Vanema astme õpilaste füüsiline aktiivsus (0)

Q: Milleks on vaja füüsilist koormust?

Vastus leiad õppematerjalist: Vanema astme õpilaste füüsiline aktiivsus

Q: Millega tegeled peale kooli vabal ajal?

Vastus leiad õppematerjalist: Vanema astme õpilaste füüsiline aktiivsus

Q: Millise spordialaga tegeled peale kooli?

Vastus leiad õppematerjalist: Vanema astme õpilaste füüsiline aktiivsus

Q: Miks tegeled just sellenende aladega?

Vastus leiad õppematerjalist: Vanema astme õpilaste füüsiline aktiivsus

Q: Mis on sinu treeningu eesmärk?

Vastus leiad õppematerjalist: Vanema astme õpilaste füüsiline aktiivsus

Q: Kui Sa ei tegele ühegi spordialaga siis miks?

Vastus leiad õppematerjalist: Vanema astme õpilaste füüsiline aktiivsus

Q: Kui sageli oled haige?

Vastus leiad õppematerjalist: Vanema astme õpilaste füüsiline aktiivsus

Keskkool - Kategooriata - Uurimistöö

5 VÄGA HEA

Esitatud küsimused

Milleks on vaja füüsilist koormust?
Millega tegeled peale kooli vabal ajal?
Millise spordialaga tegeled peale kooli?
Miks tegeled just sellenende aladega?
Mis on sinu treeningu eesmärk?
Kui Sa ei tegele ühegi spordialaga siis miks?
Kui sageli oled haige?

Paide Ühisgümnaasium

Paide Ühisgümnaasiumi vanema astme õpilaste füüsiline aktiivsus
Koostaja : Reimu Saaremaa, 11B klass
Juhendaja : Maarika Männil, õpetaja
Paide, 2009
Sisukord
Sissejuhatus

Füüsilise aktiivsuse tähtsus noortele..........................................................................4
1.1 Füüsilise aktiivsuse vajalikkus............................................................................4
1.1.1 Kehalise treeningu mõju organismile.........................................................5

Liikumisaktiivsuse vähenemise põhjused noorukieas................................................7

Sportimise võimalused Paides ...................................................................................9

Paide Ühisgümnaasiumi vanema astme õpilaste füüsiline aktiivsus ja koormus.....10
. 4.1 Õpilaste vaba aja tegevused peale kooli............................................................11
4.2 Spordialad, millega õpilased tegelevad..............................................................13
Kokkuvõte.......................................................................................................................17
Kasutatud kirjandus........................................................................................................18
Lisa
Sissejuhatus
Läbi aegade on tehtud palju uuringuid laste ja spordi seostest. Sageli räägitakse nendes uuringutes madalast laste füüsilisest aktiivsusest ja abinõudest, kuidas tõsta laste füüsilist aktiivsust.
Selle uurimistöö teema valisin eelkõige põhjusel, et tegelen ise spordiga küllaltki aktiivselt. Selles õpilasuurimistöös selgitan ma välja Paide Ühisgümnaasiumi kümnenda kuni kaheteistkümnenda klassi õpilaste spordiga tegelemise harjumusi. Töö eesmärgiks on uurida, milliste spordialadega ja kui tihedalt tegeletakse, kus ala harrastatakse, kui palju selle eest peab maksma praeguse raske majanduskriisi ajal.
Kogu teoreetiline materjal saadakse refereeringute teel kirjandusallikatest ja oma andmed kogutakse küsitluse abil. Küsitluses osalesid ainult Paide Ühisgümnaasiumi vanema astme ehk 10. kuni ka 12. klassi õpilased.
Spordiga tegelemine pole alati positiivne, võib leiduda ka negatiivseid faktoreid.
1. Füüsilise aktiivsuse tähtsus noortele
Sport on noorukitele tähtis eelkõige noores eas tulevaseks eluks, et kujuneksid regulaarsed liikumisharjumused ja hea füüsiline vorm. Tänu sportlikule aktiivsusele arenevad noorte lihased kiiremini kui nad ilma spordita areneks, see võimaldab omakorda püstitada paremaid ja kiiremaid rekordeid.
1.1 Füüsilise aktiivsuse vajalikkus
Regulaarne kehaline aktiivsus on terve eluviisi üks tähtsamaid komponente. Kehalise aktiivsuse kõige suuremaks väärtuseks on südame- veresoonkonna tegevuse aktiveerimine, organismi parem varustamine hapnikuga ja lihasaparaadi üldine tugevdamine. Liikumisest põhjustatud vere ringlemise kiirenemine tagab kudede varustamise nii hapniku kui ka vajalike toitainetega . Tekib oluliselt parem energiavahetus. Loid vereringe on paljude haiguste põhjuseks. Regulaarne kehaline aktiivsus kaitseb paljude terviserikete eest nagu näiteks seljavigastused, veresoonkonna haigused, seedekulgla haigused, emotsionaalne püsimatus, vigastuste vältimine, rasvumine, osteoporoos , kõrgvererõhu-tõbi, vanadusnõtrus. Hea tervise tagamiseks on vajalikud nii kehaline aktiivsus kui ka kehaline tublidus [1].
Kehaline aktiivsus seisneb tavaliselt päevases liigutuste hulgas, mida mõõdetakse kulutatud energiahulga kaudu. Kehaline tublidus näitab, kui hästi suudetakse sooritada liigutusülesandeid. Seda hinnatakse liigutusvõimete testidega. Kehaline aktiivsuse ja spordi mõju peasuunad jagunevad kolmeks. Esiteks võib välja tuua, et kehaline aktiivsus ja tublidus mõjutavad otseselt laste ja noorte tervist kasvueas. Teiseks toob treenimine lastes esile füsioloogilisi ja biokeemilisi muutusi, mis avaldavad positiivset mõju täiskasvanuna. Kolmandaks on spordiga tegelemise harjumus lapseeas võib jätkuda täisvanuna. Viimaseks peasuunaks võib välja tuua uuringud, mis näitavad, et kehaline aktiivsus ja tublidus lapseeas kuuluvad ka täiskasvanute elustiili [1].
Vaatamata kehalise aktiivsuse üldtunnustatud ja positiivsele mõjule laste kasvamisele ja arengule, on laste kehaline aktiivsus sageli väiksem soovitatust [1]. Sageli on laste vähese aktiivsuse probleemiks treeningute kõrge maksumus või lapsele meeldiva spordiala harrastamise võimaluse puudumine tema elukoha läheduses. Samuti on sportlik aktiivsus kinni inimese enda üldises aktiivsuses - kas ta viitsib ja kas tal on aega tegeleda mõne spordialaga.
1.1.1 Kehalise treeningu mõju organismile
Treenides muutuvad tugevamaks rindkere lihased. Tugevamad rindkere lihased võimaldavad sügavamalt hingata ja tänu sellele jõuab kopsudesse rohkem õhku. Õhk hingatakse jõuliselt sisse ja see pääseb kiiresti alveoolidesse. Samuti tagab treenimine hea rühi. Hea rühiga inimese kopsud on suuremad kui halva kehahoiakuga inimesel.
Süda on seotud treenimisega eelkõige kui hapniku transportijana kudedesse. Süda hakkab tugevamalt tööle, kui koed vajavad hapnikku. Treenimata või haige süda ei suuda jõuliselt töötada. Selle tulemusena ei suuda ka inimene tegeleda spordiga nii aktiivselt kui ta sooviks. Põhjuseks on, et koed ei saa piisavalt hapnikku, et töötada, kuna süda ei suuda pumbata piisavalt hapnikurikast verd kudedesse, kus seda vajatakse. Seega energiat toodetakse vähe. Südamelihase tugevusest oleneb, kui kiiresti ja jõuliselt suudab süda verd pumbata. Südamelihas areneb ja tugevneb ainult siis, kui ta pingutab, teeb tööd ja treenib ennast. Treenitud süda suudab ühe löögiga välja paisata suurema koguse verd kui treenimata süda.
Kehalise töö ajal, kui süda paiskab välja suuri verekoguseid, on oluline, et veresoontes ei oleks südamele vasturõhku. Madal rõhk tekib veresoontes nende laienemisel. Korraga avanevad paljud rahuolekus kinni olnud juussooned ja hapnikurikas veri pääseb koerakkudele väga lähedale. Sel juhul hapniku kandmine iga rakuni paraneb . Töö lõppedes ahenevad sooned kiiresti ja hoiavad vererõhu vajalikul tasemel. Veresoonte võime aheneda ja laieneda on tarvilik ka soojusregulatsiooniks. Jahedas veresooned ahenevad ja organism ei jahtu maha nii kiiresti. Kuumas laienevad pindmised veresooned ja organism annab soojust rohkem ära, kaitstes ennast ülekuumenemise eest. Treenitud inimesel on hästi arenenud veresoonkond, mistõttu ta talub äärmuslikke kliimamuutusi paremini [2].
Treenimine teeb head, kuid kui seda tehakse liiga palju, siis hakkab see organismile pigem halvasti mõjuma. Ülemäärase treeningu ja toitumise piiramise tulemusena hakkab organism kasutama toitainete varusid, mida ei jätku ka lõputult, nagu näiteks valgud ja rasvad . Rasvad esinevad peamiselt rasvkoena naha all ja elundite ümber. Valgud on inimese, nagu ka teiste elusolendite, oluliseks keha ehitusmaterjaliks ja ensüümidena kõikide protsesside läbiviiateks. Organism vajab energiat keha soojuse hoidmiseks, kõikide elundite tööks ja kogu organismi liigutuste täitmiseks. Isegi diivanil puhates kulutab inimene energiat. Eriti vajab ta seda kasvuperioodil. Liigne treenimine ja dieedipidamine (mida kasutatakse sageli kaalukategooriatega spordialade puhul nagu näiteks maadlus) võib viia toitumishäireteni, näiteks anoreksia . Seda põdev inimene pole kunagi rahul oma kehakaaluga ja arvab , et ta on liiga kogukas [3].
Alates Mexico olümpiamängudest on sportlaste seas tunduvalt sagenenud äkksurma juhud võistluse või treeningu ajal või varsti peale suurt koormust. Kõige sagedasem põhjus on infarkt . Järelikult pole liigne sporditegemine tervisele kasulik [4].
Alles mitte kaugest ajast on ka näide: 18-ndal oktoobril 2009-ndal aastal 32. korda toimunud Detroidi maraton lõppes traagiliselt. Kuuteistkümnenda minuti jooksul kukkus kokku ning suri kolm osalejat. Samas surmajuhtumid maratonidel on küllaltki harvad. Ameerikas tehtud uurimus näitas, et iga 100 000 maratonil osaleja kohta on 0,8 surmajuhtumit [5]. Sellest võib lugeda ohumärke tulevaseks eluks. Noored, kes treenivad lihtsalt ennast füüsilise vormi tippu, peavad olema ettevaatlikud, sest on suurenenud ületreenimise oht. Igal inimesel on nähtud ette oma piir treenimise koha pealt. Selle kohta lähemat infot saab perearstilt, kui läbi viia uuringud. Treenides ennast liialt palju, ei suuda inimese keha pingele vastu pidada ja annabki järgi, mis võib ilmneda infarkti kujul.
2. Liikumisaktiivsuse vähenemise põhjused noorukieas
Liikumissoovi vähenemise peamisteks põhjusteks noorukieas peetakse eelkõige sotsiaalseid faktoreid. Kõige tavalisemateks teguriteks on huvide muutumine, motivatsiooni ja materiaalsete võimaluste puudus ning negatiivne suhtumine kõigesse täiskasvanute poolt soovitatavasse, isegi aktiivsesse sporti.
Vähem pööratakse tähelepanu füsioloogilistele põhjustele. Eelkõige kehakaalu tõusu rasvkoe arvelt, ebasoodsaid konstitutsionaalseid eeldusi , kohanemishäireid stresskoormusel ja hirm kehalisel koormusel tekkivate subjektiivselt tekkivate ebamugavate reaktsioonide ees, mis on tingitud kohanemisraskustest ja -häiretest [6].
Üheks liikumisaktiivsuse vähenemise põhjuseks võib olla ka haigus. Bar-Or (1983) jaotab liikumisaktiivsust vähendavad haigusseisundid kahte gruppi. Esimene grupp on haigused, mille puhul motoorne aktiivsus on piiratud primaarselt liikumisorganite funktsiooni häirumisest. Teine grupp haigusi on need, mis kutsuvad esile sekundaarse liikumisvaeguse seoses ägedate või krooniliste haigusseisunditega teistes, mitte liikumisorganites.
Haigestumine põhjustab nooruki osalise sotsiaalse isolatsiooni. Haigestumisega kaasuv ajutine kehalise töövõime langus piirab otseselt liikumisvabadust. Haiget last ärhvardab ala- või ülehooldamine. Vanemate hirm lapse tervise halvenemise ja haiguse süvenemise ees soodustab sageli ülehooldussündroomi teket. Haigusseisundist genereeritud adaptatsioonihäired või olemasolevate süvenemine soodustavad liikumisvajaduse vähenemist, viimane omakorda põhjustab funktsionaalsete võimete languse. Sõltuvalt last tabanud haiguse olemusest ja raskusest ning rehabilitatsiooni metoodikast võib tekkida suletud ring – circulus vitiosus (Joonis 1), mille katkestamine on väga kompliseeritud ja vaevanõudev, eriti kui on tegemist geneetiliselt väheste kehaliste eeldustega või väheliikuva lapsega. Sageli soodustab suletud ringi teket arstide liigne ettevaatlikkus. Sellised lapsed „põevad“ kogu kooliaja ja on pidevalt vabastatud kehalise kasvatuse tundidest [6].
Joonis 1. Circulus vitiosus'e tekkemehhanism haiguse puhul [6]
3. Sportimise võimalused Paides
Paide linnas on võimalik tegeleda 14 erineva alaga Paide linna kodulehe andmetega , sest seal on märgitud kokku 14 klubi. Tegeleda saab Paides: korvpalli – Korvpalliklubi KK7, võimlemise – SK Maribel ja SK Hot Sport, ujumise – Paide Ujumisklubi, võrkpalli- Paide võrkpalliklubi, jalgpalli – FC Flora jalgpalliklubi, Karate – Karateklubi Täht, poksi – Atleetika ja Poksiklubi Anton, saalihoki – Järvamaa Saalihokiklubi, laskmise – Järvamaa Laskespordiklubi, võistlustantsimise – Revalia tantsukool , ratsutamise – Järvamaa ratsaspordiklubi ja kepikõnniga – EvruSport.
Sisealadega tegelemiseks sobib neid harrastada alles valminud (20. veebruar 2009) Paide Spordihallis, Paide Avatud Noortekeskuse , Paide Ühisgümnaasiumi, Paide Ujula ja Paide Võimla ruumides. Välialadega tegelemiseks on olemas Paides kaks täismõõtmetega jalgpalliväljak Paide Ühisgümnaasiumi staadioni ja selle kõrval oleva kunstmuruga jalgpalliväljaku näol, kõikidele spordihuvilistele.
Kõik eelnimetatud sportimisehitisi on näha järgneval kaardil (Joonis 2).
Joonis 2. Sportimiseks loodud rajatised Paides
4. Paide Ühisgümnaasiumi vanema astme õpilaste füüsiline aktiivsus ja koormus
Andmete kogumiseks viidi läbi küsitlus Paide Ühisgümnaasiumi vanema astme õpilaste seas. Küsitluse eesmärgiks oli teada saada populaarseimad spordialad, treeningharjumused ning treeningutel osalemise maksumus. Küsitlus viidi läbi 6.- 10. novembril 2009 Paide Ühisgümnaasiumi 10.-12. klasside õpilaste seas. Küsitluslehel (Lisa 1) oli kokku 6 küsimust.
Paide Ühisgümnaasiumi gümnaasiumiosas õpib 2009. aastal kokku 170 õpilast, kellest 121 võttis küsitlusest osa. Küsitluses osales 10. klasside 50. õpilasest 32 õpilast, kellest oli 15 tüdrukut ja 17 poissi. Kolme 11. klassi 56. õpilasest osales 40 õpilast, neist 21 neidu ja 19 noormeest. Kokku 64 abituriendist võttis osa 49 õpilast, kellest 24 neidu ja 25 noormeest. Tüdrukuid oli kokku 60 ning noormehi 61 (Joonis 3).
Joonis 3 . Küsitluses osalenud gümnaasiumiõpilaste arvukus klasside kaupa
4.1. Õpilaste vaba aja tegevused peale kooli
Kõige rohkem tegelevad Paide Ühisgümnaasiumi õpilased peale kooli spordiga – kõikidest 121 vastanust kokku 42 poissi ja 39 tüdrukut. Spordiga tegeleb aktiivselt 69% vastanud noormeestest ning 65 % neidudest. Sporti harrastatakse kõige enam 12-ndate klasside poiste ja tüdrukute seas. Eelnimetatud klassid on eelkõige kõige sportlikumad kuna nad on vanemad teistest ja teavad, mida tahavad ja harjumused on juba kujunenud (Joonis 4).
Samuti kulub suur osa vabast ajast peale kooli õppimisele. Vastajate hulgas leidus 22 poissi ja 33 tüdrukut. Kõige aktiivsemad õppijad on 11-ndate klasside tüdrukud ja 10-ndate klasside poisid küsitluse vastuste põhjal. Õppimisega tegeleb üldse vabal ajal 36 % vastanud poistest ja 56% neidudest. Tulemusi võib lugeda küllaltki halvaks, kui meeles pidada, et haridust on vaja elus edasijõudmiseks. Õppimist segavaks faktoriks, ma arvan, on tänapäeval hästi arenenud ja kõigile kättesaadav arvutitehnoloogia. Selle rohkest kasutamisest tuleneb noortel aja puudus ja enam lihtsalt ei viitsita õppida. Või on probleem valikute tegemisel – tegeletakse hetkel olulisega ja tulevikule eriti ei mõelda (Joonis 4).
Populaarsuselt kolmas vaba aja tegevus Paide Ühisgümnaasiumi gümnaasiuminoorte seas on arvuti kasutamine. Monitori ette istumiseks leiab aega 29 poissi ja 23 neidu, mis
teeb 45 % poistest ja 38 % tüdrukutest. Kõige enam veedavad oma vaba aega mööda arvuti ees 11-nda klassi poisid ja tüdrukud. Eelkõige võib põhjuseks tuua Interneti laia leviku üle Eesti, mis on kindlustanud enamus kodudes oleva internetiühenduse. See tagab omakorda ühenduse õpilaste vahel, kellel on kommunikatsioonivajadus. Selline pikaajaline arvutikasutus ei mõju lisaks ajakaotusele hästi ka silmanägemisele (Joonis 4).
Leidub ka õpilasi, kes ei tegele vabal ajal mitte millegiga - 12 poissi ja 14 tüdrukut. Protsentuaalselt on see vastavalt 20% poistest ning 23% tüdrukutest kõikide vastajate seast. Kõige suuremad laisklejad on 11-ndate klasside poisid ja tüdrukud. Ilmselt nad pole leidnud meeldivat spordiala või muud huvitegevust, millega tegeleda peale kooli (Joonis 4).
Ülejäänud tegevustega (muusikakool, huvialaring, laulmine , kunstikooli ja tantsimine ) tegeletakse väga väikesel määral vastajate seas. Eelnimetatud tegevustest tegeletakse kõige enam laulmisega. Laulmisega tegeleb kokku 17 vastajat . Tänu heale kooli koori tasemele ning ka koorijuhataja Anne Rikbergi aktiivsele tegevusele õpilaste kaasamisel koorilaulu.
Tantsimine on populaarsuselt kuuendal kohal. Tantsimisega tegeleb kokku 14 õpilast (Joonis 4).
Huvialaringis osaleb õpilastest vaid 10 vastajat (Joonis 4).
Kunsti- ja muusikakool olid võrdselt viie vastajaga vastavalt kaheksandal ja üheksandal kohal. Muusikaga tegelemisega muusikakoolis või kunstiga kunstikoolis nõuab talenti ja oskust ning sealt saadud kogemus parandab joonistuse- ja pillimänguoskust paremaks (Joonis 4).
Joonis 4. Gümnaasiumiõpilaste vaba aja tegevused peale kooli
4.2 Spordialad, millega õpilased tegelevad
Poisid tegelevad 10. klassis kõige enam korvpalli (5), jalgpalli (2) ja ujumisega (2). Samuti märgiti ka kergejõustikku (1), jooksmist (1), pokkeri (1) ja võistlustantsuga (1) tegelemist. Küsitlusest võtsid osa 17 aastased 10ndate klasside õpilased. Kolmel küsitluslehel märgiti ka spordiga mittetegelemist. Põhjusteks oli toodud aja – ja viitsimise puudust ning piisava füüsilise koormuse saamist kehalise kasvatuse tunnist . Spordiga tegelemise põhjuseks toodi füüsilise koormuse vajadust vabal ajal trennide näol ning seltskonnaga aja veetmist. Trennis käiakse keskmiselt kolm korda nädalas ning tasutakse selle eest 235 krooni kuus. Treeningu eesmärkideks on seatud jõu- ja südamelihaste tugevdamise.
Tüdrukute lemmiksalad on 10. klassides võimlemine (3), korvpall (2), tennis (1) ja ujumine (1). Samuti leidus ka kergejõustiku (1), jooksmise (1) ja jalgrattaspordiga (1) tegelemist, mida märgiti üksikutel kordadel. Spordiga ei tegele seitse vastajat. Vastajatel pole aega ning kehalisest kasvatusest saadakse vastajate arvates piisav füüsiline koormus nädalaks kätte. Spordiga tegelejad tegelevad hea füüsilise koormuse saavutamise ja kehakaalu normis hoidmise eesmärgil. Spordisaale külastatakse kolm korda nädalas ja kulutatakse 200 krooni kuus.
Poiste lemmikspordialadeks 11. klassides osutusid jalgpall (5), korvpall (4) ja karate (2). Vabal ajal leitakse aega ka mõningatel juhtudel jõusaalis (1) käimist ning ka ujumist (1), võrkpalli (1) ja laskmisega (1) tegelemiseks. Spordiga ei tegele ainult kaks poissi. Põhjused hõlmasid peamiselt tervislikke probleeme ning ka alade nappi valikut. Trennis käiakse peamiselt jõulihaste, südamelihaste ja immuunsuse tugevdamise pärast. Treeningkorrad jäävad nädalas keskmiselt kolm korda nädalas. Vastavate spordialadega tegeletakse, kuna ala on huvitav. Ühes kuus tasutakse treeningkordade eest 300 krooni kuus.
Neidude meelisaladeks 11. klassides võimlemine (4), korvpall (3) ja jalgpall (2). Vähemal määral toodi välja tennisega (1), ratsutamise (1), võrkpalliga (1)tegelemist. Aega spordiga tegelemiseks ei ole leidnud kokku üheksa tüdrukut. Samuti toodi välja tervislikud probleemid ja alade väikese valiku Paides. Vastajad ei märkinud, mis Paide linnast puuduvate aladega nad tegeleda tahaks. Trennides käiakse keskmiselt kolm korda nädalas ja kehakaalu normis hoidmise ning tugeva südamelihaste saavutamise eesmärgil. Trennide maksumus on kuus keskmiselt 150 krooni. Spordialadega tegelemise põhjusteks toodi välja spordiala huvitavus ja hea füüsilise koormuse saamise.
Noormeeste kõige populaarsemad alad 12. klassides on korvpall (5), tantsimine (3), ja jalgpall (3). Väiksemal määral toodi välja ka karate (2), ujumise (2), kergejõustiku (2), poksi (1), laskmise (1), võrkpalli (1) ning võimlemisega (1) tegelemist. Füüsilise aktiivsusega ei tegele peale kooli ainult kaks poissi. Vabal ajal spordiga tegelemise takistajateks on ajapuudus ja viitsimise puudus. Treeningute eesmärkideks on seatud südame- ja jõulihaste ning immuunsuse tugevdamine. Treeningasutusi külastatakse viis korda nädalas. Treeningsaalis nii tihti viibimise põhjuseks on hea füüsilise koormuse saavutamine. Keskmine kuu maksumus on 375 krooni.
Neiud tegelevad 12. klassis spordiga märgatavalt vähem kui nende poistest klassikaaslased. Koguni kaheksa tüdrukut ei tegele peale kooli vabal ajal mitte ühegi sportliku tegevusega . Põhjuseks on toodud tervislikud probleemid, viitsimatus ja spordi ebapopulaarsus. Spordile eelistati õppimist, laulmist ja arvutis olemist. Spordiga tegelejate lemmikspordialad on ujumine (5), tantsimine (3) ja võimlemine (3). Paar vastajat tegeleb ka korvpalliga (2), saalihoki (2) ja korvpalliga (2), võrkpalli (1). Treeningud on kaks korda nädalas ja motivaatoriks on jõu- ja südamelihaste tugevdamine ning kehakaalu normide piires hoidmine. Trenni viib neid aga ala huvitavus ja hea füüsilise koormuse saavutamine.
Joonis nr 5 . Poiste spordialade mitmekesisus
Kokkuvõttena saab öelda, et spordiga tegeletakse vabal ajal küllaltki aktiivselt Paide Ühisgümnaasiumi vanema astme tüdrukute ja poiste seas.
Nagu jooniselt viis on näha, tegeletakse poiste seas kokku 15 erineva alaga. See toob välja Paides harrastada saavate spordialade hea mitmekesisuse. Negatiivne on see, et üheksa vastajat spordiga ei tegele. Põhjusteks toodi, kas mitte viitsimise, ajapuuduse, mitte sobiva ala leiduvuse Paides või tervislikud põhjused. Noormeeste peamiseks spordiga tegelemise põhjuseks oli alaga hea füüsilise koormuse saavutamine ning ala huvitavus. Poistele ei olnud nii väga tähtis seltskonnaga koos aja veetmine , mida võis täheldada neidude vastustes. Treening - eesmärkides seati esikohale jõulihaste tugevdamist. Küsitluse vastustes oli näha ka juhuseid, kus tegeleti ainult jõusaalis ning mitte ühegi teise spordialaga. Üheks oluliseks treening-eesmärgiks peeti ka tugeva südame-veresoonkonna saavutamist.
Joonis nr 6. Tüdrukute spordialade mitmekesisus
Suurem osa neidudest (66%) vastajat tegeleb spordiga, kokku üheteistkümne erineva alaga. Tüdrukute puhul võib täheldada ligi 33% suurust osa, kes ei tegele spordiga. Spordiga mitte tegelemise põhjuseks on peaaegu samad asjaolud , mis noormeestelgi, nimelt pole aega, viitsimist või tervis ei luba. Spordialadega tegeletakse eelkõige seltskonnaga koos olemise ja ala meeldib vastajatele. Tüdrukutele polnud nii väga tähtis hea füüsilise koormuse saavutamine.
Treeningu eesmärkideks seati eelkõige kehakaalu normis hoidmine, mis on naissoo esindajate ehk kõige tähtsam mure läbi aegade olnud. Üllatavaks punktiks oli jõulihaste tugevdamise eesmärk treeningutel, mida märgiti üsnagi palju tüdrukute poolt.
Üldkokkuvõttes harrastatakse kõige sagedamini Korvpalli Klubi 7 ehk KK7, võimlemist SK Hotspordis ja karated Karateklubis Täht. Samuti leidub ka lihtsaid asjaarmastajaid, kes tegelevad spordialaga vastavalt oma graafikule ja treenivad ennast ise.
Populaarseimad treeningkohtadeks on Paide Ujula, Paide Spordihall ja Paide Ühisgümnaasiumi spordikompleksis olevad rajatised. Üldjoontes võib jääda rahule vastajate vastustega, sest spordiga tegelevad enamus õpilasi ja teadvustatakse endale, et sport teeb head neile.
Kokkuvõte
Spordiga kaasnevad nii positiivsed kui ka negatiivsed asjaolud. Paljudel juhtudel ei juhtu inimesega, kes tegeleb spordiga mitte midagi negatiivset. Areneb füüsiline pool ja tulemused paranevad, aga jällegi mõnel teisel inimesel võib juhtuda, et spordiga enam tegeleda ei saa. Kõik oleneb inimese treeningu efektiivsusest. Kõige hullemal juhul võib inimene võistlustel infarkti saada ja surra, või siis hakata põdema mõnda tõsist toitumishäiret nagu anoreksia. Samas on vaja tegeleda spordiga, et noore inimese keha areneks füüsiliselt, siis arenevad eluliselt tähtsad organid nagu kopsud ja süda. Kopsude ja südamelihaste tegevus paraneb, mis pikendab eluiga.
Spordiga tegeletakse küllaltki aktiivselt Paide Ühisgümnaasiumi vanemas astmes . Seda oli näha vastajate küsitluslehtedelt. Paide Ühisgümnaasiumi vanemas astmes (10-12 klass) tegeleb lausa 67% vastajatest spordiga, kuigi arvasin, et spordiga tegelejate protsent tuleb väiksem. Vaba aega kulutatakse just spordile, kuna vastajatele meeldivad alad, mis neile meeldivad ning see spordiala, millega tegeletakse annab hea füüsilise koormuse. Tegeletakse kokku ligi viieteistkümne alaga, mis on veidi üllatav, sest tegu pole ikkagi väga suure linnaga. Sellest saab järeldada, et spordiehitisi on piisavalt, et tegutseda spordiga Paide linnas. Samas oleks vaja juurde erinevate alade treenereid, sest leidus ka neid, kes ei tegele spordiga just sellepärast, et pole olemas vastava ala treenerit Paides, näiteks käsipall.
Spordi kohapealt pole Paide väga positiivne ega ka negatiivne. Alasid on piisavalt, samuti kohti, kus tegeleda spordiga,aga samas on puudu näiteks käsipalli klubi. Ainukene asi, mida on vaja - noorukite suuremat viitsimist, tahtmist ja järjepidevust.
Kasutatud materjalid

Loko, J. 2002. Laste ja noorte spordiõpetus. Tartu: AS Atlex , lk 172

Eik, E., Grünberg, H., Haldre, K., Kaldmäe, P., Kasuri, K., Lipand, A., Putnik, U., Rammul , I., Raukas, M., Tomberg , E., Ustav, S., Zilmer , K. 1998. Tervisekasvatus põhikoolile. Tallinn: Avita, lk 55-56.

Milleks on vaja füüsilist koormust? http://www.inimene.ee/index.php?sisu=teemakeskus¢ral_id=40&article_id=105&idr=CeUyXmL8ttXCjiaCmTQ9g-kq1fa . 14.10.2009.

Silla, R. 1978. Sport ja tervis. Tallinn: Valgus, lk 72.

Detroidi maratonil suri tänavu koguni kolm jooksjat. http://sport.err.ee/index.php?06100014 26.10.2009.

Maiste , M. & Matsin, T. & Utso, V. 1999. Tervise ja kehalise töövõime arendamine noorukieas. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus, lk 131-132.
Lisa 1. Küsitlusleht Paide Ühisgümnaasiumi vanema astme õpilastele
Tere minu nimi on Reimu Saaremaa ja ma teen uurimustööd teemal „Paide Ühisgümnaasiumi vanema astme (10-12kl) füüsiline koormuse koormuse osatähtsus.“. Palun täita küsitlus ausalt , ilusa käekirjaga ja valida endale kõige sobivam variant. Aitäh vastamast!
VANUS: _______ SUGU: M N
1. Millega tegeled peale kooli vabal ajal?
A) Sport (sealhulgas võimlemine) F) Kunstikool
B) Õppimine G) Arvuti
C) Muusikakool H) Tants
D) Huvialaring I) Ei tegele millegi konkreetsega
E) Laulmine
2. Millise spordialaga tegeled peale kooli?
Spordiala
Millega tegeled?
Kus?
Asukoht, klubi jne.
Mitu x nädalas?
Ühe kuu maksumus
Korvpall
Jalgpall
Võrkpall
Saalihoki
Võimlemine
Laskmine
Ujumine
Ratsutamine
Võistlustants
Karate
Poks
Suusatamine
3. Miks tegeled just selle/nende aladega?
A) Annab hea füüsilise koormuse C) Ala on huvitav meeldib see tegevus
B) Saab seltskonnaga koos aega veeta D) Muu____________________________
4) Mis on sinu treeningu eesmärk? Reasta kolm kõige olulisemat Sinu jaoks.
___ tugev süda ___ suur kopsumaht ___ tugevad lihased
___ tugevdab immuunsust ___ hea kordinatsioon ___ hoiab kehakaalu normis
5) Kui Sa ei tegele ühegi spordialaga, siis miks?
A) Ei huvita ükski ala nii palju D)Tervis ei luba tegeleda, kuigi tahaks
B) Ei ole aega E) Saan piisava füüsilise koormuse kehalise tunnist
C) Ei viitsi F) Muu_________________________________
6) Kui sageli oled haige?
A) Harva B) Tihti C)__________________________ Aitäh vastamast!
20

.ODT Laadi alla originaalfail 20 lk · .odt · 94 allalaadimist

Vanema astme õpilaste füüsiline aktiivsus #1

Vanema astme õpilaste füüsiline aktiivsus #2

Vanema astme õpilaste füüsiline aktiivsus #3

Vanema astme õpilaste füüsiline aktiivsus #4

Vanema astme õpilaste füüsiline aktiivsus #5

Vanema astme õpilaste füüsiline aktiivsus #6

Vanema astme õpilaste füüsiline aktiivsus #7

Vanema astme õpilaste füüsiline aktiivsus #8

Vanema astme õpilaste füüsiline aktiivsus #9

Vanema astme õpilaste füüsiline aktiivsus #10

Vanema astme õpilaste füüsiline aktiivsus #11

Vanema astme õpilaste füüsiline aktiivsus #12

Vanema astme õpilaste füüsiline aktiivsus #13

Vanema astme õpilaste füüsiline aktiivsus #14

Vanema astme õpilaste füüsiline aktiivsus #15

Vanema astme õpilaste füüsiline aktiivsus #16

Vanema astme õpilaste füüsiline aktiivsus #17

Vanema astme õpilaste füüsiline aktiivsus #18

Vanema astme õpilaste füüsiline aktiivsus #19

Vanema astme õpilaste füüsiline aktiivsus #20

100 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.

~ 20 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2010-10-29 Kuupäev, millal dokument üles laeti

94 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

R.Saaremaa Õppematerjali autor

Paide Ühisgümnaasiumi vanema astme õpilaste füüsiline aktiivsus
Noorte sportimisharjumused ja põhjused miks tegeletakse ning miks mitte.

sport füüsiline aktiivsus hobid

Kasutatud allikad

Sarnased õppematerjalid

docx

Õpilaste kooliväline sporditegevus

Uurimistöö Juhendaja õp. Tiiu Kosk Rapla 2011 Sissejuhatus Paljud noored inimesed vaevlevad tervisehädades ja seda just vähese liikumise tõttu. Kõik noorukid peaksid olema kehaliselt aktiivsed vähemalt 1 tund päevas Vähem aktiivsed noored võiksid alustada treenigutega 30 minuti jooksul ja seda siis ajajooksul pikendades. See kõik aga oleneb inimese enda soovist ja tahtejõust. Autor soovis uurida sporditegevuse kohta Rapla Ühisgümnaasiumi õpilaste hulgas sellepärast, et ta ise tegeleb väljaspool kooli spordiga pidevalt. Autor seadis endale eesmärgiks välja selgitada kui paljudel tema koolikaaslastel jagub aega sportimisele ja liikumisele kooli kõrvalt. Uurimustöö probleem: Kas Rapla Ühisgümnaasiumi õpilaste hulgas on niisuguseid õpilasi palju, kes üldse spordiga ei tegele? Uurimustöö hüpotees: Rapla Ühisgümnaasiumi õpilaste hulgas on sportlik tegevus üsna suur. Eesmärgi saavutamiseks püstitati järgmised ülesanded:

Kehaline kasvatus

pdf

Muusika mõju sportimisele Rapla Ühisgümnaasiumi noorte näitel

Seda infot oli vaja teada, kuna spordialad, mis sisaldatavad sünkroonseid liigutusi on muusikast rohkem mõjutatud kui asünkroonseid liigutusi sisaldatavad spordialad. Kui oli teada, kumba liiki spordialasid Rapla Ühisgümnaasiumi noored rohkem harrastavad, sai ka küsitluses järgnevate vastuste üle paremini järeldusi teha. 10 Kuuendaks küsiti õpilaste käest, kui tihti nad treenimisel muusikat kuulavad. See küsimus oli üks olulisemaid selles küsimustikus, sest see annab ülevaate, kui palju ja kui tihti Rapla Ühisgümnaasiumi noored treenimisel muusikat kuulavad. Selle küsimuse puhul oli üks vastusevariantidest „vahepeal või harva“, ning selle vastusevariandi puhul pidi vastanu selgitama, millest tema osaline muusika kuulamine sportimisel sõltub või millistel treeningutel ta muusikat kuulab

Muusika

docx

Jooksmise populaarsus Paide Ühisgümnaasiumi gümnasistide seas

See võimekus sõltub eelkõige vereringe ja hingamissüsteemi võimest koheselt ja adekvaatselt suurendada organsüsteemide ja töötavate lihaste hapnikuga varustamist kehalisel pingutusel. Aeroobsel treeningul suureneb lihaste kapillaarvõrgustik ja südame löögimaht. Jooksmisel ainevahetus ja organismi aeroobne võime areneb. Rasvade ja süsivesikute kasutamine energiaallikana paraneb. Aeroobset energiatootmist mõjutavate ensüümide aktiivsus kasvab. Veres suureneb müoglobiini maht veres, mis on hapniku siduv ja loovutav aine. Eristatakse kahte liiki aeroobset tegevust: aeroobne ja anaeroobne. Aeroobne tegevus jooksmisel kestab kuni tekib hingeldamine ja jooksmine muutub ebamugavaks. Peale seda algab anaeroobne energiatootmine. See on kiire võimalus tagada lihastele suures koguses energiat, kuid samas anaeroobset energiat kasutatakse ruttu ära

Kategoriseerimata

docx

Kehalise kasvatuse mõju Pärnu Koidula Gümnaasiumi G1BK1 tüdrukute enesetundele ja meeleolule

tund ainus koht, kus oma kehale füüsilist koormust antakse. Kursusetöö eesmärgiks oli välja selgitada, milline täpselt on kehalise aktiivsuse, täpsemalt kehalise kasvatuse tunni mõju organismile, seda nii füüsilise kui vaimse tervise seisukohalt. Sõnastati uurimisküsimus, kuidas mõjutab kehalise kasvatuse tund Pärnu Koidula Gümnaasiumi G1BK1 klassi tüdukute meeleolu ja enesetunnet? Püstitati hüpotees, et kehaline aktiivsus tõstab meeleolu ja õpilaste enesetunne pärast kehalise kasvatuse tundi paraneb. Motiiviks oli põhjendada kehalise kasvatuse tunni vajalikkust kooli õppeprogrammis. Töö tegemisel raskusi ette ei tulnud, kuna materjali jagus ning nende lugemine ning uurimine oli huvitav. Uurimistöö koosneb kolmest peatükist, millest esimene käsitleb kehalise aktiivsusega seotud kirjandust; teises peatükis kirjeldatakse küsitluse metoodikat ja valimit; kolmas peatükk on küsitluse analüüs ja tulemused.

Kehaline kasvatus ja sport

doc

KEHALISE KASVATUSE TUNNID LÄBI ÕPILASTE SILMADE

a klass KEHALISE KASVATUSE TUNNID LÄBI ÕPILASTE SILMADE Loovtöö Juhendaja: õpetaja Maarit Jõemägi Tallinn 2017 SISUKORD Sissejuhatus...........................................................................................................................3 1 praegune kehalise kasvatuse ainekava................................................................................5 2 Kehaline kasvatus läbi õpilaste silmade..............................................................................6 3 uus kehalise kasvatuse ainekava ja eesmärk.......................................................................9 kokkuvõte............................................................................................................................13 kasutatud kirjandus..............................................................................................................15 lisad.....................

Kehaline Kasvatus ja ujumine

odt

Diagrammid ja analüüs

2. KÜSITLUS Küsitluse koostamise põhjuseks oli teada saada, millega tegelevad Kunda kooli gümnasistid vabal ajal ja millist kultuuri nad tarbivad. Kultuur on väga lai mõiste, sellepärast oli küsitlus väga mahukas ja sisaldas viite valdkonda, mis on seotud tihedalt kultuuriga. Tulemused olid mõneti etteaimatavad, aga oli ka vastuseid, mis suutsid mind üllatada. Kuna mina ise tegelen kõige tihedamalt nendest valdkondadest muusikaga siis tahtsin saada ka kinnitust oma arusaamale, et noored lähevad kaasa massikultuuri tarbimisega ehk siis kuulatakse seda, mis on parajasti moes. Kinnituse ma sain ja üks vastanu vastaski, et kuulan seda, mis on moes. Nimetatud artistid olid enamasti ´´moeartistid´´. Küsimustiku täitis kuuskümmend kaheksa õpilast, nendest kakskümmend kaheksa olid poisid ja nelikümmend olid tüdrukud. Küsitlemata jäi neli inimest, sest neid ei olnud sellel päeval koolis. Küsitluse korraldasin koolis ja küsimustiku täitmiseks oli õpilastel ae

Uurimistöö alused

doc

Uurimustöö: Tapa Günmaasiumi ajalugu

Kahjuks orkester lagunes. Väga tuntud on puhkpilliorkester Jüri Tüli taktikepi all. Palju oleneb kooli muusikaelu kooli juhtkonnast. Õnneks on Tapa koolil selles suhtes vedanud. Õpilaste vaba aja sisustamisel koolis etendab tähtsat osa ka näitering. Huvi näitmängu vastu on Tapa Gümnaasiumis olnud läbi aegade. Ei takistanud seda ka lava puuduimine ja ruumikitsukus. Praegu tegutseb meie koolis algklasside näitering, mida seitse aastat juhatas elle kivisoo. Noortemate õpilaste näiteringidest esines väga kenasti Tapa I Keskooli oma, kus 4.-6. klassi õpilased mängisid vabalt ja loomulikult. Täna naevad seda originaalset etendust rajooni õpilasolümpiaadide võitjad. Tapa 1. Keskoolsaavutas noorema astme kollektiivide seal Eestis teise koha. Kunstiõpetus meie koolis on toimunud nende väheste kooliprogrammis ettenähtud kunstiõpetuse tundide kaudu. Palju aastaid olid tunnid ainult 1.-6. klassini 1 tund nädalas ja kusntiküps see õpilane pidigi siis olema

Ajalugu

doc

Kehaline aktiivsus koolis

TALLINNA ÜLIKOOL Kasvatusteaduste Instituut Klassiõpetaja (kõrvalerialaga) EKL 2kõ kaugõpe LASTE LIIKUMISAKTIIVSUS KOOLIS Referaat Juhendaja: MA, Marion Piisang Tallinn 2009 SISUKORD # SISSEJUHATUS............................................................................................................................2 1. LASTE KEHALINE AKTIIVSUS JA TERVIS.....................................................................2 1.1. Laste kehaline aktiivsus...................................................................................................2 1.2. Laste kehalist aktiivsust mõjutavad tegurid.........................................................................2 1.3. Tervislik toitumine...............................................................................................................2 2

Kehalise kasvatuse didaktika

Rohkem sarnaseid