TALLINNA
TEHNIKAÜLIKOOL
XXX
XXX
AS müügipersonali rahuloluuuringUurimustöö
aines "Müügitöö"
Juhendaja :
XXX
2016
SISUKORD
SISUKORD 2
SISSEJUHATUS 3
1.
UURIMISMEETOD 4
2. HETKEOLUKORD 5
2.1 Ülevaade vastajatest 5
5
2.2 Küsimuste analüüs 6
1) Mis motiveerib Teid kõige rohkem enda tööd tegema? (Järjesta 1.-9.
kohani tähtsuse järjekorras) 6
3. ETTEPANEKUD MOTIVATSIOONITASEME TÕSTMISEKS 15
Kokkuvõte 18
4. LISAD 19
Lisa 1 19
Lisa 2 21
SISSEJUHATUS
Viidi
läbi rahuloluuuringu XXX AS-s, mis on Eestis tegutsenud ligi 20
aastat. Küsitlus viidi läbi müügipersonali seas ning vastasid
nii müügitöötajad kui ka
kaupluste juhatajad. Rahuloluuuringus
osalesid kõik 22 esinduspoodi üle Eesti.
Uuringu
eesmärgiks oli välja selgitada müügipersonali rahulolu
tööandja ja tööga seotud küsimustes. Üritati välja selgitada kui rahul on
inimesed palgasüsteemi, töökoormuse, omavaheliste
suhetega ning
paluti teha ka
ettepanekuid , kuidas parandada töökeskkonda.
Töö
käigus tehti
vastustest kokkuvõtted ning selgitati välja üldise
motivatsioonitase ja vastustest välja tulnud probleemid. Seejärel
esitati ettepanekuid, kuidas võiks motivatsioonitaset tõsta.
UURIMISMEETOD
Rahuloluuuringu
läbiviimiseks kasutasime küsimustikku, mis koosnes 11 küsimusest
(Lisa 1). Küsimustik koostati Google Formsi keskkonnas ning
küsimustiku link saadeti XXX AS personalijuhile, kes edastas selle
kõigile müügiosakonna töötajatele e-maili teel.
Rahuloluuuring
viidi läbi 100 müügosakonna töötaja seas, kellest vastas veidi
üle poole ehk 53 inimest. Küsimustikule oli võimalik vastata 03.märts - 10.märts 2016. Kuna vastajad ei olnud eriti aktiivsed,
siis saadeti paari päeva pärast müügitöötajatele
meeldetuletusmeil.
Siinkohal
tulid ka meie poolt valitud uurimismeetodi miinused välja. Nimelt
väike vastanute protsent ning ka see, et küsimusi ega vastuseid ei
ole võimalik täpsustada. Selle meetodi plussiks võib pidada seda,
et meie poolt kasutatud meetodit on kerge läbi viia ning andmeid
hiljem lihtne töödelda. Ehk ei pea ükshaaval andmeid sisestama ja
kokkuvõtteid tegema.
Võimalik,
et välja prinditud kujul läbi viidud küsimustik oleks andnud
suurema vastanute protsendi, kuna see oleks veidi personaalsem olnud
ning inimesed oleksid soovi korral saanud küsimuste juurde
täpsustusi lisada, mida veebis ei olnud võimalik teha. Ning kuna
seda viisi kasutatakse sageli, on paljudel tekkinud vastumeelsus
küsimustike täitmise suhtes.
2.
HETKEOLUKORD
2.1
Ülevaade vastajatest
Küsimustik
saadeti laiali 100 müügitöötajale. Küsitlusele
vastasid 41 meest ja 12 naist, kokku 53 inimest. Üle poole
vastanutest märkisid enda vanuseks 18-25 eluaastat , mis tähendab
seda, et müügimeeskonda kuuluvad enamasti noored inimesed.
Ülejäänud märkisid enda vanuseks 26-35 ja 36-45 eluaastat.
Vastanutest 30 inimest töötavad klienditeenindajatena ja ülejäänud
jaguneb kaupluste juhatajate ja müügiekspertide vahel.
Üle
poole vastanutest (50,9%) on töötanud XXX AS-is 1-5 aastat.
Märgatav hulk inimesi (35,8%) on Klickis töötanud kõigest aasta
aega, ehk keskmine tööstaaž on küllaltki väike. Siin tuleb
silmas pidada ka seda, et Klick on Eestis tegutsenud pea 20 aastat.
Joonis
1 Töötatud aeg
2.2
Küsimuste analüüs
1)
Mis motiveerib Teid kõige rohkem enda tööd tegema? (Järjesta
1.-9. kohani tähtsuse järjekorras)
Kogu
vastanute hulgast 28 inimest märkisid, et palk on nende jaoks kõige
motiveerivam tegur. Samas 10 inimest märkisid palga viimasele kohale. Sellele järgnesid rahalised boonused, ametikõrgendus ja
avalik kiitus. Vähem motiveerivateks teguriteks peetakse
sporditoetusi ja firmaüritusi.
Järeldus:
Oluliseks peetakse palka, rahalisi boonuseid, ametikõrgendust ja
avalikku kiitust, muud firma poolt pakutavad hüved motiveerivad
inimesi vähe.
Tabel
1 Motivatsioonitegurite pingerida (arvutatud vastuste põhjal)
Koht
Motivatsioonitegur
1
Palk
2
Rahalised boonused
3
Ametikõrgendus
4
Avalik kiitus
5
Lisa puhkepäevad
6
Täiendkoolitused
7
Töökeskkond
8
Sporditoetused
9
Firmaüritused
2)
Kas olete tehtava töö eest saadava palgaga rahul?
Vastanutest
34% ei ole enda palgaga rahul, 13,2% ei ole üldse enda palgaga
rahul ja 20,8% vastanutest ei oska seisukohta võtta. Rahul on
saadava palgaga 32,1% vastanutest ning väga rahul ei ole keegi.
Järeldus:
Seega
pea pooled vastanutest ei ole oma palgaga rahul ning suur osa on
kahevahel. See näitab, et töötajad ei ole oma palgaga eriti
rahulolevad ning pigem sooviksid tööandja poolt näha arengut.
Joonis
2 Kas olete tehtava töö eest saadava palgaga rahul?
3)
Kas ettevõtte praegune palgasüsteem on piisavalt motiveeriv, et
paremate tulemuste nimel pingutada?
Vastanutest
54,7% on praegune palgasüsteem enam-vähem motiveeriv. Vastanutest
30,2 % arvavad , et palgasüsteem ei ole motiveeriv ja vaid 11,3%
vastanutest arvavad, et palgasüsteem on piisavalt motiveeriv, et
paremate tulemuste nimel pingutada.
Järeldus:
Siit järeldub, et üldiselt on inimesed enam-vähem rahul praeguse
palgasüsteemiga aga mitte piisavalt, et pingutada paremate tulemuste
nimel. Palgasüsteemi tuleks täiustada, et see oleks töötajate
jaoks rohkem motiveerivam.
Joonis
3 Kas ettevõtte praegune palgasüsteemon piisavalt motiveeriv,
etparemate tulemuste nimel pjngutada?
4)
Kas Teie poes on töökoormust arvestades mõistlik arv töötajaid?
Vastanutest
32 inimest ehk 60,4% on rahul töökoormust arvestades töötajate
arvuga poes. Enam-vähem on rahul töötajate arvuga kauplustes 16
inimest ehk 30,2%. Ning 5 inimest ehk 9,4% ei ole rahul töötajate
arvuga poes.
Järeldus:
Suurem
osa vastanutest on rahul töökoormust arvestades poe töötajate
arvuga. Väike osa vastanutest ei ole töötajate arvuga poes rahul.
Kuna küsitlus viidi läbi üle Eesti erinevates poodides, siis
sellest tulenevalt on ka töökoormus erinevates poodides erinev ning
seetõttu väike osa töötajatest võib arvata, et just nende poes
on liiga vähe töötajaid, et koormus liiga suur ei ole.
Joonis
4 Kas Teiepoes on töökoormust arvestades mõistlik arv töötajaid?
5)
Kas olete rahul oma töökoormusega?
Vastanutest
üle poole ehk 64,2% on oma töökoormusega rahul. Vastanutest
enam-vähem rahul on 24,5% ja üldse ei ole rahul 11,3% vastanutest.
Järeldus: Enamasti
ollakse rahul enda töökoormustega, kuigi esineb ka neid inimesi,
kelle arvates ei ole nende palga, töögraafiku ja töökoormuse suhe
tasakaalus. Mõnede töötajate arvates annab kontor ülevõimete
käivaid lisakohustusi, mis ei pruugi nende töölepingus üldsegi
kirjas olla.
Joonis
5 Kas olete rahul oma töökoormusega?
5.1
Lisaks paluti põhjendada, et miks ei olda rahul töökoormusega:
- Üldiselt töökoormus hea aga halb see, kui kontorist antakse käsk ühe päeva jooksul kõik hinnasildid ära vahetada. Kontor teeb meelega töökohustusi keerulisemaks.
- Töögraafik, töökoormus ja palk ei paista omavahel tasakaalus olevat.
- Mitmed on vastanud, et väga hull ei ole aga võiks parem olla
- Sooviksin vähema töökoormusega tööd ( 0,5-0,75 kohta) või rohkem puhkepäevi
- Palju tuleb töövälisel ajal töötada - kiired probleemid, puhkuse ajal meilide lugemine ja vastamine.
- Suvel töökoormus suur puhkuste tõttu.
- Töötaja omavastutus teatud asjades liialt suur.
- Iga kuu erinev töögraafik, ei saa mingeid plaane teha.
Järeldus:
Üldiselt on töötajad töökoormusega rahul aga on ka päris
arvestatav protsent, kes ei ole väga rahul ( 35,8 %). Põhjuseks
tuuakse nn ebastabiilne töökoormus ja et kontor kipub andma
lisatöökohustusi.
6)
Kas tööandja tagab Teie jaoks piisavalt puhkeaega?
Vastanutest
üle poole (52,8%) arvavad, et nendele on tagatud piisavalt
puhkeaega. 26,4% vastasid, et “enam-vähem”. Samas 11 inimest
53-st arvavad (20,8%), et neile ei tagata piisavalt puhkeaega.
Järeldus:
Üldiselt arvavad töötajad, et saavad piisavalt palju puhkeaega,
kuid pea ¼ vastanutest arvavad vastupidist
Joonis
6 Kas tööandja tagab Teie jaoks piisavalt puhkeaega?
7)
Kas Teie arvates arvestab tööandja Teie heaoluga ?
Siin
jagunesid vastajate arvamused enam-vähem kolmeks. Vastanutest 20
inimest tunnevad , et tööandja arvestab nende heaoluga, 18 inimese
arvates arvestab tööandja enam-vähem töötajate heaoluga ja 15
inimese arvates ei arvesta tööandja üldse töötajate heaoluga.
Järeldus:
Suur osa töötajates tunneb, et nende heaoluga ei arvestata ja see
võib mõjutada üldist motiveeritust.
Joonis
7 Kas Teie arvates arvestab tööandja Teie heaoluga?
8)
Kas Te saate piisavalt tunnustust ülemustelt?
Tööandja
tunnustust saavad 22 inimest ehk 41,5% vastanutest. Tööandja
tunnustust ei saa 19 inimest ehk 35,8% vastanutest. Mõningal määral
saavad tunnustust 12 inimest ehk 22,6% vastanutest.
Järeldus:
Kuna
üldpildis saavad tööandja poolt tunnustust alla poole töötajatest,
siis võiks tööandja suunata rohkem tähelepanu töötajate
tunnustamisele. Muidugi peavad selleks põhjust andma ka töötajad
ise.
Joonis
8 Kas Te saate piisavalt tunustust ülemustelt?
9)
Kuidas hindate enda suhteid kolleegidega?
Suhteid
kolleegidega peavad 34 inimest väga headeks. Vastanutest 14 hindavad oma suhted kaastöötajatega viie palli süsteemis neljale.
Järeldus:
Sellest võib tuua järelduse, et omavahelised suhted üldises pildis on head ja suuremaid lahkhelisid ei esine.
Joonis
9 Kuidas hindate enda suhteid kolleegidega? (skaalal 1-5)
10)
Kas Te olete viimase poole aasta jooksul mõelnud töökohta
vahetada?
Vastanutest
67,9% on mõelnud viimase poole aasta jooksul töökohta vahetada.
Vastanutest 32,1% ei ole mõelnud poole aasta jooksul töökohta
vahetada.
Järeldus:
Halba
valgust näitab see, et suurem osa töötajatest soovivad töökohta
vahetada. See näitab, et antud ametikohal ei ole töötajal eriti
palju motivatsiooni seal püsimiseks.
Joonis
10 Kas Te olete viimasepoole aasta jooksul mõelnud töökohta
vahetada?
10.1
Lisaks paluti põhjendada, miks on mõeldud töökoha vahetamisele,
kokkuvõte on toodud järgnevad tabelis:
Tabel
2 Töökoha vahetamise põhjused
Kui olete mõelnud töökohta vahetada, siis miks? Valige sobivaim vastusevariant:
Vastanute arv
Vastanute %
Sooviksin töötada muus valdkonnas
5
13.9%
See töö on muutunud minu jaoks rutiinseks
4
11.1%
Ma ei näe endal siin arenguvõimalusi
3
8.3%
Ettevõte ei hooli oma töötajatest
9
25%
Minu juht ei kohtle mind õiglaselt
1
2.8%
Mul ei ole head läbisaamist kolleegidega
0
0%
Tööaeg ei sobi mulle
2
5.6%
Mulle ei sobi töö asukoht
0
0%
Mulle ei sobi palk
8
22.2%
See töökoht oli minu jaoks ajutine
0
0%
Other
4
11.1%
Järeldus:
Midagi on ettevõttes väga valesti, et nii suur osa inimesi on
mõelnud töökohta vahetada, inimesed ei ole ettevõttele lojaalsed.
11)
Töötaja soovitused, kuidas töökeskkonda paremaks muuta, kui
selleks on vajadust
- Mõelda rohkem töötajate heaolule ning eriti nende tervisele. Töötajad ei ole rahul sellega, et peavad pidevalt saalis ringi käima ja püsti seisma, nad sooviksid vahepeal ka istuda (saalis võiksid olla toolid kuhu vahest istuda, et puhata , sest pidevalt seismine kurnab töötajaid rohkem).
- Tööandja võiks võimaldada töö juures töötajatele paremad tingimused lõuna veetmiseks. (Lahenduseks korralike puhkeruumide olemasolu.)
- Kaupluse kaunistamine pühade perioodil, et kliendil oleks meeldivam poodi külastada.
- Hinnasiltide välja lõikamiseks lõikuri soetada.
- Puhtuse paremaks tagamiseks tolmuimeja soetada.
- Inventuure võiks läbi viima hakata elektroonilisel kujul mitte paberkandjal.
- Sobilik oleks aina suurenevale töökoormusele vastav palk.
3.
ETTEPANEKUD MOTIVATSIOONITASEME TÕSTMISEKS
Erinevaid
inimesi motiveerib oma tööd hästi ja pühendunult tegema erinevad
motivaatorid ning töörahulolu mõjutavad aspektid on samuti iga
töötaja puhul erinevad. Sellest kui motiveeritud on töötajad,
sõltub suuresti ettevõtte edukus ja areng. Järelikult on väga
oluline mõista ettevõtte juhtkonnal, milline on töörahulolu ja
motiveerituse tase töötajatel. Kui juhtkond soovib, et nende
ettevõttel läheks hästi ja teeniksid kasumit, siis peab juhtide ja
töötajate huvide vahel valitsema tasakaal.
XXX ASis läbiviidud küsitluse põhjal võib öelda, et ettevõtte
töötajate töörahulolu tase on erinevate rahulolu puudutavate
aspektide osas kõikuv. Kõige enam olid ettevõtte töötajad rahul
oma töökoormusega (64,2 %) ja töötajate arvuga kauplustes
arvestades töökoormust (60,4 %).
Töötajate
tööpanus on otseselt sõltuv neid ümbritsevast töökeskkonnast,
mis mõjutab nende motiveeritust, pühendumist ja lojaalsust.
Töökeskkonna üks olulisemaid tegureid on füüsiline keskkond. XXX
As-i töötajate motivatsioonitabelist(Tabel1) võib näha, et
töökeskkonda hinnatakse motiveerituse poolest suhteliselt madalaks,
mis omakorda näitab, et poodide töökeskkond ei motiveeri inimesi
oma tööd paremini tegema.
Uuringus on töötajate poolt välja toodud, et puhkepausid tuleb
veeta poest väljas kusagil kohvikus või siis kitsas poe seina taga asuvas laos, mis on vägagi suurel mahul poe kaupu täis. Lisaks
sellele puudub võimalus enda kodust kaasa toodud toitu soojendada .
Samuti on välja toodud, et klienditeenindajad peavad ise koristama pärast tööpäeva enda poepinnad ja põrandad. Selliste probleemide
lahenduseks võiks tööandja teha kokkuleppe kaubanduskeskuse
koristusfirmaga, et ka nende poepinnad saaks iga tööpäeva lõppedes
koristatud. Kui sellist kokkulepet ei ole võimalik ellu viia, siis
võiks tööandja iga poe peale muretseda tolmuimeja, mis muudab
põrandate koristamise teenindajatele veidikenegi lihtsamaks.
Lisaks
võiks tööandja töötajatele hakata pakkuma tasuta lõunasööke.
Enamus XXX poode asuvad suuremates kaubanduskeskustes, mis tähendab,
et tõenäoliselt asuvad seal ka kohvikud ja muud söögikohad.
Niisiis tööandja võiks mingis konkreetses kohvikus tellida
töötajatele lõunasöögid ehk tegeleda töötajate
toitlustamisega. Kuigi selline variant ei ole kõige odavam aitaks
see töötajatele sisendada tunde, et tööandja hoolib nendest ja
tunneb nende töökeskkonna heaolu vastu huvi.
Kõige
motiveerivamateks teguriteks peavad vastajad palka (32,1%) ja
lisatasusid (11,35%) ning nendega on läbiviidud küsimustiku põhjal
vastanud inimesed kõige vähem rahul. Siinkohal tuleks tööandjal
üle vaadata tasustamissüsteem ning vajadusel töötajatega läbi
arutada, kuidas kujunevad nende lisatasud. Võimalik, et paljud
müügitöötajatest ei teagi või ei saa aru, kuidas kujuneb nende
palk. Lisaks võiks tööandja rakendada lisatasusüsteemi, mis
motiveerib inimesi rohkem müüma ehk mida rohkem müüd seda rohkem
teenid. Positiivne nii tööandjale kui ka töötajale. Asja mõte
seisneb selles, et tuleks kindlaks määrata mingid müügimahu
vahemikud ja iga vahemiku saavutamise eest kindel lisatasu määrata
ja töötajal võiks olla kogu aeg ülevaade, millises müügimahu
vahemikus ta asub ning palju tal järgmisest vahemikust puudu on, et
rohkem lisatasu teenida.
Veel
tuli küsitlusest välja, et töökoormus on kuu lõikes suhteliselt
erinev. Suur erinevus tekib sellest, et kuu algusesse on pandud
töötajatele suuremahulised tööülesanded nagu näiteks
hinnamuudatuste tegemine, kaupluse inventuur ning samal ajal on
klientidel ka palgapäevad, mis toob paljud kliendid kauplustesse
ostlema ning mis omakorda tekitab töötajatele tööd juurde.
Ettepanekuks
võiks olla töögraafikute muudatused, täpsemalt töökoormus ära
hajutada. Kuna praegu on kuu alguses kohustuslik kaupluse inventuur
siis võiks selle sättida kuu lõpupoole, sellisele ajale kui
töökoormus ei ole liiga suur. Lisaks sellele, et kuna töökoormus
kuu alguses suur, siis panna kuu algusesse tööle rohkem inimesi.
Motivatsioonitaset
mõjutab väga ka palju see, kuidas tööandja arvestab töötajate
heaoluga, kas ja kui palju tullakse inimesele vastu, mis hüvesid
pakutakse ja palju muud. Samuti ootavad inimesed enda ülemuselt ja
juhtkonnalt tunnustust heade tulemuste saavutamise eest. Tihtipeale
kipuvad ülemused märkama ainult halba ja tänitavad aga kui töötaja
midagi hästi teeb, siis sellele tagasisidet ei anta ning jäetakse
inimene tunnustamata. Siinkohal võib tekkida töötajatel sallimatus
oma ülemuse suhtes, kes näeb ainult halba aga kui midagi head teed,
siis sellele tähelepanu ei pöörata. Tööandja võiks rohkem
kuulata, mis töötajatel öelda on, millised on töötajate
ettepanekud ja nendega ka võimalusel arvestada. Olulisel kohal on on
omavaheline suhtlus. Arenguvestlused võiksid toimuda tihedamalt kui
kord aastas, kus mõlemad osapooled saavad rääkida enda muredest ja
ettepanekutest ning üldiselt infot omavahel jagada.
Kokkuvõte
XXX
AS-i müügipersonali seas viidi läbi rahuloluuuring ajavahemikus 03.märts
- 10.märts 2016. Uuringu
eesmärgiks oli välja selgitada müügipersonali rahulolu tööandja
ja tööga seotud küsimustes. Täpsemalt selgus kui rahul on
inimesed palgasüsteemi, töökoormuse, omavaheliste suhetega ning
paluti teha ka ettepanekuid, kuidas parandada töökeskkonda.
Inimesed
ei olnud eriti aktiivsed uurimuses osalema, kuna 100-st inimesest
saadi vastused ainult 53-lt. Kõige motiveerivamad on palk ja
lisatasud ning nende kallal nuriseti ka kõige rohkem. Selgus, et
töötajate arvates pole palk tasakaalus tehtava tööga.
Üldiselt
on töötajad töökoormusega rahul, kuid kohati on töökoormus
päris suur, siinkohal pandi pahaks kontori poolt antavaid
lisakohustusi ja seda, et igakuised inventuurid ja hinnamuudatused on
samal ajal.
Tööandja
poolt võimaldatava puhkeajaga on rahul veidi üle poole töötajatest,
ülejäänute arvates antakse kas liiga vähe puhkeaega või siis
enam-vähem normaalselt puhkeaega.
Suur
osa vastanutest tunneb, et tööandja ei pea oluliseks töötajate
rahulolu. Nuriseti selle üle, et pole puhkeruume ning söögi soojaks tegemise võimalust. Samuti tunnevad inimesed, et ei saa enda
ülemuselt piisavalt tunnustust. Samas töötajad peavad omavahelisi
suhteid heaks.
Uurimusest
selgus, et ligi 70% töötajatest on mõelnud viimase poole aasta
jooksul töökohta vahetada erinevatel põhjustel. Enim märgiti
põhjuseks seda, et tööandja ei hooli oma töötajatest. See näitab
seda, et töötajad ei ole eriti lojaalsed.
Üldiselt
tundub, et töötajate motivatsioonitase ja rahulolu XXX AS-s ei ole
väga hea ning ettevõttel oleks vajalik teha mõningaid muudatusi,
et inimesed oleksid oma tööandjale lojaalsemad ning teeksid enda
tööd hea meelega.
Töös
tehti mõningad ettepanekud, mida ettevõte võiks ette võtta, et
motivatsioonitased ja rahulolu parandada.
4. LISAD
Lisa
1
Küsimustiku ankeet :
Töötajate
rahuloluuuring XXX AS müügiosakonnas
Lugupeetud vastaja !
Antud
küsimustik on koostatud eesmärgiga uurida töötajate töörahulolu
ja motivatsioonitaset puudutavaid küsimusi XXX AS müügiosakonnas
ja anda hetke tagasisidet tööandjale. Uuring viiakse läbi
ajavahemikus 03.03 .2016 - 10.03 .2016.
Uuringut viivad läbi TTÜ väikeettevõtluse rakenduskõrgharidusõppe eriala
tudengid XXX
Vastamiseks
kulub aega umbes 5 minutit.
*Kõik
vastused esitatakse anonüümselt.
*
Kohustuslikud väljad
- Sugu *
- Vanus *
- 18-25 aastat
- 26-35 aastat
- 36-45 aastat
- 46-45 aastat
- 56-65 aastat
- 67-... aastat
- Töötatud aeg XXX *
- kuni 1 aasta
- 1-5 aastat
- 5-10 aastat
- enam kui 10 aastat
- Kellena töötad? *
- 1. Mis motiveerib Teid kõige rohkem enda tööd tegema? (Järjesta 1.-9. kohani tähtsuse järjekorras) *
- Näiteks 1. kohal palk, 2. kohal rahalised boonused ... 9.kohal lisa puhkepäevad.
- 1. Palk
- 2. Lisa puhkepäevad
- 3. Rahalised boonused
- 4. Avalik kiitus ja tunnustus
- 5. Töökeskkond ( valgustus , töökoht, puhtus jms)
- 6. Täiendkoolitused
- 7. Firmaüritused (Suvepäevad, jõulupeod)
- 8. Sporditoetus
- 9. Ametikõrgendus
-
- 2. Kas olete tehtava töö eest saadava palgaga rahul? *
- Ei ole üldse rahul
- Ei ole rahul
- Ei oska öelda
- Olen rahul
- Olen väga rahul
- 3. Kas ettevõtte praegune palgasüsteem on piisavalt motiveeriv, et paremate tulemuste nimel pingutada? *
- 4. Kas Teie poes on töökoormust arvestades mõistlik arv töötajaid? *
- 5. Kas olete rahul oma töökoormusega? *
- Näiteks töögraafik on mõistlik, töökohustused on mõistlikud jne
- 5.1 Juhul kui vastasite eelmisele küsimusele EI või ENAM-VÄHEM, siis soovi korral põhjendage:___________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________
- 6. Kas tööandja tagab Teie jaoks piisavalt puhkeaega? *
- 7. Kas Teie arvates arvestab tööandja Teie heaoluga? *
- Näiteks kas tööandja arvestab teie soovide ja ettepanekutega.
- 8. Kas Te saate piisavalt tunnustust ülemustelt? *
- Näiteks kui täidate regulaarselt igakuiselt püstitatud eesmärke ja seda märgatakse.
- 9. Kuidas hindate enda suhteid kolleegidega? *
Halvad suhted
1
2
3
4
5
Head suhted
- 10. Kas Te olete viimase poole aasta jooksul mõelnud töökohta vahetada? *
- 10.1 Kui olete mõelnud töökohta vahetada, siis miks? Valige sobivaim vastusevariant:
- Sooviksin töötada muus valdkonnas
- See töö on muutunud minu jaoks rutiinseks
- Ma ei näe endal siin arenguvõimalusi
- Ettevõte ei hooli oma töötajatest
- Minu juht ei kohtle mind õiglaselt
- Mul ei ole head läbisaamist kolleegidega
- Tööaeg ei sobi mulle
- Mulle ei sobi töö asukoht
- Mulle ei sobi palk
- See töökoht oli minu jaoks ajutine
- Other:
- 11. Töötaja soovitused, kuidas töökeskkonda paremaks muuta, kui selleks on vajadust:___________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________
Lisa 2
Vanus
Vastanute arv
Vastanute %
18-25 aastat
30
56.6%
26-35 aastat
20
37.7%
36-45 aastat
3
5.7%
Töötatud aeg XXX
Vastanute arv
Vastanute %
kuni 1 aasta
19
35.8%
1-5 aastat
27
50.9%
5-10 aastat
5
9.4%
enam kui 10 aastat
2
3.8%
Kellena töötad?
Vastanute arv
Vastanute %
Klienditeenindaja/müügikonsultant
30
56.6%
Müügiekspert
11
20.8%
Kaupluse juhataja
12
22.6%
2. Kas olete tehtava töö eest saadava palgaga rahul?
Vastanute arv
Vastanute %
Ei ole üldse rahul
7
13.2%
Ei ole rahul
18
34%
Ei oska öelda
11
20.8%
Olen rahul
17
32.1%
Olen väga rahul
0
0%
3. Kas ettevõtte praegune palgasüsteem on piisavalt motiveeriv, et paremate tulemuste nimel pingutada?
Vastanute arv
Vastanute %
Jah
6
11.3%
Ei
16
30.2%
Enam-vähem
29
54.7%
Other
2
3.8%
4. Kas Teie poes on töökoormust arvestades mõistlik arv töötajaid?
Vastanute arv
Vastanute %
Jah
32
60.4%
Ei
5
9.4%
Enam-vähem
16
30.2%
5. Kas olete rahul oma töökoormusega?
Vastanute arv
Vastanute %
Jah
34
64.2%
Ei
6
11.3%
Enam-vähem
13
24.5%
6. Kas tööandja tagab Teie jaoks piisavalt puhkeaega?
Vastanute arv
Vastanute %
Jah
28
52.8%
Ei
11
20.8%
Enam-vähem
14
26.4%
7. Kas Teie arvates arvestab tööandja Teie heaoluga?
Vastanute arv
Vastanute %
Jah
20
37.7%
Ei
15
28.3%
Enam-vähem
18
34%
8. Kas Te saate piisavalt tunnustust ülemustelt?
Vastanute arv
Vastanute %
Jah
22
41.5%
Ei
19
35.8%
Enam-vähem
12
22.6%
9. Kuidas hindate enda suhteid kolleegidega?
Vastanute arv
Vastanute %
1
1
1.9%
2
1
1.9%
3
3
5.7%
4
14
26.4%
5
34
64.2%
10. Kas Te olete viimase poole aasta jooksul mõelnud töökohta vahetada?
Vastanute arv
Vastanute %
Jah
36
67.9%
Ei
17
32.1%
Kõik kommentaarid