Mürkgaaside kokkupuuted inimestega (0)

JÄRVA JAANI GÜMNAASIUM
Raul Maasik
Mürkgaaside kokkupuuted inimestega
Uurimistöö
Juhendaja:Anu Mägi
õpetaja
Järva Jaani 2015
SISUKORD
SISSEJUHATUS 3
1.1.Masinate heitgaasid 4
1.2.Heitgaaside reaalne mõju inimestele: 7
1.3.Kodukeemia gaasid 8
1.4.Militaarsed mürkgaasid 10
2. Uurimine 12
2.1. Meetodid ja valim 12
2.2. Tulemuste analüüs 12
KASUTATUD ALLIKAD 17

SISSEJUHATUS

Gaase on maailmas palju, väga palju.Neist suurem osa on kahjutud ega kujuta inimesele erilist ohtu, küll on aga maailmas gaase, mis inimese hingamissüsteemi sattudes tapaks hingaja 5 sekundiga või alles aastakümnetega. Õnneks ei puutu tavainimene selliste ohtlike gaasidega väga lihtsalt kokku, aga ikkagi hingame me sisse gaase, mis meie tervist kahjustavad ja seda iga päev, olenemate sellest, kas inimene seda tahab või mitte.
Ajalehtedes ja uudistes räägitakse alati autode heitgaaside ohtlikusest ja nende mõjudest. Alati kui mõni uus auto välja tuleb, on põhiteemaks see, kui palju heitgaase see toodab. Otsustan siis välja uurida, kuidas need inimestele mõjuvad ja kui palju nad kahju meile tekitavad.
Käesoleva töö eesmärgiks on ülevaate andmine inimese jaoks kõige suurematest mürkgaaside tekitajatest ja levitajatest.
Töö ülesandeks seadsin:
1. Anda ülevaade mürkgaaside olemusest üldse
2. Uurida teavet autode heitghaaside mõjust inimesele
3. Koduses majapidamises leiduvate gaaside kahjulikust mõjust
4. Uurida inimese teadlikkust nende gaaside olemasolust igapäevaselt
Oletan, et paljud inimesed ei pruugi omada teavet selle kohta, millised mürrkgaasid neid igapäevaselt ümbritsevad.

Mürkgaasid igapäevaelus
Mürkide olemusest

Gaasid on ained, mille korral molekulidevahelised tõmbejõud on nõrgad ning molekulid liiguvad vabalt ja täidavad ühtlaselt mistahes kujuga ruumala (TEA entsüklopeedia 7 2011:165)
Mürkaine on mistahes aine, mis ka suhteliselt väikeses annuses organismi sattudes või sellesse kogunedes põhjustab talitlushäireid või surma (EE 6 1992:524).
Mürke jaotatakse :
keemiliste omaduste järgi (orgaanilised ja anorgaanilised mürgid , vees ja rasvas lahustuvad mürgid);
toime järgi (söövitavad, happed ja alused, üldtoimega mürgid);
otstarbe järgi (tööstusmürgid: nt benseen ; kütteained: nt metaan , bropaan, bensiin ; põllumajanduses kasutatavad kemikaalid ;
olmekemikaalid : nt äädikhape; ründemürgid, nt sariin , ipriit )
püritolu järgi (loomsed: nt maomürgid ; taimsed: nt oopium ; seenemürgid: nt mükotoksiinid )
toime järgi (nt neurotoksiinid).
Mürkide levikuga tekkinud olukorda ja sellest johtuvat haigestumisriski nimetatakse toksikoloogiliseks situatsiooniks (EE 6 1992: 524).
Toksikoosiks nimetatakse sellist haigusseisundit, mida põhjustavad väljastpoolt organismi sattunud mürkained või organismis eneses moodustunud kahjulikud ained. (EE 9 1996:457).
Toksikoloogia kui teadus käsitleb mürke (nende tekkimistm, koostist, omadusim kasutamist ja toimet) ning mürgistusi (nende põhjusi ja kulgu, profülaktikat ja kannatanute ravi (EE 9 1996:456).

Masinate heitgaasid

Kaasaja transpordiliikidest on keskkonnaohtlikum autotransport , eriti karburaatormootoriga autod. Ohtlikumaks saastekomponendiks on heitgaasid, kuid atmosfääri ja selle kaudu keskkonna saastavad ka bensiiniaurud, õlitussüsteemi lekked ja konstruktsioonis kasutatavad polümeersed plastmassid see tähendab, et heitgaasid ei ole ainukesed tervist kahjustavad ained, mis tulevad autodest, kuigi nende osakaal on väga väike. Autodest tulevad mürkainetest saab 96% omale heitgaasid.
Autode heitgaasid sisaldavad üle 200 erineva keemilise ühendi. Diiselmootori heitgaaside koostis on keskkonnale üldiselt soodsam kui karburaatormootori oma. Diiselmootori töötamisel paiskub õhku suhteliselt palju tahma , mis iseenesest ei ole mürgine, kuid mille külge seotakse mitmesuguseid mürgiseid ühendeid Mootorites toimub põlemine tavalise atmosfääriõhu toimel ja enamasti on mootorid reguleeritud kütusega rikastatud segule. See tingib lõpuni oksüdeerimata produktide väljumist heitgaaside koostises. Autotranspordi kõige iseloomulikumaks saastegaasiks on CO, mille antropogeensest panusest atmosfääri annab autotransport umbes 60%. Maailmas keskmiselt sõidab olemasolevast rohkem kui 400 miljonist autost igaüks aastas umbes 15 000 km, kulutades 4 350 kg O2 ja paisates õhku 3 250 kg CO2, 530 kg CO, 93 kg muid süsinikühendeid, 23 kg NO ja tetraetüülplii lisandiga bensiini kasutamisel ka 1 kg pliid . Intensiivse liiklusega ristmikel on õhus CO üleküllus, mis põhjustab seal palju viibivate jalakäijate organismis hapnikuvaeguse. CO kõrval on autode oluliseks saasteaineks küllastumata süsivesinikud Viimasel ajal kasutatakse järjest enam pliivaba bensiini. Kuid siiski on tarvitusel ka bensiin, millesse on lisatud antidetonaatorina tetraetüülpliid. Heitgaasidega lendub 70 % pliist atmosfääri. Seejuures sadestub 30 % kohe teekattele, ülejäänud 40 jääb mõneks ajaks õhku ning sadestub seejärel 30 - 50 m laiuses teeäärses ribas. Plii ja teised raskemetallid akumuleeruvad organismis. Plii koguneb luudesse, lihastesse ja ajusse ning põhjustab vereloomehäireid ja teisi ohtlikke haigusi. Eriti ohtlik on plii lastele, kelle organism omastab pliid täiskasvanu omast kuni 2 korda kiiremini. Suurlinnade elanikud saavad hingamise kaudu kuni 0.1 mg pliid päevas. Veel enam pliid satub sinna toidu ja veega. Vaatamata pliiga bensiini vältimisele on 70 % maailma praegusest pliireostusest pärit autodest Paljudes riikides peetakse autotranspordi saaste üle üpris täpset arvet, eriti nn ohtlikes piirkondades, kus on üldine saastefoon kõrge. Kui muude saasteallikate toime piiramisel on arenenud riikides viimasel kahel kümnendil tehtud pidevaid edusamme, siis transpordi saaste tase kasvab pidevalt mõne olulise komponendi osas. Eriti ilmne on see tahma, lämmastikoksiidide ja neist tingitud osooni puhul ( http://www.mnt.ee/index.php?id=12358 07.01.15
Joonis 1: Mootoris tekkib 4 sorti gaasi.
Millised on siis mootorites tekkivad ohtlikud gaasid (joonis 1) Alljärgnevalt tuuakse nende kohta ülevaade http://et.wikipedia.org/wiki/Heitgaas 07.01.15
Vääveldioksiid(SO2) on terava lõhnaga mürgine gaas , mis tekib kütuste põletamisel. SO2 tekitab bronhiiti, hingeldust ja silmapõletikke. Vääveldioksiid lagundab taimedes klorofülli, mis seejärel muutuvad pruuniks ja hukkuvad. Lämmastikdioksiidi või osooni mõjul oksüdeerub see vääveltrioksiidiks (SO3), millest veega moodustuvad happesademete põhikomponendid . Süsinik( mono )oksiid e vingugaas , CO
Vingugaas (CO)on väga mürgine põlev gaas, mis tekib tekib kütuste põlemisel mootorites ja hapniku vaesetes kohtades (nt. tulekahju korral tarbitakse kinnises ruumis kiiresti enamus happnikku ära). Sissehingamisel tekitab süsinikoksiid vingumürgitust (CO moodustab väga püsiva ühendi vere hemoglobiiniga , mis kaotab seejärel võime happnikku siduda).
Divesiniksulfiid (H2S)on mädamunalõhnaga äärmiselt mürgine gaas, mis tekib vulkaanides ja veekogudes mikroorganismide elutegevusel ning orgaanilise aine lagunemisel. Puhas divesiniksulfiid tapab silmapilkselt, lõhustades vere hemoglobiini.
Lämmastikoksiidid N2O, NO ja NO2
NO moodustub sisepõlemismootorites ja ühineb iseeneslikult õhuhapnikuga, andes NO2. NO2 tekib ka äikese tulemusena. N2O tekib lämmastikväetistest. NO2 reageerimisel õhuniiskuse või vihmaveega tekib samuti happesademete põhikomponente.( http://et.wikipedia.org/wiki/Heitgaas 07.01.15
Nii karburaatormootori kui ka diiselmootori heitgaaside tekkekoht on sama (joonis 2).
Joonis 2: Auto mootor
Mürkgaasid tekkivad kui silindrisse sisenenud kütus põletatakse ja kolb ,tekkinud gaasid välja surub .Sealt edasi liiguvad heitgaasid katalüsaatorisse. Katalüsaator on kõikide kaasaegsete autode heitgaasisüsteemi kuuluv seadis. See on oluliseks osaks heitgaasidega keskkonna saastamise vähendamisel, alandades mootorsõiduki mootoris toimuva põlemisprotsessi kõrvalsaadustest põhjustatud keskkonnakahjulike saasteainete hulka heitgaasides. Katalüsaatori (joonis 3) ülesanne
Joonis 3: Katalüsaator
on muuta selliste kahjulike saasteainete keemilist koostist, mis tekivad mootori põlemiskambris auto erinevatel käivitus- ja sõidutingimustel, mootori töötamisel kõrgetel ja tühikäigupööretel http://bef.ee/wp-content/uploads/2014/09/detergents_est_digi.pdf staff .ttu.ee/~asiirde/Loengud/ autodiagnostika /ALoeng%201.doc

Heitgaaside reaalne mõju inimestele:

Artikkel Postimehest:
Liiklussaaste võib kahjustada inimese DNAd ning tõsta vähki haigestumise riski, kirjutab BBC.Taivani teadlased leidsid , et pidevalt autode heitgaase sisse hingavate maantee tollikioskite töötajate uriinis leidub suures koguses kemikaali 8-OHdG.Kõrgenenud 8-OHdG tase viitab DNA-kahjustustele, mis on põhjustatud suurenenud liiklussaastele allumisest, kinnitavad uurijad.Võrrelduna keskmise Taivani kontoritöötajaga leiti mittesuitsetavate teetollitöötajate uriinist antud ainet keskmiselt 90 protsenti enam.Uuritute vereproovidest avastati ka umbes 30 protsenti rohkem lämmastikoksiidi, mida seostatakse samuti liiklusreostuse tõttu tekkinud koekahjustustega.Teadlaste kinnitusel viitab avastus sellele, et liiklussaaste tõstab inimese organismis vabade radikaalide aktiivsust ning kahjustab seeläbi DNAd.Uurijate arvates on tervisele eriti ohtlikud autode heitgaasides leiduvad tillukesed lenduvad osakesed, mis suudavad sügavale kopsu ja koguni otse verre tungida .Jonathan Grigg Leicesteri ülikooli laste astmakeskusest on varem avastanud, et suurte maanteede ääres elavatel lastel esineb enam köhahoogusid.Ta lisas, et muud uuringud viitavad võimalusele, et õhusaaste võib kahjustada hingamisteedes leiduvate rakkude geneetilist materjali.Griggi arvates võib pikaaegne autode heitgaaside sissehingamine põhjustada kopsuvähki.
http://www.postimees.ee/1466185/autode-heitgaasid-voivad-dnad-kahjustada ) 23.03.05
Artikkel Fortest 19.02.2010.
Maanteede ääres elanevatel inimestel suureneb areroskleroosi risk kaks korda. Seda kinnitab taas värske uuring, mis viidi läbi Los Angeleses maanteede ääres resideerivate kodanike tervist jälgides. Väidetavalt on see esimene otsene tõestus, et südame veresoonkonna paksenemise ja sõidukite heitgaaside vahel on otsene seos.Vastav teaduslik uurimus publitseeriti sel nädalal ajakirjas PloS ONE, kirjutab Los Angeles Times . Kolme aasta jooksul monitooriti 1483 inimese arterite seinte paksust ning kohalikku õhusaastet. Selgus, et viimase tõttu paksenevad arterid neil inimesil tavalisest kahekordse kiirusega.Arteroskleroos on Lääne ühiskonnas pea poolte haigussurmade põhjuseks. Ning kuigi senigi oli ju selge, et sisepõlemismootorite heitgaasid pole sisse hingamiseks, polnud teadlastel nii selget sidet õnnestunud siiamaani välja joonistada.Uurimus ei soovita rajada elamuid või ühiskondlikke asutusi maanteedele lähemale kui 300 meetrit. Aga mis saab bensiinijaamades töötavatest inimestest? Kas nemad peaksid kandma kogu aeg maske? http://forte.delfi.ee/news/auto/heitgaaside-must-moju-sudame-veresoonkonnale-toestatud?id=29265689 19.02.10
Siia paari lausega ja oma sõnadega kokkuvõte, mis neis artiklitest olulist on

Kodukeemia gaasid

Kodukeemiat ja nendest tulenevaid gaase peetakse tavainimesele kõige ohtlikumaks. Näiteks ühte kindalt põrandapesu toodet kasutati teise maailmasõja ajal keemiarelvana (muidugi on ta praegu lahjemal kontsertraadil) http://www.tarbijakaitseamet.ee/et/tarbijale/kemikaalid-kodukeemia
Ka WC-s või vannitoas on kindlasti järgnevaid tooteid või vahendeid, milles esineb keemiline koostis.
Õhuvärskendi
Halbade lõhnade varjamiseks kasutavad inimesed vannitoas kuivatatud lavendlisegusid, elutoas lõhnaküünlaid, sigaretisuitsu ja toiduvalmistamise lõhnade jaoks „meretuule” lõhnaga spreid või lõhnaeemaldit. Selle asemel, et meie heaolu suurendada, võivad need „õhuvärskendid” sisaldada kemikaale, millel arvatakse olevat kantserogeenne mõju või mis võivad põhjustada allergiaid ja mõjuda halvasti hingamisteedele.
Pesupesemine
Pesupesemisvahendid võivad sisaldada pleegitusaineid, sünteetilisi valgendeid, ülitundlikkust põhjustavaid lõhnaaineid ja pindaktiivseid aineid. Pesuaine jäägid rõivastes ja voodipesus võivad põhjustada nahaärritust ning lõhnaained kutsuda esile allergilise reaktsiooni.
Nõudepesu
Kas pesta nõusid käsitsi või nõudepesumasinas? Nõudepesumasin annab enamasti parema tulemuse lühema aja ja väiksema veekuluga. Nõudepesumasinale mõeldud pesuained sisaldavad sageli keskkonnale kahjulikke fosfaate ja ülitundlikkust tekitavaid aineid. Käsitsipesuks mõeldud nõudepesuvahendid on üldiselt nahale vähem kahjulikud.
Vann ja WC
Paljud tualetipoti puhastusvahendid on sageli väga söövitavad ning moodustavad veega kokkupuutel mürgiseid gaase. Need sisaldavad näiteks vesinikkloriidhapet, mille aurud võivad põhjustada köha ja hingamisraskusi ning kemikaale, mis ärritavad tõsiselt silmi, nahka ja hingamisteid ning võivad moodustada kantserogeenseid klooriaure
Põrand, vaip, mööbel
Põranda, vaiba ja mööbli puhastusvahendid võivad sisaldada arvatavaid kantserogeene, neurotoksilisi lahusteid, säilitusaineid ja hormoonsüsteemi kahjustavaid aineid, samuti ülitundlikkust tekitavaid lõhnaaineid http://www.thinkbefore.eu/kodukemikaalid/ 03.02.15
Milles seisneb siis kodukeem ia kahjulikkus?
Üks Meie tervist kahjustada võiv kemikaal on dimetüülfumaraat (DMF), mille kohta peaksid teadma järgmist.
Kodukeemias levinum ja tervist kahjustav kemikaal on dimetüülfumaraat (DMF).
Tootjad kasutavad DMF-i kaitseks hallitusseene eest, mis võib nahkmööblit ja -jalanõusid niiskes kliimas ladustamise ja transportimise ajal kahjustada. Tavaliselt pakitakse DMF väikestesse kotikestesse, mis kinnitatakse mööbli sisse või lisatakse jalatsikarpidesse.
Nahktootesse imbunud DMF võib imbuda ka läbi riiete nahale ja põhjustada valulikku kontaktdermatiiti ning erinevaid allergilisi reaktsioone.
Euroopa Liidus on DMF-i sisaldavate toodete müük keelatud. Tooted või nende osad ei tohi sisaldada DMF-i üle 0,1 milligrammi kilo kohta (tabel 1). (
http://www.tarbijakaitseamet.ee/et/tarbijale/kemikaalid-kodukeemia 03.02.15
Tabel 1: Ohtlikud kemikaalid

Militaarsed mürkgaasid

Millitaarsete mürkgaaside all vaadeldakse keemiarelvasid ja muudel inimhävituseks loodud gaase.Nendega ei puutu küll tavainimene igapäevaselt kokku, kuid nendega on üle aegade palju inimesi seotud olnud ja nende relvade otsene ülesanne ongi inimestele mõjuda.
Keemilisi aineid kasutati vaenlase vastu juba muinasajal. Kasutati nii taimsete kui loomsete mürkidega töödeldud torkerelvi ja nooli aga ka suitsu. Näiteks on teada, et 400 aastat eKr kasutasid spartalased Peloponnesose sõjas puidu, väävli ja pigi põletamisel saadud suitsu.
1855. aastal kasutasid inglased Krimmi sõjas väävli põletamisel tekkivat suitsu.
Ründemürkide arendustegevus on jätkunud ka pärast II maailmasõda . 1960ndatel sünteesiti VX gaas, 1970ndatel loodi binaarsed ründemürgid.
Keemiarelvi on kasutatud ka hilisemates relvakonfliktides (nt USA Vietnamis ja Iraagis). Samuti on ründemürke kasutatud keemiaterrorismiks: 20. märtsil 1995 Tokyo metroos, kus äärmusliku ususekti Aum Shinrikyo liikmed tapsid sariini kasutades 11 inimest ning umbes 5000 sai mürgituse. Venemaa kasutas fentanüülgaasi Moskva Dubrovka teatri pantvangidraama lahendamisel 26. oktoobril 2002, kus ohvreid oli üle saja.( http://et.wikipedia.org/wiki/Keemiarelv 15.02.15
Väga ohtliku gaasi nimega Tsüklon B kasutati holokausti ajal,koonduslaagrites,juutide massiliseks tapmiseks. Tsüklon B (Vesiniktsüaniid) on mürgine gaas , mis häirib rakkude hingamist.Kasutati esmakordselt pestitsiidina Californias 1880 aastal.( http://en.wikipedia.org/wiki/Zyklon_B 15.02.15
Millised on siis tuntuimad mürkgaasid ja milline on nende mõju inimestele?
Sariin
Sariin ehk GB (joonis 4) on 1939. aastal sünteesitud fosfoorgaaniline närvimürk, mida saab kasutada keemiarelvana. Füüsikalistelt omadustelt on tegemist värvitu ja lõhnatu kergestilenduva vedelikuga. Sariini saab kasutada kahekomponendilise relvana, sest tekib kergesti kahe prekursori - metüülfosfonüüldifluoriidi ja isopropüülalkoholi ning isopropüülamiini segu omavahelisel reaktsioonil. Sariinimürgistuse esimesed sümptomid on vedela lima tekkimine hingamisteedes ("nina hakkab tilkuma"), survetunne rinnus ja pupillide ahenemine (müoos). Varsti järgnevad hingamisraskused , iiveldus ja rohke süljeeritus. Kontroll keha üle kaob, mürgitatu oksendab, roojab ja urineerib kontrollimatult. Järgnevad lihaste tõmblused. Lõpuks tekib kooma , millele järgnevate lihaste spastiliste kokkutõmmete käigus inimene sureb . Mürgiga kokkupuute järgselt võib sõltuvalt doosist ja kokkupuute kestusest lühi- või pikaajaliste tagajärgedena esineda verejooks ninast ja suust , krambihood, kontrollimatu treemor, ülim valgustundlikkus, kõrge palavik, gripilaadsed sümptomid, teadvuse kaotus, unehäired , mälukaotus, nägemishäired.
http://et.wikipedia.org/wiki/Sariin 16.02.15
Joonis 4: Sariini keemiline koostis
Sinihappe
Sinihape ehk vesiniktsüaniidhape ehk tsüaanvesinikhape (keemiline valem HCN) (joonis 5) on värvitu lenduv mõrumandlilõhnaline vedelik, mis mõjub loomsetele organismidele tugeva mürgina. Mürgine toime on tingitud hapniku kasutamist reguleerivate rakkude rauda sisaldavate ensüümide blokeerimisest. Mürgitusnähud on kõrvetustunne, hingamisraskused, südametegevuse häired, kesknärvisüsteemi halvatus ja surm. Inimesele suukaudne surmav kogus sinihapet on 50–90 mg.Sinihapet on kasutatud nii keemiarelvades kui ka hukkamistel; samuti mõningate kõrgmolekulaarsete ühendite sünteesimiseks, taimekahjurite tõrjeks jne.Luuviljade (ploomid, kirsid , virsikud, aprikoosid) seemned sisaldavad amügdaliini, mis ensüümide ja vee toimel kergesti hüdrolüüsub , andes sinihappe, glükoosi ja bensaldehüüdi. Seetõttu tuleks luuviljaliste seemnetuumi süües olla ettevaatlik ning hoidistamisel on soovitatav ploomidest ja kirssidest kivid eemaldada. http://et.wikipedia.org/wiki/Sinihape 16.02.15
Joonis 5: Sinihappe molekuli mudel

2. Uurimine

2.1. Meetodid ja valim

Käesoleva uurimustöö meetodiks valisin küsitluse. Küsitluse läbiviimiseks koostati valikvastustega küsimusi ,millele paluti vastata Järva-Jaani Gümnaasiumi VII- XII klasside õpilastel.
Küsitlus koostati Google drive keskkonnas ning vastused töödeldi tulemustepõhiselt.
Küsitlusele vastas 39 õpilast, neist poisse 15 ja tüdrukuid 24

2.2. Tulemuste analüüs

Küsimustik:
Tere,6-12 klassi õpilane!
Mina teen uurimustööd teemal,"Mürkgaaside kokkupuuted inimestega" ja tahan teada,palju tead sina mürkgaasidest.
Proovi vastata nii hästi kui sa oskad ja kui sa ei leia seda õiget vastust küsimusele siis on alati iga küsimuse all (vaba vastus) varjant ,kuhu sa saad kirjutada just seda mida arvad.Vastused on tehtud lihtsaks ja kiireks ja küsimustiku lahendamine ei peaks võtma kaua aega.Osadele küsimustele olen pannud ka soovituslikud ja kohustuslikud,nn vastuseread kuhu,teadmiste korral oleks vaja kirjutada pikemalt .Kui te vastate küsimusele jaatavalt aga ei oska midagi erilist juurde kirjutada,siis sellest ei ole midagi.Loodan,et küsimused on kerged ja arusaadavad teile.
Toredat päeva :)
1.Sinu sugu (tabel 1)
*Mees
*Naine
2. Kui suureks hindad oma teadmisi mürkaaside osas?(tabel 2)
* Pole teadmisi
* Väikesed teadmised
* Suhteliselt palju
* Suured teadmised
3. Kas olete teadlikud teie majas leiduvatest mürkgaasi tekitajatest?(Tabel 3)
* Ei ole teadlik
* Jah,olen teadlik
4. Kas olete midagi teinud,et vähedada mürkgaasi tekitajaid teie kodus?(Tabel 4)
* Ei ole midagi teinud
* Jah,olen
5. Kas teate midagi masinate poolt tekitatud mürkaasidest?(Heitgaasid,Diiselmootori tahm jne)(Tabel 5)
* Ei tea midagi
* Jah,tean
6. Kas teate midagi looduslikest mürkgaaside tekitajatest? (Vulkaanilised,mikrobioloogilised protsessid[n Elusate asjade lagunemine ])(Tabel 6)
* Ei tea midagi
* Jah,tean
7. Kas teate mida mürkgaasid inimestele põhjustavad?(Haigused,Tervisehäired jne)(Tabel 7)
* Ei tea midagi
* Jah,tean
8. Kas arvate ,et suurtööstused peaksid mõtlema rohkem rohelisele maailmale ja muutma oma tooteid?(Tabel 8)
* Jah,peaks
* Ei peaks
Küsimuste vastused:
Vasused lähevad küsimuste kaupa
Tabel 1. Sooline jaotus küsimustikus
Mehi
15
Naisi
24
Tabel 2. Õpilaste hinnang oma teadmiste kohta,mürkgaasides
Pole teadmisi
5
Väikesed teadmised
27
Suhteliselt palju
6
Suured teadmised
1
Tabel 3.Õpilaste hinnang oma teadmiste kohta,majas leiduvatest mürkgaasidest
Ei ole teadlik
23
Jah,olen teadlik
16
Tabel 4.Õpilaste omapoolen panus,vähendada mürkgaasi tekitajaid oma kodus
Ei ole midagi teinud
28
Jah,olen
11
Tabel 5. Õpilaste hinnang oma teadmiste kohta,masinate poolt tekitatud mürkgaasidest
Ei tea midagi
27
Jah,tean
12
Tabel 6. Õpilaste hinnang oma teadmiste kohta,looduslikest mürkgaasidest
Ei tea midagi
20
Jah,tean
19
Tabel 7.
Ei tea midagi
22
Jah,tean
17
Tabel 8.Õpilaste arvamus,suurtöösturite maailmapuhastusprogrammist
Jah,peaks
33
Ei peaks
6
Analüüs:
Tabel 2.
Suuremosal vastanutest on mingisugune arusaam mürkgaasidest,mis on tegelikult väga halb,sest mürkgaase võib olla igal pool,igal ajal ja nendega peaks oskama ümber käia või vastavalt tegutseda.Ainult 17,9% vastanutest teadis midagi mürkgaasidest ja neil võivad olla mingid teadmised mürkgaasidega ümberkäimisel.
Tabel 3.
66.6% Ei teadnud majas leiduvatest mürkgaasidest midagi või nii vähe,et pidasid,seda olematuks.Arvan,et see on halb ja võib tulevikus mingil moel kätte maksta.Inimesed peaksid rohkem harima või vähemalt lugema toodetelt mida see sisaldab ja mida see teha võib. 33.3% vastanutest pidas aga oma teadmisi olevaks.Arvan,et neil inimestel on mingisugused teadmised nende toodete ja gaasidega ümberkäimisel.
Tabel 4.
72% õpilastest ei ole midagi teinud,et vähendada mürkgaasi tekitajaid oma kodus.Kui seda ei ole ka nende vanemad teinud,võib olla suur oht,et maja on veidi või rohkem mürgine kui normaale oleks.See võib kaasa tuua haiguseid ja muid terviseriske.Ülejäänud on õnneks midagi teinud või proovinud teha,et oma maja vähem toksiliseks muuta.
Tabel 5.
27inimest 39st vastas,et ei tea midagi masinate pool tekitatud mürkgaasidest.See on üllatav,sest mootormasinad on meie maailma suurimad mürkgaasitekitajad ja liigne kogus inimestele võib põhjustada suuri terviseriske.12 inimest paistis aga teadvat mida mootorigaasid põhjustavad.Märkasin veel,et klasside vahelises vastuses olid osadel,balansis vastused.Ilmselt olid „jah“ vastajateks suuremosa poisid ja see lõi vastused tasakaalu.
Tabel 6.
Sellel küsimusel olid peaaegu tasakaalus vastused.51% vastas ei tea midagi looduslikest mürkaasidest,mis ei pane imestama,sest meedia propageerib looduse mürgisust väga vähe (tegelikult pole seda üldse mõtet propageerida) ja seetõttu ei jõua info ja uudishimu inimesteni.49% teab looduslikest mürkgaasidest mingit infot.Ilmselt kohaliku Eesti kohta või siis üldteadmistest.
Tabel 7.
22st inimest 39st ei tea mida võivad mürkaasid inimestele põhjustada.See on muidugi üldkokkuvõte sellest millistest mürkgaasidest inimesed teavad ja kui palju nad nendest teavad.17 inimest on teadlikud mida mürkaasid inimestele teevad.Arvan,et see on suht hea tulemus,teades,et 82% vastajatest on põhikoolis ja ainult 2 klassi õpib bioloogiat.
Tabel 8.
84% ehk 33 inimest 39st arvas ,et suurtöösturid peaks midagi tegema,et meie maailm oleks rohelisem.Kui nii arvaks kogu maailm oleks meie maailm juba ammu puhtam.Õnneks ei ole selle küsimuse vastused tasakaalus ja „Ei“ poolele,muidu arvataks,et õpilased ei hooligi meist ja meie planeedi puhtusest.6 inimest ei paistnud huvi tundvat teema vastu ja vastasid,et suurtöösturid ei peaks oma tooteid muutma,et maailm ei oleks enam nii mürgine.
KOKKUVÕTE
Käesoleva töö eesmärgiks on ülevaate andmine inimese jaoks kõige suurematest mürkgaaside tekitajatest ja levitajatest. Selgus, et igapäevaelus on palju sellist, mida meie ei oska seostada gaaside levikuga. Ometi on mürkgaase,nagu näiteks sinihape,sariin ja vesiniktsüaniid (laiemalt tuntud kui Tsüklon B)
Töös antakse ülevaade mürkgaaside olemusest üldse, uuritakse heitghaaside mõju inimesele ning tuuakse välja koduses majapidamises leiduvate gaaside kahjulik mõju. Täiendavalt viidi läbi küsitlus ,et uurida inimese teadlikkust nende gaaside olemasolust igapäevaselt.
Selgus,et kooliõpilased ei tea piisavalt mürkgaasidest ja nad peaks saama täiendavat õpet.
1.Mida sain teada
Sain teada,et mürkgaasid ei ole meie maailmas nii väikestes kogustes ja peale selle sain veel teada,et mürkgaasid inimestele niimoodi mõjuvad.
2.Autode heitgaaside mõju inimestele
Autode heitgaasid paiskavad õhku paju mürkgaase ja ühendeid,kuid üheks suurimaks neist on plii.Suurlinna elanik saab hingamise kaudu umbes 0,1mg päevas. Heitgaasidega lendub 70 % pliist atmosfääri. Seejuures sadestub 30 % kohe teekattele, ülejäänud 40 jääb mõneks ajaks õhku ning sadestub seejärel 30 - 50 m laiuses teeäärses ribas. Plii ja teised raskemetallid akumuleeruvad organismis. Plii koguneb luudesse, lihastesse ja ajusse ning põhjustab vereloomehäireid ja teisi ohtlikke haigusi. Eriti ohtlik on plii lastele, kelle organism omastab pliid täiskasvanu omast kuni 2 korda kiiremini.
3.Kodukeemia heitgaaside mõju inimestele
Kodukeemias on palju gaase mis võivad inimesele halba teha.Üheks neist on vesinikkloriidhape , mille aurud võivad põhjustada köha ja hingamisraskusi ning kemikaale, mis ärritavad tõsiselt silmi, nahka ja hingamisteid ning võivad moodustada kantserogeenseid klooriaure.Või näiteks pesupesemisvahendid. Pesupesemisvahendid võivad sisaldada pleegitusaineid,sünteetilisi valgendeid, ülitundlikkust põhjustavaid lõhnaaineid ja pindaktiivseid aineid. Pesuaine jäägid rõivastes ja voodipesus võivad põhjustada nahaärritust ning lõhnaained kutsuda esile allergilise reaktsiooni.Otseses reaktsioonis on kodukeemi inimesele palju ohtlikum kui masinate poolt tekitatud gaasid.
4.Inimeste teadmised mürkgaaside osas
Inimeste teadmised ei ole mürkgaaside osas just kõige suuremad ja neid peaks kindlasti harima,et praegu või tulevikus oma elutingimusi parandada.Peale selle peaks inimesi veel harima kuidas saada hakkama ilma mürkideta,mis põhjustavad mürgiseid gaase,ehk minema looduslikumat teed.
OLETUS
Kui oletasin, et paljud inimesed ei pruugi omada teavet selle kohta, millised mürkgaasid neid igapäevaselt ümbritsevad, siis võin kinnitada, et püstitataud hüpotees leidis kinnitust.

KASUTATUD ALLIKAD

Kirjanduslikud materjalid
Gaas 2011. TEA entsüklopeedia 7. köide. TEA Kirjastus
Mürkaine 1992, Eesti Entsüklopeedia nr 6. Tallinn: Eesti Entsüklopeediakirjastus
Toksikoloogia 1996. Eesti Entsüklopeedia nr 9. Tallinn: Eesti Entsüklopeediakirjastus
Toksikoos 1996. Eesti Entsüklopeedia nr 9. Tallinn: Eesti Entsüklopeediakirjastus
Internetist
Autode heitgaasid võivad DNAd kahjustada. 23.03.2005 http://www.postimees.ee/1466185/autode-heitgaasid-voivad-dnad-kahjustada 23.03.05
Autode ajalugu, tänapäev ja üldehitus 13.01.2013 http://www.hariduskeskus.ee/opiobjektid/autode_ajalugu_ja_ehitus/?%DCLDEHITUS 13.01.13
Dimetüülformaat http://www.tarbijakaitseamet.ee/et/tarbijale/kemikaalid-kodukeemia Kasutatud ?
Heitgaaside must mõju südame veresoonkonnale tõestatud 19.02.2010 http://forte.delfi.ee/news/auto/heitgaaside-must-moju-sudame-veresoonkonnale-toestatud?id=29265689 ) 19.02.10
Sariin . http://et.wikipedia.org/wiki/Sariin 16.02.15
Sinihape http://et.wikipedia.org/wiki/Sinihape 16.02.15