Miks Teie ettevõtte on välistööjõust huvitatud?

Vastus leiad õppematerjalist: KAS TÖÖJÕU SISSETOOMINE KOLMANDATEST RIIKIDEST ON LAHENDUS?

KAS TÖÖJÕU SISSETOOMINE KOLMANDATEST RIIKIDEST ON LAHENDUS? (0)

Tallinna Tehnikaülikool - Ühiskond - Ühiskond

1 Hindamata

Esitatud küsimused

Miks Teie ettevõtte on välistööjõust huvitatud?

TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL
Majandusteaduskond
Rahanduse ja majandusteooria instituut
Majandusteooria õppetool
KAS TÖÖJÕU SISSETOOMINE KOLMANDATEST RIIKIDEST ON LAHENDUS?
Referaat
Tallinn 2014

SISUKORD

1.SISSEJUHATUS 3
2.VÄLISTÖÖJÕU PALKAMISE PÕHJUSED 5
3.TÖÖJÕU PUUDUS VALDKONNITI 8
4.SEADUSLIKUD NÕUDED 10
5.VÕÕRTÖÖJÕU TAGAJÄRG EESTILE 12
5.1. Alternatiivne lahendus 13
KOKKUVÕTE 15
VIIDATUD ALLIKAD 16

SISSEJUHATUS

Majanduses esineb mitmesuguseid probleeme ja üheks suureks probleemiks on Eestis tööjõu puudulikkus. Tööjõuturg on alati aktuaalne teema, sest sellel on suur mõju majandusele. Suure ja tähtsa mõju tõttu majandusele väärib see teema arutamist.
Statistikaameti andmete järgi elas Eestis 1. jaanuari 2014 seisuga 1 315 819 püsielanikku, kuid võrreldes eelmise aastaga inimeste arv vähenes 0,33% võrra. Tööealine elanikkond vanuses 15–74 kahanes samal ajal ligikaudu 9 tuhande inimese võrra ehk 0,9%, millest võib järeldada, et tööealine rahvastik kahaneb kiiremini kui kogu rahvastik. Selline olukord on murettekitav ning sellega ka üheks põhjuseks, miks seda teemat referaadis arutatakse.
Referaadis püütakse arutleda ja leida lahendust küsimusele seoses võõrtööjõu sissetoomisega kolmandatest riikidest, kuid enne järelduste tegemist püütakse leida põhjusi, miks oleks vaja sisse tuua kolmandate riikide tööjõudu. Arutletakse ka valdkonniti, kus on nõutava klassifikatsiooniga, spetsiifiliste oskustega või teatud haridustasemega töölisi vaja ning tehakse tagasihoidlikku prognoosi 2017 aastani.
Kolmandate riikide all mõeldakse väljaspool Euroopa Liitu olevaid riike, kuid tuleks arvestada ka sellega, et on erandeid seoses Euroopa Majanduspiirkonnas olevate riikidega. Erandite alla kuuluvad sellised riigid nagu Island , Liechtenstein, Norra, Šveits ja Türgi.
Referaadi eesmärgiks on kaalutleda võõrtööjõu sissetoomist Eestisse ning leida selle positiivseid ja negatiivseid tagajärgi. Töö lõpus püütakse ka pakkuda kolmandate riikide sissetoomisele alternatiivseid lahendeid.
Käsitletakse ka seaduslikku poolt, mis on omakorda kaasaaitav välistööjõu sissetoomise protsessile või seda takistav.

VÄLISTÖÖJÕU PALKAMISE PÕHJUSED

Enne referaadis esitatud küsimusele, kas tööjõud kolmandatest riikidest on lahendus, vastamist tuleks kõigepealt teada saada, mis on peamised võõrtööjõu palkamise põhjused.
Üks põhjustest on kindlasti see, et koduriigis ei ole piisavalt tööjõudu. Sellest räägivad ka demograafilised näitajad Eesti statistikaameti poolt, kus tööjõu hulk väheneb kiiremini kui rahvas. Tööealist rahvast on aina vähem, sest rahvas vananeb, ja paljud noored rändavad välismaale.
Seoses tööealiste arvu vähenemisega 0,9%, kahanes 2014. aasta esimesel poolel ka hõivatute arv 1%, mis on aasta kohta 62,1%. Võrreldes hõivet kvartalite kaupa kahanemine kiirenes veidi ning kui esimeses kvartalis ulatus langus 0,7%ni, siis teises kvartalis juba 1,2%ni. (Tööturu… 2014)
Tabelis 1 on toodud ka prognoos 2060 . aastani, kus arvuliselt on prognoositud tööealise elanikkonna vähenemist. Tabelist on näha, et järjest suurem on elanikkonna kahanemine.
Tabel 1. Tööealise elanikkonna vähenemine kuni 2060. aastani

Tööealine elanikkond (15-64)
Tööealiste inimeste vähenemine võrreldes 2008. Aastaga
Tööealise elanikkonna vähenemine, %
2008
910 300

2020
843 300
-67 000
-7 %
2030
800 600
-109 700
-12 %
2060
626 100
-284 200
-31 %
Allikas: Eurostat
Muret tekitab ka olukord, et tööjõukulud aina kasvavad, sest ettevõtete kasumid on samal ajal kahanenud. Tööjõukulude osakaal SKPs oli 2014. aasta esimesel poolel 49%, mis on 2% rohkem kui aasta varem ja 4 % enam kui suhteliselt stabiilse majandusarengu aastatel 2002–2006. ( Ibid )
Tööjõu nappus sunnib ettevõtteid varasemast palju rohkem tööjõu pärast konkureerima ning alternatiivile mõtlema kolmandatest riikidest odavamat tööjõudu sisse tuua, mis loob ettevõtetel võimalust tööjõukulusid kokku tõmmata. ( Nestor , M., Nurmela, K. 2013, 52)
Eesti töötukassa tegi uuringu, kus küsitleti üle tuhande ettevõtte juhatajat ning küsiti, miks nad on välistööjõust huvitatud. Uuringu tulemused (joonis 1) näitasid, et peamiseks põhjuseks, miks Eesti tööandjad on välistööjõust huvitatud, on tööjõupuudus konkreetses regioonis (61%).
35% vastajatest mainis põhjuseks meie töötajate vähest kvalifikatsiooni mõne spetsiifilise töö või teenuse puhul ning osa tööandjaid peavad Eesti tööjõudu liiga kalliks (15%). Muu põhjuste osas toodi ka välja, et vajatakse kohalikke müügiesindajaid teistesse riikidesse, soovitakse saada rahvusvahelist kogemust ja eestlane ei taha tööd teha. (Välistööjõu …2011)
Joonis 1. Välistööjõu palkamise põhjused %-des
Järgmine küsimus, millele taheti ettevõtetelt vastust saada, oli peamine põhjus, miks Eestis vajatakse välistööjõudu. Oodetav vastus, mis oli 64%, on vastava ala spetsialistide puudus. Teine populaarne vastus oli majanduslik kasu seoses välistööjõuga ja mis on varasemast sagedamini esile toodud (35%, eelmisel korral 13%). 21% juhtudest pakkuvad töötajad end ise tööandjate juurde tööle. Muude põhjuste seas mainiti ka seda, et õpetaja puhul, kelle emakeel on inglise keel, on võõrkeele õpetamise kvaliteet palju kõrgem. Samuti sooviti saada uusi kogemusi ja tudengite silmaringi välisõpetajate loengutega laiendada. Mõned vastasid ka seda, et rikastab kultuuri või saadakse rahvusvahelist kogemust. Oluliseks peetakse ka professionaalsuse tõstmist, sobiv kvalifikatsioon ning töötaja sobimist meeskonda ning rahvusvaheliste kontakte loomist. (Ibid)

TÖÖJÕU PUUDUS VALDKONNITI

Vabade ametikohtade ja tööjõu liikumise uuringu järgi, mida teostati Eesti Statistika andmetel, oli 2014. aasta esimesel poolel ligikaudu 7400 vaba ametikohta. See moodustas kõikidest ametikohtadest 1,4% ehk sama palju kui eelmise aasta esimesel poolel. (Tööturu… 2014)
Võrreldes tegevusalasid võib märgata, et vakantsi määr on pikemat aega tõusnud töötlevas tööstuses ja kaubanduses ning eelmisel aastal langenud vabade töökohtade määr ehituses pöördus samuti tõusule (Välistööjõu …2011). Keskmisest kõrgem vakantsi määr oli maakondadest Harju- ja Pärnumaal , aga madalam Hiiu-, Võru- ja Jõgevamaal.
Vaadates Töötukassa vakantse, võib kindlalt järeldusi teha, mis valdkondades on tööjõudu vaja. Töötukassa on jaganud vakantse kümnesse valdkonda nagu joonisel 2.
Joonis2. Vakantsid 2014 a. II kvartali jooksul tegevusala lõikes
Allikas: (Eesti Töötukassa 2014)
Vakantside arvust võib märgata, et kõige rohkem tahetakse lihttöölisi , teenindus- ja müügitootjaid ja ka oskus- ja käsitöölisi.
Töötukassa tööjõuvajaduse uuringu andmetel tuleb välja, et kõige sagedamini soovitakse spetsialiste palgata haridusvaldkonnas, tervishoiu, kutse-teadus ja tehnikategevuse valdkonnas. Põllumajanduses, transpordi sektoris, veevarustuses ning majutuse- toitlustuse valdkondades vajatakse aga rohkem lihttöölisi. Juhte soovitakse palgata mitmetesse valdkondadesse, kuid kõige sagedamini kaubanduse, majutuse-toitlustuse ning kutse- ja teadustegevuse valdkonda. Oskustööliste puhul soovitakse palgata sagedamini töötlevas tööstuses, kuid ka põllumajanduses, veonduses/laonduses ning majutuse-toitlustuse valdkonnas.
Majandus-ja Kommunikatsiooniministeeriumi töövajaduse prognoosis aastani 2017, mida teostati 2010 aastal, on mainitud ka prognoosi haridustaseme lõikes. Prognoos viitab tänasest veidi suuremale vajadusele kutseharidusega töötajate järele, kuid sõltuvalt harust on tulemused üsna erinevad. Üldiselt võib siiski välja tuua kasvava vajaduse kõrgema haridustasemega töötajate järele. Tulemuste tõlgendamisel tuleks arvestada ka sellega, et prognoosis pole arvesse võetud võimalikku nõudmiste kasvu hariduse osas ametialagrupi sees.

SEADUSLIKUD NÕUDED

Tööjõu vajalikkuse ja vähenemine tõttu tahavad paljud ettevõtted tööjõudu sisse tuua kolmandatest riikidest, kes on valmis tööd madalama palgaga tegema ning kellel on vajalikud oskused. Kuid seda pole lihtne teha, sest on mitmed seaduslikud piirangud, millega tuleks arvestada.
Euroopa Liidu kodaniku seadus ja Välismaalaste seadus reguleerivad alates 1. maist 2004 migratsiooniküsimusi. Euroopa Liidu kodaniku seadustega kehtestatakse Euroopa Liidu kodanike ja nende perekonnaliikmete Eestisse elama asumise ja siin elamise reeglid Euroopa Liidu kodaniku seadus. Välismaalaste seadusega reguleeritakse kolmandate riikide kodanike Eestisse sisenemist ja siin elamist. Välismaalaste seadus.
Kõigepealt peaks arvestama seda, et Eestil on range piirarv , mis ei luba liiga palju tööjõudu sisse tuua. Näiteks Välismaalaste seaduse järgi 2014. aasta sisserände piirarvu ajaline jaotus aasta piires on 01.01.2014–30.06.2014 on piirmäär 498 elamisluba ja 01.07.2014–31.12.2014 on piirmäär 498 elamisluba.
Eestisse saabumiseks ja Eestis viibimiseks peab igal välismaalasel olema seaduslik alus, milleks võib olla Eesti elamisluba või Euroopa Liidu liikmesriigi, Euroopa Majanduspiirkonna liikmesriigi või Šveitsi Konföderatsiooni pädeva asutuse poolt antud elamisluba.
Seaduslikuks aluseks võib olla ka viisa või välislepingust tulenev õigus Eestis viibida.
Eestis võib üldiselt välisriigi kodanik, kellega Eesti on sõlminud lepingu viisavaba liikumise kohta või kelle puhul Eesti on ühepoolselt loobunud viisanõudest, viibida kuni 90 kalendripäeva kuue kuu jooksul, juhul kui välisleping ei sätesta teisiti. Eestis saavad töötada elamisloa alusel elavad välismaalased. Lühiajaliselt ehk kuus kuud võib välismaalane Eestis töötada, kes viibib seaduslikult Eestis viisa alusel või viisavabalt ja kelle töötamine on enne tööleasumist registreerud Politsei- ja Piirivalveametis. Kõik eelnimetatud nõuded on toodud Välismaalaste seaduses.
Ametiühingud rääkides Eesti võõrtööjõu poliitikast , mainivad seda, et Eestisse oodatakse pigem tippspetsialiste, kellele makstakse keskmise palga 1,24 kordne korrutis, mis oleks praegu siis vähemalt 1200 eurot. On arusaadav, et lihttöölistele nagu näiteks maasikakorjajatele sellist palka aga aianduses maksta ei suudeta. Ettevõtted on selle poolt, et valitsus lõdvendaks reegleid seoses võõrtöölistega, mis looks neile kergemat teed välistööjõu sissetoomiseks. Aiandusliit on teinud juba ettepaneku siseministeeriumile, kus kaalutakse võimalust, et hooajatöödel piisab võõrtöölisele sektori keskmisest palgast. Ametühingute on aga arvamusel, et ei tohi madalama palgaga tööjõu lootuses reegleid leevendada. Hetkel ei ole veel mõeldud, millistele valdkondadele leebemad reeglid kehtida võiksid.

VÕÕRTÖÖJÕU TAGAJÄRG EESTILE

Tuues tööjõudu kolmandatest riikidest võib lahendada mitmeid probleeme. See leevendaks tööjõu puudumist. Samuti on nad nõus madalama palgaga töötama, mis vähendaks ettevõtete tööjõukulusid. Tihti on nad ka nõus töötama madalamatel kohtadel. Võõrtöölised rikastavad ühiskonda oma keele ja kultuuriga ning võivad osutuda ka demograafilise probleemi lahendajaks. Kõige suurem pluss on nendest aga see, et tööjõuturgu saab tasakaalustada.
Kolmandate riikide tööjõuga kaasnevad aga ka negatiivsed tagajärjed. Nendega saab leevendada tööjõu puudust, kuid mis saab oma riigi töötajatest. Tööpuudus , mis on Euroopa keskmisest suurem, suureneb oma elanike puhul veelgi rohkem. Kuigi teine kultuur ja keel rikastavad ühiskonda, siis kultuurilised erinevused võivad viia diskrimineerimis probleemideni.
Kolmandate riikide tööjõuga võib kaasneda ka sotsiaalhoolekanne kurnamine, mis tekib siis, kui nad oma peredega sotsiaaltoetustest elama hakkavad. Tuleks mainida ka seda, et tihti on nad oskuseta lihttöölised, kellel ei ole spetsiaalset haridust või üldse kõrgharidust.

Alternatiivne lahendus

Kolmandate riikide tööjõu sissetoomine lahendab tööjõu probleeme, kuid toob endaga kaasa palju rohkem sotsiaalseid probleeme, millest võib järeldada, et peaks otsima ka teisi alternatiivseid lahendusi. Eestis on väga palju pensionieas inimesi, kuid kui pensioniiga tõsta, siis jäävad inimesed kauemaks tööturule. (Pensioniea … 2009)
Muidugi on seda mõistlik teha siis, kui üldine eluiga pikeneb, sest siis saavad inimesed olla ikka sama palju pensionil, kuid läheksid näiteks 2 aastat hiljem pensionile. Üldine eluiga võib olla küll pikk, aga tuleks lähtuda ka inimeste tervislikust seisundist. Kui inimesed elavad tervena palju vähem, siis ei saa nad ka töötada. Tabelis 2 on toodud inimeste tervislik seisund neljas vanusegrupis. Nagu näha, siis tervena elavad inimesed palju vähem.
Tabel 2. Vanemaealiste inimeste tervislik seisund vanusegrupiti, %
Vanusegrupid
60-64
65-69
70-74
75-79
Terviseseisund

Terve
51,8
36,3
42,7
42,7
Tervisehäired
37,0
43,8
30,0
32,6
Tõsisemad tervisehäired
25,8
28,4
33,0
27,3
Toimetuleku piirangud
9,8
31,2
17,7
24,4
Allikas: Terviseuuring 2006, Tervise Arengu Instituut
Võõrtööjõud tekitab enda rahva seas suuremat töötust, kuid kui kasutada ära töötust, siis peaks võimaldama enda töötutel rohkem ümberõpet teha. Kiiresti arenev tehnoloogia teeb täiskasvanute täiendõppe möödapääsmatuks nii töötajate kui ka töötute jaoks. Eestis on täiendõppes osalevate töötajate osakaal palju väiksem kui mujal Euroopas. (Tööturu… 2014)
Kutseharidus ei ole Eestis kuigi populaarne, aga sellise haridusega noori oleks vaja. Riik võiks kutsehariduse populaarsust tõsta, näiteks rohkem reklaamida, et noortel oleks peale gümnaasiumi piisavalt informatsiooni nende kohta. Eesmärgiks peaks olema ka koolide ja tulevaste tööandjate vahelise side tugevdamine. See looks noortel võimalust leida peale õpinguid kohe tööd ning tööandjatel saada töölisi.
Samuti võiks nendes valdkondades, kus töölisi vaja, maksta suuremat õppetoetust. Seda tehakse praegu näiteks IT valdkonnas, kus tudengitele makstakse suuremat stipendiumi.
Lastehoiuteenuste parandamine on ka üks alternatiivsetest variantidest. Mida kauem Naised jäävad lapse hooldamise tõttu tööturult eemale või on töötud , kuid mida kauem see kestab, seda raskem on neil sobivat tööd leida ka pikemas perspektiivis. Naised katkestavad oma karjääri lapse hooldamise tõttu mitmeteks aastateks, mille tõttu pakub naiste karjäär neile keskmiselt vähem võimalusi. Riiklikud toetused ja lastehoiuteenuste kättesaadavus mõjutavad naiste vanemapuhkusel veedetud aja pikkust. Kui riik parandaks lastehoiuteenust, siis jääksid naised kauemaks tööle ning neil oleks suurem võimalus karjääri edendamiseks. (Tööturu… 2014)

KOKKUVÕTE

Referaadis arutatud küsimusele, kas tööjõud kolmandatest riikidest on lahendus, on leitud vastus, et see ei ole lahendus. Selliste järeldusteni on jõutud seoses sellega, et kolmandate riikide tööjõu toomisel on rohkem negatiivseid tagajärgi Eestile kui positiivseid.
Referaadi koostaja on ka arvamusel, et see pole lahendus, sest tema arust on negatiivsed tagajärjed palju tõsisemad kui positiivne mõju. Nagu referaadis selgus, siis peamiseks põhjuseks, mis tööandjad töölisi välismaalt tahavad, on vastava ala spetsialistide puudus ja oma riigi kallis tööjõud. Referaadi koostaja näeb paremat lahendust pakutud alternatiivsete variantide hulgas. Parim lahendus tööjõu puudulikkusele oleks oma inimkapitali ümberõpetamine ning riigi poolt nõutavasse haridusvaldkonnasse investeerimine. See vähendaks vajaminevate spetsialistide puudumist ning sellega omakorda konkurentsi töötajate järele, mis ei laseks tööjõukulul kasvada.
Referaadi käigus selgus ka see, et kolmandate riikide tööjõu toomisele on takistuseks õiguslikud piirangud. Eestis ei oodata suures hulgas migrante ning seda on näha ka seaduslikust poolest. Eesti seadused piiravad kolmandatest riikidest tulnud tööliste arvu piirarvuga ja ka mitmete nõudmiste täitmisega. Kui Eesti kunagi jõuab olukorrani, kus võõrtööjõud on pääsematu tee, siis peaks kindlasti mõtlema seadusliku poole kergendamise ja leevendamisele.

VIIDATUD ALLIKAD

Soosaar , O., Viilmann, N. (2014) Tööturu ülevaade.

file:///C:/ Users /afag/AppData/Local/Temp/2_2014-2.pdf (6.12.2014)

Nestor, M., Nurmela, K. (2013) Kutseharidus ja muutuv tööturg .

http://www.praxis.ee/fileadmin/tarmo/Publikatsioonid/Kutseharidus_ja_muutuv_toeoeturg._Toeoeandjate_uuringu_lopparuanne.pdf (5.12.2014)

Välistööjõu vajaduse uuring (2011) Eesti Töötukassa

https://www.tootukassa.ee/sites/tootukassa.ee/files/Valistoojou%20vajaduse%20uuring%202011.pdf (6.12.2014)

Tööjõuvajaduse prognoos aastani 2017. Majandus-ja Kommunikatsiooniministeerium

https://www.mkm.ee/sites/default/files/toojouvajaduse_prognoos_aastani_2017.pdf (4.12.2014)

Euroopa Liidu kodaniku seadus. Vastu võetud Riigikogus 17.mai 2006. a - RT I 2006, 26, 191

https://www.riigiteataja.ee/akt/1034665

Välismaalaste seadus. Vastu võetud Riigikogus 09. detsember 2009. a - RT I 2010, 3, 4

https://www.riigiteataja.ee/akt/13252321

Välismaalaste seadus. Vastu võetud Riigikogus 06. jaanuar 2014. a -RT I, 09.01.2014, 28

https://www.riigiteataja.ee/akt/109012014028

Pensioniea tõstmise tingivad trendid ja muudatuse peamised mõjud. Sotsiaalministeerium. Rahandusministeerium. Riigikantselei

http://webcache.googleusercontent.com/search?q=cache:kYrIEWGHBg0J:https://www.riigikantselei.ee/valitsus/valitsus/et/uudised/taustamaterjalid/Pensioniea_t%25C3%25B5stmise_taustapaber_11_12_2009.doc+&cd=2&hl=et&ct=clnk&gl=ee (30.11.2014)

Ojakivi, M. Padar saatis siseministrile palve ajutist võõrtööjõu toomist lihtsustada

http://uudised.err.ee/v/majandus/ef50a347-34ce-4267-8228-c77bbf51957d (2.12.14)

.DOCX Laadi alla originaalfail 17 lk · .docx · 9 allalaadimist

KAS TÖÖJÕU SISSETOOMINE KOLMANDATEST RIIKIDEST ON LAHENDUS #1

KAS TÖÖJÕU SISSETOOMINE KOLMANDATEST RIIKIDEST ON LAHENDUS #2

KAS TÖÖJÕU SISSETOOMINE KOLMANDATEST RIIKIDEST ON LAHENDUS #3

KAS TÖÖJÕU SISSETOOMINE KOLMANDATEST RIIKIDEST ON LAHENDUS #4

KAS TÖÖJÕU SISSETOOMINE KOLMANDATEST RIIKIDEST ON LAHENDUS #5

KAS TÖÖJÕU SISSETOOMINE KOLMANDATEST RIIKIDEST ON LAHENDUS #6

KAS TÖÖJÕU SISSETOOMINE KOLMANDATEST RIIKIDEST ON LAHENDUS #7

KAS TÖÖJÕU SISSETOOMINE KOLMANDATEST RIIKIDEST ON LAHENDUS #8

KAS TÖÖJÕU SISSETOOMINE KOLMANDATEST RIIKIDEST ON LAHENDUS #9

KAS TÖÖJÕU SISSETOOMINE KOLMANDATEST RIIKIDEST ON LAHENDUS #10

KAS TÖÖJÕU SISSETOOMINE KOLMANDATEST RIIKIDEST ON LAHENDUS #11

KAS TÖÖJÕU SISSETOOMINE KOLMANDATEST RIIKIDEST ON LAHENDUS #12

KAS TÖÖJÕU SISSETOOMINE KOLMANDATEST RIIKIDEST ON LAHENDUS #13

KAS TÖÖJÕU SISSETOOMINE KOLMANDATEST RIIKIDEST ON LAHENDUS #14

KAS TÖÖJÕU SISSETOOMINE KOLMANDATEST RIIKIDEST ON LAHENDUS #15

KAS TÖÖJÕU SISSETOOMINE KOLMANDATEST RIIKIDEST ON LAHENDUS #16

KAS TÖÖJÕU SISSETOOMINE KOLMANDATEST RIIKIDEST ON LAHENDUS #17

100 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.

~ 17 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2015-05-22 Kuupäev, millal dokument üles laeti

9 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

A.G Õppematerjali autor

tööjõud võõrtööjõu töötaja välismaalaste seadus kutseharidus elamisluba

Kasutatud allikad

Sarnased õppematerjalid

docx

Tööturu ja hõive probleemid Eestis

MÕISTED JA ANDMEALLIKAD Tööturg on abstraktne turg, kus saavad kokku töö otsija ja töö pakkuja. Tööturul on kaubaks tööotsija oskused teha teatud tööd ja töö, mida teha vaja on. Tööturg on tasakaalus, kui kõik tööotsijad leiavad meelepärase töö ja kõik tööpakkujad leiavad vajaliku töötaja. Sellist olukorda ei eksisteeri praktiliselt kunagi. Kui tööotsijad ei leia tööd, siis räägitakse tööpuudusest. Kui tööpakkujad ei leia töötajaid, siis räägitakse tööjõu puudusest. Töö- ja tööjõupuudus võivad esineda ka samal ajal osa tööotsijaid ei leia tööd ja osadele töödele ei leita töötajaid. Sellist olukorda nimetatakse struktuurseks tööpuuduseks. Olukorda tööturul hinnatakse kõige sagedamini rahvastiku hõiveseisundi järgi. Vaatluse alla võetakse tööealine rahvastik. Tööealine rahvastik on erinevates allikates erinevalt defineeritud, s.t. et inimeste vanus, keda

Makroökonoomika

odt

III kursuse materjal

1990. a lepingut täiendati. Leping sätestab kontrolli isikute üle, kes saabuvad EL-i mitteliikmesriikidest. Schengeni õigusruumis võib riigipiire ületada igal pool isikut tõendamata, sest piirikontroll sisepiiridel üldiselt puudub. Lennukiga reisides on eraldi koridorid viisaruumi seest ja väljastpoolt tulijatele. Schengeni lepinguga ühinenud riigid on kooskõlastanud viisanõuded, mis tähendab, et liikmesriikidel on ühtne nimekiri viisavabadest ja viisakohustuslikest riikidest. Ka elamisloa taotlemise eeskirjad on ühtlustatud. Eesti kodanikul on õigus viibida kõigi Schengeni lepinguga liitunud riikide territooriumil 90 päeva poole aasta jooksul. Kõigis Schengeni riikides viibitud päevade arv liidetakse kokku. Kaitsmaks liikmesriikide julgeolekut ning tõkestamaks organiseeritud kuritegevuse levikut, on Schengeni maade vahel loodud Schengeni Infosüsteem (SIS). Schengeni

Ühiskond

docx

Tööpuudus ja tööjõupuudus Eestis

TÖÖPUUDUS JA TÖÖJÕUPUUDUS EESTIS Eestis on tekkinud väga vastuoluline olukord, kus ühelt poolt räägitakse palju sellest, et meil on tekkinud suhteliselt suur tööpuudus ja teiselt poolt sellest, et Eestis ei ole võimalik leida häid töötajaid. Mis on põhjused, miks Eestis on tekkinud tööpuudus ja tööjõupuudus ning kuidas neid probleeme lahendada? Tööpuudus või töötus on nähtus, mis väljendab seda tööjõu osa, kes soovivad ja tahavad töötada, kuid ei leia endale sobivat tööd. Isik kvalifitseeritakse töötuks, kui ta: · Kuulub vanuse poolest tööjõu hulka · Pole töötanud näiteks eelneval kuul kogu arvestusperioodi jooksul · Tegeleb aktiivselt töö otsimisega · On nõus esimesel võimalusel tööle asuma Töötute hulka ei kuulu õpilane, üliõpilane, ajateenija, kinnipeetav, haige ega ka pensionär. Põhjuseid, miks Eestis on tööpuudus niivõrd suur on mitmeid

Majandus

docx

Tööjõu maksustamine Eestis ja Euroopa Liidus

.....12 KOKKUVÕTE..............................................................................................................13 KASUTATUD ALLIKAD.............................................................................................14 lisad...............................................................................................................................15 Lisa 1. 15 - 74-aastased tööhõive seisundi järgi, 2011, 2012....................................15 Lisa 2. Tööjõu maksukoormus (EL)..........................................................................17 Lisa 3. Astmelise tulumaksumäärad Itaalias.............................................................18 Lisa 4. Astmelise tulumaksumäärad Maltal..............................................................19 2 SISSEJUHATUS

Maksundus

doc

Uurimustöö Töökuulutused

2009 Sisukord Sissejuhatus 3 1. Tööhõive ja tööturg 5 1.1. Tööhõive mõiste 5 1.2. Tööhõive Eestis 5 1.3. Arengusuunad tööhõives 5 1.4. Tööturu mõiste 6 1.5. Tööturg Eestis 6 1.6. Arengusuunad tööturul 7 2. Töökuulutused 9 2.1 Töövahendusportaalid 9 2.2 Tööjõu nõudlus ja tööpakkumine 9 2.3 CV-Online töökuulutused 10 2.4 CV keskuse töökuulutused 11 2.5 Tähelepanekud töökuulutuses 13 Kokkuvõte 14 Kasutatud kirjandus 16 2 Sissejuhatus Eesti majanduses on toimunud viimastel aastatel kiired arengud ning ka tööturul on

Eesti keel

doc

Kodanikuõpetus III kursusele

Sihtrühm: kutseõppeasutuste III kursuse õpilased Kursuse eesmärk: Tähtsamate rahvusvaheliste institutsioonide ja nende eesmärkide tundmine, Euroopa Liidu (EL) kohta ülevaate saamine: miks Euroopa Ühendused loodi ja kuidas on toimunud laienemisprotsess; EL-i olulisemate lepingute tundmine; millised on EL-i tähtsamad institutsioonid; kuidas kujuneb EL eelarve; kuidas mõjutab Eestit Euroopa Liidu liikmestaatus; anda teadmised õigustest, mis kaasnesid EL-i kodanikuks saamisega, eriti tööjõu vabast liikumisest; ühtse turu funktsioneerimispõhimõtete mõistmine, põhjendatud seisukoha kujunemine EL-i kohta Kursuse sisu Tähtsamad rahvusvahelised koostööorganisatsioonid, demokraatiat kindlustavad konventsioonid. Euroopa Liidu kronoloogia ja integratsioon. Lääne tsivilisatsioon ja Euroopa Liidule aluseks olevad väärtused. Euroopa ühendamise mõtte ajaloost. Rahvusvahelised koostööorganisatsioonid: ÜRO, UNESCO, UNICEF, OSCE, NATO, OPEC, ERO, Lääne-

Ühiskond

pdf

Innovatsiooni alane koostöö ja koostöömudelid Eestis

kaotatakse väärtusliku tööjõudu või tegutsetakse ebaefektiivselt. (Liedtka 2012 Forbes). Innovatsioonist on saanud ettevõtteid edasiviiv jõud, millel ei ole piire. Ainult uuenduste läbi on võimalik tagada edu. Minu uurimuslik referaadi eesmärk on anda ülevaade innovatsiooni arengust Eestis ja Ida-Euroopas lähtudes tööturu ja elukesvale õppele. Kuidas Eesti ettevõtete koostöö mudelid erinevad teistest Ida- Euroopa riikidest ja mida on Eesil õppida. Majandusareng, innovatsioon ja tehnoloogilis-majanduslik paradigma: väljakutse Kesk- ja Ida-Euroopa riikidele. (Kattel ja Kalvet, ajakiri Riigikogu Toimetised nr. 5, 2002) Kesk- ja Ida-Euroopa riigid on viimase kümnendi jooksul pidanud hakkama saama nii majandusliku, poliitilise kui ka sotsiaalse elu radikaalse ümberkorraldamisega. Ülesanne vabaneda aastakümnete taagast on pelgalt jäämäe tipp, mille alla on kuhjunud veelgi raskemad väljakutsed.

Majandus

docx

EESTI VANEMAEALISTE OLUKORD TÖÖTURUL SHARE-EESTI UURINGU NÄITEL

..........................................................................................................................6 1.2Rahvastiku soovanus koosseis ja prognoos aastani 2050.............................................................7 1.3Tööjõupakkumine prognoos aastani 2050....................................................................................8 2VANEMAELISTE TOOTURUKÄITUMISE TEOREETILISED ALUSED.....................................9 2.1Vanemaealise tööjõu pakkumist mõjutavad tegurid.....................................................................9 2.2Nõudlus vanemaealise tööjõu mõjutavad tegurid.......................................................................11 3VANEMEALISTE TOOTURUKÄITUMIST MÕJUTAVATE TEGURITE EMPIIRILINE ANALÜÜS..........................................................................................................................................15 3

Majandus

Rohkem sarnaseid