Sisukord
Tabelid ja joonised 2
Sissejuhatus 3
1 Kiusamine 4
2 Küberkiusamine 4
2.1 Küberkiusamise liigid 6
2.2 Uuringud küberkiusamise kohta koolis 8
3 Uurimistöö raames läbiviidud uuring 9
3.1 Uuringu tulemused 10
Järeldus 19
Kokkuvõte 20
Bibliograafia 21
Lisad 22
Lisa nr 1: Küsimustiku ankeet 22
Lisa nr 2: Ankeedi pilt 29
50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 28 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2012-09-26
Kuupäev, millal dokument üles laeti
73 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Reinart Loidap
Õppematerjali autor
Uurimistöö Markus Vaht 8.A klass Juhendaja: Tiina Viisut Kärdla 2020 SISUKORD SISSEJUHATUS ........................................................................................................................ 3 1. MIS ON KIUSAMINE JA KÜBERKIUSAMINE ................................................................ 4 2. KÜBERKIUSAMISE SAGEDUS JA AVALDUMINE ........................................................ 5 2.1 Küberkiusamise sagedus................................................................................................... 5 2.2 Küberkiusamise avaldumine............................................................................................. 5 2.3 Interneti platvormid küberkiusamiseks .......
Sisukord Sissejuhatus........................................................................................................... 3 1.Mõisted................................................................................................................ 4 2.Koolikiusamine.................................................................................................... 4 3.Kiusamise avaldumine......................................................................................... 6 4.Mis on küberkiusamine?...................................................................................... 8 4.2 Kuidas kiusamine toimub?............................................................................9 5.Kuidas märgata kiusamist ja vajadusel sekkuda?..............................................10 6.Mida võiks ette võtta kool ja koolitöötajad?.......................................................11 6.1 Mida võiks õpetaja teha klassi positiivse õhkkonna loomiseks?..................14 7
piirangud ei ulatu. Kui ühenduda oma läptopiga naabri lahtise WiFi külge, siis ei kehti enam koduses marsruuteris kehtestatud piirangud. Lisaks tuleb arvestada, et lapsed on hämmastavalt nutikad ning nende "kogukonnas" levivad imekiiresti vastavad nipid, kuidas piirangutest mööda hiilida. Ma olen kuulnud lugusid 3-aastastest, kes ei oska lugeda ega kirjutada, kuid sellest hoolimata oskavad nad google.com-ist välja otsida talle vajaliku mängu, selle arvutisse ära installida ja nõndaviisi uuesti arvuti viirusega nakatada. Kuidas nad seda oskavad, ei tea. Seega tuleb ka siin arvestada, et tehnilised piirangud ei pruugi olla 100% efektiivsed ning laps võib leida viisi nendest mööda minna. (http://www.digitark.ee/?p=1656, 01.03.2010) 1.3. Riskid Interneti riskideks võib nimetada näiteks materjali, mille sisu on vägivaldne või ebameeldiv, rassistlik või isegi seksuaalne. Interneti kasutamisega võivad kaasneda järgmised riskid:
· kas teatakse ja järgitakse turvalise käitumise nõudeid; · kust saavad õpilased abi ja infot turvakäitumise kohta. (Lisa 1) Aüsitlus koostati, kasutades Google Docsi Formi. Küsitluse tulemused eksporditi MS Exceli faili. Küsimuste analüüsiks ettevalmistamisel ja analüüsimisel kasutati Exceli funktsioone ja Pivot tabelit. 2 INTERNETI TÄHTSUS KAASAJA INIMESE ELUS Tänapäeval vaevalt leidub inimest, kes ei puutuks ühel või teisel viisil kokku interneti ja selle erinevate teenustega. Internet on vajalik igas eas inimestele. Olgu selleks siis õppimine, suhtlemine, töötamine, igapäevane olme või meelelahutus. 1. Paraku ei ole internetiteenus kõigile võrdselt kättesaadav. Valdav osa noortest kasutab internetti igapäevaselt (vt Joonis 1). http://valitsus.ee/et/valitsus/tegevusprogramm/e-riigist-i- riigiks/infoyhiskonna-arengu-hetkeseis/arvuti-ja-internetikasutus- eestis-2012).
langevad IT-kaupade hinnad ja nii on ka vaesematel inimestel endale võimalus soetada ,,pääse" virtuaalmaailma. Kasvava kasutajaskond ning suurenev infotulv ei ole muidugi ainult positiivne. Muidugi on häid asju mitmeid, näiteks inimestevahelise suhtluse ja andmevahetuse lihtsustamine, samas leidub ka palju negatiivset, näiteks internetipiraatlus, pahavara levitamine või viimastel aastatel paljuräägitud küberkiusamine. Üritan oma essees anda ülevaate interneti arengust tema algusaastatest ning tuua võimalikult palju erinevaid näiteid interneti headest ja halbadest külgedest. Püüan siduda oma kirjatöö ka näidetega päriselust ning jõuda selgusele, kas plussid kaaluvad miinused üles või on asi hoopistükis vastupidi. Interneti sünd Interneti eelkäijaks loetakse ARPANET-i. See oli võrgustik, mis ühendas nelja USA ülikooli. Esimene sõnum ARPANET-is saadeti 29. oktoobril 1969
9. ja 10. klassides Uurimistöö Juhendaja Merily Tensing-Kruusla Tartu 2013 Sisukord Sissejuhatus Oma töös uurin Tartu Tamme Gümnaasiumi 9. ja 10. klassi õpilaste kiusamiskogemusi. Selgitan välja kummas klassis esineb rohkem kiusamist. Uurin, kas koolikiusamist esineb enam füüsilises, verbaalses, sotsiaalses, väljapressimise või virtuaalses vormis. Töö eesmärk on mõista, kas kiusamine esineb rohkem 9. klassis, kus klassikaaslased tunnevad üksteist mitmeid aastaid või 10. klassis, kus klassikollektiiv ning uute klassikaaslaste suhted ja rollid on uued. Minu uurimustöö teema on tähtis, kuna koolikiusamine on koolikeskkonnas alati aktuaalne olnud. Kiusamine mõjutab palju kiusatava suhteid teiste inimestega ning tema edaspidist elu ja toimetulekut. See teema on ka minu jaoks tähtis, kuna olen isiklikult kiusamist kogenud oma klassikaaslaste poolt. Kiusamine, mis oli mulle
treeningust, on see omal kohal ka paljude teiste erinevate spordialade puhul. Kuid miks kuulatakse sportimise ajal muusikat? Kas ja kuidas aitab see sportlikule sooritusele kaasa? Käesoleva uurimistöö teema on „Muusika mõju sportimisele Rapla Ühisgümnaasiumi noorte näitel“. Teema valimisel oli oluline, et see oleks huvitav nii autorile kui ka laiemale üldsusele. Sarnaseid uuringuid on Eestis teostatud suhteliselt harva, ning analoogset uurimust, mis kirjeldaks selle teema kohaselt just Rapla Ühisgümnaasiumi noori, ei ole varem läbi viidud. Autor peab oluliseks, et lisaks olemasoleva informatsiooni koondamisele annaks uurimustöö ka uut infot ning seda Rapla Ühisgümnaasiumi noorte näitel. Uurimistöö koosneb kolmest osast: esimene osa uurib, kas ja kuidas muusika sportimist mõjutab. Selles osas on kogutud taustinformatsiooni juba varasemalt tehtud uuringutest, teadustöödest ja artiklitest
otseselt ei mõjuta tarbimist, pigem soodustavad seda . Siia gruppi kuuluvad madala enesehinnanguga inimesed, vägivaldsest või vanemate poolt tõrjutud perede lapsed, sotsiaalsed heidikud 3. Sulandutakse seltskonda nn. ,,omad grupid" kus on sarnase sotsiaalse taustaga inimesed, põgenetakse reaalsuse eest. Sõltuvus on psühholoogiline seisund, kus sõltlane tunneb endas ülevaid tundeid või mingit muud eufoorilist emotsiooni. Inimene, kellel on juba tekkinud sõltuvus ei saa enam ilma selle tundeta olla, kuna tunneb, et maailm on masendav koht ja ainult sellest põgenemine annab hea tunde. Nad elavad selle tunde nimel. Sageli püütakse oma sõltuvust teiste eest varjata, seda endale tunnistamata. Sõltlased on väga leidlikud, enesekindlad ja nutikad, kui on vaja otsida õigustusi oma tegevusel või aine tarbimisele. http://enesetunne.ee/spetsialist/lastel-ja-noortel-sagedamini-esinevad-vaimse-tervise-haired/soltuvushaire/ (08.03.2017) 2
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid