Töötus ja selle tagajärg Eestis (0)

TARTU ÜLIKOOL
Pärnu kolledž
Marko Vabrit
AÜSR 1

Töötus ja selle tagajärg Eestis

Referaat.
Juhendaja : lektor Airi Noppel
Pärnu 2012

sisukord

1.1.Sissejuhatus.

1.2.Majanduskriisi mõju Eestile.

1.3.Sotsiaalne tõrjutus ja sotsiaalne kaasatus.

1.4.Pikaajaliste töötute valmidus ja tagasitulemise võimalused.

1.5.Noorte töötus.

1.6.Tööturu seis Eestis.

1.7.Kokkuvõte.

1.8.Viited.

1.9.Lisa.1.1Sissejuhatus.

Me kõik teame olukorda,kuhu Eesti sattus paar kolm aastat tagasi.kui hakkasid kaduma ettevõtted ja seetõttu jäid ka töötuks tuhanded inimesed siin Eestis.See on praeguseks aastaks 2012 tõusnud ja hetkel on meil päris suur hulk inimjõudu tööta,kuna kasutusele võetakse tänapäeva tipptehnoloogia.Samas ei saa väga võrrelda inimressurssi masinatega.Selles referaadis püüame vaadelda töötust ja tööhõivet kui probleeme,mis on kerkinud arutusele nii meil,siin kui ka Euroopa Liidus.Puutume kokku ka sotsiaalse tõrjutuse kui ka sotsiaalse kaasatuse mõistetega ja vaatleme neidki kui mõisteid,mida need tähendavad Eestile.

1.2.Majanduskriisi mõju eestile

2008 aasta algas meile üsnagi paljulubavalt.Oli palju lubadusi,ettevõtted avasid oma harukontoreid,loodi uusi töökohti.Kuid oli kuulda ka nurinat,seda eriti välismaailmast.Hinnad hakkasid vähehaaval tõusma,kuna räägiti ühisest rahast,mis võiks olla käibel igal pool,mitte ainult mõningates riikides. Euroopa Liidu ühisraha võeti kasutusele aastal 1999,ja sellest ajast saadik on see tugevdanud väidetavalt majandust.Euro kasutusele võtt aitas ettevõtteid arveldada ju ühise rahaga ,see oli hea,jäi ära valuuta vahetus ja igasugune hangeldamine ning vassimine.Eurotsoonis loodi algselt u.16 milj. uut töökohta.Kuid me ju teame,et hinnaralli algas maailmaturul seoses nafta hinna tõusuga juba märksa varem ja kestab siiani.Igal vabal hetkel ei kuule ju uudistest muud,kui jälle on tõusnud need ja need asjad,või läinud toiduained jälle kallimaks.
Majanduskriis tõstis Eestis esile terava probleemi: kas jätkata Eestis madala palgaga virelemist,või leida lahendus paljudele probleemidele,mis kerkisid esile seoses igapäevase elu tarbimisvajadustega.Nii tekkis Eestis ka sotsiaalne kihistumine: uusrikkad ja kesklass ning ka kahjuks vaesem elanikkond,kes ei suutnud enam omadega toime tulla ja seda teame me sotsiaalse tõrjutuse mõiste nime all.

1.3.sotsiaalne tõrjutus ja sotsiaalne kaasatus .

Viimastel aastatel on Eestis kasutust leidnud mõisted:sotsiaalne tõrjutus ja sotsiaalne kaasatus.Need on muidugi erineva tähendusega,vaatleme neid kumbagi eraldi:

Sotsiaalne tõrjutus-on kompleksne ja sageli vastuoluline nähtus,mis väljendub mitmetes erinevates dimensioonides(ühiskondlikes-poliitilistes,majanduslikus ja hariduslik-kultuurilises).Sageli me jõume läbi raskuste selle olemuseni,kuid siis jääme toppama,kuna ei oska mõistusega enam edasi minna ja inimesi aidata.Algselt peeti tõrjutuse põhjuseks põhiliselt vaesust .Kui vaesus puudutab peamiselt indiviide ja majapidamisi,siis sotsiaalne tõrjutus tuleneb ühiskonna arengust ja indiviidi suhetest ühiskonnaga.Vaesus võib olla sotsiaalse tõrjutuse tagajärg,kuid sots.tõrjutus kätkeb endast ohtu,et vaesus taastekitab“uut „ vaesust,mille tagajärjel inimene mässib ennast uuesti ja uuesti laenu salakavalasse võrku.See omakorda vähendab riigi tööjõu ressursse,kuna inimene ei suuda endale selgeks mõelda,kuidas ja kust ta abi saaks.Euroopa Liidus võttis kasutusele selle mõiste Jacques Delors,kes oli tollase EU komisjoni president (1985).Balti riikide sotsiaalkaitsesüsteemi uurinud analüütikud (Paas,Hinnosaar,Masso,Szirko) viitavad Berger -Schmitti ja Nolli uuringule,kelle väitel on tõrjutuse põhjusteks tõrked nii mitmeski süsteemis:

Demokraatlikus ja õiguslikus süsteemis-peaks edendama ühiskonnagruppide vahelist integratsiooni(eestlased ja venelased jne.)

Tööturul-peaks edendama majanduslikku integratsiooni(võrdsed töökohad)

Heaoluriigi süsteemis-peaks edendama sotsiaalset süsteemi(vähem vaeseid)

Pere-ja kogukonna süsteemis-peaks edendama inimestevahelist integratsiooni( naabritega hea läbi saamine).
Siinjuures muidugi peaks püüdma ka arendada välja sotsiaalne kaitse,mis on ka oluline roll sotsiaalse tõrjutuse vähenemiseks vajalik.
Sotsiaalne kaasatus-lihtne ja selge,see on ju strateegiline meetmete kompleks , mida rakendatakse sotsiaalse tõrjutuse leevendamiseks või ära hoidmiseks.Selle mõiste lähtekohaks on sotsiaalne sidusus,mis väljendub inimeste võrdsetes võimalustes osaleda ühiskondlikus elus s.t. omada töökohta korralikus firmas.Sotsiaalse kaasatuse prioriteediks on tööpuuduse leevendamine ja ennetamine.Euroopa Liit on astunud suuri samme edasi minekuks vähendada tööpuudust ,kuid kui vaadata praegust seisu ,siis asi ei kulge kuigi edukalt.Uuesti on tekkimas nähtus nimega töötus. Ka Eestis paraku ei ole lood kuigi head,siin on juba üle 10% inimestest kodused või on rännanud praimaid pakkumisi otsima .Need,kes on jäänud peavad kahjuks rabelema,et toime tulla.Eestis on väga palju inimesi,kes ei tahagi kahjuks tööd teha,kuna puudub sotsiaalne kaitse.

1.4.Pikaajaliste töötute valmidus ja tagasitulemise võimalused.

2012. aasta III kvartalis vähenes töötute arv 68 000-ni ja töötuse määr 9,7%-ni, teatab Statistikaamet . Üle kolmandiku töötutest on tööta olnud kaks aastat või kauem.
Tööjõu-uuringu andmetel põhinev töötute hinnanguline arv, mis tänavu II kvartalis oli 71 000, vähenes III kvartalis 3000 võrra. Töötuse määr oli III kvartalis 9,7%, mis on väiksem nii eelmise kvartali kui ka eelmise aasta sama kvartaliga võrreldes (siis oli töötuse määr vastavalt 10,2% ja 10,9%). Alla 10% oli töötuse määr viimati 2008. aastal.
Aasta või kauem tööd otsinuid ehk pikaajalisi töötuid oli tänavu III kvartalis 36 000, neist 23 000 oli tööd otsinud kaks aastat või kauem (väga pikaajalised töötud). Pikaajaliste töötute osatähtsus töötute hulgas on eelmise aasta III kvartaliga võrreldes vähenenud, kuid eelmise kvartaliga võrreldes veidi kasvanud. Kui II kvartalis oli aasta või kauem tööta olnud 52% töötutest, siis III kvartalis kasvas nende osatähtsus 53%-ni. Väga pikaajaliste töötute osatähtsus oli 34%, mis on samuti suurem kui eelmises kvartalis (33%).
Tööga hõivatuid oli tänavu III kvartalis 634 000, mis on 10 000 ehk 1,6% rohkem kui eelmises kvartalis. Tegevusaladest mõjutasid hõive kasvu kõige rohkem ehitus ja töötlev tööstus. Osaliselt kasvas tööhõive ka III kvartalile iseloomulike hooaja - ja juhutööde suurenemise tõttu. Eelmise aasta sama kvartaliga võrreldes oli hõivatuid 1,1% rohkem ja tööhõive kasvas ainult teenindavas sektoris.
Tööhõive kasvu tõttu vähenes nii töötute kui ka majanduslikult mitteaktiivsete inimeste arv.
15–74-aastasi mitteaktiivseid inimesi (õppijad, pensionärid, kodused, heitunud jt) oli III kvartalis 322 000, mis on 7000 vähem kui eelmises kvartalis ja 3000 vähem kui aasta tagasi. Aastaga on kõige rohkem vähenenud pensioniealiste mitteaktiivsete arv. Tööotsingutest loobunuid ehk heitunuid oli III kvartalis ligi 7000, mis on vähem kui aasta tagasi, kuid veidi rohkem kui eelmises kvartalis.
15–74-aastased hõiveseisundi järgi, I kvartal 2000 – III kvartal 2012.Allikas(acta politica ).
Tabel. 1.Töötuse statistika 2012 a. kolmandas kvartalis.Need on ju väga head näitajad võrreldes aastaga 2008,kus olid töötuid tunduvalt rohkem,kuna aastavahetusel(2008-2009) vallandati väga palju inimesi sest nad ei kvalifitseerunud n.ö. „euronõuetele“ .Seda on kahjuks kurb täna kuulda.

1.5.Noorte töötus.

Kui oleme noored saame käia veel koolis.Pärast põhikooli lõppu on valida kas minna tööle või jätkata õpinguid.Tihti seisavad noored selle probleemi ees ja kui nad valivad ka töö,siis tekib takistus kuna neil on vähe haridust.
Toon näiteid:

Ivo 22,haridus 8 klassi,töötu 6 kuud:

„Jätsin kooli pooleli,kuna õpetajad ei meeldinud ja ma ei viitsinud eriti ka õppida.Ei tahtnud enam koolis käia,plaanisin hoopis tööd teha.“
Siit ju näeme,et noortel ei ole veel välja kujunenud sotsiaalsed oskused endaga toime tulla,loodetakse ka väga sageli vanemate peale.Kuid siiski on ka erandeid .Sageli on ka kõrgharidusega noored probleemiga silmitsi,ülikooli lõpetades neil lihtsalt ei ole erialast tööd,kuna tööturg ei paku seda.Väga palju noori on ka maakondadest tulnud ja siin on ka probleem miks nad ei leia tihti tööd ja tekib sotsiaalne tõrjutus,nad nimelt peavad linnas elama hakkama,kuna bussiühendus on tihti pea olematu,siit on ka tulnud mõiste“ linnastumine “.Kuid on 2012 aastal ka aktiivseid noori,kes ise on huvitatud töö leidmisest.Kel vähegi on interneti võimalus,see leiab ise tööd ja levitab ka sotsiaalmeedia kaudu infot.Maapiirkondades on asi natuke teine.Kuna seal ei ole nii väga noortel tööd lihtne leida,siis tekib psühholoogiline ja sotsiaalne kriis väga kiiresti.

Tabel 2.Tööhõive määr.Noored vanuses 15-24.Allikas( Eurostat ). 1.6.Tööturu olukord aastal 2012.

1.6.Tööturu seis Eestis.

Toome välja CV online küsitluse mis on teostatud 19.nov.2012.
CV-Online viis mai lõpus läbi küsitluse, milles uurisime nii tööga hõivatud kui ka hetkel mitte hõivatud inimestelt, mis nad arvavad (enda) palgaga juhtuvat nii 2012. aasta teises pooles kui 2013. aastal. Eelmise aasta tulemustega võrreldes on mõnevõrra tõusnud nende inimeste protsent, kes usuvad enda palga tõusmisesse.
23% töötavatest inimestest prognoosis, et nende palk tõuseb 2012. aasta teises pooles ning 45%, et see tõuseb 2013. aastal. 
2011. aasta mais prognoosis 19%, et nende palk tõuseb sama aasta teises pooles, 2012. aasta mais aga oli see näitaja 23%. Samas nende inimeste osakaal, kes arvavad, et nende palk tõuseb tuleva aasta sees, on pisut langenud – 2011. aasta mais prognoosis seda pool vastanuist, selle aasta mais aga oli sama näitaja 45%. 
Näeme nii selle uuringu tulemuste kui CV-Online’i süsteemi sisestatud palgaootuste statistika järgi, et inimeste palgatõusu ootused on suuresti seotud 2012. aastaga. Lisaks eelnevalt välja toodud arvulistele näitajatele on ka tööandjad tagasisidena nentinud, et 2012. aasta sees on hakatud tundma eelnevaga võrreldes oluliselt suuremat survet palkade tõstmiseks ning uute töötajate leidmine on muutunud senisest keerulisemaks.Uuringu tulemustest selgus veel, et hõivestaatus mõjutab oluliselt prognoosi palgamuutuste osas.
 

Tabel 3.Allikas(CV Online).

  Esmalt tuleb välja tuua, et küsisime palgamuutuse prognoosi võrreldes eelmise töökohaga. Seega sellele said vastata ka hetkel mitte-töötavad inimesed, kes vastasid oma viimasest töökohast lähtudes ja prognoosisid, mis võiksid olla muutused ametipositsioonil, kus nad viimati töötasid. 
2012. aasta teise poole osas on kõige positiivsemalt on häälestatud hetkel haridust omandavad inimesed, kellel on see tõenäoliselt seotud lähitulevikus erialasele tööle suundumisega ning seega oodatakse ka palganumbri kasvamist. 
2013. aasta osas on pilt pisut teine ja ühtlasi on inimeste palgatõusu ootused kõrgemad kui 2012. aasta teises pooles, mis on ühtepidi ka loogiline, sest fookuses on terve aasta. Tuleva aasta osas on kõige optimistlikumad täiskoormusega töötavad inimesed.
 Palgatõusu prognooside suurusjärgud 
Siinjuures tuleb aga välja tuua, et ligi 65% nii käesoleval aastal kui järgmisel aastal palgatõusu prognoosivatest vastajatest arvab , et see jääb vahemikku 1-10%. Seega väga suurde palgatõusu enamik inimesi ei usu. Teisisõnu on kohati palgatõusu näol tegemist elukalliduse tõusu ja inflatsiooni tasandamisega.
 Tabel 3.Palgatõusu prognoos.Allikas(CV Online).
Tööturu tingimustes tehtud palgakärbetest ning pikalt samal (masu-järgsel) tasemel hoitud palkadest. Ühelt poolt avaldab palkade tõstmiseks survet juba lihtsalt inflatsioon ja elukalliduse tõus, teisalt aga ka vabade töökäte vähenemine. Viimasele viitavad nii Statistikaameti kui Töötukassa statistika, aga ka tööandjate poolne tagasiside. Paratamatult paremad väljavaated on nendel töötajatel, kelle osas valitseb defitsiit, allpool toome välja, mis valdkonna ja tasandi töötajad enda palgatõusu enim usuvad.
Samas tuli küsitlusele vastanute kommentaaridest välja, et on teatav hulk ettevõtteid, kus töötajate hinnangul on firmajuhid palkade tõstmise osas äraootaval seisukohal, kas kulude kokkuhoiu huvides või peljates, et võimaliku uue majanduslanguse puhul satuksid nad raskesse olukorda. 
2013. aasta osas on vastajad läbivalt optimistlikumad, kuid on teatav hulk inimesi on minetanud lootuse, et palk võiks üldse lähiaastail tõusta, kartes, et tööandja ei kaaluks mingil juhul palkade tõstmist. 

1.7.Kokkuvõte.

See siis on lühike ülevaade teemast töötusest Eestis ja selle tagajärgedest meie ühiskonnale.Loodan ,et ei ole kirjeldanud olukorda väga mustades värvides.Lisan ka lõppu viited ning kasutatud kirjanduse.On ka tabel.
TÄNAN TÄHELEPANU EEST!

1.8. Viidatud allikad.

Venesaar ,U.,Maldre,R(2001) Noored Eesti tööturul ja tööturupoliitika.9.teadus-ja koolituskonverentsi artikkel ,Tallinn.
Eamets,R.(2003) Kui tõsine probleem on Eestis noorte töötus! Postimees .27.august.
www.EUROSTAT.com –interneti statistika
www.stat.ee.
Levitas, Ruth (2003) The Idea of Social Exlusion.Human Resources Development Canada .

1.9.valem.

Lisan ka valemi,kus:
A-sotsiaalne tõrjutus
B-sotsiaalne kaasatus
C-Tööturg.