Sisukord
Tabelid ja joonised 2
Sissejuhatus 3
1
Kiusamine 4
2 Küberkiusamine 4
2.1 Küberkiusamise liigid 6
2.2 Uuringud küberkiusamise kohta koolis 8
3 Uurimistöö raames läbiviidud uuring 9
3.1 Uuringu tulemused 10
Järeldus 19
Kokkuvõte 20
Bibliograafia 21
Lisad 22
Lisa nr 1: Küsimustiku
ankeet 22
Lisa nr 2:
Ankeedi pilt 29
Tabelid ja joonised
Tabel 1
Kiusajate ja
ohvrite sooline jaotus kontingendis (Naruskov 2009) 8
Tabel 2
uuritavate vanuseline jaotus 9
Tabel 3 uuritavate sooline jaotus 9
Tabel 4 Internetiühenduse olemasolu 10
Tabel 5 Internetialased teadmised 10
Tabel 6 Interneti kasutamise asukoht 11
Tabel 7 Interneti kasutamise asukoht 11
Tabel 8 Interneti kasutamise asukoht 11
Tabel 9 Interneti kasutamise asukoht 11
Tabel 10 Interneti kasutamise asukoht 11
Tabel 11 Interneti kasutamise asukoht 12
Tabel 12 Internetis veedetud aeg 13
Tabel 13 Tegutsemine arvutis 13
Tabel 14 Küberkiusamise võimalikkus 14
Tabel 15 Vahendid küberkiusamiseks 14
Tabel 16 küberkiusamine 15
Tabel 17 Sooline jaotus 15
Tabel 18 Küberkiusamise liik 15
Tabel 19 ise kiusanud 16
Tabel 20 Kiusajate sooline jaotus 16
Tabel 21 keda kiusasid 16
Tabel 22 kiusajate kiusamisviis 17
Tabel 23 Ohvrite käitumine 17
Tabel 24
teavitamine 18
Tabel 25 teadlikkus kiusatavatest 18
Tabel 26 Kiusajate ning kiusatavate sooline jaotus 18
Sissejuhatus
Oma
teema „Küberkiusamine
Rapla Ühisgümnaasiumis“ valisin
sellepärast, et
tegelen igapäevastelt väga palju arvutiga ning
mulle pakub väga huvi kõik see, mis toimub arvutiga nii sees kui ka
väljas. Kui ma esimest korda seda teemat
stendil nägin, siis ma
tegelikult ei
teadnud , mis asi see küberkiusamine on. Sellepärast
ma otsustasingi hakata seda
uurima ja jõuda vastuseni.
Oma
töö eesmärgiks seadsin selle, et tahtsin teada saada kui suur
probleem on küberkiusamine Rapla Ühisgümnaasiumi gümnaasiumiosa
noorte hulgas.
Lähtuvalt
oma eesmärgile püstitasin uurimusküsimused millele tahtsin oma
uuringutes vastuseid saada:
Milline küberkiusamise viis on kõige levinum?
Kas küberkiusamine on Rapla Ühisgümnaasiumis väga suur probleem?
Milline on kiusamisjärgne käitumine?
Kiusamine
Kiusamine
on selline tahtlik teisele inimesele haiget või kahju tegemine,
mille iseärasuseks on see, et tegevus toimub korduvalt pika aja
jooksul ning osapoolte suhted pole võrdsed, vaid kiusaja omab ja
näitab ülekaalu ning ohver tunneb ennast alaväärsena, kusjuures kiusamist on mitut liiki – füüsiline (näit. löömine, tagumine,
tõukamine), psühholoogiline (näit. narritamine, nöökimine,
negatiivsete hüüdnimedega nimetamine) või suhetega seotud (näit.
grupist väljaarvamine, tõrjumine (Kõiv,
2008).
Kiusamiseks ei saa lugeda seda, kui kaks võrdset partnerit (näiteks
sõbrad) omavahel jõudu katsuvad – näiteks müravad, või seda
kui keegi kedagi sõbralikult nalja visates ühe või mõned korrad narritab või nöökab (Kõiv,
2008).
Küberkiusamine
Internetis
toimuv kiusamine on sageli
varjatud,
see toimub nii, et lapse/noore
lähikondlased
ei pruugigi seda märgata -
internetis
kiusamine ei tekita ohvrile
sinikaid
ega murra käeluud.
(Naruskov, Küberkiusamine, 2008)
Nagu
meil, nii on ka mujal maailmas küberkiusamine üsna uus valdkond .
Robert Slonje, Londoni Ülikooli doktorant, on uurinud küberkiusu
Rootsi kooliõpilaste seas juba kaks aastat ning tutvustas foorumil
" Koolikiusamine - kool, kodu, internet " selle erinevust
tavakiusamisest. Tavakiusu puhul on selge, kes kiusab ja keda.
Kiusaja näeb oma teo vilju , teise inimese valu ja mõnikord verdki,
ning see võib ta peatada. On pealtnägijaid ja võimalik, et ka
sekkujaid. See võib alata äkkmõtte ajel ja koolikoridoris. Ja
lõppude lõpuks on olemas kodu, kuhu võib alati pageda. Küberkiusamine näitab, et me ei ela enam musklite ajal. Küberkius
eeldab kavalust, häid tehnilisi vahendeid ja vahel ka korralikku
eeltööd. Soovite veel erinevusi? "Esiteks, küberkiusaja võib
jääda nähtamatuks. Teiseks, kiusatav on internetis kättesaadav
seitse päeva nädalas ja ööpäev läbi. Kindlasti on kiusajal ka
teistest paremad interneti- ja arvutiteadmised ning vahendid,"
räägib Tartu Ülikooli magistrant Karin Naruskov, teadaolevalt
ainus küberkiusamise uurija Eestis. Oma bakalaureusetöös küsitles
ta kahe Tartu kooli 6.-9. klassi õpilasi. Ankeedile vastas 76 last,
38 poissi ja 38 tüdrukut. Uurimistööst selgus, et kiusajaid oli
28% ja ohvreid 37% kõigist vastanutest. (Siimets, 2008)
Küberkiusaja
on:
- sagedamini poiss, kel on teistest paremad arvutiteadmised ja tehnilised vahendid;
- kel on palju sõpru ja kes tunneb end liidrina;
- kelle vanemad ei huvitu sellest, mida laps teeb internetis;
- tihtipeale endine küberkiusamise ohver või kõrvalseisja
- sagedamini ka tavakiusamisel kiusaja. (Siimets, 2008)
Küberkiusu
ohver:
- on sagedamini tüdruk;
- riskib internetis (suhtleb tundmatute inimestega);
- evib palju sõpru, tunneb end populaarsena;
- on sagedasti ka küberkiusaja või kõrvalseisja.
Karin
Naruskovi uurimustöö põhjal selgus, et Tartu koolilaste puhul on
kõige sagedamini ohvriks mõni inimene väljastpoolt kooli (82%),
järgnesid tuttavad, sõbrad ja klassikaaslased. Harvemini kiusati
täiesti juhuslikke inimesi. Huvitav oli aga see, et kui Ameerikas ja
Belgias on küberkiusajad pigem poisid ning ohvrid pigem tüdrukud,
siis Tartu uurimus seda ei kinnitanud.
Küberkiusamise liigid
Aluseks
võetus Naruskovi poolt toodud kategooriad:
1.
Sõimamine
–
korduvalt saadetakse kellelegi Interneti vahendusel sõimavaid,
vihaseid, ebaviisakaid kirju, kommentaare, pilte eesmärgiga teist
alandada või solvata.
2.
Ahistamine –
korduvalt saadetakse ründavaid, ebaviisakaid ja solvavaid kirju,
kommentaare, pilte, mis võivad olla ka seksuaalselt ahistavad (võib
hõlmata ka rämpsposti või viiruseid , mis kahjustavad arvutit)
(Ellison ja Akdeniz 1998).
3.
Jälitamine
–
järgnetakse virtuaalselt pidevalt kellegi mänguruumi, jututuppa,
kuhu jälitatav siseneb – inimene kardab selle tagajärjel oma
turvalisuse pärast.
4.
Kuulujuttude
levitamine –
korduvalt saadetakse Internetis kirju, kommentaare, pilte, mis
levitavad alusetuid kuulujutte , eesmärgiga kahjustada inimese
mainet, sõprussuhteid jne.
5.
Privaatsuse
rikkumine –
korduvalt murtakse kellegi e-postkasti sisse ja saadetakse sealt
kirju, kommentaare, pilte, mis panevad tegeliku omaniku
ebameeldivasse olukorda.
6.
Saladuste
levitamine –
korduvalt saadetakse teiste saadetud privaatseid kirju, kommentaare,
pilte teistele edasi esialgselt saatjalt luba küsimata. Sageli
meelitatakse kelleltki saladus välja ning levitatakse seda seejärel
Internetis.
7.
Ignoreerimine
–
korduvalt ja meelega ei võeta mõnda inimest onlinemängudesse
osalema, ei lisata oma „sõbralisti” vms.
Nii
kiusajate kui ka ohvrite puhul eristus sõimamine kiusamisliigina
teistest enam (Naruskov 2008). Sõimamist märkisid nii kiusajad kui
ka ohvrid teistest kiusamisliikidest protsentuaalselt rohkem. Ka
Kristi Kõivu (2006) uurimuse tulemused näitava, et koolikiusamine
seostub eelkõige verbaalse kiusamise liikidega, enam levinud on
solvangud, alandavad märkused, karjumine, sõimamine, pilkamine.
(Naruskov, Küberkiusamine, 2008)
Mida
teha, kui sind kiusatakse (Siimets,
2008):
- Vaheta meiliaadress, sulge konto või võta ühendust veebimoderaatoriga ja palu tal kustutada solvavad märkused. Ära näita oma salasõnu ega usalda võõrastele mobiilinumbrit.
- Räägi juhtunust kellelegi, keda usaldad, kes toetab sind ja oskab aidata. Näiteks sõbrale, vanemale, õpetajale või koolipsühholoogile.
- Ära muutu ise ohvrist kiusajaks.
Mida
teha, kui sinu last kiusatakse (Siimets,
2008):
- Soovita lapsel vahetada e-posti aadress, sulgeda konto või võtta ühendust moderaatoriga, kes kustutab kontolt solvangud. Selgita, miks ei tohi näidata oma salasõnu ega usaldada võõrale mobiilinumbrit.
- Püüa vestelda lapsega küberkiusu teemal. Kui endal napib teadmisi, soovita tal nõu pidada kellegagi, keda ta usaldab ja kes oskab aidata - sõbra, õpetaja, koolipsühholoogiga.
- Selgita, miks on tähtis mitte muutuda ise ohvrist kiusajaks. Arutage, kuidas mõjutab teist inimest mis tahes alandus ja solvamine . Et vägivald jääb vägivallaks ka siis, kui keegi tehtust teada ei saa. Ja et teise alandamine muudab ka alandajat.
- Arutlege lapsega, kuidas vältida küberkiusamist ja aidata neid, keda on kiusatud.
Kiusamise
tagajärjed (Siimets,
2008):
- Enesetapumõtted
- Söömishäired
- Krooniline haigestumine
- Kodust ärajooksmine
- Depressioon , mis võib kesta veel täiskasvanueas
- Ekstreemne vägivalla kasutamine – füüsiline ründamine, tapmine , massimõrvad
Uuringud küberkiusamise kohta koolis
Kui
aluseks võtta Karin Naruskovi uurimustöö, mis keskendus Tartu
kolme kooliga seotud küberkiusamise kohta, siis saame sealt erinevat
infot.
Kiusajate
ja ohvrite sooline jaotus kontingendis (Naruskov
2009).
Tabel 1 Kiusajate
ja ohvrite sooline jaotus kontingendis (Naruskov 2009)
Kiusajad
Ohvrid
Poisid
Tüdrukud
Poisid
Tüdrukud
59%
42%
41%
59%
EU
Kids Online’i uuring 2008
31%
6-14-aastastest noortest on interneti vahendusel kokku puutunud
norimise, inetute sõnadega sõimamise ja kiusamisega (El-i keskmine
15-20%).
13%
11-14-aastastest noortest on käinud kohtamas jututoas või
suhtlusprogrammis kohatud võõraga (ELi keskmine 9%). (Lepik & Meidla, 2010)
Kus
toimub kiusamine kõige sagedamini?
- suhtlusportaalid ( Rate .ee, Orkut , Facebook )
- MSN
- online-mängutoad piltide ja videoklippidega
- kiusamine, kasutades selleks mobiiltelefone
- e-kirjadega kiusamine
- jututubades kiusamine
- veebilehtedel kiusamine (Naruskov, Internetis toimuv kiusamine kui küberkiusamise alaliik kahe Tartu linna kooli näitel)
Uurimistöö raames läbiviidud uuring
Küsitlusele vastasid Rapla Ühisgümnaasiumi õpilased klassides 10-12, vanuses 15-19. Küsitluse viisin läbi 50-ne õpilase seas, kellest 25 olid poisid ja 25 olid tüdrukud. Küsitluse läbiviimise viisiks kasutasin elektroonilist meetodit, kuna pidasin seda mugavamaks.
Vanus
Tabel 2 uuritavate vanuseline jaotus
15 aastat
2 vastanut
4%
16 aastat
11 vastanut
22%
17 aastat
18 vastanut
36%
18 aastat
13 vastanut
26%
19 aastat
6 vastanut
12%
Vanuselises koosseisus oli vastanutest kõige rohkem 17 aastaseid ja kõige vähem 15 aastaseid.
Sugu
Diagramm 1 Sooline jaotus
Tabel 3 uuritavate sooline jaotus
Mees
25 vastanut
50%
Naine
25 vastanut
50%
Küsimustiku saatsin täpselt 25-le poisile ja 25-le tüdrukule.
Andmete analüüsiks kasutasin GoogleDocs vahendeid ja ka Exeli tabeleid.
Uuringu tulemused
Kas sul on kodus internetiühendus?
Diagramm 2 Internetiühenduse olemasolu
Tabel 4 Internetiühenduse olemasolu
Jah
45 vastanut
90%
Ei
5 vastanut
10%
90% vastanutest ehk 45 inimesel on kodus internetiühendus ja viiel inimesel see puudub.
Kuidas sa hindad oma internetialaseid teadmisi?
Tabel 5 Internetialased teadmised
Väga head
11
22%
Head
22
44%
Keskmised
12
24%
Alla keskmise
1
2%
Halvad
4
8%
44% vastanutest peavad oma internetialaseid teadmisi headeks. 22% ehk 11 inimest peavad oma internetialaseid teadmisi väga headeks. Neli inimest arvavad , et nende teadmised internetist on halvad.
Kus ja kui sageli Sa tavaliselt interneti kasutad? - Koolis
Tabel 6 Interneti kasutamise asukoht
Väga sageli
7
14%
Sageli
11
22%
Harva
26
52%
Üldse mitte
6
12%
Kus ja kui sageli Sa tavaliselt interneti kasutad? - Kodus
Tabel 7 Interneti kasutamise asukoht
Väga sageli
39
78%
Sageli
5
10%
Harva
2
4%
Üldse mitte
4
8%
Kus ja kui sageli Sa tavaliselt interneti kasutad? - Raamatukogus
Tabel 8 Interneti kasutamise asukoht
Väga sageli
2
4%
Sageli
2
4%
Harva
9
18%
Üldse mitte
37
74%
Kus ja kui sageli Sa tavaliselt interneti kasutad? - Internetikohvikus
Tabel 9 Interneti kasutamise asukoht
Väga sageli
1
2%
Sageli
2
4%
Harva
9
18%
Üldse mitte
38
76%
Kus ja kui sageli Sa tavaliselt interneti kasutad? - Sõprade juures
Tabel 10 Interneti kasutamise asukoht
Väga sageli
3
6%
Sageli
14
28%
Harva
25
50%
Üldse mitte
8
16%
Kus ja kui sageli Sa tavaliselt interneti kasutad? - Internetipunktides
Tabel 11 Interneti kasutamise asukoht
Väga sageli
1
2%
Sageli
4
8%
Harva
9
18%
Üldse mitte
36
72%
Kui palju sa veedad päevas keskmiselt aega internetis? - Tundi
Tabel 12 Internetis veedetud aeg
0-1
6
12%
2-3
12
24%
3-6
22
44%
6-9
6
12%
rohkem
4
8%
44% vastanutest veedab päevas arvutis 3-6 tundi. 4 inimest veedab päevas internetis aega rohkem kui 9 tundi. 6 inimest ehk 12% veedavad internetis aega 0-1 tundi.
Millega sa tavaliselt arvutis tegeled?
Tabel 13 Tegutsemine arvutis
Suhtlusportaalid
39
78%
Online ajalehed
36
72%
Online mängud
20
40%
Oksjoni ja müügiportaalid
12
24%
Blogid
31
62%
Kodulehed
16
32%
Foorumid
23
46%
Allalaadimine ( muusika ja filmid jne.)
33
66%
Skype -is
9
18%
Youtube jt. videoportaalid
41
82%
MSN
46
92%
Kodutöödeks info otsimine
40
80%
Ei tegelegi
3
6%
Kõige populaarsem tegevus internetis oli vastanute seas MSN-i kasutamine, millega tegeles vastanutest 92% ehk 46 inimest. Teisele kohale pürgis Youtube jt. Videoportaalid. Kõige vähem tegelesid vastanud skype ja müügiportaalidega. 3 inimest ei tegelegi arvutis millegagi.
Kas sinu arvates on küberkiusamine võimalik?
Diagramm 3 Küberkiusamise võimalikkus
Tabel 14 Küberkiusamise võimalikkus
Jah
30
60%
Pigem jah
14
28%
Pigem ei
1
2%
Ei
5
10%
Küberkiusamine on kindlalt võimalik 30 vastanu ehk 60% arust. 14 inimest ehk 28% arvavad, et küberkiusamine võib olla võimalik. 5 inimest ehk 10% arvavad, et küberkiusamine ei saa kuidagi võimalik olla.
Milliste vahenditega on sinu arust küberkiusamine võimalik?
Tabel 15 Vahendid küberkiusamiseks
e-kirjadega
38
76%
MSN-messengeris
40
80%
Skype`is
31
62%
Suhtlusportaalides (näiteks Facebook, Rate.ee, Orkut, MySpace jne)
41
82%
Jututubades
34
68%
Mängutubades
22
44%
Blogides
23
46%
Veebilehtedel (näiteks klassi kodulehekülgedel, personaalsetel kodulehekülgedel)
22
44%
Veebikaameratega
32
64%
Telefonikõnedega
33
66%
Tekstisõnumitega (SMS)
33
66%
Ei olegi
6
12%
Vastanud arvavad, et kõige suurem tõenäosus küberkiusatud saada on suhtlusportaalide teel, teisele kohale jääb MSN-messenger ja kõige väiksem tõenäosus on küberkiusatud saada mängutubades ja teistel veebilehtedel.
Kas sind on kunagi küberkiusatud?
Diagramm 4 Küberkiusamine
Tabel 16 küberkiusamine
Jah
12
24%
Ei
38
76%
Selle diagrammi järgi saab otsustada, et 76% vastanutest ei ole kunagi küberkiusatud ja 24% ehk 12 inimest on elus küberkiusatud.
Soolise jaotuse järgi: (kas sind on kunagi küberkiusatud?)
Tabel 17 Sooline jaotus
Tüdrukud
Poisid
Jah
Ei
Jah
Ei
20%
80%
28%
72%
Kui jah, siis kuidas?
Tabel 18 Küberkiusamise liik
mind on ahistatud
4
8%
mind on sõimatud
5
10%
minult on midagi välja pressitud
4
8%
minu salasõnu või paroole on vahetatud , minu kontole on sisse murtud
6
12%
minu kohta on levitatud saladusi
7
14%
minu kiusamine või ebameeldiv video on internetti üles riputatud
3
6%
minu kohta on levitatud kuulujutte
7
14%
muu
3
6%
mind ei ole küberkiusatud
41
82%
Kõige rohkem on küberkiusatud vastanuid kui nende kohta levitati saladusi ja kuulujutte.
Kõige vähem on vastanute kohta üles riputatud ebameeldivaid videosid, need siis kolmel vastanul.
Kas sa oled ise kunagi kedagi küberkiusanud?
Diagramm 5 Ise kiusanud
Tabel 19 ise kiusanud Jah
11
22%
Ei
39
78%
Sellest diagrammist võib järeldada, et 78% vastanutest pole kunagi ühtegi inimest küberkiusanud ja 11 inimest ehk 22% on seda teinud.
Soolise jaotuse järgi: (Kas sa oled ise kedagi kunagi küberkiusanud?)
Tabel 20 Kiusajate sooline jaotus
Tüdrukud
Poisid
Jah
Ei
Jah
Ei
12%
88%
32%
68%
Kui sa oled kedagi küberkiusanud, siis keda?
Tabel 21 keda kiusasid
Koolikaaslasi
5
10%
Klassikaaslasi
5
10%
Sõpru
8
16%
Tuttavaid väljastpoolt kooli
6
12%
Õpetajaid
3
6%
Tundmatuid inimesi
5
10%
Muu
3
6%
Ei ole küberkiusanud kedagi
41
82%
Meie kooli õpilased on kõige rohkem küberkiusanud sõpru – tervelt 8 vastanut. Kõige vähem kiusatakse õpetajaid.
Kui jah, siis kuidas?
Tabel 22 kiusajate kiusamisviis
olen sõimanud.
7
14%
olen ahistanud.
4
8%
olen tegelenud väljapressimisega (näiteks kui sa oled ähvardades sundinud mõnda inimest tegema asju, mida see inimene ise teha ei taha jms).
5
10%
olen rikkunud kellegi privaatsust (näiteks salasõnade ja paroolide vahetamine/varastamine, mõnele kontole sissemurdmine, teise inimese teesklemine jms).
6
12%
olen levitanud saladusi.
7
14%
olen mõnda inimest ignoreerinud (näiteks ei võtnud mõnda inimest sõbralisti või mängu).
6
12%
olen filminud ja/või pildistanud mõnda inimest ebameeldivates olukordades (kaasa arvatud kiusamise filmimine ja pildistamine) ning riputatud selle Internetti üles.
5
10%
olen levitanud kuulujutte.
8
16%
muu.
5
10%
Ei ole küberkiusanud kedagi
40
80%
Kõige levinum kiusamise meetod Rapla Ühisgümnaasiumis on kuulujuttude levitamine interneti teel. Teisele kohale jõuavad sõimamine ja salajuttude levitamine. Kõige ebapopulaarsem viis on ahistamine - 4 vastanut.
Kuidas sa käitusid, kui sind Internetis kiusati?
Tabel 23 Ohvrite käitumine
saatsin autorile kirja, milles käskisin tal selline tegevus lõpetada
2
4%
saatsin autorile samalaadse kirja, kommentaari, pildi, videoklipi vastu
3
6%
ignoreerisin kirju, kommentaare, pilte, videoklippe
5
10%
edastasin kirja, kommentaari, pildi, videoklipi kellelegi teisele edasi
2
4%
vahetasin kasutajanime
4
8%
kustutasin oma konto
3
6%
ei teinud midagi
5
10%
muu
2
4%
Mind ei ole internetis kiusatud
42
84%
Meie kooli õpilased on pärast kiusamist kõige rohkem ignoreerind neile saadetut. Nii tegid 10 inimest. 2 inimest saatsid autorile kirja, et ta lõpetaks ja 7 inimest kustustas oma või vahetas kasutajanime.
Kellele sa rääkisid Internetis toimunud kiusamisest?
Tabel 24 teavitamine
sõbrale
6
12%
emale/ isale
2
4%
õpetajale
2
4%
kellelegi teisele
4
8%
ei rääkinudki
5
10%
Mind ei ole kiusatud
42
84%
Rapla Ühisgümnaasiumi õpilased on küberkiusamisest kõige rohkem rääkinud oma sõbrale. 5inimest ei rääkinud kellelegi ja 4 inimest rääkisid vanematele või siis õpetajale.
Kas tead mõnda inimest, keda Internetis kiusatakse?
Diagramm 6 teadlikkus kiusatavatest
Tabel 25 teadlikkus kiusatavatest
Jah
16
32%
Ei
34
68%
Diagramm
väidab, et vastanutest 68% ehk 34 inimest ei tea ühtegi inimest
keda küberkiusatakse ja 16 inimest ehk 32% teavad mõnda inimest.
Küberkiusamise
tulemus soolises jaotuses
Tabel 26 Kiusajate ning
kiusatavate sooline jaotus
Kiusajad
Ohvrid
Poisid
Tüdrukud
Poisid
Tüdrukud
32%
12%
28%
20%
Järeldus
Kõige
levinumaks küberkiusamise viisiks on saladuste ja kuulujuttude
levitamine. Tervest oma uuringust sain teada, et umbes veerandit
küsitletutest on kunagi küberkiusatud ja kui võrdluseks võtta
Karin Naruskovi uuringut , kus ta küsis kolmelt Tartu koolilt
küberkiusamise kohta siis ei ole meie probleem veel nii suur aga
täiesti arvestatav. Tartu koolides oli ohvrite protsent 37 kõigist
vastajatest, aga meie enda koolist selgus, et 24% kõigist
vastanutest on oma elu jooksul küberkiusatud. Soolisest jaotusest
sain teada, et Rapla Ühisgümnaasiumis on tüdrukutest küberkiusu
ohvreid 20% siis Tartu koolides oli kõikidest naissoost vastanute
seas 59% ohvreid. Meie kooli poisse , kes on sattunud küberkiusu
küüsi on 28% poistest. Tartu koolides aga 41%. Selle järgi tundub,
et seal on küberkiusamise probleem palju tõsisem. Ka kiusajaid oli
meie koolis vähem kui Tartus. Tüdrukutest kiusajaid oli Raplas 12%,
Tartus seevastu aga 42%. Mõlemast võime järeldada, et kiusajast
poisse oli rohkem. Raplas 32% ja Tartus 59%. Pärast kiusamist
tavaliselt ignoreeriti kõike.
Kokkuvõte
Pärast
uuringu läbiviimist sain infot selle kohta, et Rapla
Ühisgümnaasiumis on küberkiusamise osakaal väga kõrgel kohal ja
sellega peab arvestama. Alustame sellest, et suurem osa vastanutest
peavad oma internetialaseid teadmisi heaks ning tervelt 90% on on
kodus internetiühendus mida kasutab väga sageli 78% vastanutest. 22 vastajat ehk 44 % inimestest kasutab interneti 3-6 tundi päevas, mis
on minu meelest täiesti normaalne, ainult kümme vastanut kasutab
seda kauem. Kõige rohkem õpilasi tegeleb internetis olles
MSN-messengeri kasutamisega ning järgnevad Youtube.com ning teised
suhtlusportaalid. Kõige vähem tegeletakse skype-i kasutamisega.
Küberkiusamist peavad võimalikuks tervelt 88% vastanutest ehk 44
inimest, mis on väga suur osakaal. Üks inimene vastab, et see ei
ole pigem võimalik ja 4 inimest arvavad, et see pole üldse
võimalik. Kõige rohkem arvatakse, et küberkiusamine on võimalik
suhtlusportaalides nagu näiteks Facebook jt. Seda arvavad tervelt 41
vastanut. Maha ei jää ka e-kirjad ning MSN-messenger, mis on ka
ühed väga võimalikud küberkiusamiseks sobivad vahendid. Kõige
vähem arvatakse et küberkiusamine on võimalik mängutubades ja
blogides. Õnneks pole Rapla Ühisgümnaasiumis küsitletud
õpilastest tervelt 76% mitte kunagi küberkiusatud, kuid
ülejäänutega see kahjuks nii hästi ei läinud. Neid 24%, keda on
kiusatud on seda tehtud kõige rohkem levitades salasõnu, saladusi
ning kuulujutte. Kõige vähem on kasutatud selliseid variante nagu
ebameeldivate videote või piltide internetti üles laadimine või
inimestelt millegi välja pressimine. Meie kooli õpilastest on 22%
ise kunagi kedagi küberkiusanud. 78% ehk 39 inimest seda kunagi
teinud ei ole. Kõige rohkem on kiusatud oma enda sõpru – 16%
vastanutest. Kõige vähem on kiusatud õpetajaid. Meie enda kooli
küberkiusajad on kõige rohkem kasutanud vahenditena kuulujuttude
levitamist(16%), sõimamist(14%) ning kõige vähem ahistamist ja
ebameeldivate videote või piltide interneti riputamist. Kõige
rohkem küberkiusu kannatajaid on ignoreerinud ebameeldivaid kirju,
kommentaare või pilte. 10% vastanutest ei teinud üldse midagi. 8%
vahetasid kasutajanime ning 2 inimest julgesid saata autorile kirja
milles käskisid sellise tegevuse lõpetada. 2 inimest tegid ka
sellise tembu, et edastasid saadud kirja, kommentaari või pildi
teisele edasi. Suurem osa kiusatutest rääkisid kiusata saamisest
sõbrale(12%). Kõige vähem räägiti emale/isale või siis
õpetajale(4 inimest ehk 8%). 32% vastajaid teavad mõnda inimest
keda küsitluse täitmise ajal internetis kiusatakse.
Bibliograafia
Kõiv, K. (18. 04 2008. a.). Koolielu.
Kasutamise kuupäev: 05. 01 2011. a., allikas Koolielu: http://arhiiv.koolielu.ee/pages.php/0710,16285
Lepik, K., & Meidla, R. (05. 03 2010. a.).
Slideshare.net.
Kasutamise kuupäev: 05. 01 2011. a., allikas http://www.slideshare.net/riinamei/ohutu-internet
Naruskov, K. (2008). Küberkiusamine. Haridus ,
11-13.
Naruskov, K. (2009). Internetis toimuv kiusamine kui küberkiusamise
alaliik kahe Tartu linna kooli näitel. Tartu.
Siimets, T. (14. 04 2008. a.). Naistemaailm.
Kasutamise kuupäev: 05. 01 2011. a., allikas http://naistemaailm.ee/?art_magaz=9&id=9796
Lisad
Lisa nr 1: Küsimustiku ankeet
Küberkiusamine
Tere,
teen uurimustööd küberkiusamise kohta RÜG-i gümnaasiumi klasside
seas. Oleks väga tore kui te mu küsimustele vastaksite. Küsimustele
vastamine võtab umbes kolm minutit. Palun vastake ausalt! Natuke
küberkiusamisest: Küberkiusamine on tahtlik ja korduv kahju tekitav
käitumine, mis toimub elektroonilises keskkonnas.
*
Required
Top
of Form
Vanus
*
Sugu
*
Kas
sul on kodus internetiühendus? *
Kuidas
sa hindad oma internetialaseid teadmisi? *
Kus
ja kui sageli Sa tavaliselt interneti kasutad? *
Väga sageli
Sageli
Harva
Üldse mitte
Koolis
Kodus
Raamatukogus
Internetikohvikus
Sõprade juures
Internetipunktides
Kui
palju sa veedad päevas keskmiselt aega internetis? *
0-1
2-3
3-6
6-9
rohkem
Tundi
Millega
sa tavaliselt arvutis tegeled? *
- Suhtlusportaalid
- Online ajalehed
- Online mängud
- Oksjoni ja müügiportaalid
- Blogid
- Kodulehed
- Foorumid
- Allalaadimine(muusika ja filmid jne.)
- Skype-is
- Youtube jt. videoportaalid
- MSN
- Kodutöödeks info otsimine
- Ei tegelegi
Kas
sinu arvates on küberkiusamine võimalik? *
- Jah
- Pigem jah
- Pigem ei
- Ei
Milliste
vahenditega on sinu arust küberkiusamine võimalik? *
- e-kirjadega
- MSN-messengeris
- Skype`is
- Suhtlusportaalides (näiteks Facebook, Rate.ee, Orkut, MySpace jne)
- Jututubades
- Mängutubades
- Blogides
- Veebilehtedel (näiteks klassi kodulehekülgedel, personaalsetel kodulehekülgedel)
- Veebikaameratega
- Telefonikõnedega
- Tekstisõnumitega (SMS)
- Ei olegi
Kas
sind on kunagi küberkiusatud? *
Kui
jah, siis kuidas? *
- mind on ahistatud
- mind on sõimatud
- minult on midagi välja pressitud
- minu salasõnu või paroole on vahetatud, minu kontole on sisse murtud
- minu kohta on levitatud saladusi
- minu kiusamine või ebameeldiv video on internetti üles riputatud
- minu kohta on levitatud kuulujutte
- muu
- mind ei ole küberkiusatud
Kas
sa oled ise kunagi kedagi küberkiusanud? *
Kui
sa oled kedagi küberkiusanud, siis keda? *
- Koolikaaslasi
- Klassikaaslasi
- Sõpru
- Tuttavaid väljastpoolt kooli
- Õpetajaid
- Tundmatuid inimesi
- Muu
- Ei ole küberkiusanud kedagi
Kui
jah, siis kuidas? *
- olen sõimanud.
- olen ahistanud.
- olen tegelenud väljapressimisega (näiteks kui sa oled ähvardades sundinud mõnda inimest tegema asju, mida see inimene ise teha ei taha jms).
- olen rikkunud kellegi privaatsust (näiteks salasõnade ja paroolide vahetamine/varastamine, mõnele kontole sissemurdmine, teise inimese teesklemine jms).
- olen levitanud saladusi.
- olen mõnda inimest ignoreerinud (näiteks ei võtnud mõnda inimest sõbralisti või mängu).
- olen filminud ja/või pildistanud mõnda inimest ebameeldivates olukordades (kaasa arvatud kiusamise filmimine ja pildistamine) ning riputatud selle Internetti üles.
- olen levitanud kuulujutte.
- muu.
- Ei ole küberkiusanud kedagi
Kuidas
sa käitusid, kui sind Internetis kiusati? *
- saatsin autorile kirja, milles käskisin tal selline tegevus lõpetada
- saatsin autorile samalaadse kirja, kommentaari, pildi, videoklipi vastu
- ignoreerisin kirju, kommentaare, pilte, videoklippe
- edastasin kirja, kommentaari, pildi, videoklipi kellelegi teisele edasi
- vahetasin kasutajanime
- kustutasin oma konto
- ei teinud midagi
- muu
- Mind ei ole internetis kiusatud
Kellele
sa rääkisid Internetis toimunud kiusamisest? *
- sõbrale
- emale/isale
- õpetajale
- kellelegi teisele
- ei rääkinudki
- Mind ei ole kiusatud
Kas
tead mõnda inimest, keda Internetis kiusatakse? *
Aitäh
vastamast!
Bottom
of Form
Lisa nr 2: Ankeedi pilt
29
50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 28 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2012-09-26
Kuupäev, millal dokument üles laeti
73 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Reinart Loidap
Õppematerjali autor
annaabi.ee 
Kõik kommentaarid