooted.
Suhkru ja maiustuste tarbimisel on nii häid kui ka halbasid mõjusid. Näiteks võib liigne 
söömine, sh liigne magusasöömine põhjustada rasvumist, mis on tänapäeval üks levinumaid 
terviseprobleeme. Peale selle levib arvamus, et suhkur ja maiustused põhjustavad II tüüpi 
diabeeti. Tegelikult on see haigus tingitud insuliini vähesusest, insuliini toime nõrgenemisest 
või neist mõlemast. Samuti arvatakse, et suhkru söömine tõstab riski haigestuda 
südamehaigustesse. See väide on osaliselt tõsti, kuna liigne fruktoosi tarbimine tõstab 
lipiidide taset veres ja seega ka südamehaiguste riski. Tõsi on väide, et suhkur tekitab 
hambakaariest. Seda on siiski võimalik ära hoida hammaste puhastamisel (hammaste 
pesemine, nätsud, suu loputamine).
Suhkrust ei ole vaja täielikult  loobuda , kuid suhkru hulk päevamenüüd ei tohiks ületada 10 % 
päevasest toidu ja jookidea saadavast energiast. Näiteks 2000 kcal  energia puhul 200 kcal ehk 
umbes 50 grammi suhkrut -  see on tervelt 13 teelusikatäit. Pool liitrit karastusjooki sisaldab 
peaaegu sama palju suhkrut. Limonaadi  peetakse nn „tühajde kalorite“ allikaks, see annab 
küll energiat, kuid mitte toitaineid.
Lõpetuseks arvan mina, et kõike võib tarbida mõõdukalt, siis ei tohiks tõsised haigused meid 
kimbutada.
Kasutatud kirjandus:
„Toitumine: müüdid ja tegelikkus“ Tiiu Liebert
http://www.toitumine.ee/suhkur-ja-magusained-2/
http://web.ebscohost.com.ezproxy.utlib.ee/ehost/detail?vid=6&hid=14&sid=495cbfb8-2714 -
48a3-9cce-cedf1329634c%40sessionmgr11&bdata=JnNpdGU9ZWhvc3QtbGl2ZQ%3d
%3d#db=eoah&AN=23920712
http://www.elukiri.ee/0508/toit/10075087.php

Document Outline

• Suhkru mõjud
  Suhkru ja maiustuste mõju kehakaalule ja rasvasisaldusele
• „Tühjad kalorid“