EESTLASTE SUHTUMINE EESTI VENELASTESSE (0)

Essee psühholoogias teemal "Eestlased kõrvaltvaates"

isiksust, meenutagem siinkohal siis näiteks A. H. Tammsaare ,,Tõde ja õigus"- seeriat või A. Kitzbergi näidendit ,,Libahunt", kus peaprobleemistik joonistub tegelaste vahel tekkinud rahvusliku erinevuse taustal. Eestlase iseloom avaldub minu arvates aga kõige tõesemalt ja värvikamalt A. Kivirähu teoses ,,Rehepapp" (2000). Sealne karakteristika võiks ühe allikana olla täiesti kasutatav mõnes eestlaste kui rahvuse iseloomu ja käitumist sügavuti lahkavas uurimustöös. Eestlane Kivirähule toetudes on omakasupüüdlik, ahne, egoistlik, salakaval, kohati isegi kuritahtlik ja pooldab igati suhtumist, mille kohaselt eestlase lemmiktoit on teine eestlane. Selline on tüüpiline stereotüüp eestlastest eestlaste endi arvates ning siinkohal peab nentima, et igas stereotüübis on oma tõetera. ,,Rehepapis" (2000) käsitletaval ajal oli eestlane mõisniku ori ning tema elu seisnes pidevas

Uurimustöö identiteedi kohta

Sissejuhatus Uurimustöö teemaks on mul ,,Eestis elav ja töötav välismaalane". Valisin selle teema, sest see tundus huvitav. Ma tahtsin rohkem teada saada identiteedist ja teisest rahvusest inimeste elust Eestis.Informatsiooni hankimiseks kasutasin internetti, ühte raamatut ja tegin ka mõned intervjuud. Küsitluse tulemused Noorukid Enamus noorukitel on ikka kodune keel Eesti keel, sest üks vanematest on eestlane.Nende seas ei ole ka selliseid kes oleks sündinud väljas pool Eestit.Vähestele teeb muret Eesti keeles õppimine.Enamus saavad sellega siiski hakkama.Paljud neist valdavad väga korrektselt Eesti keelt, et on alguses kohe raske aru saada, et tegemist ei ole eestlasega, aga on ka selliseid kes ei valda Eesti keelt peaaegu, et ültse.Paljudel on tekkinud ka probleeme seoses sellega, et ta on teisest rahvusest

TALLINNA ÜLIKOOL Ühiskonnateaduste instituut Riigiteaduste suund Vene vähemuse ühiskonda integreerimine taasiseseisvunud Eestis Essee Aines: RIT 6016.YK Eesti Ühiskond ja Poliitika Tallinn 2018 Sisukord 1. Sissejuhatus.................................................................................................... 3 2. Hariduslik integratsioon.................................................................................. 4 3. Õiguslik ja poliitiline integratsioon..................................................................6 4. Integratsioon tööturul..................................................

Rassism tänapäeva noorte seas

Paljudes riikides on rassism olnud vägivalla, ksenofoobia ja isegi genotsiidi põhjustajaks. See tõttu võideldakse rassismi vastu väga agaralt, eriti Põhja-Ameerikas. 1940-ndate aastateni ei suhtutud rassilise diskrimineerimisse erilise halvakspanuga, alles pärast natsi Saksamaa rassipoliitikat hakkas rassism omandama halba kõla. Tänapäeval on rassiline võrdsus reguleeritud seaduste poolt. Seoses üha suureneva tööjõupuudusega on Eesti varsti sunnitud avama oma uksed võõrtööjõule. Need inimesed on teisest rahvusest, kultuurist ja võib-olla ka teisest rassist. Hetkel elab küll Eestis hulgaliselt venelasi, ukrainlasi ja teisi muulasi, kuid eestlaste kokkupuuted kultuuride ja rahvustega, kelle kombed ja tavad meie omadest drastiliselt erinevad, on väiksed. Kokkupuuteid teistest rassidest inimestega on peaolematud. See tõttu on meie uurimusrühm

Stereotüübid ja eelarvamused

arvamustele ei ole üldjuhul looja ja vastuvõtja veendumuses kohta õigele ja uuele informatsioonile ning ei aita ka see, kui esitada stereotüübile lugematul hulgal vastuargumente, mis tõestaksid arvamuse väärasust (McKay, Davis ja Fanning 1995). Stereotüüpide kujundamise mõrusid viljasid esineb maailmas igal pool ning ka Eestis on antud teemaga seoses kahetsus- ja häbiväärseid lugusid jutustada. Rassism, sovinism ja sooline ebavõrdsus on esimesed halva sisu ja kõlaga sõnad, mis Eesti ja stereotüpiseerimise koosesinemisega pähe tulevad. Mitte väga kaua aega tagasi kajastusid meedias sündmused, 2 mis puudutasid rahvuslikku üleolekut võõramaalaste ja teisest rassisit inimeste suhtes. Miskipärast on osade inimeste mõtetes kinnistunud arvamus, et mustanahalised ja välismaalt pärit inimesed on kuidagi halvemad kui ülejäänud ,,korralikud" inimesed. Nii Tartus kui

Essee romaani "Balti tragöödia" põhjal

Marie Udam Identiteediproblemaatika Siegfried von Vegesacki teoses ,,Balti tragöödia" Baltisaksa kirjandus eesti kirjandusloo taustal (FLKU.05.076) Tartu 2011 ,,Võõras rahvas sinu üle, võõras rahvas sinu all ­ sa oled sakslane, sa oled üksi." Nii tundis peategelane Aurel Siegfried von Vegesacki romaanis ,,Balti tragöödia". Aurel teadis, et ta on sakslane, kuid ei suutnud end 19. sajandi lõpu ja 20. alguse Liivimaal siiski leida. Korraga puhusid tuuled nii idast kui ka läänest. Määravaks sai aga see, mida arvasid Baltikumi

Kuidas mõista inimesi võõrast kultuurist

perekonna) tähtsust, usutakse, et on olemas absoluutne hea ja halb, individualistlike püüdluste asemel peetakse oluliseks grupile ja autoriteedile allumist. Pea kõikides industriaalühiskondades on väärtused nihkunud traditsioonilisuse rõhutamiselt ilmalik- ratsionaalsuse suunas. Kui ühiskond on lõpetanud industrialiseerumise ning muutub teadmistepõhiseks ühiskonnaks, tekib väärtuste muutumises uus nihe ­ suund eneseväljenduse väärtustamisele. 1.4 Suhtumine aega Monokroonne ajakäsitus · Aeg on lineaarne ja kulgeb minevikust tulevikku. · Aeg on jagatud segmentideks. · Olulised on ajagraafikud ja lahterdamine. · Fookuses on üks asi korraga. · Ajakava on kõige tähtsam, ta on püha ja muutmatu. · Ajalistesse kokkulepetesse suhtutakse tõsiselt. · Austatakse inimese privaatsust, teisi nende tegevuse juures ei segata. · Aeg on peaaegu käegakatsutav. Seda saab kulutada, säästa, veeta ja kaotada

Konfliktoloogia essee/ lõputöö

On võimalik, et säärases konfliktis ei tegeleta enam küsimusega, millest konflikt algas. Igal juhul võib konflikti põhiküsimus olla väga laialdane, aga kui püüda seda täpsustada, siis saaks öelda, et konflikti põhiküsimuseks saab olla absoluutselt kõik, mida on võimalik siduda inimeste vaheliste suhetega. Suurel määral omab mõju konfliktidiagnostikas ka konflikti uurija teoreetiline taust ning tema üleüldine suhtumine sellesse konflikti. Konfliktidiagnostika puhul on tähtis selgitus, mil moel, kuidas ja miks me antud konflikti hindame, sest selle hindamise tasand võib olla väga erinev ­ näiteks filosoofiline, rakenduslik või hoopis psühholoogiline. Eriti hea oleks, kui kriteeriumite süsteemis suudetakse lahti seletada ja ka ära põhjendada erinevad tasandid. Konflikti puhul on tähtis selgelt määratleda ka see, kes on antud konflikti osapooled.