100 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.
~ 20 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2010-10-29
Kuupäev, millal dokument üles laeti
92 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
R.Saaremaa
Õppematerjali autor
Uurimistöö Juhendaja õp. Tiiu Kosk Rapla 2011 Sissejuhatus Paljud noored inimesed vaevlevad tervisehädades ja seda just vähese liikumise tõttu. Kõik noorukid peaksid olema kehaliselt aktiivsed vähemalt 1 tund päevas Vähem aktiivsed noored võiksid alustada treenigutega 30 minuti jooksul ja seda siis ajajooksul pikendades. See kõik aga oleneb inimese enda soovist ja tahtejõust. Autor soovis uurida sporditegevuse kohta Rapla Ühisgümnaasiumi õpilaste hulgas sellepärast, et ta ise tegeleb väljaspool kooli spordiga pidevalt. Autor seadis endale eesmärgiks välja selgitada kui paljudel tema koolikaaslastel jagub aega sportimisele ja liikumisele kooli kõrvalt. Uurimustöö probleem: Kas Rapla Ühisgümnaasiumi õpilaste hulgas on niisuguseid õpilasi palju, kes üldse spordiga ei tegele? Uurimustöö hüpotees: Rapla Ühisgümnaasiumi õpilaste hulgas on sportlik tegevus üsna suur. Eesmärgi saavutamiseks püstitati järgmised ülesanded:
Seda infot oli vaja teada, kuna spordialad, mis sisaldatavad sünkroonseid liigutusi on muusikast rohkem mõjutatud kui asünkroonseid liigutusi sisaldatavad spordialad. Kui oli teada, kumba liiki spordialasid Rapla Ühisgümnaasiumi noored rohkem harrastavad, sai ka küsitluses järgnevate vastuste üle paremini järeldusi teha. 10 Kuuendaks küsiti õpilaste käest, kui tihti nad treenimisel muusikat kuulavad. See küsimus oli üks olulisemaid selles küsimustikus, sest see annab ülevaate, kui palju ja kui tihti Rapla Ühisgümnaasiumi noored treenimisel muusikat kuulavad. Selle küsimuse puhul oli üks vastusevariantidest „vahepeal või harva“, ning selle vastusevariandi puhul pidi vastanu selgitama, millest tema osaline muusika kuulamine sportimisel sõltub või millistel treeningutel ta muusikat kuulab
See võimekus sõltub eelkõige vereringe ja hingamissüsteemi võimest koheselt ja adekvaatselt suurendada organsüsteemide ja töötavate lihaste hapnikuga varustamist kehalisel pingutusel. Aeroobsel treeningul suureneb lihaste kapillaarvõrgustik ja südame löögimaht. Jooksmisel ainevahetus ja organismi aeroobne võime areneb. Rasvade ja süsivesikute kasutamine energiaallikana paraneb. Aeroobset energiatootmist mõjutavate ensüümide aktiivsus kasvab. Veres suureneb müoglobiini maht veres, mis on hapniku siduv ja loovutav aine. Eristatakse kahte liiki aeroobset tegevust: aeroobne ja anaeroobne. Aeroobne tegevus jooksmisel kestab kuni tekib hingeldamine ja jooksmine muutub ebamugavaks. Peale seda algab anaeroobne energiatootmine. See on kiire võimalus tagada lihastele suures koguses energiat, kuid samas anaeroobset energiat kasutatakse ruttu ära
tund ainus koht, kus oma kehale füüsilist koormust antakse. Kursusetöö eesmärgiks oli välja selgitada, milline täpselt on kehalise aktiivsuse, täpsemalt kehalise kasvatuse tunni mõju organismile, seda nii füüsilise kui vaimse tervise seisukohalt. Sõnastati uurimisküsimus, kuidas mõjutab kehalise kasvatuse tund Pärnu Koidula Gümnaasiumi G1BK1 klassi tüdukute meeleolu ja enesetunnet? Püstitati hüpotees, et kehaline aktiivsus tõstab meeleolu ja õpilaste enesetunne pärast kehalise kasvatuse tundi paraneb. Motiiviks oli põhjendada kehalise kasvatuse tunni vajalikkust kooli õppeprogrammis. Töö tegemisel raskusi ette ei tulnud, kuna materjali jagus ning nende lugemine ning uurimine oli huvitav. Uurimistöö koosneb kolmest peatükist, millest esimene käsitleb kehalise aktiivsusega seotud kirjandust; teises peatükis kirjeldatakse küsitluse metoodikat ja valimit; kolmas peatükk on küsitluse analüüs ja tulemused.
a klass KEHALISE KASVATUSE TUNNID LÄBI ÕPILASTE SILMADE Loovtöö Juhendaja: õpetaja Maarit Jõemägi Tallinn 2017 SISUKORD Sissejuhatus...........................................................................................................................3 1 praegune kehalise kasvatuse ainekava................................................................................5 2 Kehaline kasvatus läbi õpilaste silmade..............................................................................6 3 uus kehalise kasvatuse ainekava ja eesmärk.......................................................................9 kokkuvõte............................................................................................................................13 kasutatud kirjandus..............................................................................................................15 lisad.....................
2. KÜSITLUS Küsitluse koostamise põhjuseks oli teada saada, millega tegelevad Kunda kooli gümnasistid vabal ajal ja millist kultuuri nad tarbivad. Kultuur on väga lai mõiste, sellepärast oli küsitlus väga mahukas ja sisaldas viite valdkonda, mis on seotud tihedalt kultuuriga. Tulemused olid mõneti etteaimatavad, aga oli ka vastuseid, mis suutsid mind üllatada. Kuna mina ise tegelen kõige tihedamalt nendest valdkondadest muusikaga siis tahtsin saada ka kinnitust oma arusaamale, et noored lähevad kaasa massikultuuri tarbimisega ehk siis kuulatakse seda, mis on parajasti moes. Kinnituse ma sain ja üks vastanu vastaski, et kuulan seda, mis on moes. Nimetatud artistid olid enamasti ´´moeartistid´´. Küsimustiku täitis kuuskümmend kaheksa õpilast, nendest kakskümmend kaheksa olid poisid ja nelikümmend olid tüdrukud. Küsitlemata jäi neli inimest, sest neid ei olnud sellel päeval koolis. Küsitluse korraldasin koolis ja küsimustiku täitmiseks oli õpilastel ae
Kahjuks orkester lagunes. Väga tuntud on puhkpilliorkester Jüri Tüli taktikepi all. Palju oleneb kooli muusikaelu kooli juhtkonnast. Õnneks on Tapa koolil selles suhtes vedanud. Õpilaste vaba aja sisustamisel koolis etendab tähtsat osa ka näitering. Huvi näitmängu vastu on Tapa Gümnaasiumis olnud läbi aegade. Ei takistanud seda ka lava puuduimine ja ruumikitsukus. Praegu tegutseb meie koolis algklasside näitering, mida seitse aastat juhatas elle kivisoo. Noortemate õpilaste näiteringidest esines väga kenasti Tapa I Keskooli oma, kus 4.-6. klassi õpilased mängisid vabalt ja loomulikult. Täna naevad seda originaalset etendust rajooni õpilasolümpiaadide võitjad. Tapa 1. Keskoolsaavutas noorema astme kollektiivide seal Eestis teise koha. Kunstiõpetus meie koolis on toimunud nende väheste kooliprogrammis ettenähtud kunstiõpetuse tundide kaudu. Palju aastaid olid tunnid ainult 1.-6. klassini 1 tund nädalas ja kusntiküps see õpilane pidigi siis olema
TALLINNA ÜLIKOOL Kasvatusteaduste Instituut Klassiõpetaja (kõrvalerialaga) EKL 2kõ kaugõpe LASTE LIIKUMISAKTIIVSUS KOOLIS Referaat Juhendaja: MA, Marion Piisang Tallinn 2009 SISUKORD # SISSEJUHATUS............................................................................................................................2 1. LASTE KEHALINE AKTIIVSUS JA TERVIS.....................................................................2 1.1. Laste kehaline aktiivsus...................................................................................................2 1.2. Laste kehalist aktiivsust mõjutavad tegurid.........................................................................2 1.3. Tervislik toitumine...............................................................................................................2 2
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid