Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

XXX AS müügipersonali rahuloluuuring (0)

1 Hindamata
Punktid

Esitatud küsimused

  • Mis motiveerib Teid kõige rohkem enda tööd tegema?
  • Kuidas hindate enda suhteid kolleegidega?
  • Kellena töötad?
  • Kui olete mõelnud töökohta vahetada siis miks?
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL
XXX
XXX AS müügipersonali rahuloluuuring
Uurimustöö aines "Müügitöö"
Juhendaja : XXX
2016

SISUKORD


SISUKORD 2
SISSEJUHATUS 3
1. UURIMISMEETOD 4
2. HETKEOLUKORD 5
2.1 Ülevaade vastajatest 5
5
2.2 Küsimuste analüüs 6
1) Mis motiveerib Teid kõige rohkem enda tööd tegema? (Järjesta 1.-9. kohani tähtsuse järjekorras) 6
3. ETTEPANEKUD MOTIVATSIOONITASEME TÕSTMISEKS 15
Kokkuvõte 18
4. LISAD 19
Lisa 1 19
Lisa 2 21

SISSEJUHATUS


Viidi läbi rahuloluuuringu XXX AS-s, mis on Eestis tegutsenud ligi 20 aastat. Küsitlus viidi läbi müügipersonali seas ning vastasid nii müügitöötajad kui ka kaupluste juhatajad. Rahuloluuuringus osalesid kõik 22 esinduspoodi üle Eesti.
Uuringu eesmärgiks oli välja selgitada müügipersonali rahulolu tööandja ja tööga seotud küsimustes. Üritati välja selgitada kui rahul on inimesed palgasüsteemi, töökoormuse, omavaheliste suhetega ning paluti teha ka ettepanekuid , kuidas parandada töökeskkonda.
Töö käigus tehti vastustest kokkuvõtted ning selgitati välja üldise motivatsioonitase ja vastustest välja tulnud probleemid. Seejärel esitati ettepanekuid, kuidas võiks motivatsioonitaset tõsta.
  • UURIMISMEETOD


    Rahuloluuuringu läbiviimiseks kasutasime küsimustikku, mis koosnes 11 küsimusest (Lisa 1). Küsimustik koostati Google Formsi keskkonnas ning küsimustiku link saadeti XXX AS personalijuhile, kes edastas selle kõigile müügiosakonna töötajatele e-maili teel.
    Rahuloluuuring viidi läbi 100 müügosakonna töötaja seas, kellest vastas veidi üle poole ehk 53 inimest. Küsimustikule oli võimalik vastata 03.märts - 10.märts 2016. Kuna vastajad ei olnud eriti aktiivsed, siis saadeti paari päeva pärast müügitöötajatele meeldetuletusmeil.
    Siinkohal tulid ka meie poolt valitud uurimismeetodi miinused välja. Nimelt väike vastanute protsent ning ka see, et küsimusi ega vastuseid ei ole võimalik täpsustada. Selle meetodi plussiks võib pidada seda, et meie poolt kasutatud meetodit on kerge läbi viia ning andmeid hiljem lihtne töödelda. Ehk ei pea ükshaaval andmeid sisestama ja kokkuvõtteid tegema.
    Võimalik, et välja prinditud kujul läbi viidud küsimustik oleks andnud suurema vastanute protsendi, kuna see oleks veidi personaalsem olnud ning inimesed oleksid soovi korral saanud küsimuste juurde täpsustusi lisada, mida veebis ei olnud võimalik teha. Ning kuna seda viisi kasutatakse sageli, on paljudel tekkinud vastumeelsus küsimustike täitmise suhtes.

    2. HETKEOLUKORD

    2.1 Ülevaade vastajatest


    Küsimustik saadeti laiali 100 müügitöötajale. Küsitlusele vastasid 41 meest ja 12 naist, kokku 53 inimest. Üle poole vastanutest märkisid enda vanuseks 18-25 eluaastat , mis tähendab seda, et müügimeeskonda kuuluvad enamasti noored inimesed. Ülejäänud märkisid enda vanuseks 26-35 ja 36-45 eluaastat. Vastanutest 30 inimest töötavad klienditeenindajatena ja ülejäänud jaguneb kaupluste juhatajate ja müügiekspertide vahel.
    Üle poole vastanutest (50,9%) on töötanud XXX AS-is 1-5 aastat. Märgatav hulk inimesi (35,8%) on Klickis töötanud kõigest aasta aega, ehk keskmine tööstaaž on küllaltki väike. Siin tuleb silmas pidada ka seda, et Klick on Eestis tegutsenud pea 20 aastat.
    Joonis 1 Töötatud aeg

    2.2 Küsimuste analüüs

    1) Mis motiveerib Teid kõige rohkem enda tööd tegema? (Järjesta 1.-9. kohani tähtsuse järjekorras)


    Kogu vastanute hulgast 28 inimest märkisid, et palk on nende jaoks kõige motiveerivam tegur. Samas 10 inimest märkisid palga viimasele kohale. Sellele järgnesid rahalised boonused, ametikõrgendus ja avalik kiitus. Vähem motiveerivateks teguriteks peetakse sporditoetusi ja firmaüritusi.
    Järeldus: Oluliseks peetakse palka, rahalisi boonuseid, ametikõrgendust ja avalikku kiitust, muud firma poolt pakutavad hüved motiveerivad inimesi vähe.
    Tabel 1 Motivatsioonitegurite pingerida (arvutatud vastuste põhjal)
    Koht
    Motivatsioonitegur
    1
    Palk
    2
    Rahalised boonused
    3
    Ametikõrgendus
    4
    Avalik kiitus
    5
    Lisa puhkepäevad
    6
    Täiendkoolitused
    7
    Töökeskkond
    8
    Sporditoetused
    9
    Firmaüritused
    2) Kas olete tehtava töö eest saadava palgaga rahul?
    Vastanutest 34% ei ole enda palgaga rahul, 13,2% ei ole üldse enda palgaga rahul ja 20,8% vastanutest ei oska seisukohta võtta. Rahul on saadava palgaga 32,1% vastanutest ning väga rahul ei ole keegi.
    Järeldus: Seega pea pooled vastanutest ei ole oma palgaga rahul ning suur osa on kahevahel. See näitab, et töötajad ei ole oma palgaga eriti rahulolevad ning pigem sooviksid tööandja poolt näha arengut.
    Joonis 2 Kas olete tehtava töö eest saadava palgaga rahul?
    3) Kas ettevõtte praegune palgasüsteem on piisavalt motiveeriv, et paremate tulemuste nimel pingutada?
    Vastanutest 54,7% on praegune palgasüsteem enam-vähem motiveeriv. Vastanutest 30,2 % arvavad , et palgasüsteem ei ole motiveeriv ja vaid 11,3% vastanutest arvavad, et palgasüsteem on piisavalt motiveeriv, et paremate tulemuste nimel pingutada.
    Järeldus: Siit järeldub, et üldiselt on inimesed enam-vähem rahul praeguse palgasüsteemiga aga mitte piisavalt, et pingutada paremate tulemuste nimel. Palgasüsteemi tuleks täiustada, et see oleks töötajate jaoks rohkem motiveerivam.
    Joonis 3 Kas ettevõtte praegune palgasüsteemon piisavalt motiveeriv, etparemate tulemuste nimel pjngutada?
    4) Kas Teie poes on töökoormust arvestades mõistlik arv töötajaid?
    Vastanutest 32 inimest ehk 60,4% on rahul töökoormust arvestades töötajate arvuga poes. Enam-vähem on rahul töötajate arvuga kauplustes 16 inimest ehk 30,2%. Ning 5 inimest ehk 9,4% ei ole rahul töötajate arvuga poes.
    Järeldus: Suurem osa vastanutest on rahul töökoormust arvestades poe töötajate arvuga. Väike osa vastanutest ei ole töötajate arvuga poes rahul. Kuna küsitlus viidi läbi üle Eesti erinevates poodides, siis sellest tulenevalt on ka töökoormus erinevates poodides erinev ning seetõttu väike osa töötajatest võib arvata, et just nende poes on liiga vähe töötajaid, et koormus liiga suur ei ole.
    Joonis 4 Kas Teiepoes on töökoormust arvestades mõistlik arv töötajaid?
    5) Kas olete rahul oma töökoormusega?
    Vastanutest üle poole ehk 64,2% on oma töökoormusega rahul. Vastanutest enam-vähem rahul on 24,5% ja üldse ei ole rahul 11,3% vastanutest.
    Järeldus: Enamasti ollakse rahul enda töökoormustega, kuigi esineb ka neid inimesi, kelle arvates ei ole nende palga, töögraafiku ja töökoormuse suhe tasakaalus. Mõnede töötajate arvates annab kontor ülevõimete käivaid lisakohustusi, mis ei pruugi nende töölepingus üldsegi kirjas olla.
    Joonis 5 Kas olete rahul oma töökoormusega?
    5.1 Lisaks paluti põhjendada, et miks ei olda rahul töökoormusega:
    • Üldiselt töökoormus hea aga halb see, kui kontorist antakse käsk ühe päeva jooksul kõik hinnasildid ära vahetada. Kontor teeb meelega töökohustusi keerulisemaks.
    • Töögraafik, töökoormus ja palk ei paista omavahel tasakaalus olevat.
    • Mitmed on vastanud, et väga hull ei ole aga võiks parem olla
    • Sooviksin vähema töökoormusega tööd ( 0,5-0,75 kohta) või rohkem puhkepäevi
    • Palju tuleb töövälisel ajal töötada - kiired probleemid, puhkuse ajal meilide lugemine ja vastamine.
    • Suvel töökoormus suur puhkuste tõttu.
    • Töötaja omavastutus teatud asjades liialt suur.
    • Iga kuu erinev töögraafik, ei saa mingeid plaane teha.
    Järeldus: Üldiselt on töötajad töökoormusega rahul aga on ka päris arvestatav protsent, kes ei ole väga rahul ( 35,8 %). Põhjuseks tuuakse nn ebastabiilne töökoormus ja et kontor kipub andma lisatöökohustusi.
    6) Kas tööandja tagab Teie jaoks piisavalt puhkeaega?
    Vastanutest üle poole (52,8%) arvavad, et nendele on tagatud piisavalt puhkeaega. 26,4% vastasid, et “enam-vähem”. Samas 11 inimest 53-st arvavad (20,8%), et neile ei tagata piisavalt puhkeaega.
    Järeldus: Üldiselt arvavad töötajad, et saavad piisavalt palju puhkeaega, kuid pea ¼ vastanutest arvavad vastupidist
    Joonis 6 Kas tööandja tagab Teie jaoks piisavalt puhkeaega?
    7) Kas Teie arvates arvestab tööandja Teie heaoluga ?
    Siin jagunesid vastajate arvamused enam-vähem kolmeks. Vastanutest 20 inimest tunnevad , et tööandja arvestab nende heaoluga, 18 inimese arvates arvestab tööandja enam-vähem töötajate heaoluga ja 15 inimese arvates ei arvesta tööandja üldse töötajate heaoluga.
    Järeldus: Suur osa töötajates tunneb, et nende heaoluga ei arvestata ja see võib mõjutada üldist motiveeritust.
    Joonis 7 Kas Teie arvates arvestab tööandja Teie heaoluga?
    8) Kas Te saate piisavalt tunnustust ülemustelt?
    Tööandja tunnustust saavad 22 inimest ehk 41,5% vastanutest. Tööandja tunnustust ei saa 19 inimest ehk 35,8% vastanutest. Mõningal määral saavad tunnustust 12 inimest ehk 22,6% vastanutest.
    Järeldus: Kuna üldpildis saavad tööandja poolt tunnustust alla poole töötajatest, siis võiks tööandja suunata rohkem tähelepanu töötajate tunnustamisele. Muidugi peavad selleks põhjust andma ka töötajad ise.
    Joonis 8 Kas Te saate piisavalt tunustust ülemustelt?
    9) Kuidas hindate enda suhteid kolleegidega?
    Suhteid kolleegidega peavad 34 inimest väga headeks. Vastanutest 14 hindavad oma suhted kaastöötajatega viie palli süsteemis neljale.
    Järeldus: Sellest võib tuua järelduse, et omavahelised suhted üldises pildis on head ja suuremaid lahkhelisid ei esine.
    Joonis 9 Kuidas hindate enda suhteid kolleegidega? (skaalal 1-5)
    10) Kas Te olete viimase poole aasta jooksul mõelnud töökohta vahetada?
    Vastanutest 67,9% on mõelnud viimase poole aasta jooksul töökohta vahetada. Vastanutest 32,1% ei ole mõelnud poole aasta jooksul töökohta vahetada.
    Järeldus: Halba valgust näitab see, et suurem osa töötajatest soovivad töökohta vahetada. See näitab, et antud ametikohal ei ole töötajal eriti palju motivatsiooni seal püsimiseks.
    Joonis 10 Kas Te olete viimasepoole aasta jooksul mõelnud töökohta vahetada?
    10.1 Lisaks paluti põhjendada, miks on mõeldud töökoha vahetamisele, kokkuvõte on toodud järgnevad tabelis:
    Tabel 2 Töökoha vahetamise põhjused
    Kui olete mõelnud töökohta vahetada, siis miks? Valige sobivaim vastusevariant:
    Vastanute arv
    Vastanute %
    Sooviksin töötada muus valdkonnas
    5
    13.9%
    See töö on muutunud minu jaoks rutiinseks
    4
    11.1%
    Ma ei näe endal siin arenguvõimalusi
    3
    8.3%
    Ettevõte ei hooli oma töötajatest
    9
    25%
    Minu juht ei kohtle mind õiglaselt
    1
    2.8%
    Mul ei ole head läbisaamist kolleegidega
    0
    0%
    Tööaeg ei sobi mulle
    2
    5.6%
    Mulle ei sobi töö asukoht
    0
    0%
    Mulle ei sobi palk
    8
    22.2%
    See töökoht oli minu jaoks ajutine
    0
    0%
    Other
    4
    11.1%
    Järeldus: Midagi on ettevõttes väga valesti, et nii suur osa inimesi on mõelnud töökohta vahetada, inimesed ei ole ettevõttele lojaalsed.
    11) Töötaja soovitused, kuidas töökeskkonda paremaks muuta, kui selleks on vajadust
    • Mõelda rohkem töötajate heaolule ning eriti nende tervisele. Töötajad ei ole rahul sellega, et peavad pidevalt saalis ringi käima ja püsti seisma, nad sooviksid vahepeal ka istuda (saalis võiksid olla toolid kuhu vahest istuda, et puhata , sest pidevalt seismine kurnab töötajaid rohkem).
    • Tööandja võiks võimaldada töö juures töötajatele paremad tingimused lõuna veetmiseks. (Lahenduseks korralike puhkeruumide olemasolu.)
    • Kaupluse kaunistamine pühade perioodil, et kliendil oleks meeldivam poodi külastada.
    • Hinnasiltide välja lõikamiseks lõikuri soetada.
    • Puhtuse paremaks tagamiseks tolmuimeja soetada.
    • Inventuure võiks läbi viima hakata elektroonilisel kujul mitte paberkandjal.
    • Sobilik oleks aina suurenevale töökoormusele vastav palk.


    3. ETTEPANEKUD MOTIVATSIOONITASEME TÕSTMISEKS


    Erinevaid inimesi motiveerib oma tööd hästi ja pühendunult tegema erinevad motivaatorid ning töörahulolu mõjutavad aspektid on samuti iga töötaja puhul erinevad. Sellest kui motiveeritud on töötajad, sõltub suuresti ettevõtte edukus ja areng. Järelikult on väga oluline mõista ettevõtte juhtkonnal, milline on töörahulolu ja motiveerituse tase töötajatel. Kui juhtkond soovib, et nende ettevõttel läheks hästi ja teeniksid kasumit, siis peab juhtide ja töötajate huvide vahel valitsema tasakaal.
    XXX ASis läbiviidud küsitluse põhjal võib öelda, et ettevõtte töötajate töörahulolu tase on erinevate rahulolu puudutavate aspektide osas kõikuv. Kõige enam olid ettevõtte töötajad rahul oma töökoormusega (64,2 %) ja töötajate arvuga kauplustes arvestades töökoormust (60,4 %).
    Töötajate tööpanus on otseselt sõltuv neid ümbritsevast töökeskkonnast, mis mõjutab nende motiveeritust, pühendumist ja lojaalsust. Töökeskkonna üks olulisemaid tegureid on füüsiline keskkond. XXX As-i töötajate motivatsioonitabelist(Tabel1) võib näha, et töökeskkonda hinnatakse motiveerituse poolest suhteliselt madalaks, mis omakorda näitab, et poodide töökeskkond ei motiveeri inimesi oma tööd paremini tegema.
    Uuringus on töötajate poolt välja toodud, et puhkepausid tuleb veeta poest väljas kusagil kohvikus või siis kitsas poe seina taga asuvas laos, mis on vägagi suurel mahul poe kaupu täis. Lisaks sellele puudub võimalus enda kodust kaasa toodud toitu soojendada . Samuti on välja toodud, et klienditeenindajad peavad ise koristama pärast tööpäeva enda poepinnad ja põrandad. Selliste probleemide lahenduseks võiks tööandja teha kokkuleppe kaubanduskeskuse koristusfirmaga, et ka nende poepinnad saaks iga tööpäeva lõppedes koristatud. Kui sellist kokkulepet ei ole võimalik ellu viia, siis võiks tööandja iga poe peale muretseda tolmuimeja, mis muudab põrandate koristamise teenindajatele veidikenegi lihtsamaks.
    Lisaks võiks tööandja töötajatele hakata pakkuma tasuta lõunasööke. Enamus XXX poode asuvad suuremates kaubanduskeskustes, mis tähendab, et tõenäoliselt asuvad seal ka kohvikud ja muud söögikohad. Niisiis tööandja võiks mingis konkreetses kohvikus tellida töötajatele lõunasöögid ehk tegeleda töötajate toitlustamisega. Kuigi selline variant ei ole kõige odavam aitaks see töötajatele sisendada tunde, et tööandja hoolib nendest ja tunneb nende töökeskkonna heaolu vastu huvi.
    Kõige motiveerivamateks teguriteks peavad vastajad palka (32,1%) ja lisatasusid (11,35%) ning nendega on läbiviidud küsimustiku põhjal vastanud inimesed kõige vähem rahul. Siinkohal tuleks tööandjal üle vaadata tasustamissüsteem ning vajadusel töötajatega läbi arutada, kuidas kujunevad nende lisatasud. Võimalik, et paljud müügitöötajatest ei teagi või ei saa aru, kuidas kujuneb nende palk. Lisaks võiks tööandja rakendada lisatasusüsteemi, mis motiveerib inimesi rohkem müüma ehk mida rohkem müüd seda rohkem teenid. Positiivne nii tööandjale kui ka töötajale. Asja mõte seisneb selles, et tuleks kindlaks määrata mingid müügimahu vahemikud ja iga vahemiku saavutamise eest kindel lisatasu määrata ja töötajal võiks olla kogu aeg ülevaade, millises müügimahu vahemikus ta asub ning palju tal järgmisest vahemikust puudu on, et rohkem lisatasu teenida.
    Veel tuli küsitlusest välja, et töökoormus on kuu lõikes suhteliselt erinev. Suur erinevus tekib sellest, et kuu algusesse on pandud töötajatele suuremahulised tööülesanded nagu näiteks hinnamuudatuste tegemine, kaupluse inventuur ning samal ajal on klientidel ka palgapäevad, mis toob paljud kliendid kauplustesse ostlema ning mis omakorda tekitab töötajatele tööd juurde.
    Ettepanekuks võiks olla töögraafikute muudatused, täpsemalt töökoormus ära hajutada. Kuna praegu on kuu alguses kohustuslik kaupluse inventuur siis võiks selle sättida kuu lõpupoole, sellisele ajale kui töökoormus ei ole liiga suur. Lisaks sellele, et kuna töökoormus kuu alguses suur, siis panna kuu algusesse tööle rohkem inimesi.
    Motivatsioonitaset mõjutab väga ka palju see, kuidas tööandja arvestab töötajate heaoluga, kas ja kui palju tullakse inimesele vastu, mis hüvesid pakutakse ja palju muud. Samuti ootavad inimesed enda ülemuselt ja juhtkonnalt tunnustust heade tulemuste saavutamise eest. Tihtipeale kipuvad ülemused märkama ainult halba ja tänitavad aga kui töötaja midagi hästi teeb, siis sellele tagasisidet ei anta ning jäetakse inimene tunnustamata. Siinkohal võib tekkida töötajatel sallimatus oma ülemuse suhtes, kes näeb ainult halba aga kui midagi head teed, siis sellele tähelepanu ei pöörata. Tööandja võiks rohkem kuulata, mis töötajatel öelda on, millised on töötajate ettepanekud ja nendega ka võimalusel arvestada. Olulisel kohal on on omavaheline suhtlus. Arenguvestlused võiksid toimuda tihedamalt kui kord aastas, kus mõlemad osapooled saavad rääkida enda muredest ja ettepanekutest ning üldiselt infot omavahel jagada.


    Kokkuvõte


    XXX AS-i müügipersonali seas viidi läbi rahuloluuuring ajavahemikus 03.märts - 10.märts 2016. Uuringu eesmärgiks oli välja selgitada müügipersonali rahulolu tööandja ja tööga seotud küsimustes. Täpsemalt selgus kui rahul on inimesed palgasüsteemi, töökoormuse, omavaheliste suhetega ning paluti teha ka ettepanekuid, kuidas parandada töökeskkonda.
    Inimesed ei olnud eriti aktiivsed uurimuses osalema, kuna 100-st inimesest saadi vastused ainult 53-lt. Kõige motiveerivamad on palk ja lisatasud ning nende kallal nuriseti ka kõige rohkem. Selgus, et töötajate arvates pole palk tasakaalus tehtava tööga.
    Üldiselt on töötajad töökoormusega rahul, kuid kohati on töökoormus päris suur, siinkohal pandi pahaks kontori poolt antavaid lisakohustusi ja seda, et igakuised inventuurid ja hinnamuudatused on samal ajal.
    Tööandja poolt võimaldatava puhkeajaga on rahul veidi üle poole töötajatest, ülejäänute arvates antakse kas liiga vähe puhkeaega või siis enam-vähem normaalselt puhkeaega.
    Suur osa vastanutest tunneb, et tööandja ei pea oluliseks töötajate rahulolu. Nuriseti selle üle, et pole puhkeruume ning söögi soojaks tegemise võimalust. Samuti tunnevad inimesed, et ei saa enda ülemuselt piisavalt tunnustust. Samas töötajad peavad omavahelisi suhteid heaks.
    Uurimusest selgus, et ligi 70% töötajatest on mõelnud viimase poole aasta jooksul töökohta vahetada erinevatel põhjustel. Enim märgiti põhjuseks seda, et tööandja ei hooli oma töötajatest. See näitab seda, et töötajad ei ole eriti lojaalsed.
    Üldiselt tundub, et töötajate motivatsioonitase ja rahulolu XXX AS-s ei ole väga hea ning ettevõttel oleks vajalik teha mõningaid muudatusi, et inimesed oleksid oma tööandjale lojaalsemad ning teeksid enda tööd hea meelega.
    Töös tehti mõningad ettepanekud, mida ettevõte võiks ette võtta, et motivatsioonitased ja rahulolu parandada.

    4. LISAD

    Lisa 1

    Küsimustiku ankeet :
    Töötajate rahuloluuuring XXX AS müügiosakonnas
    Lugupeetud vastaja !
    Antud küsimustik on koostatud eesmärgiga uurida töötajate töörahulolu ja motivatsioonitaset puudutavaid küsimusi XXX AS müügiosakonnas ja anda hetke tagasisidet tööandjale. Uuring viiakse läbi ajavahemikus 03.03 .2016 - 10.03 .2016.
    Uuringut viivad läbi TTÜ väikeettevõtluse rakenduskõrgharidusõppe eriala tudengid XXX
    Vastamiseks kulub aega umbes 5 minutit.
    *Kõik vastused esitatakse anonüümselt.
    * Kohustuslikud väljad
    • Sugu *
      • Mees
      • Naine
    • Vanus *
      • 18-25 aastat
      • 26-35 aastat
      • 36-45 aastat
      • 46-45 aastat
      • 56-65 aastat
      • 67-... aastat
    • Töötatud aeg XXX *
      • kuni 1 aasta
      • 1-5 aastat
      • 5-10 aastat
      • enam kui 10 aastat
    • Kellena töötad? *
    • 1. Mis motiveerib Teid kõige rohkem enda tööd tegema? (Järjesta 1.-9. kohani tähtsuse järjekorras) *
    • Näiteks 1. kohal palk, 2. kohal rahalised boonused ... 9.kohal lisa puhkepäevad.
    • 1. Palk
    • 2. Lisa puhkepäevad
    • 3. Rahalised boonused
    • 4. Avalik kiitus ja tunnustus
    • 5. Töökeskkond ( valgustus , töökoht, puhtus jms)
    • 6. Täiendkoolitused
    • 7. Firmaüritused (Suvepäevad, jõulupeod)
    • 8. Sporditoetus
    • 9. Ametikõrgendus

    • 2. Kas olete tehtava töö eest saadava palgaga rahul? *
      • Ei ole üldse rahul
      • Ei ole rahul
      • Ei oska öelda
      • Olen rahul
      • Olen väga rahul
    • 3. Kas ettevõtte praegune palgasüsteem on piisavalt motiveeriv, et paremate tulemuste nimel pingutada? *
      • Jah
      • Ei
      • Enam-vähem
      • Other:
    • 4. Kas Teie poes on töökoormust arvestades mõistlik arv töötajaid? *
      • Jah
      • Ei
      • Enam-vähem
    • 5. Kas olete rahul oma töökoormusega? *
    • Näiteks töögraafik on mõistlik, töökohustused on mõistlikud jne
      • Jah
      • Ei
      • Enam-vähem
    • 5.1 Juhul kui vastasite eelmisele küsimusele EI või ENAM-VÄHEM, siis soovi korral põhjendage:___________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________
    • 6. Kas tööandja tagab Teie jaoks piisavalt puhkeaega? *
      • Jah
      • Ei
      • Enam-vähem
    • 7. Kas Teie arvates arvestab tööandja Teie heaoluga? *
    • Näiteks kas tööandja arvestab teie soovide ja ettepanekutega.
      • Jah
      • Ei
      • Enam-vähem
    • 8. Kas Te saate piisavalt tunnustust ülemustelt? *
    • Näiteks kui täidate regulaarselt igakuiselt püstitatud eesmärke ja seda märgatakse.
      • Jah
      • Ei
      • Enam-vähem
    • 9. Kuidas hindate enda suhteid kolleegidega? *

    Halvad suhted
    1
    2
    3
    4
    5
    Head suhted
    • 10. Kas Te olete viimase poole aasta jooksul mõelnud töökohta vahetada? *
      • Jah
      • Ei
    • 10.1 Kui olete mõelnud töökohta vahetada, siis miks? Valige sobivaim vastusevariant:
      • Sooviksin töötada muus valdkonnas
      • See töö on muutunud minu jaoks rutiinseks
      • Ma ei näe endal siin arenguvõimalusi
      • Ettevõte ei hooli oma töötajatest
      • Minu juht ei kohtle mind õiglaselt
      • Mul ei ole head läbisaamist kolleegidega
      • Tööaeg ei sobi mulle
      • Mulle ei sobi töö asukoht
      • Mulle ei sobi palk
      • See töökoht oli minu jaoks ajutine
      • Other:
    • 11. Töötaja soovitused, kuidas töökeskkonda paremaks muuta, kui selleks on vajadust:___________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________

    Lisa 2


    Vanus
    Vastanute arv
    Vastanute %
    18-25 aastat
    30
    56.6%
    26-35 aastat
    20
    37.7%
    36-45 aastat
    3
    5.7%
    Töötatud aeg XXX
    Vastanute arv
    Vastanute %
    kuni 1 aasta
    19
    35.8%
    1-5 aastat
    27
    50.9%
    5-10 aastat
    5
    9.4%
    enam kui 10 aastat
    2
    3.8%
    Kellena töötad?
    Vastanute arv
    Vastanute %
    Klienditeenindaja/müügikonsultant
    30
    56.6%
    Müügiekspert
    11
    20.8%
    Kaupluse juhataja
    12
    22.6%
    2. Kas olete tehtava töö eest saadava palgaga rahul?
    Vastanute arv
    Vastanute %
    Ei ole üldse rahul
    7
    13.2%
    Ei ole rahul
    18
    34%
    Ei oska öelda
    11
    20.8%
    Olen rahul
    17
    32.1%
    Olen väga rahul
    0
    0%
    3. Kas ettevõtte praegune palgasüsteem on piisavalt motiveeriv, et paremate tulemuste nimel pingutada?
    Vastanute arv
    Vastanute %
    Jah
    6
    11.3%
    Ei
    16
    30.2%
    Enam-vähem
    29
    54.7%
    Other
    2
    3.8%
    4. Kas Teie poes on töökoormust arvestades mõistlik arv töötajaid?
    Vastanute arv
    Vastanute %
    Jah
    32
    60.4%
    Ei
    5
    9.4%
    Enam-vähem
    16
    30.2%
    5. Kas olete rahul oma töökoormusega?
    Vastanute arv
    Vastanute %
    Jah
    34
    64.2%
    Ei
    6
    11.3%
    Enam-vähem
    13
    24.5%
    6. Kas tööandja tagab Teie jaoks piisavalt puhkeaega?
    Vastanute arv
    Vastanute %
    Jah
    28
    52.8%
    Ei
    11
    20.8%
    Enam-vähem
    14
    26.4%
    7. Kas Teie arvates arvestab tööandja Teie heaoluga?
    Vastanute arv
    Vastanute %
    Jah
    20
    37.7%
    Ei
    15
    28.3%
    Enam-vähem
    18
    34%
    8. Kas Te saate piisavalt tunnustust ülemustelt?
    Vastanute arv
    Vastanute %
    Jah
    22
    41.5%
    Ei
    19
    35.8%
    Enam-vähem
    12
    22.6%
    9. Kuidas hindate enda suhteid kolleegidega?
    Vastanute arv
    Vastanute %
    1
    1
    1.9%
    2
    1
    1.9%
    3
    3
    5.7%
    4
    14
    26.4%
    5
    34
    64.2%
    10. Kas Te olete viimase poole aasta jooksul mõelnud töökohta vahetada?
    Vastanute arv
    Vastanute %
    Jah
    36
    67.9%
    Ei
    17
    32.1%





  • Vasakule Paremale
    XXX AS müügipersonali rahuloluuuring #1 XXX AS müügipersonali rahuloluuuring #2 XXX AS müügipersonali rahuloluuuring #3 XXX AS müügipersonali rahuloluuuring #4 XXX AS müügipersonali rahuloluuuring #5 XXX AS müügipersonali rahuloluuuring #6 XXX AS müügipersonali rahuloluuuring #7 XXX AS müügipersonali rahuloluuuring #8 XXX AS müügipersonali rahuloluuuring #9 XXX AS müügipersonali rahuloluuuring #10 XXX AS müügipersonali rahuloluuuring #11 XXX AS müügipersonali rahuloluuuring #12 XXX AS müügipersonali rahuloluuuring #13 XXX AS müügipersonali rahuloluuuring #14 XXX AS müügipersonali rahuloluuuring #15 XXX AS müügipersonali rahuloluuuring #16 XXX AS müügipersonali rahuloluuuring #17 XXX AS müügipersonali rahuloluuuring #18 XXX AS müügipersonali rahuloluuuring #19 XXX AS müügipersonali rahuloluuuring #20 XXX AS müügipersonali rahuloluuuring #21 XXX AS müügipersonali rahuloluuuring #22 XXX AS müügipersonali rahuloluuuring #23 XXX AS müügipersonali rahuloluuuring #24
    Punktid 100 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.
    Leheküljed ~ 24 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2016-04-13 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 8 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor Anita Hansen Õppematerjali autor
    Töös on tehtud rahuloluuuring müügipersonali seas. Sisaldab küsimustikku, vastuste pühjaltehtud analüüsi küsimustele ning ettepanekuid olukorra parandamiseks.

    Sarnased õppematerjalid

    Noored Eesti tööturul - uurimistöö
    22
    docx

    Noored Eesti tööturul - uurimistöö

    Sisukord Sissejuhatus 3 1. Kes on tööturul osalevad noored?.......................................................................................4 1.1 Välismaal töötavad noored........................................................................................5 2. Töösuhteid reguleerivad õigusaktid....................................................................................6 2.1 Töösuhted alaealistega..............................................................................................6 2.2 Tööaeg ja puhkeaeg..................................................................................................7 2.3 Puhkus.......................................................................................................................7 3. Noorte võimalused tööle asumiseks.....................

    Õigus
    Sisekomminukatsiooni uuring
    15
    doc

    Sisekomminukatsiooni uuring

    TARTU ÜLIKOOL Majandusteaduskond Ettevõttemajanduse instituut Organisatsiooni sisekommunikatsiooniuuring Kodutöö Juhendaja: lektor M.Ahonen Tartu 2009 SISUKORD SISUKORD.............................................................................................................................2 1.ORGANISATSIOONI LÜHIKIRJELDUS......................................................................... 3 1.1Organisatsiooni struktuur...............................................................................................3 2.UURINGU TAUSTINFORMATSIOON............................................................................ 5 2.1Üldandmed intervjueeritavate kohta.............................................................................. 6 3.KOOSTATUD KÜSIMUSED, EESMÄRGID JA VASTUSED........................................ 7 3.1Üldine kommunikatsioon

    Juhtimine
    Juhi käitumise mõju alluvate rahulolule
    18
    docx

    Juhi käitumise mõju alluvate rahulolule

    SISUKORD Juhi mõju alluvate tööga rahulolule SISSEJUHATUS Rahulolu uuringute läbi viimine ettevõtetes on muutunud järjest populaarsemaks. Rohkem on hakatud väärtustama inimressurssi ning tihtipeale peetakse tööjõudu ettevõtte väärtuslikuimaks varaks. Et töötajad oleksid oma tegevuses tootlikud ja aktiivsed, tuleks tagada nende rahulolu. Töö jagatakse kahte osasse. Esimeses osas on eesmärgiks anda ülevaade juhtimisteooria ajaloost, tööga rahulolu teooriast ning varasemalt läbi viidud uuringutest, mis näitavad juhtimise eri aspektide seotust tööga rahuloluga. Juhtimisteooria ajaloost on plaanis lähemalt kirjeldada teadusliku juhtimise koolkonda, inimsuhete koolkonda, administratiivse juhtimise koolkonda ning bürokraatlikku koolkonda. Teises osas seab tööautor eesmärgiks kirjeldada empiirilise uurimuse tulemusid ning analüüsi. Töö eesmärgiks on uurida juhi mõju al

    Ainetöö
    Juhtimise praktika aruanne
    21
    docx

    Juhtimise praktika aruanne

    Teenusmajanduse instituut JUHTIMISE PRAKTIKA ARUANNE Praktika aruanne Õppeaine: Juhtimine Mõdriku SISUKORD Sissejuhatus....................................................................................................................4 1 ettevõtte üldtutvustus...................................................................................................5 1.1 Turundusstrateegia ja arengukava........................................................................5 2 organisatsiooni struktuur.............................................................................................7 2.1 Struktuuri liigendus ja disain................................................................................8 3 juhi tööga tutvumine....................................................................................................9 3.1 Juhi päeva pildistus......................................................................

    Juhtimine
    Mittemateriaalsete hüvede olulisus Eesi ettevõtetes
    40
    doc

    Mittemateriaalsete hüvede olulisus Eesi ettevõtetes

    TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Humanitaar-ja sotsiaalteaduste instituut Nimi:................... MITTEMATERIAALSETE HÜVEDE OLULISUS EESTI ETTEVÕTETES Põhiõppe ainetöö Juhendaja: ............... Tallinn 2006 SISUKORD SISSEJUHATUS Käesolevas uurimustöös lähtub autor majanduse ja tehnoloogia üldisest arengust tingitud globaalsetest ühiskondlikest protsessidest ning keskendub sellele,................... Sellest tulenevat on püstitatud ka uurimustöö hüpotees, eesmärk ja ülesanded. Selle teema valisin oma uurimuseks sellepärast, kuna pidevalt jõuab minuni informatsiooni nii tuttavatelt kui ka interneti vahendusel sellest, et inimesed pole piisavalt motiveeritud ning nad ei ole rahul neile pakutavate võimalustega ( saadud taustainformatsioon ei ole uurimustöö teostamise alustamiseks adekvaatne ega usutav,

    Sotsioloogia
    Delegeerimine-juhi tõhus abimees
    24
    doc

    Delegeerimine-juhi tõhus abimees

    Mainori Kõrgkool Ärijuhtimise õppesuund Panganduse eriala Tiina Juurmann DELEGEERIMINE-JUHI TÕHUS ABIMEES? Ainetöö Juhendaja:Mare Kurvits Delegeerimine-juhi tõhus abimees?2 Rakvere 2009 SISUKORD 1. SISSEJUHATUS................................................................................................................3 2. TEOREETILINE TAUST..................................................................................................4 a. Delegeerimise mõiste..................................................................................................... 4 b. Ebaefektiivne delegeerimine ja mitte delegeerimine..................................................... 4 c. Kuidas delegeerida, kellele delegeerida-efe

    Ainetöö
    NAISKLIENDI TARBIMISHARJUMUSTE MUUTUSED RÕIVA- JA ILUTOODETE KATEGOORIAS
    57
    docx

    NAISKLIENDI TARBIMISHARJUMUSTE MUUTUSED RÕIVA- JA ILUTOODETE KATEGOORIAS

    LÄÄNE- VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Ettevõtluse ja majandusarvestuse õppetool Kaubandusökonoomika õppekava Hanna Kuldsaar NAISKLIENDI TARBIMISHARJUMUSTE MUUTUSED RÕIVA- JA ILUTOODETE KATEGOORIAS Lõputöö Juhendaja: Eva Vahtramäe MA Mõdriku 2012 SUMMARY Final paper is composed on Changes of consuming habits in category of clothes and beauty products among female customers. Paper is presented on 54 pages and it includes one extra. The paper has been appearenced with three charts and 16 graphs. Beauty has became the keyword of our society and, therefore, everybody tries to change their appearance close to perfection. Over the years the societal pressure on women has enourmosly increased. Research is necessary because the last ten years people have more and wider options. People increasingly give special attention t

    Kaubandus ökonoomika
    RAKVERE TEATRI PUBLIKUMAGNETID-AASTATEL 2014 - 2016
    35
    doc

    RAKVERE TEATRI PUBLIKUMAGNETID AASTATEL 2014 - 2016

    KÜKAMETSA GÜMNAASIUM RAKVERE TEATRI PUBLIKUMAGNETID AASTATEL 2014 - 2016 UURIMISTÖÖ KOOSTAJA: AADU KADAKAS 11. KLASS JUHENDAJA: XXX XXX Kükametsa 2018 SISUKORD SISSEJUHATUS..........................................................................................3 1. TEOREETILISI LÄHTEKOHTI.....................................................................5 1.1. Näitekunsti ajaloost................................................................................5 1.2. Rakvere Teatrist....................................................................................6 1.3. 2014 ­ 2016 aasta lavastused ja publikumagnetid.............................................8 2. ANKEETKÜSITLUSE JA INTERVJUUDE TULEMUSENA SAADUD ANDMETE ANALÜÜS.........................................................................................

    Eesti teatri ajalugu




    Kommentaarid (0)

    Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun