EESTLASTE SUHTUMINE EESTI VENELASTESSE (0)

Pelgulinna Gümnaasium
Carolin Kaare
12. klass
EESTLASTE SUHTUMINE EESTI VENELASTESSE
Uurimistöö
Juhendaja : Ljubov Peterson
Tallinn 2015

SISSEJUHATUS

Vene rahvus moodustab umbes veerandi Eesti kogu rahvastikust ja on sellega teine kõige suurem rahvusgrupp Eestis. Kuigi venelased on juba aastakümneid Eestis elanud ja moodustavad Eesti rahvastikust suure osa, tundub nagu eestlaste ja Eesti venelaste läbi saamises oleks probleeme. Eestlaste ja venelaste omavahelised pinged on alati Eestis aktuaalsed olnud. Selline teema sai valitud, sest olen ise elanud Eestis nii väikestes kui ka suurtes kohtades, kuid seda probleemi olen igal pool täheldanud, olenemata asukohast. Üldlevinud arvamus on siiski, et Eestis elava kahe suure rahvuse omavaheline läbisaamine on halb, esineb palju omavahelisi probleeme ning eestlased üldiselt ei suhtu Eesti venelastesse hästi. Ka minul on ette tulnud paar ebamugavat olukorda Eesti venelastega, peamiselt keelebarjääri tõttu, kuid minu suhtumist see Eesti venelastesse muutnud ei ole. Mul on aga palju eakaaslasi, kes suhtuvad Eesti venelastesse pigem halvasti. Seega tahtsin uurida, kas negatiivsed hoiakud Eesti venelaste suhtes on tingitud oma kogemusest või stereotüüpidest, kuidas noored tegelikult üldse suhtuvad Eestis elavatesse venelastesse, mis seda suhtumist kujundada ja mõjutada võiks ning milliseid omavahelisi probleeme Eesti venelastel ja eestlastel esile kerkib , eestlaste vaatepuntkist. Nagu seda tööd kirjutades selgus siis selle teema kohta ei ole Eestis tehtud piisavalt uurimusi.
Uurimistöö uuriva osa jaoks moodustasid valimi üle 15aastased eesti rahvusest noored üle Eesti.
Minu uurimistöö hüpoteesid on:

• Suurem osa uurimuses osalenud eestlastest suhtub Eesti venelastesse negatiivselt.
  
• Suurem osa uurimuses osalenud eestlastest arvab , et eestlaste ja Eesti venelaste omavaheline läbisaamine on halb või pigem halb
  

Töö teooria osas uurisin Eesti Statistika poolt koostatud andmeid ja aruandeid eelmiste aastate kohta, võtsin läbi suhtumise alustalad- mis on suhtumine ja mis seda mõjutab, võrdlesin eestlaste ja venelaste erinevusi väärtushinnagutes, uurisin rahvuslike stereotüüpide kohta ning eelnevalt koostatud uurimusi eestlaste suhtumise kohta Eestis elavatesse mitte-eestlastesse ja venelastesse. Suurem osa uurimustöö allikatest on internetist võetud, sest selle teema kohta ei ole tehtud piisavalt kättesaadavaid uurimusi eelnevalt.
See uurimustöö peaks looma veidi selgema pildi eestlaste hoiakutest Eesti venelaste suhtes ja omavahelistest peamistest probleemidest.
1. STATISTILISED ANDMED
Eesti rahvastiku rahvuslik koosseis 2008. aasta uuringu järgi on järgmine: eestlased 68%, venelased 26%, ukrainalased 2%, valgevenelased 1%, soomlased 1% ja muud rahvused 2%1. Venelaste ja eestlaste osakaal Eesti rahvaarvus ei ole viimaste aastate jooksul muutunud (tabel 1)2.
TABEL 1. Eesti rahvastiku rahvuslik koosseis aastatel 2012-2015 2

2. EESTLASE SUHTUMINE TEISTESSE RAHVUSTESSE

Positiivset suhtumist teise rahvusrühma toetab isiklike kontaktide olemasolu selle rahvusrühma inimestega. Rahvustevahelisest analüüsist selgub , et Eestis elavate rahvusrühmade kokkupuude piirdub vaid juhuslikku laadi kontaktidega tänavatel, poodides ja ühistranspordis. Teisest rahvusest tuttavaid ja sõpru on umbes pooltel eestimaalastel. Eestlaste valmisolek kokkupuuteks on teiste rahvusrühmadega on märksa väiksem kui mitte-eestlastel. Kõige väiksem on valmidus tegutsema, näiteks töötama või õppima grupis , kus enamik on mitte-eestlased. Samas iseloomustab immigrantrahvastikku aga valdavalt avatud hoiak lähisuheteks ja töötamiseks/õppimiseks eestlastega. Enamik mitte-eestlastest arvab, et rahvus ei ole oluline3.
Kuigi kogu Eesti rahvastiku üldine positiivne suhtumine kultuurilisse mitmekesisusse on olnud läbi aastate üsna püsiv, näevad selles siiski võimalikku probleemi rohkem eestlased.
Mitmerahvuselises riigis peab rahvustevahelisi konflikte paratamatuks kaks kolmandikku eestlastest, mitte-eestlastest aga ainult kolmandik.
Uuringud näitavad, et eestlastel on märksa kõrgem häirituse tase mitte-eestlaste teistsuguse iseloomu, käitumise ja eluviisi suhtes kui mitte-eestlastel eestlaste suhtes. Aastate 2002-2008 vahemikus on eestlaste häiritustase märkimisväärselt suurenenud: 2002. Aastal 47% ja 2008. aastal juba 65%, samas kui mitte-eestlaste häiritustase on märgatavalt väiksem, kuid siiski ka tõusnud: 2002. aastal 16% ja 2008. aastal 24%.
Kõrgenenud häirituse tase eestlaste seas tuleneb üha süvenevast usaldamatusest Eestis elavate muude rahvuste vastu. Pool Eesti elanikest, kõigist rahvusest, tunneb, et eestlaste ja mitte-eestlaste vahel puudub koostöötahe, mis on samuti süvenenud, arvestades tulemusi aastatel 2000-2008. Koostöötahte puudumist tunnevad siiski rohkem mitte-eestlased eestlaste poolt.
Lõimumispoliitika prioriteedid on eestlastel ja mitte-eestlastel väga erinevad, analüüsides 2008. aasta tabelit. Eestlastele on kõige tähtsam eesti keele omandamine ja vene keelsete koolide eestikeelsele õppele, samas kui need punktid on mitte-eestlastele alles üheksandal ja kümmendal kohal. Sellegipoolest peavad sallivust ja võrdselt kohtlemise põhimõetet tähtsaks kõik Eesti elanikud, kuigi mitte-eestlastel on need punktid siiski kõrgemal kohal4.
USA Strateegiliste ja Rahvusvaheliste Uuringute Keskus uuris aastatel 2009-2010 noorte Eesti venelaste ja eestlaste ning Venemaa noorte omavahelisi hoiakuid. Uuringus osalesid 16-29aastased noored. Küsitluse vastuste kohaselt suhtub 34% eesti rahvusest noortest venelastesse vaenulikkuse või hirmuga ning ainult 7% imetluse või sümpaatiaga. Suurem osa vastajaid olid kas neutraalsed või ei osanud seisukohta võtta.
Venelaste suhtumine nii Eestis kui Venemaal on uuringu kohaselt palju positiivsem. Eesti venelastest suhtub eestlastesse vaenu või hirmuga ainult 8% ja 30% neist suhtub eestlastesse hoopis imetluse või sümpaatiaga. Küsitlusele vastanud Venemaal elavatest noortest suhtub eestlastesse hirmu või vaenuga 15% ja imetluse või sümpaatiaga 6%5.

3. SUHTUMISE ALUSTALAD

3.1. Hoiakud

3.1.1. Hoiaku mõiste

Hoiakuid on defineeritud mitmel erineval moel, rõhutades hoiakute erinevaid omadusi. „Enamuse definitsioonide tuumaks on asjaolu, et hoiak peegeldab hinnangut millegi või kellegi kohta skaalal positiivsest negatiivseni6.“  Hoiakutes peitub hinnanguline kalduvus reageerida teatud inimese, objekti või nähtuse suhtes positiivsel või negatiivsel viisil. Hoiak on kombinatsioon veendumustest, tunnetest ja kalduvusest käituda nendega kooskõlaliselt7.

3.1.2. Hoiakute kujunemine

Hoiakute kujunemisel saab rääkida kahest suurest viisist. Esiteks kujunevad osad hoiakud läbi hoolika faktide ja olukordade analüüsimise. Teine suur osa hoiakutest on elu jooksul omandatud erinevate õppimisviiside kaudu. Ka lapsevanemad suunavad lapse hoiakute kujunemist- kinnitatakse neid käitumisi ja suhtumisi, mis on vanemate arvates head. Ka oma kogemuste põhjal kujunevad kindlad hoiakud. Lisaks on hoiakud, mille inimene omandab nähes oma kaaslaste või enda jaoks autoriteetsete inimeste käitumist ja seda jäljendades7.

3.1.3. Hoiakute muutumine

Hoiakud ei ole püsivad ega eluaegsed veendumused. Hoiakud võivad muutuda kas teiste või enda poolt veendes. Sellegipoolest on hoiakuid millegi või kellegi suhtes väga raske muuta.
Teiste poolt veenmine võib toimida kahel viisil. Esimene on tsentraalne tee, kus inimene jälgib hoolega saadud informatsiooni ja analüüsib seda oma varasematest teadmistest ja kogemustest lähtuvalt. Sellist viisi kaldub inimene kasutama siis kui teema on tema jaoks oluline ja kui teda ei sega muud probleemid või ülesanded. Tsentraalse tee puhul on oluline, et teate edastaja on usaldusväärne ning esitatud väited on tugevad.
Teine viis on perifeerne tee, kus inimene käsitleb saadud informatsiooni pinnapealselt, sest enamasti ei ole teema tema jaoks oluline või on ta tähelepanu mujal. Sellisel juhul on teate argumentidest suurema olulisuse ja mõjuga see, kes ja millises keskkonnas teate edastab.
Enda poolt veenmise puhul võib inimene käituda viisil, mis ei lähe tema hoiakutega kokku. Eelnevates uuringutes on leitud aga, et inimesed peavad oluliseks, et nende käitumine ning hoiakud oleksid kooskõlalised. Kui nende käitumise ja hoiakute vahel ilmneb konflikt, siis on see nende jaoks äärmiselt ebameeldiv ja nad püüavad seda vähendada. Selle tulemusel võib inimene enda hoiakuid vähehaaval hakata muutma8.

3.2. Väärtused ja väärtushinnangud

3.2.1. Väärtushinnangu mõiste

Väärtused on kas ideed, asjad või nähtused, mille poole elus püüeldakse ning mida peetakse oluliseks. Väärtused peegelduvad inimese tegevuses, lähtudes oma käitumisviisi valides oma isiklikest väärtushinnangutest. Väärtustest peegeldub ka arusaam heast ja halvast , õigest ja valest. Väärtushinnangud tulenevad enamasti isiklikest kogemustest ning on seetõttu igal inimesel erinevad9. Kõige lihtsamalt saab väärtusi jagada kaheks: indiviuaalsed väärtused: vabadus, tervis, edu ja kollektiivsed väärtused: patriotism , kultuur, solidaarsus10.

3.2.2. Väärtushinnangute kujunemine

Väärtushinnangud kujunevad aastatega ja võivad mingil määral muutuda kogu elu jooksul, tingitud uutest kogemustest, kuid põhiväärtusi on raske muuta. Väärtusi kujundavad kõige rohkem inimese enda kogemused, kuid lisaks selle ka sotsiaalsed sidemed, suhtlemine teiste inimestega ning kultuuriline taust ja elutingimused.
Väärtushinnangud mõjutavad otsuseid, mis inimene elu jooksul langetab, seetõttu mõjutavad tugevalt ka sotsiaalseid sidemeid ja suhtlust. Ettekujutus õigest ja valest võib mõjutada suhte sõlmimist, hoidmist ja katkemist. Tihti mõistetakse inimene tema käitumise järgi rutakalt hukka, teadmata aga tema käitumisviisi tegelikke põhjusi11.
4. EESTLASTE JA VENELASTE ERINEVAD VÄÄRTUSED
4.1. Eesti õpilaste erinevused väärtushinnangutes
Erinevate kultuuritaustadega inimesed väärtustavad tihti erinevaid asju, mis väljendubki rahvaste erinevates kommetes, eluviisides ja käitumises. Erinevate väärtushinnangute ja kultuuritaustadega inimeste rahulik kooselu on võimalik ainult vastastikuse mõistmise abil12.
Eesti ja vene õppekeelega koolide õpilaste suhtumised, hoiakud ja teadmised on väga erinevad, vastavalt küsitlusele, mis keskendus seitsmele valdkonnale ja millele vastasid Eestis 260 õpilast vanuses 16-18. Eesti õpilased arvates on Eesti tervikuna palju mitmekultuurilisem, kui vene rahvusest õpilaste arvates. Kõige suurem on erinevus eesti ja vene koolide õpilaste eri rahvusesse või rassi kuuluvate sõprade osas. Eestlastel on selliseid sõpru ainult 23%, venelastel aga 58%. Kui õpilased pidid üles kirjutama hea elu tunnused nende arvamisel, siis mõlemal rahval langesid kokku ainult 2 tunnust: turvalisus ja armastus (tabel 3)13.
TABEL 3. Hea elu tunnused õpilaste arvamusel13
Eesti õpilased
Vene õpilased
Tolerantsus, toit, turvalisus, sotsiaalsed garantiid, ausus, armastus, vabadus, kultuuri ja kunsti kättesaadavus
Patriotism, võrdsus, võimaluste paljusus , diskrimineerimise puudumine, turvalisus, armastus

4.2. Eestlaste väärtushinnangud

Kõige rohkem hindavad Eesti noored materiaalseid väärtusi, kõrget elukvaliteeti ja sotsiaalset staatust. Võrreldes teiste Euroopa riikide noortega hindavad eestlased rohkem välimust kui teised rahvad. Eestlastele on tähtis töökus ja edasipüüdlikkus, kuid mitte nii väga uudishimu ning kujutlusvõime. Kollektiivse vastutuse ja gruppi kuulumise tähtsustamine üha väheneb, sellest tähtsamaks peetakse individuaalset heaolu ja naudingut. Erinevuste sallimine, poliitiliste ja kodanikuvabaduste rõhutamine, inimeste usaldamine ja püüd eneseväljendusele on eestlaste väärtushinnangute nimekirjas väga madalal14.
2004. aastal analüüsis Eesti Noorteühenduste Liit Eesti õpilaste esseesid, et saada ülevaade noorte väärtushinnagutest, mõjutustest ja tõekspidamistest. Tööde põhjal selgus, et noored peavad olulisimaks järgmisi väärtusi (tähtsuse järjekorras): kõrgharidus, head sõbrad, tasuv amet, tööalane edu, materiaalne kindlustatus, reisimine , tore perekond ja kuulsus. Mittemateriaalsed väärtused on väärtustamisest välja jäänud15.

4.3. Eesti venelaste väärtushinnangud

Aastatel 2000-2007 tehti kaks rahvusvahelist uuringut , et võrrelda Eesti, Soome ja Venemaa noorukite väärtushinnanguid. Küsitleti õpilasi vanuses 14-16.
Uuringute tulemusel on näha, et Eesti venelastel ja Venemaa venelastel on erinevad väärtushinnangud. Sellegpoolest ei ole Eesti venelastel ühtsed väärtshinnangud eestlastega. Pigem on siiski Eesti venelaste väärtused sarnasemad Venemaa venelastega.
Venelaste väärtuste järjestuses on esimesel kohal perekond, Eesti venelastel aga elu ilma sõdadeta. Eestlastele tähtsamad väärtused, mis on esimese kümne seas- puhtus ja hügieen, huumoritaju, tarkus ning ausus on nii Eesti venelastel kui ka venelastel alles nimekirja lõpus (tabel 2)16.
Tabel 2. Rahvuslikud erinevused väärtushinnangutes 17
5. STEREOTÜÜBID
Stereotüübistamine on inimeste gruppidesse liigitamine mingit omaduste või käitumise põhjal. Kõige tavapärasemad on stereotüübid rahvuse, soo, vanuse, ameti ja religiooni kohta. Steretüüpe liigitatakse kirjeldavaks ja normatiivseks. Stereotüübid rahvuse kohta on tavaliselt kirjeldavad , see tähendab, et sisaldavad omadusi või käitumisi, mida peetakse selle rahvuse liikmetele iseloomulikuks18.
Suurel osal inimestel on tavaliselt kindel arvamus, millised ühest või teisest rahvusest inimesed on. Eriti kindlad seisukohad tekivad naaberrahvaste kohta. Milliseid iseloomujooni teistes rahvastes nähakse on varieeruv , kuid peamiselt nähakse negatiivseid jooni. Selle põhjuseks võib olla kunagi aset leidnud või veel praegugi aset leidvad etnilised ja kultuurikonfliktid. Kuid peamine põhjus on siiski psühholoogiline, inimese vajadus võrrelda end teistega , sealt ka teiste gruppidega. Stereotüübid piiravad inimesi ja takistavad neil mõsita nii oma kultuuri kui ka teisi kultuure ning häirivad seetõttu ka kultuuridevahelist kommunikatsiooni19.
5.1. Stereotüübid eestlaste kohta
Eestlased peavad ise end väga töökateks, võrreldes naaberriikide rahvastega, näiteks lätlaste ja slaavlastega. Selle kõrval peavad eestlased oma rahvuslikeks omadusteks kainust ja rahumeelsust, mis võib aga välismaalastele välja paista kui tuimus ja ükskõiksus. Negatiivseteks iseloomujoonteks peetakse aga kadedust ja „ärapanemistahet”20.
USA rahvusliku vananemise uurimuse instituudis tehtud uuringu järgi, milles osales 49 erinevat riiki peavad eestlased end ise väheaktiivseteks, alalhoidlikuteks ja umbusklikeks, kuid samas väga töökateks. Kuid kui vaadata inimestele antud isiksusehinnanguid, siis on eestlased üsna kõrgel kohal ekstravertsuse ja emotsionaalse stabiilsuse teljel. Seega on Eesti puhul põhjust arvata, et stereotüübid ei ole kujunenud objektiivselt. Kõige realistlikum on, et eestlase stereotüüp on tekkinud vastandusest Eesti kõige suuremale naabrile- venemaale. Ja ka sellele pole aluseks võetud tegelikke iseloomuomadusi, vaid hoopis venelaste kohta levivat stereotüüpset arusaama. Selle põhjal võib öelda, et ettekujutus eestlaste suurest introvertsusest tuleneb aga tegelikult hoopis Eesti naaberriigi venemaa kujuteldavast ekstravertsusest ja sellega võrdlemisest, mitte sellest, millised eestlased aga tegelikult on21.
Tartu Ülikooli psühholoogia instituudi uurimuse vastustest selgub, et nii Eesti venelased kui ka Peterburi venelased peavad eestlasi üldiselt vaikseteks ja viisakateks. Venemaa venelasid panid tähele eestlaste „ aeglast taipu“. Eestlased arvavad ise, et eestlased on kinnised, eriti suhtlemisel22.
5.2 Stereotüübid venelaste kohta
Suhtlussteretüübid loovad kujutluse mingi rahvuse esindajale iseloomulikust suhtlusstiilist. Suhtlusstereotüüpide järgi on eestlased ja venelased täiesti erinevad nagu selgub Tartu Ülikooli psühholoogia instituudi uurimuse tulemusi analüüsides. Kui eestlased ise peavad end üldiselt reserveerituteks, tagasihoidlikeks ja vaoshoituteks, siis venelasi peavad eestlased emotsionaalseteks, avatuteks, jutukateks ja muidu sõbralikeks suhtlejateks. Uurimuses selgub veel, et Eesti venelased peavad end isegi sõbralikemaks kui venelased, toetudes rohkem stereotüüpidele, kui Peterburi venelased22. „See võib näidata eestivenelaste püüdu end eestlastele vastandada22“.
USA rahvusliku vananemise instituudi uuringu järgi on eestlaste stereotüübid venelaste kohta pea vastanduvad eestlaste iseloomujoontega: venelane on pealetükkiv, kontrollimatu aga üdiselt sõbralik ja mitte väga töökas23.

6. UURIMUSTULEMUSED , ANALÜÜS

Korraldasin küsimustiku Eestis elavatele eesti rahvusest noortele alates vanusest 15aastat (lisa 2). Küsimustiku eesmärgiks oli välja selgitada Eesti noorte hoiakud Eesti venelaste suhtes.
Küsimustikule vastas 85 noort, kellest 69,4% olid naissoost ja 30,6% meessoost. 100% vastajatest olid eesti rahvusest.
Suurem osa vastajatest olid 18aastased või vanemad (77,7%) (Joonis 1).
Joonis 1. Küsimustikule vastanud noorte vanused
Esimesed neli küsimust on üldistest iseloomujoontest, mida peavad õpilased headeks ning halbadeks iseloomujoonteks eestlastel ja venelastel. Vastuse variandid olid mõlematele rahvustele samad, valitud peamiste stereotüüpide järgi. Heade iseloomuomaduste vastuevariandid: töökus, vastutustundlikkus, sõbralikkus, lahkus, abivalmidus, muu. Halvad omadused: kahepalgelisus , hoolimatus, kinnisus, aeglane taip ja muu.
Kõige paremateks iseloomujoontest eestlastel peeti töökust, selle vastusevariandi valis 87,1 % vastajatest. Sellele järgnesid vastutustundlikkus ja sõbralikkus (joonis 2). Vastusevariandi „muu” all toodi välja veel külalislahkust ja tagasihoidlikkust. Ka rahvuslike stereotüüpide järgi peetakse eestlasi väga töökateks ning sealjuures vaikseteks ja tagasihoidlikeks. Selle põhjal võib öelda, et eestlaste enda arvamus kattub tavaliste stereotüüpidega eestlaste kohta.
Kõige paremateks iseloomujoonteks venelastel peeti aga sõbralikkust, millele järgnesid töökus ja abivalmidus (joonis 2). „Muu” all toodi välja: huumorimeel, kirglikkus, truudus , avatus.
Joonis 2. Eestlaste ja venelaste head iseloomujooned vastanute arvamusel
Ka rahvuslike stereotüüpide järgi peetakse eestlasi väga töökateks ning sealjuures vaikseteks ja tagasihoidlikeks ja venelasi sõbralikeks ja avatuteks. Selle põhjal võib öelda, et eestlaste arvamus nii eestlastest kui ka venelastest kattub levinud stereotüüpidega.
Eestlased pidasid enda iseloomujoontest paremateks venelaste omadest ainult vastutustundlikkust ja töökust. Eestlasesed ei pea venelasi aga üldse vastutustundlikeks, selle iseloomuomaduse valis neile ainult 14,1 %, ka stereotüüpidest selgub, et venelasi üldiselt peetakse vastutustundetuteks. Kuigi stereotüüpide järgi ei peeta venelasi üldse töökateks, valiti selle uurimuses töökus teisele kohale. Selline vahe võib tulla ka sellest, et eestlased väärtustavad üldiselt rohkem materiaalseid ja individuaalseid väärtusi nagu tööalane edu, hea palk ja üldine heaolu, nende väärtuste olemasolu järgi hindavad nad ka teisi rahvusi.
Halbadeks iseloomujoonteks pidasid eestlased endis peamiselt kinnisust, selle variandi valisid 70,6% vastanutest, ja kahepalgelisust, mille valisid 62,4% vastanutest (joonis 3). Vastusevariandi „muu” all toodi välja kadedust, ülbust, rassistlikkust ja agressiivsust.
Venelaste halbadeks iseloomujoonteks valiti kõige rohkem hoolimatust 48,2% ja jällegi kahepalgelisust 42,4% (joonis 3). „Muu” all toodi välja kõige rohkem äkilist iseloomu/agressivsust (8,3%), ülbust (7,1%) ja lärmakust (3,6%). Peale selle kajastus veel ebaviisakus, põikpäisus ja isekus.
Joonis 3. Eestlaste ja venelaste halvad iseloomujooned vastanute arvamusel.
Ka Eesti Statistika poolt tehtud uurimuste järgi häirib suurt osa eestlasi mitte-eestlaste teistsugune käitumis- ja elulaad. Seetõttu pole ka imestada, et vastajad tõid venelaste kohta välja palju negatiivseid iseloomujooni. Toodi just välja neid iseloomuomadusi, mis vastanduvad eestlaste omadustega.
Järgmine küsimus oli: „Kas suhtud Eesti venelastesse pigem positiivselt või negatiivselt?“ Küsimuses on palutud ka põhjendust.
31,8% eestlastest vastas, et suhtuvad Eesti venelastesse positiivselt, 20% suhtuvad negatiivselt. Neutraalseks jäi 13% vastanutest, kes ei ole Eesti venelastega väga kokku puutunud. Inimesi, kellel on olnud nii häid kui halbu kogemusi seoses Eesti venelastega ja ütlesid, et kõik oleneb indiviidist oli 17,6%. 11,8% vastanutest ütlesid, et suhtuvad Eesti venelastestesse positiivselt vaid juhul, kui nad oskavad rääkida eesti keelt suhtlustasandil või vähemalt üritavad seda õppida. 3,5% vastanutest väitsid, et suhtuvad Eesti venelastesse positiivselt vastastikuse austuse korral.
Vastanutel, kes suhtuvad Eesti venelastesse positiivselt on kõigil tutvusringkonnas venelasi ja arvavad oma kogemuste põhjal, et venelased on siirad ja sõbralikud. Eesti venelastesse negatiivselt suhtuvate eestlaste peamised põhjendused on, et nad on lärmakad, kohusetundetud ja äkilised (5,9%); eesti keele oskamatus (4,7%); stereotüüpidest alateadlikult tekkinud negatiivne hoiak (4,7%). Lisaks nendele toodi veel välja: venelaste vaenulikkus, kui eestlased vene keelt ei oska; eestlastel ja venelastel on liialt erinev kultuur, kombed ja käitmuslaad.
Ka eestlaste üldiste väärtushinnagute põhjal on eestlastele kõige tähtsam töökus ja vastutundlikkus, mida nad venelastes aga ei näe. Pea igas vastuses toodi välja venelaste iseloomujooni, mis neid häirib. Võiks öelda, et kõige suuremaks probleemiks ongi venelaste erinev iseloom eestlaste omast: eestlasi häirib enim nende temperament ja äkilisus, vastutustundetus ja lärmakus. Need väljatoodus halvad iseloomujooned vastavad stereotüüpidele venelaste kohta ja seeõttu võivad olla ka sellest tingitud. Teiseks kõige suuremaks probleemiks tundub olevat keel. Eestlasi häirib kui Eestis elavad venelased ei oska ja isegi ei ole nõus õppima eesti keelt, väga paljud võtavad seda solvanguna eesti kultuuri vastu.
Mainiti ära ka, et Eesti venelaste ja venelaste iseloomude vahel on erinevused märgatavad. Vene venelastesse suhtutakse paremini, kuna nad on hoolivad ja sõbralikud, Eesti venelased seda aga pole.
Küsimusele „Kas sul on kunagi Eestis ette tulnud ebamugavat olukorda tingitud vähesest vene keele oskusest ?” vastas jaatavalt 84,7% uurimuses osalenud noortest, eitavalt vastas ainult 12,9%. See näitab, et suurimas probleemiks Eestis elava kahe suure rahvusgrupi vahel võiks siiski olla keel. Siit tekivad jällegi omavahelised suhtlusprobleemid ja mittemõistmine. Eesti noored tunnevad, et ühise keele rääkimine, milleks Eestis peaks olema eesti keel, ja teineteise mõistmine aitaks kaasa kahe rahvuse vahelise koostöö sujumisele ja ka venelastel endil oleks Eestis palju lihtsam hakkama saada.
96,4% vastanute arvates peaksid kõik Eesti venelased oskama eesti keeles vabalt suhelda, või vähemalt aru saama lihtsamatest asjadest.
Kõige suuremaks põhjenduseks on kirjutatud, et eesti keel on Eesti riigi keel ning kui sa elad kuskil riigis juba pikemat aega, siis võiks ka selle riigi keelest aru saada (55,6%). Nii kaua kui Eesti riigis ei ole riigikeeleks lisaks eesti keelele ka vene keele, nõuab enamus eestlasi siiski nendepoolset eesti keele oskust. 11,2% arvasid sealhulgas veel, et eesti keele oskusega oleks neil lihtsalt endal kergem meie riigis hakkama saada ja tööd teha. 14,8% vastanutest arvasid ka, et see parandaks eestlaste ja venelaste vahelist koostööd ja üldist eestlaste suhtumist Eesti venelastesse. 9,9% tundis, et eesti keele omandamine Eestis elades näitaks austust Eesti kultuuri vastu.
Suur osa vastanutest on juurde kirjutanud, et nad ei oota Eesti venelastelt eesti keele oskust emakeele tasemel, aga võiks vähemalt üritada õppida/suhelda eesti keeles, selle asemel, et eeldada, et kõik eestlased räägivad vene keelt. Selliseid probleeme tekib vastanutel peamiselt vanemate inimestega, nooremad inimesed tavaliselt ikka räägivad eesti keelt vähemalt suhtlustasandil.
88,2% uurimuses osalenud eestlastel on tutvusringkonnas venelasi. Nendest enamus kasutab omavaheliseks suhtluseks eesti keelt (82,7%). 13,3% vastanutest kasutavad suhtlemisel aga mõlemat keelt, et parandada kummagi osapoole keeleoskust (Joonis 4).
Joonis 4. Eestlaste suhtluskeel Eesti venelastega tutvusringkonnas
Rohkem kui kolmandik (38,2%) vastanud eestlastest arvab, et eestlaste ja Eesti venelaste üldine läbisaamine Eestis on halb või pigem halb. Teine kolmandik (32,9%) arvab, et omavaheline läbisaamine on hea või pigem hea. Ülejäänud noorte arvates on läbisaamine „keskmine“ või ei oska seisukohta võtta. (Joonis 5)
Joonis 5. Eestlaste ja Eesti venelaste omavaheline läbisaamine vastajate arvamusel
Arvatakse, et läbisaamine pigem tundub halb olevat tänu meedia ja stereotüüpidele. Meedia võimendab halbu stereotüüpe ja tavaliselt ka võimendab Eesti venelaste halba muljet. Ka lõimumine on uurimuses osalenud eestlaste arvates kehv , kogukonnad on eraldi ja kokkupuutepunkte on vähe. Veel tuuakse välja, et probleemne pool on pigem siiski eestlased, nad ei ole teiste rahvuste suhtes sallivad ega vastutulelikud. Viimased tulemuse on kooskõlas Statistikaameti poolt tehtud uuringutega.
Positiivse poole pealt täheldatakse, et olukord hakkab siiski juba paremaks minema, seda ka tänu praeguse pagulaste migratsiooniga eestisse, sest hakatakse Eesti alalisi venelasi rohkem hindama, kes on siiski juba aaistaid siin olnud ja kellega eestlased on harjunud koos elama.
KOKKUVÕTE
Suhtumist kindlatesse rahvustesse mõjutavad erinevad tegurid. Antud uurimustöös on välja toodud 3 peamist tegurit. Esiteks loovad suhtumise millessegi või kellessegi enda isiklikud hoiakud, mis on elu jooksul tekkinud paljude erinevate mõjutajate tulemusel, sealhulgas ka oma kogemused. Teiseks suureks suhtumist mõjutavaks teguriks on väärtushinnangud, nii isiklikud väärtushinnangud, mis on iga inimesel erinevad, kui ka rahvuslikud väärtused. Erinevatel rahvastel on erinev ajalugu, mis mõjutab väärtusi ja need väärtused mõjutavad omakorda kombeid, käitumist ja elulaadi. Kui kahe rahvuse väärtushinnangutes on suured erinevused, võib nende läbisaamine olla veidi keerulisem ja nõuab kindlasti rohkem mõistmist ja vastutulelikust. Suhtumist mõjutavad ka rahvuslikud stereotüübid. Tavaliselt luuakse rahvuslikke stereotüüpe oma naaberriikide kohta ja enamasti negatiivsed, sest tahetakse olla „paremad“ oma naaberriikide rahvastest.
Analüüsides Eesti noorte vastuseid, tulid positiivseks üllatuseks, et negatiivselt suhtusid Eesti venelastesse kõikidest vastanutest ainult viiendik. See tulemus lükkas ümber töö esimese hüpoteesi, et suurem osa uurimuses osalenud eestlastest suhtub Eesti venelastesse negatiivselt. Kuigi positiivselt suhtub Eesti venelastesse ainult kolmandik vastanutest, on ka suur hulk, kes suhtuvad Eesti venelastesse positiivselt vastastikuse austuse korral või kui nad vähemalt üritav õppida eesti keelt. Viiendikku, kes vastasid, et suhtuvad Eesti venelastesse negatiivselt häirib viimaste erinev käitumis- ja elulaad ning eesti keele oskamatus.
Sellegipoolest arvab rohkem kui kolmandik vastanutest, et eestlaste Eesti venelaste omavaheline läbisaamine Eestis on halb või pigem halb. See kinnitas töö teise hüpoteesi.
Selgus, et suurimaks probleemiks, miks eestlaste ja Eesti venelaste omavaheline läbisaamine on häiritud, on keel. Eestlasi häirib, et Eesti venelased, kes on Eestis juba aastaid elanud, ei valda eesti keelt, ega isegi ürita seda õppida. See aga omakorda tekitabki omavahelisi suhtlusprobleeme ja konflikte. Pea 12% uurimuses osalenud eestlastest väitis, et suhtuvad positiivselt Eesti venelastesse, kes oskavad eesti keelt vähemalt suhtlustasandil.
Ilmneb, et keele probleem kerkib esile siiski rohkem vanemate Eesti venelastega. Suurel osal uurimuses osalenud eestlastest on tutvusringkonnas Eesti venelasi ja üle 80% nendest kasutavad omavaheliseks suhtluseks siiski eesti keelt. See näitab, et noortel Eesti venelastel eesti keelega probleemi ei ole.
KASUTATUD ALLIKMATERJALID

Ainjärv, H; Häidkind, R. Liiklusohutusele suunatud hoiakute kujunemine. Tallinna Ülikool https://www.tlu.ee/opmat/hk/opiobjekt/Hoiakud/ , 17.01. 2016

Allik , J. 2008. JÜRI ALLIK: Kas rahvusel on iseloom? Eesti Päevaleht Online http://epl.delfi.ee/news/arvamus/juri-allik-kas-rahvusel-on-iseloom?id=51152362

Eesti Statistika 2009. „Immigrantrahvastik Eestis” lk 13, 14, 15, 18, 21-13. Statistikaamet

Eesti Statistika 2008. Immigrantrahvastiku uuring. Statistikaamet https://www.google.ee/url?sa=t&rct=j&q=&esrc=s&source=web&cd=1&cad=rja&uact=8&ved=0ahUKEwirjO-LgoTMAhVlQZoKHY3bAkIQFggaMAA&url=https%3A%2F%2Fwww.stat.ee%2Fdokumendid%2F57801&usg=AFQjCNG0pYuYI-12ZnL5ytnwKj4NqGGvtw&sig2=5r6XwBm3uzcOVrX64xDTJw , 6.03.2016

Eesti Statistika 2015. Statistika andmebaas : Rahvastik . Rahvastikunäitajad ja koosseis. RV0222: RAHVASTIK SOO, RAHVUSE JA MAAKONNA JÄRGI, 1. JAANUAR. Statistikaamet http://pub.stat.ee/px-web.2001/Database/Rahvastik/01Rahvastikunaitajad_ja_koosseis/04Rahvaarv_ja_rahvastiku_koosseis/04Rahvaarv_ja_rahvastiku_koosseis.asp 03.03.16

Kiis , K. Sissejuhatus psühholoogiasse: sotsiaalpsühholoogia. Eesti Ettevõtluskõrgkool Mainor http://eope.eek.ee/oo/2011/sotsiaalpsuhholoogia/index.html , 17.01.2016

Kraav, I. Püsivat ja muutuvat Eesti noorte väärtushinnanguis võrdluses naabermaadega . Tartu Ülikool http://www.eetika.ee/sites/default/files/eetikakeskus/files/psivatjamuutuvateestinoortevrtushinnanguisvrdlusesnaabermaadega.pdf 7.03.16

Küsimustik: http://goo.gl/forms/vbwWSKWlfw

Lahe, J. 2010. „Jaan Lahe: Kuidas tekivad rahvuslikud stereotüübid?“ Postimees Online http://arvamus.postimees.ee/352195/jaan-lahe-kuidas-tekivad-rahvuslikud-stereotuubid 26.03.16

Pappel , P. 2013. „Aeglased eestlased ja särtsakad venelased- kuidas me naabreid näeme?“ Novaator http://www.novaator.ee/ET/inimene/aeglased_eestlased_ja_sartsakad_venelased_kuidas_me_naabreid_naeme/ 10.04.16

Puusaag, E. 2004. „Kommentaar: Eesti noorte väärtushinnagutest“ Estonian World Review Online http://www.eesti.ca/kommentaar-eesti-noorte-vaartushinnangutest/article7667 4.03.2016

Raun, A. 2011. „Kolmandik Eesti noori suhtub venelastesse vaenu või kartusega” Postimees Online http://www.postimees.ee/557704/kolmandik-eesti-noori-suhtub-venelastesse-vaenu-voi-kartusega 9.03.16

Saareväli, R. 2013. Suhtlemine III
http://www.hkhk.edu.ee/vanker/suhtlemine3/inimese_phiolemus.html , 17.01.2016

Sutrop , M. 2008. Eesti väärtuspilt. Väärtuste kujunemine ja arendamine. https://www.google.ee/url?sa=t&rct=j&q=&esrc=s&source=web&cd=2&cad=rja&uact=8&ved=0ahUKEwjLnrHpqJPLAhVTb5oKHUsLBbAQFggfMAE&url=http%3A%2F%2Flille.tartu.ee%2Ffailid%2Fnoorte_subkultuurid_Sutrop.ppt&usg=AFQjCNFX52zFRnZ5zejl-ErTOA6fYyYraA&sig2=rHsPI_KE-1CVf4amN8a46Q&bvm=bv.115277099,d.bGs , 28.01.2016

Valdmaa, S. 2010. „Noorte väärtushinnangud Eesti koolides “ https://www.google.ee/url?sa=t&rct=j&q=&esrc=s&source=web&cd=1&cad=rja&uact=8&ved=0ahUKEwjgqKq0i4TMAhWHXiwKHazyBTwQFggZMAA&url=http%3A%2F%2Fharidus.opleht.ee%2FArhiiv%2F2_2010%2Flugu3.pdf&usg=AFQjCNFTV2W2-XuPgOLZFR8WmDEdipAaLQ&sig2=GpuoCUD_ve0bl1rU38a9tw&bvm=bv.119028448,d.bGg 15.03.16
LISA 1
1 Statistikaamet 2009: „Immigrantrahvastik Eestis“: 13
2 Statistikaamet 2015: Statistika andmebaas : Rahvastik
3 Statistikaamet 2009: „Immigrantrahvastik Eestis“: 21-23
4 Statistikaamet 2009: „Immigrantrahvastik Eestis“: 14-15, 18
5 Raun 2011: „Kolmandik Eesti noori suhtub venelastesse vaenu või kartusega”
6 Ainjärv, Häidkind. Kättesaadav internetist: https://www.tlu.ee/opmat/hk/opiobjekt/Hoiakud/
7 Kiis: „Sissejuhatus psühholoogiasse: sotsiaalpsühholoogia“. Kättesaadav internetist: http://eope.eek.ee/oo/2011/sotsiaalpsuhholoogia/hoiak.html
8 Kiis. Kättesaadav internetist: http://eope.eek.ee/oo/2011/sotsiaalpsuhholoogia/hoiakute_muutumine.html
9 Saareväli 2013
10 Sutrop 2008:
11 Saareväli 2013
12 Saareväli 2013
13 Valdmaa 2010
14 Sutrop 2008
15 Puusaag 2004: „Kommentaar: Eesti noorte väärtushinnagutest“
16 Kraav: Püsivat ja muutuvat Eesti noorte väärtushinnanguis võrdluses naabermaadega
17 Kraav: Püsivat ja muutuvat Eesti noorte väärtushinnanguis võrdluses naabermaadega
18 Kiis. Kättesaadav internetist: http://eope.eek.ee/oo/2011/sotsiaalpsuhholoogia/stereotbid.html
19 Lahe 2010
20 Lahe 2010
21 Allik 2008
22 Pappel 2013
23 Allik 2008
27