Uurimustöö alaealiste abordist (3)

Q: Kui vanalt tohiks aborti teha?

Vastus leiad õppematerjalist: Uurimustöö alaealiste abordist

Q: Keda on vägistatud peaks abort tasuta olema?

Vastus leiad õppematerjalist: Uurimustöö alaealiste abordist

Q: Kes vägistamist tõestab?

Vastus leiad õppematerjalist: Uurimustöö alaealiste abordist

Q: Kus oled kuulnud abordist?

Vastus leiad õppematerjalist: Uurimustöö alaealiste abordist

Keskkool - Meedia - Meedia

5 VÄGA HEA

Esitatud küsimused

Kui vanalt tohiks aborti teha?
Keda on vägistatud peaks abort tasuta olema?
Kes vägistamist tõestab?
Kus oled kuulnud abordist?

Jõhvi Gümnaasium
Jõhvi Gümnaasiumi noorte arvamus alaealiste abordi tegemise kohta
Uurimistöö
Kadriliis Rääsk, Kerli Hindo 11a
Juhendaja : Erika Prave
Jõhvi 2010
SISUKORD
1. Sissejuhatus………………………………………………………………… 3
2. Teoreetiline taust…………………………………………………………… 4
3. Empiirilised alused…………………………………………………………. 5
3.1 Spetsialisti hinnang abordi tegemisele noorte hulgas.................................5-6
3.2 Jõhvi Gümnaasiumi noorte arvamused abordi kohta.................................6-8
4. Kokkuvõte………………………………………………………………..9-10
LISAD
Ankeetküsitluse põhjal tehtud tabelid ...........................................................11-25

Sissejuhatus
Käesoleva uurimustöö teemaks on „Jõhvi Gümnaasiumi noorte suhtumine abordi tegemisse“. Inimese tervis on oluline ja selle hoidmine peaks igaühe jaoks olema tähtis. Kuna noorte seksuaaltervis sõltub eelkõige noorte teadlikkusest, siis on huvitav teada, kui palju meie kooli õpilased teavad abordi tegemisest. Valisime oma uurimustöö teemaks noorte teadlikkuse abordi tegemise kohta ka sellepärast, et abordi tegemine ja teadmised seksuaalkäitumisest on väga seotud. Otsustasime uurida, millised on Jõhvi Gümnaasiumi õpilaste teadmised abordist , tehes küsitlused, kus osales kokku 88 gümnasisti, pooled ankeedid jagasime poistele ja teise osa tüdrukutele. Saime kõik ankeedid tagasi ning vastati kõikidele küsimustele. Küsitlus toimus 11 ja 12. klassides. Eraldi vaatleme neidude ja noormeeste teadmisi.
Töös kasutasime ka kirjalikke materjale. Kuna meie uurimustöö valmib meediaõpetuse tunni raames, siis kasutasime kirjalikke allikatena ajakirjanduses ilmunut. Siin on ka oma kitsaskohad – ajalehe teksti ei saa võtta kui teaduslikku. Samas eeldame, et noored teadustekste ei loe ning nende jaoks on kättesaadavam ajakirjanduses ilmuv. Seega, vaatasime kuidas ajakirjandus käsitleb abordi teemat. Kuna elame Ida-Virumaal ning meie kodukandi päevaleht on Põhjarannik, siis kasutasime selles ilmunud noorte seksuaaltervist puudutavaid artikleid, vaatasime viimase viie aasta jooskul ilmunud lugusid .
Lugesime abordi kohta ka www.amor.ee, mis on üks tuntuim sait, kus noored saavad oma muresid kurta, püstitades foorumisse küsimuse, millele vastab nii nõustaja, kui ka teised külastajad, kes oskavad aidata või avaldavad enda kogemust. Kui pole julgust foorumis oma probleemi kurta, siis on võimalik saata nõustajatele ka e-mail, millele vastatakse esimesel võimalusel.
Töö kokkuvõttes teeme oma ettepanekud sellest, kuidas meie meelest abordist noortega tulemuslikult rääkida.

Teoreetiline taust

Käesoleva uurimustöö teemaks on abordi tegemine alaealiste seas. Et teema teoreetilist tausta avada töötasime läbi kümmekond ajakirjanduses avaldatud artiklit , mille teemaks oli teismeliste rasedusega seonduv . Ajakirjanduses avaldatud artikleid lugesime seepärast, et eeldasime, et see on noortele kõige kättesaadavam ja uuem info.
Artiklis: „Rasedusest hoidumine - müüdid ja tegelikkus“ (Põhjarannik, 02.08.2007) olid huvitavad müüdid aborti kohta, mis ei vasta tegelikkuses tõele. Näiteks nagu: abort on ohutum, kui suguühtejärgsed tabletid.
Igasugune kirurgiline sekkumine on ohtlikum, kui mistahes rasestumisvastane meetod.
Uurisime meie linna noorte suhtumist aborti ning kastutasime selleks just kohaliku ajalehte „Põhjarannik“.
Põhjaranniku artiklis: „Tervise Sotsioloog: Kõige kurvem pilt on rahvastiku tervisega oli samuti juttu abordit“ (Põhjarannik, 22.10.2009)
Artiklist selgus, et mitte-eestlastest naised lasevad palju rohkem aborte teha, seega tõenäoliselt on neil teema kohta vähem teadmisi, nad ei pruugi teada, et abort mõjub halvasti nii naiste tervisele kui psüühikale. Probleemiks on siin halb informeeritus. Näiteks eesti koolides jagatakse tunduvalt rohkem vajalikku infot.
Artiklis: „Noorte nõustamiskeskus kolib Jõhvi“ ( Põhjarannik, 19.12.2007) viitas noortele, kes saavad nüüd Puru haigla asemel käia siinsamas Jõhvis nõustaja juures ja lisaks sellele saab NNKs individuaalselt nõu küsida ja infot rasestumisvastaste vahendite kohta; kabinetis diagnoositakse ja ravitakse sugulisel teel levivaid haigusi, nõu antakse seksuaalelu puudutavates küsimustes ning vajaduse korral saab ka psühholoogilist nõu.
Põhjaranniku artiklis: „Siin on soovitusi noorte nõustamise kohta“ oli palju õpetlikku infot. (Põhjarannik, 04.06.2004.a.)
Noored on rasestumisvastastest vahenditest teadlikud, kahjuks on nad aga sageli mõjutatavad inimeste poolt, keda nad on harjunud kuulama , kelle arvamust nad usaldavad - vanemad, õpetajad jne. Nii mõnigi noor on seetõttu pidanud saama väga kurva õppetunni. Kindlasti vajavad nad järjepidevat haridust ka erinevaid seksuaalsuse tahke puudutavates küsimustes.
Oli ka juttu sellest, et ka noormehed külastavad nõustamiskeskust. Noored käivad just koos näiteks rasedusvastaste vahendite kohta infot uurimas. Artiklis kirjutatakse veel, et teismelisele tuleks kindlasti enne suguelu alustamist rääkida rasedusvastastest vahenditest ja lasteaias saab ka mänguvormis seletada, kuidas nad siia ilma tulid. Abordi statistika näitab, et Eesti abordiregistri andmetel on aastast 1996. kuni aastani 2001 abortide arv tunduvalt langenud nii vanusegrupiti kui ka piirkonniti.
Kui 1996. aastal tehti üle 5000 abordi rohkem kui 2001. aastal.
Põhjaranniku artikkel: „Abort – valik või paratamatus ?“ ( Põhjarannik, 5.09. 2001.) Artiklis seisab, et abortide tõttu jääb igal aastal Eestis sündimata Haapsalu linna täis lapsi.

Tegelikult olid 15 000 abordist 3000 iseeneslikud katkemised.
Ülejäänud 12 000 aga soovimatud rasedused, kust oleksid sündinud soovimatud lapsed.
1999. aastal põhikooli lõpuklasside seas läbiviidud KISS-küsitlus näitas aga, et ligi viiendikul noortest ei ole seksuaalküsimusi ei sellel ega varasematel aastatel tundides üldse käsitletud. Loetud artiklid andsid meile ülevaate nii abortide kohta levivatest müütidest, kui sellest, milline on abordi statistika. Samuti oli neis juttu alaealiste tervisekäitumise suunamisest ja abist, mida saab Jõhvis töötavast noorte nõustamiskeskusest.

3. Empiirilised alused

3.1.Spetsialisti hinnang abordi tegemisele noorte hulgas

Meie töö üheks osaks oli intervjuu spetsialistiga, alljärgnevad järeldused on tehtud Erika Kruubiga tehtud intervjuu põhjal.
Tartu ülikooli arstiteaduskonna terviseteaduse magister, 25 aastat ämmaemandana töötanud ja aastaid noori seksuaalelu valdkonnas nõustanud Erika Kruup on üks Ida-Virumaa noortekeskuse rajajaid . Noortekeskuse idee on nõustada noori seksuaaltervise valdkonnas. 1999. aastal valiti Erika Kruup Eesti aasta ämmaemandaks. Seega on Erika Kruup hinnatud spetsialist, kes vastas meie küsimustele abordi teema kohta.
Kruubi sõnul on Kohtla-Järve ainuke koht Eestis, kus nõutakse enne teismelise abordi tegemist lapsevanema allkirja.
Kruup on vahendas meile ka noortekabinetis kogetud mitmesuguseid emotsioone.
On olnud olukordi , kus neiu , saades teada oma rasedusest, alguses rõõmustab ja väljendab kindlat soovi sünnitada, kuid mõne aja möödudes pöördub, silmad vees, tagasi ja räägib, et noormees ei taha last ning alustati ettevalmistust abordiks. Noortekabinetis tööde alustades põrkus ta sageli vastuseisu ja müütidega.
Müüdid abord tegemise kohta.
Neist üks põhiline oli osa noormeeste arvamus, et rasedusriskid on ainult neidude teema. Või siis jällegi mõne tütarlapse arvamus, et kondoomid on noormehe mure. Praeguseks on suhtumine muutunud ja vastutust paarisuhte eest jagatakse partnerite vahel. Igale naisele on loomu poolest omane soov emaks saada.
Ühele noorele inimesele on abort kindlasti suur šokk ning mõjutab oluliselt tulevikku. Võivad tekkida probleemid lähedastega ja koolis. Abordi otsus mõjub tugevasti noore inimese psüühikale. Ootamatu rasedus paneb paljud meist valiku ette: kas sünnitada või teha abort. Otsuse võtab vastu iga inimene ise, lähtudes oma valikutest ja tõekspidamisest. Kindlasti ei saa kedagi tema valiku pärast hukka mõista!
Üheks levinumaks põhjuseks oli noortekabineti külastanud tüdrukutel see et poiss käsib, nimelt ütleb et muidu ei armasta, muidugi on ka selliseid, kes tahavad lihtsalt niisama proovida ja teada saada, mis tunne see üldse on. Kuigi kahjuks ei mõelda, et sellel võivad olla kurvad tagajärjed.
Kruup ise on töödanud ka noortekabinetis, kus kogenud mitmesuguseid emotsioone. On olnud olukordi, kus neiu, saades teada oma rasedusest, alguses rõõmustab ja väljendab kindlat soovi sünnitada, kuid mõne aja möödudes pöördub, silmad vees, tagasi ja räägib, et noormees ei taha last ning alustati ettevalmistust abordiks. Noortekabinetis tööde alustades põrkus ta sageli vastuseisu ja müütidega. Neist üks põhiline oli osa noormeeste arvamus, et rasedusriskid on ainult neidude teema. Või siis jällegi mõne tütarlapse arvamus, et kondoomid on noormehe mure. Praeguseks on suhtumine muutunud ja vastutust paarisuhte eest jagatakse partnerite vahel. Igale naisele on loomu poolest omane soov emaks saada.
Ühele noorele inimesele on abort kindlasti suur šokk ning mõjutab oluliselt tuleviku. Võivad tekkida probleemid lähedastega ja koolis. Abordi otsus mõjub tugevasti noore inimese psüühikale. Ootamatu rasedus paneb paljud meist valiku ette: kas sünnitada või teha abort. Otsuse võtab vastu iga inimene ise, lähtudes oma valikutest ja tõekspidamisest. Kindlasti ei saa kedagi tema valiku pärast hukka mõista!
Abordi tegemise põhjused.
Kruubi sõnul tehakse kõige rohkem aborte sellepärast, et on soov lükata lapse saamist kaugemale tulevikku ning üsna suurel hulgal pole võimalik rahalise seisukorra tõttu last kasvatada. Aborti tehakse ka põhjusel, et rohkem lapsi ei soovita, vanemad on liiga noored või lootel on väärarengu oht. Eestis võib omal valikul aborti teha, kui rasedus ei ole kestnud kauem kui 12 nädalat. Aborti võivad teostada naistearstid vastavat litsentsi omavates meditsiiniasutustes ning üldjuhul on abort tasuline . Vastavalt patsiendi soovile tehakse abort kas kohaliku või üldise tuimestusega. Üldise tuimestuse korral ei ole tunda valu ning samuti ei mäletata kogu protseduurist midagi. Peale ärkamist võib arsti loal koju minna. Peale aborti eritub verine eritis emakast, mille ajal ei tohi elada suguelu, ei ole soovitatav ujuda ega kasutada tampoone, et vältida põletikke.
Tunded peale aborti.
Kruubi sõnul sõltub naise psühholoogiline seisund peale aborti väga palju sellest, mida ta tundis ja mõtles enne aborti.Uuringutest on selgunud , et 70% naistel ei põhjusta abort mingeid psüühilisi häireid, 20% kannatab kergema depressiooni all ning 10% juhtudest võib tegemist olla mitu kuud kestva depressiooniga ning hõlmata ka süü- ja kahetsustunnet. Kindlasti on aga abort igale naisele traagika, mis võib suuresti mõjutada paarisuhet ning ka hilisemat elu.
Erika Kruup isiklikult ei poolda aborti, vaid rõhutab ennetusele. Meedia võiks teismelistele rohkem infot anda, kas või noorte nõustamiskabinettide olemasolust. Koolides peaks noori rohkem valgustama rasedusvastastest vahendidest. Abort on tõsine protseduur , mitte kaitsevahend rasedusele!

3.2. Jõhvi Gümnaasiumi noorte arvamused abordi kohta

Tegime küsitluse Jõhvi Gümnaasiumi 11-12 klassi õpilastega. Valisime selle vanusegrupi vastama, sest arvame, et nende jaoks võib nimetatud teema kõige aktuaalsem olla. Küsitlusele vastas 88 noort, võrdselt 44 neidu ja samapalju noormehi.
Selgus, et kõik tüdrukud teadsid, mis on abort, kuid sõnastasid seda erinevalt. 33 vastanut pakkus, et abort on raseduse katkestamine. Vähem aga pakuti lapse tapmine , loote eemaldamine emakast, sündimata lapsest loobumine, tahtlik sünnitus, sündimata lapse surm, raseduse kõrvaldamine ning raseduse meditsiiniline peatamine. Põhimõtteliselt on vastused õiged, kuid igaüks vastas erinevas sõnastuses(Vt. Tabel nr.1)
Tüdrukute suhtumine aborti oli väga erinev, 6 vastanut tõid põhjenduseks, et enda valik. 3 vastanut arvas ka, et lapse väärareng või kui naine on vägistatud ning samuti 5 vastanut, et on mõjuv põhjus abordi tegemiseks. Samuti on noorte arvates abort põhjendatud, kui alaealine on liiga noor, pole valmis emaks saama ega võimeline oma partneriga vanemakohustusi täitma.
Meie küsitlusele vastanud noored arvasid, et halb elu lapsele pole parem valik. Milline see halb elu on, vastajad ei täpsustanud. Arvati ka, et abort on põhjendatud kui pole mingit varianti last kasvatada ning laps ei sünni kindlatesse kätesse. Need vastused annavad aimu vastanute noorusest ning sellest, et vastajad kasutavad üldlevinud stereotüüpe, mida on kuskilt tõenäoliselt kuulnud. Vastanute arvates on peab inimesel olema võimalik oma elu kontrollida, see tähendab siis, et aborti teha.
3 vastanut arvasid, et abort on lihtne lahendus probleemile. See on huvitav avaldus, milles on mitmeid küsitavusi.
Esiteks arvamus, et abort on lihtne ja teiseks, et lapse saamine on probleem. Selline vastus näitab, et noored ei taju abordi tegemist kui keerulist ja tervisele ohtlikku ning psüühiliselt valusat protsessi, millel võivad olla väga kurvad tagajärjed.
Aborti pidasid neli vastanut põhjendatuks, kui neiu tervislik seisund ei luba sünnitada. (Vt. Tabel nr.2)
Abordi vastu oldi samuti, paljude vastajate arvates on see lapse tapmine. 1 vastanu arvas, et laps väärib elu. Samuti leiti, et oma tegude eest tuleb vastutada. Arvati ka, et kellelgi pole õigust võtta teiselt elu. Abordi mitte tegemisel peeti oluliseks järgmiste kriteerumide olemasolu: kindel partner ja kodu olemas, pole ühtegi reaalselt põhjust abordi tegemiseks. Arvati ka, et terved naised ei tohiks aborti teha. Abordi tegemise kohta leidis ka 1 vastanu, et selle protseduuri juures ei pruugi kõik halvasti minna ning võimalus edaspidi lapsi saada jääb alles. (Vt. Tabel nr.3)
Suurem hulk tüdrukuid ei samasta aborti mõrvaga, kuid pakuti ka, et oleneb või üksikud samastasid ka mõrvaga. (Vt. Tabel nr.4)
11 tüdrukut pakkusid , et aborti tuleks teha alates 16.aastaselt. Toodi välja veel palju erinevaid vanuseid, kuni 40. eluaastani välja. Suur enamus pakkus, et piiranguid ei tohiks üldse olla või ükskõik mis vanuses. (Vt. Tabel nr.5)
26 vastanut arvas, et kui tegemist on alaelise rasedaga, siis ei peaks abordi tegemist otsustama lapsevanem , vaid noor ise. Samas 14 vastanut arvasid, et ostustajaks peaks siiski olema lapsevanem . 1 vastanu pakkus, et spetsialisti hinnang abordi tegemisele noorte hulgas
et sellise raske otsuse tegemisele tuleks kaasata nõustaja. (Vt. Tabel nr. 6)
Ükski küsitlusele vastanuist tüdrukutest pole teinud aborti. (Vt. Tabel nr.7)
8 vastanut arvas, et aborti teinud naine vajab toetust, kuna otsus pole kerge ja võib tekkida närvisüsteemi häired. Põhjenduseks toodi veel:

Vaimselt raske otsus ning põlgus tekitab suuremat süütunnet
Ikkagi lapse elu võtmine ja emotsionaalselt raske
Vägistamise tagajärg
Mõjutab kogu ülejäänud elu
Tegija teeb mis endale ja lapsele parim
Kui tegi otsuse mõistlikult ja saab tagajärgedest aru
Oleneb olukorras
Põlgamine on barbaarne
Igaühe individuaalne valik
Kui oled üksi ja vajad sel hetkel kellegagi rääkida
Iga naise isiklik otsus, mitte kellegil ei tohiks olla õigust teda hukka mõista
Järelikult ta polnud selleks vastutuseks veel valmis
Inimesel on raske hingel
Keegi ei tea miks abort on tehtud või mida inimene tegelikult tunneb
Alaealine peab tegema aborti

( Vt. Tabel nr.8)
Abordi tegija vajab põlgust 3 vastanu arvates ja põhjenduseks toodi, et kui naine jäi rasedaks üheöösuhtest. (Vt. Tabel nr. 9)
43 vastanut pole üritanud rasedust katkestada, kuid 1 tüdruk on võtnud sos-pille. (Vt. Tabel nr. 10)
Kui jääda rasedaks üheöösuhtest, siis 18 vastanut teeks aborti, 13 tüdrukut jätaksid lapse endale, 5 vastanut tõid põhjenduseks, et oleneb asjaoludest. (Vt. Tabel nr. 11) Naistel, keda on vägistatud peaks 43 vastanu arvates abort tasuta olema, 1 tüdruk oli vastu, kuna vägistamist ei saa tõestada ja igaüks ütleks, et teda vägistati, et tasuta abort saada. (Vt. Tabel nr.12)
Gümnaasiumi osas õppivad poisid vastasid küsimusele, et mis on abort erinevalt. Kõige rohkem, ehk pooled vastajatest arvasid, et see on raseduse katkestamine. Järgmisena, 10% arvati, et see on tapmine. Vähem inimesi, 7,5% vastasid, et abort on raseduse meditsiiniline peatamine. Võrdselt 5% arvati, et sündimata lapsest loobumine ja raseduse katkestamine ning loote hävitamine. Järgmisena 2,5% öeldi võrdselt samuti kolm vastust, et abort on loote eemaldamine emakast, nurisünnitus, kesta embrüa ära lõikamine. ( Vt. Tabel nr. 20)
Küsimusele, kuidas suhtud aborti, vastas enamus poisse , see on 63% , et nad on abordi poolt ning kõigest 23% olid vastu. Palusime ka neil oma vastust põhjendada ning need poisid, kes poolt olid, tõid põhjenduseks kõige enam vägistamise või kui juhtub äpardus (näiteks kondoom lõhkeb). Need noormehed, kes olid vastu, tõid enamuses põhjenduseks selle, et pärast aborti ei pruugi enam kunagi lapsi saada tulevikus. Kuid võrdselt pakuti, et laps väärib elu ning see on ikkagi inimelu võtmine. (Vt. Tabeleid nr. 13 ja 14)
Üle poole ehk 65% ei samastanud seda mõrvaga, ülejäänud ehk 35% aga samastasid. (Vt. Tabel nr. 15)
Samuti vastasid 65% küsitlutest, et abordi tegemisel ei peaks olema vanusepiirangut. (Vt. Tabel nr. 16)
Küsisime ka poistelt, kas nad laseksid oma kaaslasel aborti teha, siis 53% vastasid sellele küsimusele jaatavalt, kuid oli ka ei vastuseid, nimelt 43% ja ainult 3% vastasid, et oleneb olukorrast. (Vt. Tabel nr. 17)
Meie küsitluse põhjal on poisid kuulnud abordist siiski internetist 85%, koolist 65% ning sõpradelt 58%. (Vt. Tabel nr. 18)
Rohkem kui pooled poistest arvasid, et abordi üle peaksid otsustama vanemad, 50% arvasid, et mitte ning 10% arvates mõlemad nii tüdruk kui ka vanemad. (Vt. Tabel nr.19)
Meie küsitluse vastuseid vaadates saame välja tuua vastanute arvamuse sarnasused ja erinevused.
Sarnasused:
Kõik küsitlusele vastanud teadsid abordi tähendust, kuid sõnastasid seda erinevalt.
Enamus ei samasta abordi mõrvaga.
Erinevused:
Rohkem kui pooled noormehed oli abord tegemise poolt, samas arvas vaid 3tüdrukut, et aborti võiks teha. Pooled poisid arvavad, et abordi üle peaksid otsutama vanemad, kuid tüdrukutest arvas seda kõigest 14 vstanuist.

Kokkuvõte

Tehtud uurimus näitas, et Jõhvi gümnaasiumi noored on abordi tegemise suhtes teadlikud. Kõik teadsid abordi tähendust, kuid sõnastasid seda erinevalt. Selgus, et noormehed ja neiud tunnetavad seda küsimust erinevalt. Kui näiteks peaaegu kõik vastanud tüdrukud, kolme erandiga, ütlesid et nad ei poolda aborti, siis rohkem kui pooled vastanud noormeestest ütlesid, et pooldavad aborti. Isemoodi oli ka suhtumine sellesse, kas vanemad peaksid alaelaise abordi teegmise juures otsustajaiks olema. Siin tahtsid tüdrukud enam ise otsustada, samal ajal arvasid poisid, et see on suuresti vanemate otsustaja . Nimetatud vastustes on suur erinevus, mis näitab, et poiste ja tüdrukute suhtumine antud teemasse on erinev.
Ülejäänud küsimustes olid poisid ja tüdrukud rohkem ühte meelt , nii olid sarnased põhjendused, miks aborti tegema peaks, näiteks inimese tervis, vägistamise tagajärjel rasestumine jne.
Meie uurimusest selgus, et suurem osa vastanuist sai infot abordi teema kohta internetist – see näitab, et noored otsivad infot iseseisvalt ja teevad seeläbi ka rohkem ise järeldusi. Need võivad, aga ei pruugi alati õiged olla, seepärast arvame, et noored peaksid nimetatud teema kohta saama rohkem infot pädevast allikast, see on spetsialisti käest.
Koolis peaks kindlasti rohkem rääkima rasedusvastastest meetmedest ja abordist. Arvame, et koolis võiksid käia spetsialistid rääkimas ja loenguid pidamas. Noortele peaks rohkem edastama infot, et kondoomi kasutades on partnerid suguhaiguste eest kaitstud. Inimeseõpetuse tundides peaks rääkima rohkem abordist ja kuidas on võimalik ennetada rasedust.
Arvame, et koolis ei ole piisavalt infot seksuaaltervise kohta. Ainus tund, kus sellest räägitakse on psühholoogia ja seal puudutatakse teemat meie hinnangul vähe. Arvame, et meie koolis võiksid toimuda seksuaaltervise teemalised loengud või vestlusringid. Teemat võiks avada nii, et see paneks noori palju rohkem mõtlema kui lihtsalt mingi õpik, kus on kirjutatud, et kasuta kondoomi.
Kui rääkida teismeliste rasestumisest, siis 2000. aasta oli üle Eesti murranguliseks punktiks, mil sünnituste arv oli suurem kui abortide arv. Ida- Virus sai sellistest näitajatest rääkida 2004. aastal. Sellest aastast alates on sündide arv abortide omast suurem.
Põhjaranniku artikli põhjal kaitseb kondoom rasestumise eest umbes 88% juhtudest, hoolikal kasutamisel on kaitse veelgi efektiivsem. Nagu selgus Põhjaranniku poolt välja antud artiklis, et vene rahvusest noored on kaitsevahenditest vähem teadlikud, kui eesti noored. Põhjus võib olla selles, et nende venelastel pole tavaks rääkida sellest nii palju kui eestalased. Seega ei saa siin ju lapsi süüdistada selles, et nende vanemad neid ohtude eest ei teavita. Kuigi meie arvates võiks isegi eesti peredes sellest rohkem rääkida ja mitte ainult kodus vaid ka koolis. Põhimõte oleks selles, et noored kuuleksid seda erinevatelt isiksustelt, alustades vanematega ning lõpetades õpetajaga. Kuna lapsele räägivad sellest erinevad inimesed siis tõepoolest hakkab mõtlema rohkem sellele.
Näiteks võib tuua väikse lapse kellele öelda, et üle tee minnes tuleb alati korralikult vaadata mõlemale poole, siis paljud poisikese jutsid ei pruugi aru saada selle ohtlikusest ning jooksevad ikka üle sõidutee. Kui kui seda on öelnud ka õpetaja ja vanavanemad siis ta hakkabh mõtlema, et võib-olla tõesti peab vaatama mõlemale poole ja see tagab turvalisuse.
Kuid siiski Eesti iive võib küll madal olla, kuid rasedaks jäämisega ei peaks riskima, et hiljem kahetseda ja lapsega hädas olla.
Tänu sellele uurimustööle omandasime väga palju uusi teadmisi. Saime teada, mida tunnevad noored, kes on sooritanud abordi ja mida teavad sellest meie kooli õpilased. Küsitluste käigus saime ka teada meie jaoks üllatavaid vastuseid, just poistelt. Kõige rohkem saime informatsiooni Erika Kruubi juures ning tänu temale oleme abordi tegemisest ja selle kaasnevast tunduvalt teadlikumad.

LISA I

Ankeetküsitluse põhjal tehtud tabelid.

Tabel nr1. Mis on abort?
Raseduse katkestamine
33
Lapse tapmine
1
Loote eemaldamine emakast
3
Sündimata lapsest loobumine
1
Tahtlik sünnitus
1
Sündimata lapse surm
2
Raseduse kõrvadamine
1
Raseduse meditsiiline peatamine
1
Tabel nr 2.Abordi tegemise põhjused/poolt
Laps on väärarenguga/ naine vägistatud
3
Mõjuv põhjus
5
Enda valik
6
Kui vaja
1
Oleneb olukorras
1
Alaealine liiga noor
4
Pole valmis emaks saama
1
Pole võimelised vanemakohustusi täitma
1
Halb elu lapsele pole parem valik
1
Inimesel võimalik oma elu kontrollida
1
Lihtne lahendus probleemile
3
Tervislik seisund ei luba
4
Tüdruk on liiga noor
1
Pole mingit varianti last kasvatada
1
Ei sünni kindlatesse kätesse
1
Tabel nr3. Abordi tegemise vastu
Lapse mõrv
3
Laps väärib elu
1
Tegude eest tuleb vastutada
2
Kellegil pole õigst võtta elu
1
Kindel partner ja kodu olemas
1
Kui pole ühtegi reaalset põhjust selleks
1
Last ei tohi tappa
1
Terved naised ei tohiks aborti teha
1
Ei pruugi kõik halvasti minna, kui alguses kardeti
1
Kui laps mõjutab halvasti elu
1
Võidakse enam kunagi lapsi saada
1
Tabel 3.
Tabel nr 4.Kas samastad seda lapse mõrvaga?
Jah
11
Ei
26
Osaliselt
2
Tabel nr.4
Tabel nr. 5 Kui vanalt tohiks aborti teha?
12a.
1
14a.
3
15a.
1
16a.
11
17a.
3
18a.
2
20a.
1
21a.
1
40.a.
1
Ükskõik, mis vanuses
5
Piiranguid ei tohiks olla
6
Siis kui tekib vajadus
1
Suguelu alguses
1
1.rasedus on võimalik
1
Tabel nr. 5
Tabel nr.6 Kas alaealiste puhul tuleks otsus langetada lapsevanemal ?
Jah
14
Ei
26
Osaliselt
2
Otsuses tuleks kaasata nii alaealine, vanemad kui ka nõustajad
1
Tabel nr.7 Kas oled teinud aborti?
Ei
43
Jah
0
Tabel nr.8 Kas abordi tegija vajab toetust või põlgust?/Toetust
Vaimselt raske otsus/põlgus tekistab suuremat süütunnet
4
Ikkagi lapse elu võtmine/ emotsionaalselt raske
2
Vägistamise tagajärg
7
Mõjutab kogu ülejäänud elu
1
Tegija teeb mis endale ja lapsele parim
1
Kui tegi otsuse mõistlikult ja saab tagajärgedest aru
1
Oleneb olukorras
1
Põlgamine on barbaarne
1
Otsus ei tule kergelt/ võivad tekkida närvisüsteemi häired
8
Igaühe individuaalne valik
2
Kui oled üksi ja vajad sel hetkel kellegagi rääkida
1
Iga naise isiklik otsus, mitte kellegil ei tohiks olla õigust teda hukka mõista
2
Järelikult ta polnud selleks vastutuseks veel valmis
1
Inimesel on raske hinge
1
Keegi ei tea miks abort on tehtud või mida inimene tegelikult tunneb
1
Alaealine peab tegema aborti
1
Tabel nr.9 Kas abordi tegija vajab toetust või põlgust?/Põlgust
Mis see teise asi on
1
Oleneb olukorrast, kui enamasti siiski põlgust
1
Sõltub sellest , mis oludel naine rasedaks jäi, üheöösuhtest täis peaga vajab põlgust
1
Tabel nr.10 Kas oled ise üritanud rasedust katkestada?
Ei
42
Jah, sos-pill
1
Tabel nr.11 Kui jääksid rasedaks üheöösuhtest siis:
Annaksid lapse lastekodusse
1
Jätaksid endale
13
Teeksid aborti
18
Oleneb asjaoludest
5
Ei tea
3
Kasuperre
1
Tabel nr.12 Kas naistel keda on vägistatud peaks abort tasuta olema?
Jah
43
Kes vägistamist tõestab? Igaüks ütleks siis, et teda vägistati, et tausta saada
1
Lisa 2 Poisid
Tabel nr.13 Abordi poolt sest:
Abordi poolt, sest...
1.Laps peab olema oodatud
8%
2.Kui laps on väärarenguga või naine vägistatud
12%
3.Enda valik
8,00%
4.Alaealine liiga noor
8%
5.Alkoholi ja narkootikumide mõjul ei tule normaalsed lapsed
4,00%
6.Pole mingit õimalust last kasvatada
8%
7.Juhtub äpardus(kondoom puruneb)
12,00%
8.Parem kui laps lastekodusse saata
8%
9.Rikuks ära inimese tuleviku
4,00%
10.Pole raha last kasvatada
8%
11.Pole vaja inimest, keda ei taheta
8%
Tabel nr.14 Abordi vastu sest:
Abordi vastu, sest...
1.Laps väärib elu
11%
2.See on ikkagi elu
11%
3.Võidakse enam kunagi lapsi saada
22,20%
4.Eesti iive on negatiivne
11%
5.Inimelu võtmine
11,00%
Tabel nr. 15 Kas samastad seda lapse mõrvaga?
1.Jah
35%
2.Ei
65%
Tabel nr.16 Kas abordi tegemisel peaks olema vanusepiirang ?
1.Jah
35%
2.Ei
65%
Tabel nr.17 Kas lubaksid aborti teha oma kaaslasel?
1.Jah
53%
2.Ei
43%
3.Oleneb
3%
Tabel nr.18 Kus oled kuulnud abordist?
1.Koolist
65%
2.Sõpradelt
58%
3.Internetist
85%
Tabel nr.19 Kas alaealise puhul tuleb otsus langetada lapsevanemal?
1.Jah
63%
2.Ei
50%
3.Mõlemal
10%
Tabel nr. 20 Mis on abort?
Mis on abort
1.Raseduse katkestamine
50%
2.Tapmine
10%
3.Loote eemaldamine emakast
2,50%
4.Sündimata lapsest loobumine
5%
5.Nurisünnitus
2,50%
6.Raseduse kõrvaldamine
5%
7.Raseduse meditsiiniline peatamine
7,50%
8.Lapse mitte ilmale toomine
5%
9.Kesta embrüa ära lõikamine
2,50%
10.Loote hävitamine
5%
25

.DOC Laadi alla originaalfail 25 lk · .doc · 64 allalaadimist

100 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.

~ 25 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2010-10-19 Kuupäev, millal dokument üles laeti

64 laadimist Kokku alla laetud

3 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

ahoi Õppematerjali autor

Eksamitöö alaealiste abordist, mille hindeline väärtust on 5.

abort alaealised uurimustöö küsitlused faktid kokkuvõte

Sarnased õppematerjalid

docx

Uurimustöö Abordi mõju ja põhjused

3.2. Noorte seas tehtavate abortide põhjused ning nende vähenemise põhjused 16 KOKKUVÕTE 18 KASUTATUD KIRJANDUS 19 LISAD Lisa 1. Raseduste lõppemine 2010 21 Lisa 2. Abord ei mõjuta rinnavähki haigestumist 22 SISSEJUHATUS Tüdrukud ja poisid, naised ja mehed kahjuks ei mõtle alati enne vahekorda astumist sellega kaasnevatele ohtudele. Kui ennast ei kaitsta, võib nakatuda suguhaigustesse või soovimatult rasestuda. Viimasel korral võib järgneda tahtlik abort. Käesolev uurimustöö on räägib abordist üldiselt, millist mõju avaldab abort eel-kõige naistele ja millised on need tegurid, miks üldse aborti tehakse. Aborte on kasutatud soovimatu raseduse katkestamiseks juba enne meie aega. Teema muutus ühiskonnas aruteluks ilmselt juba ristiusu tuleku ajal, mil hakati aborte keelustama. Samas võib öelda, et tänapäeva Eesti ühiskonnas on teema endiselt vägagi aktuaalne, kuna Eesti abortiivsuskordaja püsib võrreldes teiste Balti riikidega jätkuvalt kõrgel.

Tänapäeva sotsiaalprobleemid

pptx

Abordi ettekanne

Abort Mis on abort? Abort on embrüo või loote Click to edit Master text styles väljutamine emakast enne sündi. Second level See võib toimuda iseeneslikult või Third level tehislikult. Fourth level Aborti teati juba 3000 aastat tagasi. Fifth level Vanas Kreekas ja Roomas kasutati rasestumisvastaseid vahendeid ja tehti aborte. Aborti kaks liiki: 1)Esimest nimetatakse 2) Teist nimetatakse indutseeritud spontaanseks e vältimatuks ehk esilekutsutud abordiks. abortiks Spontaalne abort Raseduse iseeneslik katkemine on üks sagedasemaid raseduse tüsistusi, mille põhjuseks võib olla embrüo või loote väärareng

Inimese õpetus

odt

ABORT, abordi tüübid

Teiseks esineb juhtumeid, kus abort on ainuke võimalus ema elu päästmiseks. Sellisel juhul on beebi surm ema elu päästmise kahetsusväärne tagajärg, mitte soovitud tulemus. (3) Rääkides kolmandast komponendist, peab tõdema, et tänasel päeval on raseduse katkestamine vähemalt teatud tingimustel seadusega lubatud ja seega ei ole seaduse alusel sooritatud raseduse katkestamine kehtiva õigusega vastuolus. Lugesin abortis ühes internet portaalis, kus ei ole kordagi rääkinud abordist kui mõrvast. Sõna "mõrv" esineb paaril korral aborti teinud naiste lugudes ja mõnes tsitaadis. Seda põhjusel, et aborte võidakse toime panna väga erinevates olukordades, väga erineva teadmise pinnalt ning väga erineva intentsiooniga, mis ei võimalda üldistusi teha. Küll aga on esilekutsutud abordist räägitud läbivalt kui süütu inimese tapmisest. (1) 2.1 Kuidas põhjendatakse aborti.

Filosoofia

docx

Referaat abort

lõpukuudel; f. siis võib su järgmine beebi sündida alakaalulisena; g. siis võib su järgmine beebi sündida enneaegselt koos ohtlike probleemidega, mis nõuavad rohkelt kulutusi. 11  Ebaõnnestunud abort Vähem kui kuuenädalase loote abordi ebaõnnestumine on suhteliselt sagedane. Vahel ebaõnnestub platsenta eemaldamine emakast. See tähendab, et rasedus jätkub isegi siis, kui ema on abordist tulenevad ohud juba üle elanud.  Hemorraagia e verejooks Üks kuni neliteist protsenti naistest vajavad abordi tõttu vereülekannet, kuna kaotasid palju verd.  Infektsioon e nakkus Abordi tulemusel saadud infektsiooni tõttu võib tekkida väike palavik ning see võib lõppeda isegi surmaga. Seda juhtub iga neljanda ja iga viiekümnenda naisega, kes aborti teeb.  Emakakaela rebend Umbes igal kahekümnendal naisel esineb see abordi ajal

Sotsiaalteadused

doc

Abordi probleemid referaat

Algul tuntakse kergendust, kuid psühholoogilised probleemid võivad tulla alles aastate pärast. Mõistusega tuntakse, et tehti enda jaoks õigem otsus, kuid meeltega tuntakse kahetsust. Sotsioloogide väitel on psüühilise trauma põhjuseks eelkõige see, et 8 naise peamisi rolle on sajandite jooksul olnud emaks saamine ning kui siis emaks ei saada või ei taheta saada, ollakse häbistatud ja süümepiinades. Kui räägitakse abordist, kuuleme enamasti poolt- ja vastuargumente, õigustusi ja etteheiteid. Ent sageli jääb märkamata üks väga vaikne hääl, mis peaaegu ei kostagi. See hääl on täis hingevalu, kannatust, leina ja süütunnet. Sellel häälel ei ole ühte nägu, sest see kuulub tuhandetele naistele, kes on teinud aborti ning kes tihti ei tea, kas nad on pro-life või pro-choice, kuid kes teavad liigagi hästi, et ühiskond peaks teadvustama abordiga kaasnevat pikaaegset ja rasket hingevalu.

Bioloogia

doc

Abordi poolt ja vastu

Abordi poolt ja vastu Abort on raseduse tehislik katkestamine või katkemine embrüo või feetuse emakast eemaldamise läbi, mis lõppeb tema surmaga. Abordist rääkides kerkivad koheselt esile mitmed probleemid. On maid, kus on abordi tegemiseks kehtestatud kindlad reeglid ning naise tahtmist ei arvestata, kuid on ka riike, kus on abort naise enda valik. Enamikes Euroopa riikides on aborti võimalik teha kuni 12. rasedusnädalani. Üldiselt jagunevad inimesed abordiprobleemi koha pealt kahte leeri. On olemas need, kelle arvates on abort sündimata lapse mõrvamine ja igatepidi õigustamata

Filosoofia

docx

RASEDUSE KATKESTAMINE, KATKEMINE JA NENDE MÕJU VAIMSELE TERVISELE

ning selle ajal, näiteks ei tagata küllaldast privaatsust protseduuri ajal, antakse vähe või vastumeelselt asjakohaseid selgitusi, lastakse põhjendamatult kaua oodata, süvendatakse teatud märkustega hirmu, et tegemist on millegi häbiväärsega, millel võivad olla kohutavad 6 tagajärjed. Sellise suhtumise taustaks on arusaam abordist kui kuriteost ja seksuaalsusest kui patust. (Puusepp, L. 2011) 1.4. Abordi mõju psüühikale Kättesaadavad andmed vestlustest aborti teinud naistega võimaldavad jõuda vastakatele järeldustele abordijärgse depressiooni, tundeelu ebastabiilsuse kohta. Mõningatel andmetel ilmneb vestlustest naistega, kes on lasknud endale aborti teha, et nad kahetsevad seda. (Vikipeedia, vaba entsüklopeedia. 2015) Tüüpilisi kahetsejate väiteid:

Meditsiin

odt

Bioloogia uurimistöö - abort

Abort Laiema avalikkuse jaoks on abort teema, millega eelkõige seonduvad moraali-ja eetika küsimused. Arvamused abordist jaotuvad peamiselt kaheks: abort on mõrv ; aborti sooritav arst on mõrvar; naine kes otsustab abordi kasuks on kurjategija. Leidub ka inimesi, kes arvavad, et abort on naise õigus ja valik. ( Puusepp, 2011) Pennsylvania Ülikooli obsteetrika professor dr. Alfred M. Bongioanni on väitnud: ,, Mõistan juba enda meditsiini õpingute algusest, et inimese elu algab tema eostamise hetkel... Inimelu kulgeb järjestikuste arenguetappidena eostamisest täiskasvanueani.. ja

Bioloogia

Rohkem sarnaseid

Meedia

Kommentaarid (3)

ollq: See uurimistöö oli väga kasulik. Ma teen uurimitöö teemal abortid noorte seas ning see allikas väga aitas mind, kuna see on minu esimene uurimus.

19:35 04-10-2012