Alternatiivenergia kasutamise tulevik Eestis (0)

Lasnamäe  Üldgümnaasium 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
ALTERNATIIVENERGIA  KASUTAMISE 
TULEVIK EESTIS 
Uurimistöö 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
Tallinn 2013 
SISUKORD 
 
 
SISUKORD 
2 
SISSEJUHATUS 
4 
1. TAASTUV ENERGIARESSURSS 
5 
1.1. Päikeseenergia  
5 
1.2. Tuuleenergia  
6 
1.3. Bioenergia  
6 
1.4. Biogaas  
7 
1.5. Geotermaalenergia  
7 
1.6.  Loodete energia 
8 
1.7. Hüdroenergia  
8 
1.8. Laineteenergia 
9 
2. ALTERNATIIVENERGIA EESTIS 
10 
2.1. Tuuleenergia Eestis 
11 
2.1.1. Tuuleenergeetika eelised Eestis 
11 
2.1.2. Tuuleenergia tuleviku Eestis 
12 
2.2. Biomassi ja biogaasi  energeetika  Eestis 
12 
2.2.1. Biomassi energia kasutamise eelised Eestis 
13 
2.2.2. Biomassienergia  tulevik Eestis 
14 
2.3. Hüdroenergia Eestis 
14 
2.3.1. Hüdroenergia eelised Eestis 
14 
2 
 
2.3.2. Hüdroenergia tulevik Eestis 
15 
3. KÜSITLUS 
15 
3.1. Küsitluste vastuste analüüs 
15 
3.2. Küsitluse kokkuvõte 
19 
KOKKUVÕTE 
20 
KASUTATUD KIRJANDUS 
21 
LISAD 
22 
Lisa 1. Tuuleenergia Eestis 2012.a. 
22 
Lisa 2. Eestis töötavad hüdroelektrijaamad 2008. aasta alguse seisuga. 
23 
Lisa 3. Küsitlus 
25 
 
3 
 
SISSEJUHATUS 
 
 
Teemaks  valisin  ´´Alternatiivenergia  kasutamise  tulevik  Eestis.´´  See  teema  pakkus  mulle 
huvi,  kuna  viimasel  ajal  on  palju  räägitud  alternatiivenergia  kasulikkusest  ning 
keskkonnasõbralikkusest.  Valitud  teema  on  maailmas  aktuaalne.  Tahaksin  lähemalt  teada 
saada,  millised  on  alternatiivenergia  kasutamise  võimalused  ning  kuidas  kasutatakse 
alernatiivenergiat Eestis.  
 
Kliimamuutus on üks suur oht meie planeedile. Kliimamuutus mõjutab meid kõiki lähimatel 
aastakümnetel  nii  otseselt  kui   kaudselt .  Kogu  inimkonna  ajaloo  jooksul  on  kliimaolud 
muutunud  kogu  aeg.  Kliimamuutustest  annab  märku  see,  et   õhutemperatuur   tõuseb, 
jääliustikud   sulavad  ja  üleujutused  ning   põuad   sagenevad.  Teadlased  ja  üldsus  on 
veendumusel, 
et 
inimtegevus, 
mille 
tagajärjel 
suurendatakse 
atmosfääris 
süsihappegaasisisaldust, ongi kliimamuutuse põhjuseks.  
 
Käesoleva  uurimistöö  eesmärgiks  on  anda  ülevaade  alternatiivenergia  vormidest  ja  nende 
kasutamise võimalustest Eestis ning selgitada välja eestlaste teadlikkus antud teema kohta. 
 
Uurimistöö  koosneb  kolmest  peatükist.  Esimeses  peatükis  annan  ülevaate  alternatiivenergia 
erinevatest vormides . Lähemalt tutvustan alternatiivenergia liike.  
 
Teises  peatükis  käsitlen  alternatiivenergia  põhiliike  ja  kasutamist  Eestis.  Toon  välja 
energialiikide eelised ja annan ülevaate vastava ressursi kohta Eestis. 
 
Kolmandas  peatükis   viin   läbi  küsitluse,  mille  käigus  selgitan  välja  eestlaste  teadlikkuse 
alternatiivenergia  kohta.  Küsitluses  uurin  lähemalt  rahva  arvamust  alternatiivenergia 
kasutamise  hulga  kohta.  Autorina  uurin  küsitluse  käigus  ka  seda,  milliste  alternatiivenergia 
liikide kohta soovivad inimesed rohkem infot saada. 
 
Uurimustöö  kirjutamisel   uurisin   teemakohast  kirjandust  ning   kasutasin   interneti 
kodulehekülgi,  koostasin  ka  küsimustiku,  et  saada  ülevaadet  inimeste  teadlikkusest 
alternatiivenergia kohta. 
4 
 
1. TAASTUV ENERGIARESSURSS 
 
 
Alternatiivenergia  on  keskkonnasõbralikum  ja  toetab  globaalset  jätkusuutlikku  arengut. 
Valitsustevahelise  Kliimamuutuse  Nõukogu  (IPCC)  andmeil  aitab  alternatiivse  energia 
kasutamine aeglustada globaalset soojenemist. (Vikipeedia A 22.03.2013) 
 
Elektrituruseadus  sätestab  §  57   taastuvad    energiaallikad .  Seaduse  mõistes  on  taastuvad 
energiaallikad vesi, tuul, päike, laine, tõus-mõõn, maasoojus, prügigaas,  heitvee  puhastamisel 
eralduv gaas, biogaas ja  biomass . (Energiaturuseadus § 57) 
 
Taastuv  energiaressurss  ehk  taastuv  energiaallikas  on  energiaressurss,  mida  saab  kasutada 
lakkamatult,  näiteks  loodete  energia,  laineteenergia,  päikeseenergia,  tuuleenergia, 
geotermaalenergia,  või  mis   taastub   ökosüsteemi  aineringete  käigus,  nagu  biomassienergia  ja 
biokütus   –  puit,   pilliroog ,  energiavõsa,   suhkruroog ,  ilma  et  nende  kogus  inimkultuuri 
eksisteerimise ajamastaapi silmas pidades oluliselt kahaneks. 
 
Taastumine eeldab, et neid ressursse ei kasutataks rohkemal määral, kui neid juurde tekib, see 
tähendab,  kui  taastuva  ressursi  kasutamine  pole  ülemäärane,  siis  saab  see  olla  sama 
intensiivusega püsiv, näiteks tuhandete aastate jooksul.  
(Vikipeedia B 22.03.2013) 
 
1.1. Päikeseenergia 
 
Päikeseenergia  on  energia,  mis  on  saadud  päikesekiirguse  energiast.  Põhiliselt  kasutatakse 
seda  soojuse  ja  elektri  tootmiseks  aga  ka  loomulikus  valgustuses.  Päikeseenergia  vabaneb 
Päikesel  toimuvate  termotuumareaktsioonide  tulemusel.  Soojuse  tootmiseks,  sealhulgas 
tarbevee   ja  joogivee  kütmiseks,  kasutatakse  päikesekütteseadmeid.  Elektri  tootmine 
päikeseenergiast  võib  toimuda  fotoelement-  ehk  fotogalvaanilises  elektrijaamas 
päikesepatareidega või päikese-soojuselektrijaamades läbi soojuse. (Vikipeedia C 22.03.2013) 
5 
 
 
1.2. Tuuleenergia 
 
Tuuleenergia  on  tuule  kineetilise  energia  muundamine  tuuleturbiinide  abil  mehaaniliseks 
energiaks  või  elektrienergiaks.  Tuuleenergia  muundavad  mehaaniliseks  energiaks  näiteks 
tuuleveskid ehk  tuulikud  ja elektrienergiaks  tuulegeneraatorid  ehk elektrituulikud. Tuul ei ole 
püsiv, seetõttu  tuleb teda kas kasutada kombineeritult  teiste energiaallikatega või  salvestada 
energiat näiteks keemiliseks energiaks akupankadesse või mehaaniliseks energiaks, pumbates 
vett  kõrgemal  asuvatesse  hoidlatesse.  Energia  muundamisel  läheb  aga  alati  teatud  osa 
soojuseks kaduma. (Eesti Tuuleenergia  Assotsiatsiooni kodulehekülg  22.03.2013)  
 
1.3. Bioenergia 
 
Bioenergia  on  energia,  mis  pärineb  biomassist,  biomass  omakorda  on  bioloogilist  päritolu 
mass ehk kõik, mis on kunagi maa peal päikeseenergia toel kasvanud. Kui bioenergiat arukalt 
kasutada,  aitab  see  meil  energiavarustust  keskkonnasäästlikumaks  muuta.  Bioenergia  on 
Euroopa  Liidus  vaieldamatult  kõige  olulisem   taastuvenergia   liik  ja  moodustab  praegu 
Euroopa Liidus kaks kolmandikku kogu taastuvenergiast. 
 
Bioenergial on palju eeliseid, sest see on: 
•  konkurentsivõimeline:  soojuse  tootmiseks   kasutatava   biomassi  peamised  allikad  on 
suhteliselt odavad võrreldes fossiilenergia allikatega ; 
•  alati  saadav:  vastupidiselt  päikese-  ja  tuuleenergiale  saab  bioenergiat  toota  pidevalt,  kuna 
enamikku lähteainetest on võimalik varuks hoida; 
•  otstarbekas:  bioenergia  abil  saab  täita  hooajati  muutuvaid  vajadusi  (näiteks  varutakse 
paljudes majapidamistes talveks küttepuid); 
• keskkonnasäästlik: uuringud on näidanud, et Euroopa Liidus oleks võimalik kasutada kaks 
kuni kolm korda rohkem bioenergiat ilma keskkonda kahjustamata ning toidu, loomasööda ja 
toorainete  toodangut vähendamata. (Energiavaru OÜ kodulehekülg 22.03.2013) 
 
Biomassil  võib  olla  mitmeid  kasutusviise:  biosoojuse,  bioelektri  või  biokütuse  tootmiseks. 
Biokütused   ongi  biomassist  saadavad   kütused ,  mida  võib  jaotada   tahketeks ,  näiteks 
6 
 
küttepuud ,  pelletid;  vedelateks,  näiteks  bioetanool,  biodiisel,  bioõli  ehk  pürolüüsiõli;  ja 
gaasilisteks, näiteks biogaas, biovesinik.  
 
Biomassi  ja  bioenergia  kasutamise  edendamine  Eestis  aitab  vähendada  riigi  sõltuvust 
imporditavatest  ressurssidest  ja  fossiilsetest  kütustest  ning  vähendada   survet  
looduskeskkonnale. Eestis on mitmeid erinevaid bioenergia võimalusi, mis lähtuvad biomassi 
toorainest ja selle erinevatest muundamistehnoloogiatest. 
 
Eesti  elektrituru  seaduse  tähenduses  on  biomass  põllumajanduse,  sealhulgas  taimsete  ja 
loomsete  ainete,  ja  metsanduse  ning  nendega  seonduva  tööstuse  toodete,  jäätmete  ja  jääkide 
bioloogiliselt  lagunev  osa  ning  tööstus-  ja  olmejäätmete  bioloogiliselt  lagunevad 
komponendid (Eesti energiaturu seadus § 57 lg 2). 
 
1.4. Biogaas 
 
Biogaas  on  anaeroobse  kääritamise  teel  saadud  gaasiline   kütus ,  mis  koosneb  50  -  70% 
metaanist,  30  -  40%  süsinikdioksiidist  ja  teistest  komponentidest  nagu   lämmastik ,  hapnik, 
ammoniaak  ja väävelvesinik. Biogaasi on võimalik saada loomuliku protsessi käigus  soodest , 
rabadest  ja  prügilatest  ning  spetsiaalseid  kääriteid  kasutades  sõnnikust,  reoveest,  rohtsest 
biomassist ja teistest biolagunevatest jäätmetest. Saadud biogaasi  kütteväärtus  jääb enamasti 
vahemikku  5  kuni  7  kilovatt-tundi  kuupmeetri  kohta,  sõltuvalt  metaani  sisaldusest  antud 
biogaasis,  mis  omakorda  sõltub  kääritatava  materjali  toitainete  sisaldusest,  niiskusest  ja 
jäätme tüübist. (Baltic Biogas OÜ kodulehekülg A 22.03.2013) 
 
1.5. Geotermaalenergia 
 
Geotermiline  energia  tuleb  Kreeka  keelsetest  sõnadest  geo,  mis  tähendab  pinnast  ja  therme, 
mis  tähendab  soojust.  See  on  energia,  mis  tuleb  soojusest,  mis  salvestatakse  maapinna  sees 
või  atmösfääri  ja  ookeanidesse   neeldunud   soojuse  kogumisest.  Termaalvetest  tuleneva 
soojuse  saab  muundada  turbiine  ja  generaatoreid  kasutades  elektriks.   Maasoojusenergia  
kasutamine  põhjustab  termilist  saastet,  kuid  see  probleem  on  iseloomulik  ka  teistele 
energiaallikatele. Selle energiatüübi probleemiks on, et tihtipeale on geotermilised veed väga 
7 
 
kõrge  soolasusega  ja  põhjustavad  aktiivset  korrosiooni.  See  sunnib  kasutama  spetsiifilisi 
materjale,  aga  ka  ette  võtma  sagedasi  hooldustöid  ja  jaama  sulgema.  Juhul,  kui  vee 
temperatuurid on turbiinide jaoks vajamineva kuuma auru tootmiseks liiga madalad, on vaja 
kasutada  erinevaid  soojust  juhtivaid  materjale,  näiteks   vedelat   soodiumi.  Sellised  materjalid 
on aga kallid, põhjustavad korrosiooni ja võivad ka keskkonnale ohtlikuks osutuda. (Kesk- ja 
Ida-Euroopa Regionaalne Keskkonnakeskuse kodulehekülg 22.03.2013)  
 
1.6. Loodete energia 
 
Loodete  energia  on  tõusude  ja  mõõnade  ajal  liikuvates  veevoogudes  peituv  energia.  Tõusu 
kõrgus või mõõna langus on väga koha-spetsiifiline, sõltub kaldjoone ja merepõhja profiilist. 
Ookeaniavarustes on nende kõrgus poole meetri ringis ja suureneb oluliselt lehtrikujulistesse 
lahtedesse  ja  jõgede  suudmetesse  sisenedes,  kui   vood   peavad  kitsenema.  On  kohti,  kus 
loodete kõrgus küündib 15 meetrini. ( Vaher , 2010, lk 80) 
 
Eestis  ei  saa  loodete  energiat  kasutada,  sest  Soome  lahes  on   looded   kõigest  4–5   sentimeetri  
suurused ja jäävad tavavaatlejale märkamatuteks. 
 
1.7. Hüdroenergia 
 
Hüdroenergia  ehk hüdrauliline energia ehk vee-energia  ehk  veejõud   on  mehaanilise energia 
liik,  mis  vabaneb  vee  vabal  langemisel  Maa  raskusjõu  mõjul.  Hüdroenergiat  muundatakse 
otse mehaaniliseks energiaks, näiteks vesiveskites, või elektrienergiaks hüdroelektrijaamades, 
mida  on  nimetatud  ka  hüdroelektrienergiaks.  Suur  osa  hüdroenergiast  on  jõgedes,  kus  see 
kulub näiteks setete  allavoolu   viimiseks , samuti jõesängi uuristamiseks ja jões olevate kivide 
lõhkumiseks.  Kõige  suurem  on  jõgede  hüdroenergia  suurvee  ajal.  Läbi  aegade  on  inimesed 
välja  mõelnud  meetodeid,  kuidas  osa  sellest  energiast  panna  tegema  inimestele  kasulikku 
tööd.  Näiteks  jõe   vooluhulk   ei  vähene  sellest,  kui  jõele  rajatakse   hüdroelektrijaam . 
(Vikipeedia D 22.03.2013) 
Hüdroelektrijaama töö põhimõtetest annab ülevaate allolev joonis. 
8 
 
 
 
 
Joonis 1. Hüdroelektrijaama tööpõhimõte. 
 
1.8. Laineteenergia 
 
Loodete energia kõrval on lainete energia kasutamine uus ja kiiresti arenev suund. Ookeanide 
ja  merede  pinnal levivad peaaegu alati lained, mis kannavad hiigelsuurt energiakogust, mille 
nad on saanud tuulelt. Lainetes peituva energia üldkoguseks on hinnatud 2700 gigavatti ning 
sellest  praktiliselt  kasutatavaks  500  gigavatti.  Iga   üksiku   lainega  edasikantav  energia  ehk 
võimsus sõltub väga tugevasti laine kõrgusest, olles võrdeline selle ruuduga. Näiteks meetri 
kõrgune laine kannab 4 kilovatti energiat iga lainefrondi meetri kohta, aga 10 meetri kõrgune 
laine  juba  400  kilovatti  meetri  kohta.  Lainete  energia  kättesaamiseks  tuleks  nende  teele 
asetada  mingi  takistus,  mis  vee   survel   hakkaks  liikuma  ja  liikumine  antakse  edasi 
elektrigeneraatorile. 
(Vaher, 
2010, 
lk 
80) 
9 
 
 
2. ALTERNATIIVENERGIA EESTIS  
 
 
Taastuvenergia  direktiiviga  2009/28/EÜ  kinnitati  konkreetsed  taastuvenergia  eesmärgid 
Euroopa Liidule: 
  Taastuvenergia osakaalu tõstmine 20% aastaks 2020; 
  Taastuvate transpordikütuste osakaalu tõstmine  transpordis 10%-ni aastaks 2020. 
Kui  10%  taastuvaid  allikaid  transpordis  on  kõikidele  EL  liikmesriikidele  ühteviisi  kehtiv 
kohustus, sõltumata riigi rikkusest või  suurusest , siis üle-Euroopaline 20%-ne taastuvenergia 
kohustus  on  liikmesriikide  vahel  ära  jagatud.  Eesti  kohustus  on  tagada,  et  aastal  2020 
tarbitakse 25% energia summaarsest lõpptarbimisest taastuvatest allikatest toodetud energiast. 
 
2012. aasta jooksul toodeti taastuvenergiat 1,37 teravatt-tundi ning toodang kasvas võrreldes 
2011.  aastaga  18%.  Kõige  suurema  osa  taastuvenergia  toodangust  andis  biomass,  mille 
toodang  kasvas  kogu  aasta  arvestuses  15  protsenti  ja  moodustas  880  gigavatt-tundi.   Tuulest  
toodetud  taastuvenergia  kogused  kasvasid  23  protsenti.  (Eesti  Taastuvenergia  Koja 
kodulehekülg 24.03.2013) 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
Joonis 2. Taastuvenergia osatähtsus Eestis 2011 aastal.  
10 
 
2.1. Tuuleenergia Eestis 
 
Eestis töötas 2012. aasta lõpu seisuga 126 elektrituulikut koguvõimsusega 269,4 megavatti.  
2012.  aastal  alustas  tööd  Narva   tuulepark ,  mis  koosneb  18  tuulikust.  Narva  tuulepargi 
võimsus  on  39  megavatti.  Suurima  võimsusega  tuulepark  asub  Paldiskis  ning  tuulepargi 
võimsus on 45 megavatti. 2012. aastal tootsid 126 tuulikut 5,5% kogu Eesti elektritarbimisest. 
Tabelis  1  (vaata  Lisa  1.)  on  väljatootud  nimistu Eestis  töötavadest  tuuleparkidest  ja  sealsete 
tuulikute tootmishulk.  
 
2013.  aasta  esimeses   pooles   on  valmimisjärgus  kolm  tuuleparki-  kolme  tuulikuga  Ojaküla 
tuulepark 6,9 megavatti, kahe tuulikuga Tamba tuulepark 6 megavatti ja kolme tuulikuga Mäli 
tuulepark  12  megavatti.  Tuuleparkide  ehitamine  nõuab  suuri  investeeringuid  ning  Tamba  ja 
Mäli tuulepargid ehitatakse Keskonna Investeeringute Keskuse investeeringute raames.  
 
1997.  aastal  9.  septembril  paigaldati  Eesti  esimene   tuulegeneraator   Hiiumaale  Tahkuna 
poolsaarele.  Tuuliku  võimsus  on  0,15  megavatti,  tema  kõrgus  on  30  meetrit  ja  tiiviku 
läbimõõt 22 meetrit. Tuulegeneraatori aastatoodang oleks 300  megavatt -tundi elektrienergiat. 
Tuulegeneraator püstitati Taani riikliku abi toel, mis oleks Eestile kui näidistuulepark. Täna 
see   generaator   siiski  enam  ei  tööta,  kuna  ta  asub  biosfääri  kaitsealal.  ( Virtsu   valla 
kodulehekülg 24.03.2013)  
 
2002.  aastal  alustas  tööd   Virtsus   esimene  tuulepark.  Kümne  aasta  jooksul,  kui  Eestis  on 
kasutatud  energia  saamiseks  tuuleenergiat  on  ehitatud  mitmeid  tuuleparke.  Tabel  1  annab 
ülevaate 2012. aasta lõpus töötavatest tuuleparkidest.  
 
2.1.1. Tuuleenergeetika eelised Eestis 
 
Tuuleenergia   seadmed   on  tunnustatud  kui  ühed  efektiivsemad  ja  keskkonnasõbralikumad 
taastuvatel  loodusressurssidel  põhinevad  energiatootmise  vahendid.  Moodsatel  tuulemastidel 
saab  peaaegu  igat   turbiini   osa  taaskasutada.  Tuulepargid  võtavad  enda  alla  väikese  osa 
maapinnast , ümbritsevat ala saab kasutada põllumajandusmaana. 
11 
 
Tuuleenergia  seadmed  on  tunnustatud  kui  ühed  efektiivsemad  ja  keskkonnasõbralikumad 
taastuvatel loodusressurssidel põhinevad energiatootmise vahendid. Moodsatel tuulemastidel 
saab  peaaegu  iga  turbiini  osa  taaskasutada.  Tuulepargid  võtavad  enda  alla  väikese  osa 
maapinnast,  ümbritsevat  ala  saab  kasutada  põllumajandusmaana.  (Eesti  Tuuleenergia 
Assotsiatsiooni kodulehekülg 24.03.2013) 
 
Head alad tuuleturbiinidele on tihti kaugel linnadest, kus peamiselt elektrit vajatakse. Samuti 
on  ääremaadel  nõrgemad   elektrivõrgud ,  mis  ei  võimalda  suurte  tuuleparkide  liitumist. 
Tuuleenergia  kasutamise  suurimaks  puuduseks  on  tuule  hootisus,  mis  tähendab,  et  tuul  ei 
pruugi alati puhuda, kui elektrit vaja on. Seega on tuuleenergia kõikumiste tasakaalustamiseks 
vaja 
muid 
energiaallikaid, 
näiteks 
hüdropumpjaamu  või  kiiresti  käivituvaid 
gaasigeneraatoreid. 
 (Balti Keskkonnafoorum kodulehekülg 24.03.2013) 
 
2.1.2. Tuuleenergia tuleviku Eestis 
 
Firmadel   on  plaanis  rajada  Eestisse  Liivi  lahe  piirkonda  ja  Hiiumaa  lähistele  avamere 
tuuleparke,  kuna  avamere  tuulepargid  toodavad  palju  energiat.  Avamerel  on  tuuled 
tugevamad  ja  päevi  tuulega  alla  5  meetri  sekundi  kohta  vähem.  Tänu  sellele  on  avamere 
tuuleparkidel  suurem   tootlikkus   kui  maismaal  asuvatel  tuuleparkidel.  Kaks  suuremat 
tuuleenergia parkide arendajad on Eesti Energia AS ja Nelja Energia OÜ. 
 
Firmadel on plaanis ka arendada maismaa tuuleparke, kuna nende ehitus on odavam ja nende 
ehitamiseks ei ole vaja nii suuremahulisi uuringuid kui avamere tuuleparkide puhul. Maismaa 
tuuleparke arendadakse küll rohkem, aga nad on väiksemad kui avamere tuulepargid.  
 
2.2. Biomassi ja biogaasi energeetika Eestis 
 
Biomassi  energiat  kasutatakse  Eestis  palju:  kolmandik  taastuvenergiast  on  biomassi  energia. 
Kasutus  on  nii  suur,  kuna  suur  osa  kodumajapidamisi  kasutab  sooja  saamiseks  küttepuid. 
Biomassi kasutatakse ka koostootmisjaamades, kus toodedakse elektrit ja soojusenergiat koos. 
Koostootmisjaamu  on  Eesti  mitemeid.  Üks  asub  Narvas,  kus  kasutatakse  biomassi  koos 
12 
 
põlevkiviga,  et  vähendada  süsihappegaasi paiskumist  atmosfääri  ja  vähendada  tuhamägede 
 
suurenemist .  Eestis  kasutatakse    ka  biogaasi,  mis  eraldub  prügimägedest.  Üks  selline 
elektrijaam asub Jõelähtme prügilas.  
 
OÜ  Tallinna  Prügilagaas  opereerib  koostöös  Tallinna  Prügila  AS-ga   Jõelähtme  prügilas 
tekkival  prügilagaasil  põhinevat   soojus -  ja   elektrienergia   koostootmisjaama.  Jaama  arendus 
toimus 2009.-2010. aastal ning jaam valmis 2010. aasta veebruaris. Selle elektrilline võimsus 
on  1,9  megavatt.  Investeeringu  kogumaksumuseks  oli  ligikaudu  2  miljonit  eurot.  (Baltic 
Biogas OÜ kodulehekülg B 22.03.2013)  
 
Bioenergia  keskmine  osakaal  primaarenergia  kogutarbimises  on  Balti  mere  äärsetes  riikides 
selgelt suurem kui Euroopa Liidus keskmiselt. Samas on bioenergia etendanud väiksemat osa 
riikides, kus energia kogutarbimine on suurem,  näiteks Saksamaal  ja  Poolas. Kõikides selle 
piirkonna  riikides  on  põhilised  biomassikütused  tööstuslikud  kõrvaltooted  ja  kodumaised 
küttepuud. Ainult Taanis on energiatootmises saavutanud teatud tähtsuse  õled , kattes rohkem 
kui 35% kogu bioenergiast, kuid jäätmeid ei ole siia arvestatud. (Põllumajandusministeeriumi 
biomassi ja bioenergia alast tegevust tutvustav kodulehekülg 24.03.2013) 
 
Väo  Elektrijaam  käivitus  täisvõimsusel  2009.  aasta  märtsis.  Väo  Elektrijaam  on  soojus-  ja 
elektrienergia  koostootmisjaam.  Toodetud  soojus  müüakse  AS-le  Tallinna  Küte  ning  sellega 
varustatakse  Tallinna  linna  Lasnamäe-Kesklinna  kaugküttevõrku.  Väo  Elektrijaam  kasutab 
kütusena taastuvenergiat: puiduhaket, puidujäätmeid ja freesturvast. Elektrijaama planeeritud 
elektritoodang  on  kuni   180  gigavatt-tundi  aasta  kohta  ja  soojusetoodang  kuni  450  gigavatt-
tundi aasta kohta. ( Lipp , K. 24.03.2013) 
 
2.2.1. Biomassi energia kasutamise eelised Eestis 
 
Eestis  on  suured  eeldused,  et  kasutada  biomassi  energiat.  Eestimaa  on  kaetud  üle  50% 
metsadega  ja praegusel hetkel on metsade juurdekasv suurem kui  raiemaht . Veel on Eestis üle 
400 000 hektari maad, mis ei ole põllu- või  metsamaa  ega ka looduskaitse all. Sellest maast 
poolt saaks kasutada bioenergia tootmiseks, näiteks sinna kasvatada energiavõsa.  
 
13 
 
2.2.2. Biomassienergia tulevik Eestis  
 
Biomassi  kasutamisele  ennustab  EMÜ  taastuvenergia  keskuse  juhataja  Argo   Normak   head 
tulevikku:  "Pőllumajandusuuringud  näitavad,  et  saaksime  kuskil  2  miljonit  tonni  biomassi 
veel kasutusele võtta, mis annaks teoreetiliselt võimaluse umbes 10% Eesti elektritarbimisest 
toota biomassist." 
 
2.3. Hüdroenergia Eestis 
 
Eestis on palju jõgesid ja ojasid kokku üle 7000, aga kasutada hüdroenergiaks saab väheseid, 
kuna   jõed   ja  ojad  on  lühikesed,  nende  põhiline  vooluhulk  jääb  alla  2  kuupmeetri  sekundi 
kohta ja nende langus on ka väike, kuna Eesti pinnamood on  tasane . Eesti hüdroenergeetiline 
potentsiaal  on   tagasihoidlik   ning  puuduvad  võimalused  suurte  hüdroelektrijaamade 
rajamiseks,  kuid  meil  leidub  küllaldaselt  suurema  koondatud  langusega  jõeosi,  mis  on 
kõ1blikud  vee-energia  kasutamiseks.  Hetkel  on  Eestis  üle  40  hüdroelektrijaama,  praegu 
töötavatest  hüdroelektrijaamadest  leiab  infot  tabelist  2  (vaata  Lisa  2.).  Suuremad  on  neist 
Linnamäe hüdroelektrijaam, Keila -Joa hüdroelektrijaam ja Kunda hüdroelektrijaam.  
 
Linnamäe hüdroelektrijaam  on Eesti kõige võimsam  hüdroelektrijaam,  selle võimsus  on 1,2 
megavatti. Aastas toodab Linnamäe hüdroelektrijaam umbes 7 gigavatt-tundi elektrit, millega 
on võimalik varustada ligi 3000 majapidamist. Hüdroelektrijaam asub  Jägala  jõel umbes 3,5 
kilomeetrit Jägala joast allavoolu.  
 
2.3.1. Hüdroenergia eelised Eestis 
 
Hüdroenergia  eelisteks  Eestis  on  pikaajaline  traditsioon,  kuid  seetõttu  on  tänapäeval  palju 
endisi  rajatisi,  mida  on  vaja  renoveerida.  Hästi  on  välja  arenenud  tehnoloogia.  Kuna  Eesti 
jõed  on  väikese  vooluga,  saab  jõgedele  rajada  minihüdroelektrijaamad,  mis  on  lihtsa 
ehitusega, väga töökindlad ja tavaliselt üle 50-aastalise töökindlusega. 
 
 
14 
 
2.3.2. Hüdroenergia tulevik Eestis 
 
Hüdroenergial ei ole suurt tulevikku Eestis, kuna Eestis asuvad jõed on madala langusega ja 
järsemaid  langusi  esineb  vähe,  kuhu  oleks  võimalik   suuremaid   paise  ehitada.  Hüdroenergia 
kasutamise  maht  on  Eestis  piiratud,  teoreetiliselt  on  seda  hinnatud  30  megavatti,  millest 
tegelikult on kasutatav vaid kolmandik. 
 
 
3. KÜSITLUS 
 
 
Küsitlus  viidi  läbi  Eesti  Vabariigis  ajavahemikul  27.03.2013  –  29.03.2013.  aastal. 
Küsimustikule  vastas  30  inimest,  neist  17  olid  naised  ja  13  mehed  vanuses  16  –  67  aastat  
Uurimustöö  küsitlus  koosnes  kümnest  küsimusest  (vaata  Lisa  3.).    Kolm  inimest  ei  osanud 
vastata  küsimusele,  mis  on  taastuvenergia.  Seega  on  analüüsitud  27    inimese  vastuseid. 
Küsimustiku  eesmärgiks  on  antud  uurimustöös  välja  selgitada  eestlaste  teadlikkus 
alternatiivenergiast. 
 
3.1. Küsitluste vastuste analüüs 
 
Kirjeldage oma sõnadega, mis on taastuvenergia? 
Vastuste  analüüsimisel  teavad  27  vastanust  -  see  on  90%,  mis  on  taastuvenergia.  Kolme 
inimese  definitsioonid  olid  ebakorrektsed.  Ebatäpsed  vastused  võivad  olla  ka  tingitud 
põhjusest,  et  ei  osatud  teadmisi  sõnastada.  Tulemus  näitab,  et  eestlaste  teadlikkus 
taastuvenergiast on suur.  
 
Milliseid taastuvenergia ressursse  oskate  nimetada? 
Vastanute teadlikkus taastuvenergia ressurssidest on kõrge: 27 inimesest 17 vastasid esimese 
valikuna  päikeseenergia  ja  10  tuuleenergia.  Teisena  oskasid  vastajad  vastata  16  korral 
tuuleenergia,  10  korral  päikeseenergia  ning  ühel  korral  biokütuseenergia.  Kolmandana 
nimetati  20  korral    hüdroenergia,  ühel  korral  nimetati  tuuleenergiat  ning  korra  mainiti 
biokütust. 
15 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
Joonis 3. Taastuvenergia ressursi vastused 
 
Kas oskate öelda, mida reguleerib Kyoto protokoll? 
1997.  aasta  toimus  Jaapanis  Kyoto  linnas  rahvusvaheline  kohtumine,  kus  võeti  vastu  Kyoto 
protokoll.  Lepinguga  nõustus  kolmandik  maailma  riikidest,  et  tuleb  vähendada 
kasvuhoonegaaside  õhkupaiskamist  1990  aasta  tasemele.  Kyoto  protokoll  on  esimene 
ülemaailmne samm võitluseks globaalse soojenemise vastu. 
 
Kolmandale küsimusele vastasid jaatavalt ainult 8  vastajat . Õigesti vastanute keskmine eluiga 
oli  34,4    aastat.  See  näitab,  et  nooremad  inimesed  ei  ole  kursis  või  ei  ole   kuulnud  
rahvusvahelisest kokkuleppest.  
 
Milliseid tuuleparke Eestis oskate nimetada? 
Kaksteist  vastajat  oskasid  nimetada  Narva  lähedal  asuvat  tuuleenergia  jõul  töötavat 
tuuleparki, 11 inimest  nimetasid  Virtsus  asuvaid  tuulikuid ning 4 küsitluses  osalenut  teadsid 
Paldiski tuuleparki.  
 
16 
 
Inimestele  meenusid  esimestena  tuulepargid,  mida  nad  on  ise  Eestis  ringi  liikutes  silmanud. 
Mitmed  inimesed  vastasid  teisena,  et  nad  on  kuulnud  saartel  asuvatest  tuulikutest,  kuid 
täpsemalt ei osanud nad  asukohta  nimetada.   
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
Joonis 4. Nimetatud tuulepargid  
 
Milliseid  hüdroelektrijaamu oskate nimetada? 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
Joonis 5. Nimetatud hüdroelektrijaamad 
17 
 
Vastanute  elukoht  on  erinev.  Peamiselt  on  küsitletud  Tallinnas,  Põltsamaal,  Viljandis  ja 
Viljandi  maakonnas  elavaid  inimesi,  siis   vastustest    selgub ,  et  küsitluses  osalenud  teavad 
enamasti oma kodukohas toimivaid hüdroelektrijaamu. Kahele nooremale ei meenunud ühtegi 
hüdroelektrijaama. Kaks vastajat oskasid öelda jõe nime, kus  jaamad  asuvad. Jõed on Väike-
Emajõgi   ning   Pedja .  Täpsemat  asukohta  ei  osanud  nimetada.  Üheksa  inimest  nimetasid 
Linnamäel  asuvat  hüdroelektrijaama,  6  teadsid  Keila-Joel  olevat  jaama,  6  vastasid  Väike-
Kamari, ühel korral nimetati Kösti ning ühel korral Tõrva  hüdroelektrijaama. 
 
Milliseid bioenergia jõul töötavaid jaamu oskate nimetada ? 
Bioenergial  töötavaid  koostootmisjaamu  teadsid  inimesed  kõige  vähem.  Üllatuslikult  ei 
osanud  17  inimest  nimetada  ühtegi  jaama.   Seitse   vastajat  vastasid  Väo  jaam  ning  2  inimest 
teadsid Pärnus asuvat jaama. 
 
Kas Te pooldate alternatiivenergia arendamist  Eestis? 
Kaks nooremat vastajat (16-aastane  neiu ja 18-aastne noormees ) ei osanud öelda, kas nad 
pooldavad alternatiivenergia arendamist. Selline vastus võib-olla tingitud küsitluses osalenute 
teadmatusest. 25 inimest pooldasid alternatiivenergia arendamist Eestis.  
 
Milline on alternatiivenergia tulevik Teie arust Eestis? 
Kolm inimest vastasid küsimusele, et ei oska öelda. Kaksteist inimest vastasid, et tulevik on 
hea.  Samuti  12  inimest  arvasid,  et  alternatiivenergia  vajab  Eestis  tutvustamist  ning  erinevad 
taastuvenergia liigid vajavad veel arendamist.  
 
Millisest  taastuvenergia ressursist tahaksite tulevikus rohkem teada saada? 
Eelnevate  küsimuste  vastustest  on  näha,  et  inimesed  ei  oska  nimetada  bioenergial  töötavaid 
koostööjaamu. Viisteist vastajat tahavad rohkem teada saada bioenergiast kui taastuvenergia 
ressursist. Üheksa inimest  tunnevad  huvi tuuleenergia vastu ning 3 küsitluses osalejat tahavad 
infot hüdroenergia kohta. 
 
 
 
18 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
Joonis 6. Taastuvenergia ressursid, mille kohta tahetakse infot 
 
Kas  Teie  arvates  on  taastuvenergia  osakaal  Eesti   energiamajanduses :  piisav,  vähene  või  ei 
oska öelda? 
62,96% vastajatest  arvas , et taastuvenergia osakaal on vähene. 29,63% olid arvamusel, et 
Eestis on taastuvenergia osakaal piisav,  2 vastajat ehk 7,41% ei osanud öelda, milline on 
taastuvenergia osakaal Eesti energiamajanduses. 
 
3.2. Küsitluse kokkuvõte 
 
Küsitlusest  selgus,  et  eestlaste  teadlikkus  taastuvenergia  kohta  on  kõrge.  Autor  arvab,  et 
teadlikkust on tõstnud probleemi suur meediakajastus.  
Inimesed  oskasid  nimetada  erinevaid  taastuvenergia  ressursse.  Paljudel  on  huvi  tulevikus 
rohkem  infot  koguda  erinevate  energia  liikidekohta.  Vähem  on  vastajad  kuulnud  biomassist 
kui  ühest  taastuvenergia  ressursist.    Küsitluses  osalejad  on  arvamusel,  et  taastuvenergia 
osakaal Eesti energiamajanduses võiks olla suurem.  
19 
 
KOKKUVÕTE 
 
 
Aastaid  on  olnud  peamine  elektrienergia  tootmiseks  kasututatav  kütus  fossiilset  päritolu 
(kivisüsi,   pruunsüsi ,  nafta,   põlevkivi ,  maagaas,   turvas ,  radioaktiivne  aine),  mis  on  tekkinud 
fotosünteesi,  sette-  ja  geoloogiliste  protsesside  tulemusena.  Alternatiivenergia  on  muutunud 
aina  populaarsemaks  ning  vajalikumaks  energiatootmisviisiks.  Alternatiivenergia  on  välja 
vahetamas fosiilseid kütuseid, mis  reostavad  suurel hulgal atmosfääri. Meedias on see teema 
aktuaalne ja leiab palju kajastamist. 
 
Eestis  leidub  palju   looduslikke   taastuvaid  ressursse,  mida  saab  kasutada  elektrienergia 
tootmiseks. 
 
Taastuvenergiaallikad  on  keskkonnasõbralikud  energiatootmise  vahendid.  Mida  rohkem 
kasutatakse energia saamiseks taastuvaid ressursse, seda enam väheneb kasvuhoonegaaside ja 
muu saaste hulk õhus. Taastumatud energiaallikad, nagu tuul, vesi ja biomass ei lõppe kunagi. 
Taastuvelektrijaamu  peetakse  kõige  keskkonnasõbralikemateks  elektrienergia  tootmisel. 
Taastuvenergia kasutusele on pühendatud Eestis viimastel aastatel suurt tähelepanu 
 
Uurimustöös  uurisin  alternatiivenergia  teadlikkust  Eesti  elanikkonna  seas  küsitluse  abil. 
Küsitluse analüüsimisel sain teada, et Eesti inimestel on teadmine  alternatiivenergiast kõrge. 
Küsitletutest ainult 10% ei teadnud, mis on alternatiivenergia. Eestlased tunnevad huvi Eesti 
enrgiamajanduses asetleidvate tegevuste kohta. Eestlaste arvades on alternatiivenergia osakaal 
energiamajanduses  väike.  Alternatiivenergiat  peetakse  tähtsaks,  kuna  praegune  põlevkivil 
seisnev energiamajandus  saastab keskkonda suurel määral.  
 
Eestis on alternatiivenergial tulevikku avamere tuuleparkide ja biomassi energia baasil. Suurt 
tulevikku ei ole hüdroenergial, kuna Eesti on tasane maa ja jõgede vooluhulk on väike.  
20 
 
KASUTATUD KIRJANDUS 
 
 
Balti  Keskkonnafoorum  kodulehekülg  URL  -   http://www.bef.ee/files/c274/tuulepargid.pdf 
24.03.2013 
Baltic Biogas OÜ kodulehekülg B URL -  http://www.balticbiogas.ee/cms/eesti/projektid/oy -
tallinna-prygilagaas 22.03.2013  
Baltic  Biogas  OÜ  kodulehekülg  URL  -   http://www.balticbiogas.ee/cms/eesti/firma/mis-on -
biogaas 22.03.2013 
Eesti  Taastuvenergia  Koja  kodulehekülg  URL  -   http://www.taastuvenergeetika.ee/statistika/ 
24.03.2013 
Eesti Tuuleenergia Assotsiatsiooni kodulehekülg URL -  http://www.tuuleenergia.ee/about 
22.03.2013  
Energiavaru OÜ kodulehekülg URL -  http://www.energiavaru.ee/ 22.03.2013 
Kesk- 
ja 
Ida-Euroopa 
Regionaalne 
Keskkonnakeskuse 
kodulehekülg 
http://www.recestonia.ee/energia&kliima/Taastuvenergia.pdf 22.03.2013 
Lipp,  K.  Väo  Elektrijaam  toodab  elektrienergiat  60  000  inimesele.  URL  - 
http://www.bioneer.ee/bioneer/kohalik/aid-4140/-V%C3%A4o-Elektrijaam-toodab -
elektrienergiat-60-000-inimesele 24.03.2013 
Põllumajandusministeeriumi  biomassi  ja  bioenergia  alast  tegevust  tutvustav  kodulehekülg  
URL 
- 
http://www.bioenergybaltic.ee/bw_client_files/bioenergybaltic/public/img/File/ 
Bioenergiastrateegia_Balti_mere_regioonis_2007_VTT.pdf 24.03.2013 
Vaher, Ü. 2010. Elektrit saab merest. Tehnikamaailma,  nr 1/2010,  lk 80 
Vikipeedia A URL -  http://et.wikipedia.org/wiki/Alternatiivenergia 22.03.2013 
Vikipeedia B URL -  http://et.wikipedia.org/wiki/Taastuv_energiaressurss 22.03.2013 
Vikipeedia C URL -  http://et.wikipedia.org/wiki/P%C3%A4ikeseenergia 22.03.2013 
Vikipeedia D URL -  http://et.wikipedia.org/wiki/H%C3%BCdroenergia 22.03.2013 
Virtsu valla kodulehekülg URL -  http://www.virtsu.ee/artiklid/2003_04_17.html 24.03.2013 
21 
 
LISAD 
 
Lisa 1. Tuuleenergia Eestis 2012. aastal 
 
 
Võimsus  Tuulikute 
Installeeritud elektrituulikud 
MW 
arv 
Virtsu I tuulepark 
1,8 
3 
Torgu 2 tuulegeneraatorit 
0,45 
3 
Pakri tuulepark 
18,4 
8 
Esivere tuulepark 
8 
4 
Läätsa tuulepark 
3 
6 
Nasva tuulepark 
1,6 
2 
Viru–Nigula tuulepark 
24 
8 
Ruhnu (Sjustana) tuulepark 
0,15 
2 
Sangla tuulik  
0,3 
1 
Türju tuulikud 
0,3 
3 
Virtsu tuulepargi lisatuulik 
0,8 
1 
Virtsu II tuulepark 
6,9 
3 
Esivere I tuulepark I etapp 
12 
4 
Aulepa tuulepark I etapp 
39 
13 
Vanaküla tuulepark 
9 
3 
Tooma tuulepark 
16 
8 
Virtsu III tuulepark 
6,9 
3 
Nasva tuulik 
2,3 
1 
Aulepa tuulepark II etapp 
9 
3 
Aseriaru tuulepark 
24 
8 
Narva tuulepark 
39 
18 
Paldiski tuulepark 
45 
18 
Sikassaare  
1,5 
3 
KOKKU 06.11.2012 seisuga 
269,4 
126 
22 
 
Lisa 2. Eestis töötavad hüdroelektrijaamad 2008. aasta alguse seisuga. 
Elektrijaama nimi 
Asukoht (jõgi) 
Võimsus (kW) 
Peri   
Peri oja 
4 
Saesaare 
Ahja 
240 
Kotka  
Valgejõgi 
160 
Leevaku 
Võhandu  
210 
Joaveski 
Loobu 
300 
Kunda 
Kunda 
400 
Tudulinna 
Pungerja 
150 
Väike-Kamari 
Põltsamaa 
200 
Kakkoveski 
Aiju 
18 
Raudsilla  
Ora 
5 
Rõuge  
Rõuge 
10 
Linnaveski 
Tarvastu 
15 
Hellenurme 
Elva 
36 
Koseveski 
Kääpa 
40 
Oruveski 
Aiju 
18 
Leevi  
Võhandu 
25 
Linnamäe 
Jägala 
1200 
Kaarli 
Raadi  
3 
Kaunissaare 
Jägala 
250 
Kunda-Silla 
Kunda 
336 
Lauküla 
Väike-Emajõgi 
20 
Räpina 
Võhandu 
75 
Tõrva 
Õhne 
92 
Tõrve 
Pedja 
60 
Vetla 
Jägala 
80 
Orajõe 
Orajõgi 
10 
Paidra  Veski  
Võhandu 
52 
Põlva 
Ahja 
30 
Räpina 2 
Võhandu 
365 
Saarlasõ 
Pärlijõgi 
30 
Tammiku 
Jägala 
60 
Tõravere  vesiveski 
Lintsi 
20 
Õisu 
Kõpu  
200 
23 
 
 
Keila-Joa 
Keila 
365 
Sillaoru 
Purtse 
220 
Pikru veski 
Pikru küla 
20 
Saunja 
Jägala 
100 
Vihula  
Mustoja 
55 
Tamme 
Navesti 
88 
Kösti 
Tänassilma 
78 
Koguvõimsus 
  
5640 
24 
 
Lisa 3. Küsitlus 
 
Mina  olen  Lasnamäe  Üldgümnaasiumi  11.  abc  klassi  õpilane  ja  teen  uurimustööd 
taastuvenergia  ja  selle  tuleviku  kohta  Eestis.  Oleksin  väga  tänulik,  kui  vastaksite 
alljärgnevatele küsimustele ausalt ja läbimõeldult! 
Sugu:  ... Mees 
           ... Naine 
Vanus: ..... 
1. Kirjeldage oma sõnadega, mis on taastuvenergia? 
2. Milliseid taastuvenergia ressursse oskate nimetada? 
3. Kas oskate öelda, mida reguleerib Kyoto protokoll? 
4. Milliseid tuuleparke Eestis oskate nimetada? 
5. Milliseid hüdroelektrijaamu oskate nimetada? 
6. Milliseid bioenergia jõul töötavaid jaamu oskate nimetada? 
7. Kas Te pooldate alternatiivenergia arendamist Eestis? 
8. Milline on alternatiivenergia tulevik Teie arust Eestis? 
9. Millisest taastuvenergia ressursist tahaksite tulevikus rohkem teada saada? 
10. Kas Teie arvates on taastuvenergia osakaal Eesti energiamajanduses: piisav, vähene või ei 
oska öelda? 
 
 
25