Eakate elukvaliteet Eesti ühiskonnas (0)

Lõik failist

Kasutatud allikad

Sarnased õppematerjalid

15

doc

Elukvaliteet ja eluga rahulolu: Eesti rahvusvahelises võrdluses

Elukvaliteet ja eluga rahulolu: Eesti rahvusvahelises võrdluses Käesolevas töös on võrreldud eestlaste elukvaliteeti ja eluga rahulolu Euroopa riikidega. Eesmärk on teada saada kas eestlaste elukvaliteet erineb teistest Euroopa maadest. Töö tulemusena on teada saadud, et eestlased on oma elukvaliteediga küllaltki rahul, kuid mitmed riigid on elukvaliteedilt kõrgemad kui Eesti. Tervelt 73% eestlastest on oma eluga rahul ja tunnevad end õnnelikuna. 2009 aastal, olid oma eluga kõige enam rahul põhjapoolsemate väikeriikide elanikud: Taani (98%), Soome (96%), Rootsi (96%) ja Norra elanikud (97%). Kõige vähem olid oma eluga rahul bulgaarlased, ungarlased ja lätlased. Võtmesõnad: elukvaliteet Eestis, elukvaliteet ja rahulolu, üldine elukvaliteet, elukvaliteet Euroopas, Eesti Inimarengu Aruanne 2008, lapse elukvaliteet, eakate elukvaliteet,

Sotsiaalpsühholoogia

12

docx

Eakate sotsiaalsed probleemid Eestis

Tartu Tervishoiu Kõrgkool Füsioterapeudi õppekava EAKATE PROBLEEMID EESTIS referaat Koostajad: Tartu 2014 SISUKORD SISSEJUHATUS........................................................................................3 1. TERVISHOID JA HOOLEKANNE...............................................................4 2. TÖÖTAMINE JA TOIMETULEK...........................

Sotsiaaltöö

14

doc

MÄLUHÄIRETE ALL KANNATAV DEMENTNE PATSIENT JA ABI OSUTAMISE

.................................................................................. 11 3.1 Õendusabi koduõenduses...........................................................................................11 2 SISSEJUHATUS Keskmine eluiga suureneb pidevalt ja sündivus väheneb, mis viib üle 65-aastaste populatsiooni osakaalu suurenemiseni. Seega muutuvad ühiskonnas aina suuremaks probleemiks ka selle vanusegrupi haigused (Linnamägi jt 2008: 5), sest vananedes kahaneb toimetulek ja kolmas elufaas (normaalne vananemine pensionieas) võib kergesti üle minna neljandaks (patoloogiline vananemine ja toimetulek pideva kõrvalabi toel). Kõige sagedasem ajuhaigus vanemas eas on dementsus (Linnamägi jt 2000). Järgmise viiekümne aasta jooksul suureneb dementsust põdevate inimeste osakaal

Gerontoloogia

54

docx

Tervis ja heaolu

tuleneb materiaalsete ja arvamused sellest, kui impersonaalsete ressursside rahulolevana indiviid ennast omamisest ja nende tunneb, lähtuvalt tema kasutamise võimalustest. materiaalsetest elutingimustest. Elukvaliteet Vajadused, millega rahulolu Subjektiivsed hinnangud ja tuleneb inimsuhetest ja arvamused sellest, kui viisist, kuidas indiviid on rahulolevana indiviid ennast seotud teiste inimeste ja tunneb, lähtuvalt tema inim. ühiskonnaga. ja ühiskondlikest suhetest. S. Hirdi heaolukäsitlus.

Inimeseõpetus

27

docx

EESTI VANEMAEALISTE OLUKORD TÖÖTURUL SHARE-EESTI UURINGU NÄITEL

arvukamad vanusegrupid 10-14, 15-19. aastased ja 40-44 aastased, siis aastal 2050 on kõige enam inimesi vanuses 55-69. Rahvastiku vananemise tulemusena väheneb märkimisväärselt tööealiste inimeste osakaal rahvastikus ning sellest tuleneval ka potentsiaalsete töötegijate arv. Kõik need muutused sunnivad mõtlema sellele, kuidas hoida töötajate töövõimet kõrge vanuseni ning muuta tööturul osalemine võimalikult atraktiivseks. Vanemaealiste arvukuse suurenemine ühiskonnas tingib suurema koormuse riigieelarvele. Riigi sotsiaalpoliitika ülesannete hulka kuulub vanemaealistele teenitud pensionide väljamaksmine, millele neil Eestis tekib seaduslik õigus 63.aastaselt. 1.jaanuarist 2017 toimub üleminek uuele ametlikule pensionieale, milleks on 65 eluaastat (Pensionikeskus, kuupäev puudub). Kui aga ühe vanemaealise kohta jääb alles järjest vähem töötavaid inimesi, siis on keeruline leida vahendeid ettenähtud ülesannete rahastamiseks

Majandus

42

doc

GERONTOLOOGIA

Gerontoloogia on teadus vananemisest, mis käsitleb 1. vananemist 2. eetikat 3. vanuripoliitikat Gerontoloogial on neli alaosa: 1. Biogerontoloogia ­ tegeleb raku ja koe vananemisega. Alusteadused on anatoomia, füsioloogia, bioloogia. 2. Sotsiaalgerontoloogia ­ käsitleb eakate suhteid ümbritseva keskkonnaga ja kaaslastega. Alusteadused ­ sotsioloogia, sotsiaalpoliitika ja kõik ühiskonnateadused. 3. Psühhogerontoloogia ­ käsitleb meeleorganite vananemist. 4. Geriaatria ­ e. kliiniline gerontoloogia, mis uurib vanurite haigusi, kui ka ravi. Eetika

Ühiskonnaõpetus

6

docx

Tervis ja heaolu eksami küsimused/vastused

inimene võiinimeste grupp on võimeline ühest küljest realiseerima püüdlusi ja mis toonitab sotsiaalseid ja individuaalseid ressursse ningfüüsilisi võimeid nõudlus ühiskonna infrastruktuurile - vee- varustus, kanalisatsioon, rahuldama vajadusi ning teiselt poolt muutma keskkonda või kohanema ELUKVALITEET (quality of life) jäätmetöötlus, tervishoid, haridus, ja muud valitsuse teenused; 0risk juhustest- sellega 3.igapäevaelu ressurss võimaldamaks individuaalselt, sotsiaalselt ja • Üksikisiku arusaam oma positsioonist kultuurija väärtussüsteemi kontekstis, tuleõnnetused, transpordil koormatest pudenemine või tervist ohustavate majanduslikult täisväärtuslikku elu,4

Meditsiin

100

ppt

Sotsiaalpoliitika

· 1889 asutati Eestimaa Jooma- ja Auta Elust Päästmise Selts, eesmärgiks oli joodikuid parandusmajas alkoholi tarvitamisest võõrutada evangeeliumi, täieliku karskuse ja töö abil. Sinna võetud hoolealused pidid töötama kolme aasta jooksul alkoholi mitte tarvitades.  Sotsiaalhoolekande areng Eestis · Eestis alustati sotsiaalse turvalisuse süsteemi loomist 1920 Bismarcki mudeli alusel (kindlustusskeemid laienesid töötajatele ja nende ülalpeetavatele) · Eesti - põhiliselt agraarriik, poliitiline elu täis erakondlikke vastuolusid · Uus hoolekandeseadus võeti vastu 1925.aastal. EV hoolekande korraldamise aluseks võeti Lääne-Euroopa põhimõtted · Hoolekandeseadus nägi ette hoolituse laste eest ja lastekaitse, hoolituse vigaste, raukade, alaliselt töövõimetute ning vangis oleva isiku perekonna eest.  SP areng nõukogude ajal · Eesti NSV - KOV ja eraorganisats. roll kadus, toimus riigi tugev sekkumine ja kontroll

Sotsioloogia

Kommentaarid (0)