Hasartmängude Levik Noorte Seas (0)

Jüri Gümnaasium
Uurimistöö
HASARTMÄNGUDE LEVIK NOORTE SEAS
Koostaja : …..
Klass: 11R
Juhendaja : …..
Jüri 2013

Sisukord

Sissejuhatus 3
1. Hasartmäng 4
1.1 Õnnemängud 4
1.2 Loteriid 4
1.3 Totod 4
1.4 Osavusmängud 5
2. Hasartmängu ajalugu 6
2.1 Eesti Loto ajalugu 6
2.2 Pokkeri ajalugu 6
2.3 Mänguautomaatide ajalugu 7
2.4 Blackjack 21 7
3. Piirangud Hasartmängus 8
4. Hasartmängusõltuvus 9
4.1 Hasarmängusõltuvuse põhitunnused 9
4.2 Sõltuvusliku käitumise liigid 10
4.3 Mängutsükli faasid 11
4.4 Mängurluse põhjused 12
4.5 Probleemsed hasartmängimise vormid 13
5. Küsitluse analüüs 14
5.1 Küsitluse tulemused 14
5.2 Küsitluse tulemuste järeldused 19
Kokkuvõte 21
Kasutatud kirjandus 23
Lisa 1. Ankeetküsitlus 24

Sissejuhatus

Hasartmänge on väga erinevaid, nii ka hasartmängudega kaasnevaid sõltuvusprobleeme. Mitmed probleemid tekivad sellest, et nad mängivad oma päris raha peale ja korra võidu maitse suhu saanud, ei saa nad enam sellest lahti.
Üldiselt on hasartmängude mängimisega kaasnevad probleemid küllalt levinud mitmel pool maailmas. Pikaldane ja raha peale mängimine on üheks suureks põhjuseks just nende seas. Enamasti inimesed satuvad mänguhoos hasarti ja ei mõtle tagajärgedele, mängitakse oma kogu raha ja vara maha. Samuti võib pikaajalisest mängimisest tekkida sõltuvus, millest ei ole enam lihtne lahti saada.
Antud teema on valitud kuna autor tunneb sügavat huvi hasartmängude mängimise vastu, soovib uurida selle levikut noorte seas ja nendega kaasnevaid probleeme ning nende kohta rohkem informatsiooni teada saada.
Töö eesmärgiks on:

• Uurida hasartmängude mängimist õpilaste seas.
  
• Tutvuda hasartmängudega seonduvate teemadega.
  
• Uurida õpilaste teadmisi hasartmängusõltuvusest.
  
• Ülevaate saamine erinevatest hasartmängu liikidest ja hasartmängude ajaloost .
  

Uurimisobjetiks on Jüri Gümnaasiumi 10.-12. Klasside õpilased vanuses 16-19.
Töös on püstitatud järgmised hüpoteesid:

• Hasartmängud on tänapäeva noorte seas laialt levinud.
  
• Õpilased ei ole teadlikud hasartmängudega kaasnevatest probleemidest.
  
• Noored mängivad hasartmänge rohkem seltskonna pärast kui raha tegemiseks.
  
• Sõltuvusest ollakse teadlik, aga ei olda piisavalt ettevaatlik sellega.
  

1. Hasartmäng

Hasartmäng on mäng, kus mängus osalemise tingimuseks on mängija poolt panuse tegemine, mängu tulemusel võib mängija saada võidu. Mängu tulemus määratakse osaliselt või täielikult juhuslikkusel põhineva tegevusega või see sõltub eelnevalt mitteteadaoleva sündmuse toimumisest. ( Riigiteataja , 2014)
Hasartmängul on 4 peamist kategooriat, nendeks on: õnnemängud, loteriid, totod ja osavusmängud. (Riigiteataja, 2014)

1.1 Õnnemängud

Hasartmängu esimene liik on Õnnemängud. Õnnemängud on  „mängud, mille tulemus sõltub juhusest ja mida mängitakse mehaanilise või elektroonilise vahendi abil või mängu läbiviija vahendusel“ (Riigiteataja, 2014)

1.2 Loteriid

Teiseks liigiks on loteriid, mis on populaarsust kogunud nii noorte kui vanemate hulgas. Need on „mängud, mille tulemus sõltub juhusest, kusjuures võidufond moodustab kuni 80 protsenti loteriipiletite tiraaži realiseerimishinnast ning mängu tulemust ei selgitata üle kolme korra ööpäevas või see selgub loteriipiletil asuva mänguvälja avamisel“ (Riigiteataja, 2014)

1.3 Totod

Kolmandaks hasartmängu alaliigiks saab tuua Totod. Need on „mängud, mille tulemus sõltub mängija ennustatud sündmuse toimumisest, toimumata jäämisest või toimumise viisist, kusjuures sündmus, mille suhtes mängija ennustuse teeb, on väljaspool hasartmängukorraldaja kontrolli, võidu saamine sõltub ennustuse paikapidavusest ning võidu suurus sõltub panuse suurusest ja enne panuse tegemist määratud võidu koefitsiendist (kihlvedu) või hasartmängukorraldaja poolt määratud protsendist panuste summast , õigesti ennustanute arvust ja nende panuste suurusest (totalisaator)“. (Riigiteataja, 2014)

1.4 Osavusmängud

Viimane hasartmängu alaliik on osavusmängud. Need on „mängud, mille tulemus sõltub ülekaalukalt mängija füüsilisest osavusest või oskustest ja teadmistest ning mida mängitakse mehaanilise või elektroonilise seadme abil“. (Riigiteataja, 2014)

2. Hasartmängu ajalugu

Hasartmängudel on üsna pikk ajalugu, see pole mitte ainult tänapäevane probleem vaid on seda olnud juba terve ajaloo vältel. On olemas tõendeid, mis näitavad, et hasartmänge on mängitud juba vaaraode ajal – 4000 aastat enne meie aega. Arheoloogilised leiud tõendavad, et kreeka ja rooma sõdurid sõlmisid puhkehetkedel kihlvedusid nummerdatud kaarikurataste pöörlemise peale ning et etruskid ja roomlased kasutasid umbes 900. aastal kuuetahulisi täringuid. (Blaszczynski, 2007, lk 21)

2.1 Eesti Loto ajalugu

Eesti Loto alustas tööd 1971. aastal veebruari kuus. Sellega tegeles siis NSVL Riikliku Spordikomitee ja Spordiloteriide Peavalitsuse Eesti Piirkonnavalitsus. Esimene Eestis kaasamängitud lotoloosimine toimus 30.04.1971 Spordiloto 6/49. Aastal 1991 1. märts sündis riiklik aktsiaselts Eesti Loto.
Hilisemad Eesti Loto mänguliigid:

• 15.05.1995 Toimus esimene Keno Loto loosimine
  
• 01.02.1996 Bingo Loto esimene loosimine ja Tele-Show
  
• 19.01.2000 Viking Lotto direktorite nõukogu kiitis heaks Eesti Loto liitumise vääriliseks. (Eestiloto, 2014)
  

2.2 Pokkeri ajalugu

Pokkeriks nimetatakse kaardimänge, mille eesmärk on võita endale pank kas tugevaima kombinatsiooniga showdownis või vastased mängust välja bluffides“. Pokker on üks kõige rohkem levinenumaid kaardimänge üle maailma.
Pokkeri ajaloo üle vaieldakse siiani. Pokker meenutab Pärsia mängu "as nas" ja mida New Orleansis  võisid kohalikele prantslastele õpetada Pärsia meresõitjad. Mängu nimi on ilmselt tulnud prantsuskeelsest sõnast "poque", mis omakorda pärineb saksakeelsest "pochen" – 'koputama'. Kuid siiani pole selge, kas pokkeri päritolu on seotud nende sõnadega. Inglise näitleja Joseph Crowell'i andmetel mängiti pokkerit New Orleans 'is aastal 1829, pakiga, kus on 20 kaarti , neli mängijat panustamas ja ära arvamas, kellel parim kaardikombinatsioon. (Wikipedia, 2014)

2.3 Mänguautomaatide ajalugu

Mänguautomaatide ajalugu on suurem, kui tegelikus arvata võib. Esimest mänguautomaati Ameerikas tutvustati vahetult enne 19. Sajandi lõppu. Esimene automaat oli Liberty Bell, mille leiutas San Fransisco mehaanik Charles Fey. Sellel oli purunenud vabaduse kella kujutis ning lisaks kolm pöörlevat liini, igaühele maailtud peale teemant, poti ja süda. Moodne tehnoloogia arenes ning arenes ka mänguautomaatide tehmoloogia. 1963. aastal valmistas Bally maailma esimese täielikult elektroonilise masina "Money Honey ", mis võimaldas mänguautomaatidel väljamakseid teha ilma abilisteta. 1974. aastal leiutas Walt Freely masina " Fortune Coin", mis oli esimene videopildil põhinev mänguautomaat ning videomanguautomaadi eelkäija, mida tänapäeval naudivad sajad miljonid inimese üle kogu maailma. (OnlineCasinoReports, 2014)

2.4 Blackjack 21

Blackjacki eelkäija oli mäng nimega vingt-et-un ("kakskümmend üks"), mis pärineb 1700-ndate aastate Prantsuse kasiinodest ja ei pakkunud boonusena 3:2 väljamakset kahe  kaardiga  saadud 21 punkti eest.
Kui seda mängu USA kasiinodes esmakordselt tutvustati ei olnud ta sugugi populaarne ning kasiinod pakkusid erinevaid boonuseid, et uusi kliente nende laudade taha saada. Üks taolistest boonustest oli 10:1 väljamakse juhul, kui mängija esimesed kaks kaarti olid poti äss ja must poiss (nii poti kui ka risti poiss sobisid). Selle kombinatsiooni nimetus oli "blackjack" ja nimi jäi ka mängule külge hoolimata sellest, et boonuse välja maksmine varsti lõpetati. Praegusel ajal on "blackjack" kombinatsioon moodustatud ässast ning kümnest punktist/pildikaardist mis ei pea just musta värvi olema. (Wikipedia, 2014)

3. Piirangud Hasartmängus

Igal hasartmängul on osalemiseks omad piirangud, riigiteataja alusel on need järgnevad:

Hasartmängu mängija peab olema füüsiline isik. Hasartmängukorraldaja ei tohi sõlmida mängijaga krediidilepingut panuse tegemise võimaldamiseks ega võimaldada mängijal mängukohas krediidilepingu sõlmimist teise isikuga .

Alla 21-aastane isik ei tohi õnnemängu, kaughasartmänguna korraldatavat õnnemängu ega osavusmängu mängida. Samuti on keelatud alla 21-aastasel isikul õnnemängu mängukohas viibida. Alla 21-aastane isik tohib viibida üksnes Eesti laevaregistrisse kantud reisijatevedu teostaval laeval asuvas õnnemängu mängukohas, kus asuval mänguautomaadil või mängulaual ei ületa suurim võimalik panus ühes õnnemängus osalemise õiguse saamiseks 10 eurot ja suurim võimalik ühe õnnemängu tulemusel saadav võit 2000 eurot.

Totot ei tohi mängida alla 18-aastased isikud.

Loteriid ei tohi mängida alla 16-aastased isikud.

Õnnemängu mängukohta on keelatud kaasa võtta või õnnemängu mängimisel kasutada abivahendeid, mis võimaldavad endale või teistele hasartmängus eelise loomist või mängu tulemuse selgitamise juhuslikkuse takistamist.

Totos panuse tegemine on keelatud isikul, kes mõjutab või võib mõjutada ennustatud sündmuse toimumist , toimumata jäämist või toimumise viisi või sündmuse tulemust. (Riigiteataja, 2014)

4. Hasartmängusõltuvus

Tänapäeval tungib kohutava agressiivsusega meie ellu keemiavaba sõltuvus. Meie aga oleme muretud ja ei kujuta ettegi meile endale ja lähedastele kaela langenud tragöödia ulatust. (Šepel, 2007, lk 17)
Harilikult kujuneb inimestel sõltuvus välja tasapisi ja pikema aja jooksul ning tihtipeale ei suuda inimesed määratleda, millal nad oma mängukire üle kontrolli kaotavad . Algul mängivad inimesed mõistlike panuste peale, riskivad ainult neile jõukohaste summade piires. Mingil ajahetkel kaob kontroll, see võib toimuda kahel viisil: ei olda võimeline enam mänguvõimalustest keelduma või ei olda võimelised alustatud mängimist lõpetada. Need inimesed märkavad küll, et nende rahaline seis halveneb ja et nad salatsevad oma kasiinos käimiste kohta, aga tihtipeale ei nähta oma probleemi adekvaatselt, kuni on jõutud juba kriisiolukorda. (Blaszczynski, 2007, lk 41-42)

4.1 Hasarmängusõltuvuse põhitunnused

Hasartmängusõltuvusel on teiste sõltuvustega teatavaid ühiseid jooni, mis aga keemilisest sõltuvusest eristuvad selle poolest, et ei manustata keemilisi preparaate. Sõltuvuse põhitunnsed võib koondada kuude rühma ja sõltuvuse tagajärjeks on tüüpiliselt kehalised ja vaimsed kahjustused ning probleemid sotsiaalsetes suhetes. (HNK, 2014)
4.1.1 Hõivatus
Sõltuvusse sattunud isik on väga hõivatud mängimisega või on tema mõtted hõivatud raha hankimise võimalustega oma tegevuse jätkamiseks. (HNK, 2014)
4.1.2 Meeleolumuutus
Ümbritsevad tajuvad paljusid sõltlasi kui vähekontaktseid, eemalolevaid ja tundekülmi inimesi, mis võib olla hõivatuse tagajärg või tingitud vajadusest välistada süü- ja häbitunne. “Kõige selle tunnetamine oleks olnud väga valulik ,” on ütelnud üks endine hasartmängusõltlane. (HNK, 2014)
4.1.3 Tolerants
Paljude sõltlaste puhul on tavaline, et soovitud tulemuse saavutamiseks peab pidevalt doose suurendama . Pinget ja põnevust otsiva hasartmängusõltlase jaoks tähendab see, et ta peab „kaifi” (põnevus ja heatujulisus) saamiseks järjest suuremaid summasid panustama . Tolerantsi suurenemine ei pruugi alati esineda. (HNK, 2014)
4.1.4 Võõrutusnähud
Hasartmängusõltlased, kes ei saa mängida, võivad kogeda samu sümptomeid nagu ainete tarvitamise sõltlased, kuigi nad ei manusta keemilisi preparaate. Nad võivad kogeda näiteks stressireaktsioone nagu mure ja rahutus , ängistus, südamekloppimine ja iiveldus. (HNK, 2014)
4.1.5 Konfliktid
Sõltlane satub konflikti ümbritsevatega, näiteks perekonnaga, töökaaslastega, sõpradega. Teda vaevavad ka sisemised konfliktid, mis väljenduvad süü- ja häbitundes või enesepõlgamises, samal ajal püüdes tegevuse jätkamiseks neid tundeid eemale tõrjuda. (HNK, 2014)
4.1.6 Vääratused ja tagasilangus
On väga tavaline, et neid, kes püüavad oma sõltuvusest vabaneda, tabab pärast võõrutusperioodi tagasilöök ning nad pöörduvad tagasi oma kahjuliku tegevuse juurde. (HNK, 2014)

4.2 Sõltuvusliku käitumise liigid

Meie ajal soodustavad paljud faktorid märkimisväärsel osal elanikkonnast turvatunde puudumist ühiskonnas. Tekib tõeline tegelikkuse kartuse probleem. See hirm on reaalsusest põgenemise ajendiks. Püüdes leida kaitset nii pinge, ebamugavustunde kui stressi eest, jõutakse sageli sõltuvusliku käitumise strateegiateni.
Sõltuvusliku käitumise olemus seisneb selles, et püüdes põgeneda reaalsusest, üritab inimene kunstlikul teel muuta oma psüühilist seisundit , mis tekitab pettekujutelma tasakaalu taastumist. Sõltuvusik käitumine võib olla nii keemiline, kui mittefarmakoloogiline.
Siia kuuluvad patoloogiline kalduvus hasartmänge mängida, hüperseksuaalsus, töönarkomaania, sõltuvuslik raha kulutamine. Viimasel ajal on laialt levinud erinevad arvutisõltlased, sealhulgas internetisõltuvus. Samasse rühma kuuluvad ka sellised sõltuvusliigid nagu sõltuvuslik söömine, mille iseloomulikuks jooneks on see, et nende puhul toimivad vahetult biokeemilised mehhanismid. (Šepel, 2007, lk 26)

4.3 Mängutsükli faasid

Nüüd tutvustan ma hasartmängusõltuvuse mängimise faase .
Hoidumise faas. Mängust hoidumist põhjendatakse peamiselt raha puudumisega, mikrosotsiaalse keskkonna survega või see avaldub depressiivses seisundis järjekordse ebaõnnestunud mängu puhul, mis on seotud võimetusega oma mängumõjurit kontroll all hoida. (Šepel, 2007, lk 73)
„Tahtmatute fantaasiate“ faas. Peamiseks tunnusjooneks on mängu kohta käivate spontaansete fantaasiate sagenemine. Reeglina mängib patsient oma kujutluses läbi hasardiseisundit ja oletatava võidu nautimist. Need tunded saadavad mängu ja tõrjuvad kaotused kõrvale. (Šepel, 2007, lk 73)
Emotsionaalse pinge kasvamise faas. Antud etapi peamine tunnusjoon on emotsionaalse pinge kasv, mis sõltuvalt individuaalsetest loomuomastest ja füsioloogilistest erinevustest võib väljenduda ängistava-depressiivses, ärevas või mõlemaid haigusnähte hõlmavas seisundis, ühendades endas kõrgendatud, kuid närvilist ja ärritusega segatud kindla sihiga aktiivsust. Mõnikord kaasneb nende meeleoludega mängu kohta käivate fantaasiate sagenemine. (Šepel, 2007, lk 73)
Mängimisotsuse vastuvõtmise faas. Reeglina on siin kas teed:

• Kasvavate fantaasiate mõjul planeerib patsient oma soovi realiseerimise moodust. Tavaliselt on see patsiendi arvates mingisugune “võidu jaoks väga tõenäoline“ käitumisvariant.
  
• Otsus mängus osaleda tuleb kohe pärast eelmist mängu ja selle aluseks oma irratsionaalne veendumus, et nüüd tuleb revanš. (Šepel, 2007, lk 74)
  

Vastuvõetud otsuste väljatõrjumise faas. See etapp tähistab teadliku “mina“ kaitsetust mängusoovi suhtes. Faasi olemus seisneb selles, et haige poolt teadvustatud mängusoovi intensiivsus hakkab kahanema ning tekib illusioon , et on saavutatud kontroll oma käitumise üle. Tulemuseks on, et patsient läheb riski teadvustamata vastu olukordadele, mis provotseerivad taas mängu lõksu langemist. (Šepel, 2007, lk 74)
Vastuvõetud otsuse realiseerimise faas. Faasile on iseloomulik väljendunud emotsionaalne ärevus ja eelseisvast mängu puudutavad elavad fantaasiad . Mängurid kirjeldavad ürpis sageli seda perioodi kui “piiratud teadvuse“ seisundit, “transi“ ning mainivad, et tunnevad end „zombina“. Enamikul juhtudel, kuni kogu raha ei ole veel maha mängitud, ei lõpeta patsient mängimist, olenemata sellest, kas ta mingil mänguetapil võidab või kaotab. (Šepel, 2007, lk 74)

4.4 Mängurluse põhjused

Hasartmänge mängimise põhjuseid on palju, sest kõik inimesed on siiski erinevad, kuid peamisteks põhjusteks võib tuua uudishimu tundmatu ja ahvatleva tegevuse vastu ja soovist saada uusi elamusi ja kogemusi. Teiseks võib kindlasti tuua raha teenimise, see on samuti ka kõige sagedasem . Viimaseks saab tuua siis soovi mõne suhtlus grupiga liitumise.
Inimesed, kes pöördusid abi saamiseks Hasartmängusõltuvuse Uurimise jaa Võõrutamise Instituudi poole, nimetasid järgnevaid põhjusi, miks tormati mängupõrguid vallutam. (Šepel, 2007, lk 29)

• Põgenemine teise reaalsusse. Kui elus tekivad probleemid, (sisekonfliktid, suhted lähedaste inimestega ei rahulda, palk, töö, puhkus jms), siis neil kordadel ei leia mitte kõik endas jõudu nende lahendamiseks. Seepärast on kergem vältida lahenduse otsimist ja põgeneda reaalsuse eest, näiteks kasiinosse. (Šepel, 2007, lk 29-30) Hasartmängud võivad küll mõneks hetkeks sind unustusse viia, aga probleeme need ära ei vii.
  
• Rikastumissoov. Hasartmängurite kõige levinumaks veendumuseks on see, et hasartmängu iga partii või ring on seotud eelmistega. Kui eelmisel korral läheb halvasti, tähendab see, et varsti või kunagi hiljem kõik muutub ja jälle hakkab vedama. Olgugi, et see ei juhtu täna, aga järgmisel nädalal tingimata. (Šepel, 2007) Hasartmänge mängides on võimalik võita väga suuri summasi, aga seda suurem on ka võimalus raha kaotada.
  
• Sotsiaalsete vajaduste rahuldamine. Ühed arvavad , et kõige põnevamaid jutte räägitakse suistemisruumis ja hakkavad suitsetama. Teistele tundub, et kasiinos mängimine on sotsiaalse staatuse oluline osa ning suunduvad mängusaali. (Šepel, 2007, lk 30) Mõned inimesed võivad lausa luua terve sõprade võrgustiku, kelle siis käia koos kasiinodes ja mängida hasartmänge.
  
• Vaba aja veetmise nautimine. Küll on meeldiv, kui saad endale lubada olla vaba, ning teha seda, mida ise tahad . Mõnele inimesele on hasartmäng omapäraseks intellektuaalseks treeninguks, mis toidab teadmisjanu, paneb mõtlema ja analüüsima. (Šepel, 2007, lk 30)
  
• Kurvameelsus , surutus, apaatsus ehk teisisõnu depressioon. (Šepel, 2007, lk 31) Hakatakse mängima, et kinni mässida ja unustusse viia oma probleemid.
  
• Soov riskida . Risk tähendab olukorda, kus pole võimalik täpselt teada, mis juhtub, kuid on võimalik tulemuse tõenäosust ette aimata. Risk teravdab tundeid. Mõnikord saab vaid riskides end elusana tunda.
  

4.5 Probleemsed hasartmängimise vormid

Kõik hasartmängimise vormid ei too kaasa probleeme, eri tüüpi hasartmängudel on erinevad riskitasandid. Väga vähesed inimesed satuvad sõltuvusse loteriipiletite ostmisest, kuid mänguautomaadid ja kihlveod on saanud paljudele inimestele sundmõtteks. On leitud, et suurema riskitasemega hasartmängimise vormid sisaldavad kahte ühist elementi:

• võimalus teha ühekordseid väga suuri panuseid, näiteks kasiinos või kihlvedudes;
  
• võimalus teha lühikese aja jooksul korduvalt panuseid, kahe mängu vaheline intervall võib olla lausa alla kahekümne sekundi, näiteks mänguautomaatidel. (Blaszczynski, 2007, lk 28-29)
  

5. Küsitluse analüüs

Küsitluse viisin läbi Jüri Gümnaasiumi 10.-12. klasside õpilaste seas. Küsitlusele vastasid 71 õpilast. Küsitluses uurisin, kas gümnaasiumi õpilased on hasartmänge mänginud, kui jah, siis milliseid, kui tihti mängivad, kas mängitakse interneti vahendusel, mis on suurimad võidetud või kaotatud summad , kaua nad on hasartmänge mänginud, mis põhjusel mängitakse ja kas oldakse teadlik, mis asi on sõltuvus.

5.1 Küsitluse tulemused

1.Kas olete hasartmänge mänginud?
Joonis 1. Hasartmängude mängimine.
Esimese küsimuse koostasin selle kohta, kas mängitakse hasartmänge. 71 vastanu hulgast oli hasartmänge mänginud 64 inimest, mitte kordagi aga 6 inimest. Hasartmänge mänginute protsendiline osakaal on 91%. Seega enamus vastajatest on hasartmänge mänginud.
2.Milliseid hasartmänge oled mänginud?
Joonis 2. Hasartmängude populaarsus gümnaasiumi õpilase hulgas.
See küsimus koosnes seitsmest vastusevariandist ja pidi märgistama kõik, mida mänginud oled või siis, et pole mänginud hasartmänge.
Kõige populaarsemaks hasartmänguks osutus loto, mida oli mänginud vastanute seas 51 inimest. Populaarsuselt teiseks jäi hasartmäng Pokker, mida olid mänginud 44 inimest. Populaarsuselt kolmandaks jäi kiirloterii, seda oli mänginud vastanute vahel 43 inimest. Populaarsuselt neljandaks jäi hasartmäng Blackjack, mida oli mänginud vastanute vahel 35 inimest. Kõige ebapopulaarseteks jäid mänguautomaadid ja kihlveod/spordiennustused, mida olid mänginud vastanute seast 30 ja 23 inimest.
3.Kui tihti mängite hasartmänge?
Joonis 3. Hasartmängude mängitavuse tihedus.
Selle küsimusega tahtsin ära näha, kui tihti mängivad gümnaasiumi noored hasartmänge. Küsimusele sai vastata 5 erineva vastusevariandiga.
Kõigist vastanutest 33 inimest märkis ära, et nad mängivad hasartmänge korra aastas. 22 inimest märkis, et mängivad kord kuus. 8 inimest märkis, et mängivad kord nädalas. 6 inimest märkis ära, et nad pole hasartmänge mänginud ja 1 inimene, et kord päevas. Selle tulemusel võib öelda, et enamus Jüri Gümnaasiumi noortest pole patoloogilised hasartmängurid.
4.Kas mängite interneti vahendusel hasartmänge?
Joonis 4. Interneti vahendusel hasartmängude mängitavus.
Jooniselt 4 näeme, et interneti vahendusel mängivad hasartmänge kogu vastanute seast 34 inimest mõnikord. 24 inimest märkis, et nad ei mängi interneti vahendusel hasartmänge ja 13 inimest märkis, et mängivad interneti vahendusel.
5.Mis on suurim summa, mille olete võitnud?
Joonis 5. Hasartmängude mängimisel suurim võidetud summa.
Selle küsimusega tahtsin ära näha, mis on summad, mis on võidetud hasartmängudega.
Kõige rohkem vastanuid märkis ära, et nad on võitnud alla 10€. 15 inimest neist märkis, et on võitnud 10-30€. Võrdseks jäid vastusevariandid 30-50€ ja üle 50€, mõlemale vastusele oli vastanud 9 inimest. 6 inimest neist märkis, et pole hasartmänge mänginud.
6.Mis on suurim summa, mille olete kaotanud
Joonis 6. Hasartmängude mängimisel suurim kaotatud summa.
Jooniselt 6 näeme et, kõige enam on kaotatud alla 10€, seda väitsid 50 inimest. Järgnevalt on märgitud ära, et nad on kaotanud 10-30€, mille märkis ära 6 inimest. Kõige vähem on märgitud vastuste 30-50€ ja üle 50€ peale, mille märkisid ära 5 inimest. 6 inimest neist vastas, et nad pole hasartmänge mänginud.
7.Kaua olete hasartmänge mänginud?
Joonis 7. Hasartmängude mängimise aeg.
Joonisel 7 on näidatud, kui pikka aega on noored hasartmänge mänginud. Kõige rohkem vastanuid oli 1-3 aastat mänginud, ehk 33 vastajat kogu hulgast. 17 inimest vastasid, et on mänginud üle 5 aasta ja 14 on mänginud alla aasta. Sellest saab järeldada, et noored on päris varakult hasartmänge mängima hakanud.
8. Mis põhjustel mängite hasartmänge?
Joonis 8.Mängimise põhjused.
Järgneva küsimusega tahtsin teada saada, mille pärast on hakatud ja mängitakse hasartmänge, nagu näha enamus vastanutest mängib seltskonna pärast. 36 vastanute seast valis seltskonna ja 29 inimest mängib raha pärast. 11 vastanut mängivad riski/adrenaliini pärast ja 3 neist mängib sõltuvusest.
9. Kas oled teadlik mis asi on sõltuvus?
Joonis 9.Sõltuvusest teadlik olemus.
Sellest küsimusest saab järeldada, et kõik on sõltuvusest teadlik või vähemalt midagi sellest kuulnud . Kogu vastanutest 69 inimest vastasid, et on teadlikud, mis asi on sõltuvus, ainult 2 nendest vastas, et võib olla.
10. Kas oled olnud sõltuvuses hasartmängudest või tead mõnda tuttavat?
Joonis 10.Sõltuvus.
Sellele küsimusele vastasid kõige enam vastanuid variandiga „Ei ole olnud ja ei tea tuttavat ka“ ehk 46 vastanutest. 22 inimest vastasid, et nad ise ei ole sõltuvuses olnud, aga teavad mõnda tuttavad, kes on olnud või on siiani. Kõige vähem vastasid, et on olnud ise sõltuvuses hasartmängudest ehk 4 inimest ainult.

5.2 Küsitluse tulemuste järeldused

Uurimistöö eesmärgid said täidetud järgnevalt:

• Eesmärk – „Uurida hasartmängude mängimist õpilaste seas“.Täitsin eesmärgi läbi ankeetküsitluse, sain teada, et 91% vastanutest mängivad hasartmänge ja enamus eelistavad mängida lotot, pokkerit ja kiirloteriid.
  
• Eesmärk – „Tutvuda hasartmängudega seonduvate teemadega“.Täitsin eesmärgi läbi interneti ja raamatu materjaliga , tutvusin piirangutega hasartmängus, hasartmängusõltuvusega, mängutsükli faasidega ja mängurluse põhjustega.
  
• Eesmärk – „Uurida õpilaste teadmisi hasartmängusõltuvusest“. Täitsin eesmärgi läbi ankeetküsitluse ja sain teada, et 97% vastanutest on teadlik mis asi on sõltuvus, aga ise sellega pole paljud kokku puutunud.
  
• Eesmärk – „Ülevaate saamine erinevatest hasartmängu liikidest ja hasartmängude ajaloost“. Täitsin eesmärgi interneti ja raamatu materjali abiga ja sain ülevaate järgnevatest hasartmängudest: õnnemängud, loteriid, totod ja osavusmängud. Samuti sian läbi erinevate allikate teada ka hasartmängude ajaloost.
  

Töö uurimisel leidsin oma hüpoteesidele järgnevad vastused:

• „Hasartmängud on tänapäeva noorte seas levinud“ hüpotees leidis kinnitust, sest 91% vastanutest on hasartmänge mänginud. Pea kõik noored on kas või korra hasartmänge mänginud. Vastanutest 22 õpilast mängivad kord kuus ja 8 õpilast kord nädalas.
  
• „Õpilased ei ole teadlikud hasartmängudega kaasnevatest probleemidest“ hüpotees ei leidnud kinnitust, sest vastanutest 69 õpilast on teadlik mis on sõltuvus ja järelikult teavad hasartmängude kaasnevatest probleemidest.
  
• „Noored mängivad hasartmänge rohkem seltskonna pärast kui raha tegemiseks“ hüpotees leidis kinnitust, sest vastanutest 36 õpilast mängivad seltskonna pärast hasartmänge ja raha pärast 29 õpilast. Rohkem saadakse tuttavatega kokku ja mängitakse seltskonna ja lõbu pärast, mitte selle mõttega, et raha teenida.
  
• „Sõltuvusest ollakse teadlik, aga ei olda piisavalt ettevaatlik sellega“ hüpotees ei leidnud kinnitust, sest küsitlusest tuli välja, et 46 vastanutest ei ole olnud sõltuvuses ja ei tea ka mõnda tuttavat, seega ollakse sellega ise ettevaatlik ja hoitakse eemale
  

Kokkuvõte

Tänapäeva ühiskonnas on hasartmängude tähtsus suurenenud tunduvalt. Hasartmänge on mänginud pea kõik noored ja täiskavanud. Tänapäeva noorte seas on suureks probleemiks, et nad ei tähtsusta endale hasartmängude ja sõltuvuse tagajärgi, samuti ka täiskasvanud inimesed. Tagajärjed ongi nendele, et inimesed ei taba õiget hetke ära, millal lõpetada hasartmängude mängimine ja niimoodi mängitaksegi oma kogu rahad ja varad maha.
Oma uurimistöö käigus omandasin palju kasulikke teadmisi hasartmänguvaldkonna kohta. Sissejuhatuses püstitasin hüpoteesi, et hasartmängud on tänapäeva noorte seas laialt levinud, teemat uurides sain ka jaatava vastuse. Pea kõik noored on hasartmängudega kasvõi korra kokku puutunud, küsitluses vastasid 64 õpilast 70` nest , et nad on hasartmänge mänginud. Enamasti on hasartmänge mängima hakatud seltskonna tõttu, seda võetakse rohkem ajaviitena, kui raha teenimis võimalust. Oma uurimistöös sain teada, et õpilased on teadlikud sõltuvusest ja selle tagajärgedest, aga enamasti pole sellega ise kokku puutunud ja nii ka mitte läbi tuttavate.
Edaspidiseid uuringuid võib läbi viia sõltuvusliku käitumise tagajärgedest noorte seas, kuidas mõjutab see õpi tulemusi ja suhteid pere, kui ka sõprusringkonnas. Kuna aina rohkem tõuseb populaarsus hasartmängudel ja sõltuvust tekitavatel ainetel noorte seas, peaks hakkama rohkem noortele teadvustama sõltuvuse tagajärgedest ja sellega kaasnevatest probleemidest.
Sooviksin väga tänada kõikidele küsimustele vastajaid , kellest oli väga palju abi. Suure töö tegi ära ka mu juhendaja Nele Pilman, kes aitas tööd üle vaadata ja koostada.
SUMMARY
Jüri Gümnaasium
Erik Vane
Supervisor: Nele Pilman
Gambling prevalence among young people
Hasartmängude levik noorte seas
Student Research Paper
2014
Nowadays gambling addiction has become a more and more serious problem among young people. Young people often think that it is an easy way to earn money and often they even do not know when it is the right time to stop gambling. Frequently young people are not even fully aware of their addiction or do not realize it.
The aim of this paper was to examine the gambling problems. For the first purpose i gathered material from the internet and books and learned gambling topics. The reasearch part was conducted via the internet by sending questionnaires to the 10-12th class students in Jüri Gümnaasium.
On my research , I learned that the majority of young people have played a gambling games and played mostly for fun. Young people had heard about addicted, but few of them had been exposed to it themselves . As the popularity of gambling and other addictive substances is booming amongst youngsters, the youth should become aware of the consequencis of addiction and associated problems.

Kasutatud kirjandus

(13. 01 2014. a.). Allikas: OnlineCasinoReports: http://www.onlinecasinoreportsee.com/casinogames/online-slots.php
(26. 01 2014. a.). Allikas: Eestiloto: https://www.eestiloto.ee/osi/loto/history
(8. 02 2014. a.). Allikas: Wikipedia: http://et.wikipedia.org/wiki/Blackjack
(8. 02 2014. a.). Allikas: Wikipedia: http://et.wikipedia.org/wiki/Pokker
(8. 02 2014. a.). Allikas: Riigiteataja: https://www.riigiteataja.ee/akt/13060644
Blaszczynski. (2007). rmt: Võit hasartmängusõltuvuse üle. Tallinn: Tänapäev.
HNK. (8. 02 2014. a.). Allikas: http://www.15410.ee/avaleht.php?c=27&h=111&a=145
Šepel, J. (2007). Mäng, Hasart, Sõltuvus. Tallinn.

Lisa 1. Ankeetküsitlus

Kirjutan lõputööd teemal ”Hasartmängude levik noorte seas”. Töö eesmärk on küsitluse tulemusena välja selgitada hasartmängude mängimine ja sõltuvus noorte seas.
Mõne küsimuse juures võib ära märkida mitu valikuvarianti. Vastamine on täiesti anonüümne.
Tänan kõiki, kes leiavad aega vastata.
1.Kas olete hasartmänge mänginud?

• Jah
  
• Ei
  

2.Milliseid hasartmänge oled mänginud?

• Pokker(Kõik pokkeri liigid)
  
• Blackjack(21)
  
• Mänguautomaadid
  
• Loto(Viking, Keno, Bingo loto)
  
• Kiirloterii
  
• Kihlveod/Spordiennustused
  
• Ei ole hasartmänge mänginud
  

3.Kui tihti mängite hasartmänge?

• Kord päevas
  
• Kord nädalas
  
• Kord kuus
  
• Korra aastas või havermini
  
• Ei ole hasartmänge mänginud
  

4.Kas mängite interneti vahendusel hasartmänge?

• Jah
  
• Ei
  
• Mõnikord
  

5.Mis on suurim summa, mille olete võitnud?

• Alla 10€
  
• 10-30€
  
• 30-50€
  
• Üle 50€
  
• Ei ole hasartmänge mänginud
  

6.Mis on suurim summa, mille olete kaotanud?

• Alla 10€
  
• 10-30€
  
• 30-50€
  
• Üle 50€
  
• Ei ole hasartmänge mänginud
  

7.Kaua olete hasartmänge mänginud?

• Alla 1 aasta
  
• 1-3 aastat
  
• Üle 5 aasta
  
• Ei ole mänginud
  

8.Mis põhjustel mängite hasartmänge?

• Risk
  
• Sõltuvus
  
• Seltskond
  
• Raha
  

9.Kas oled teadlik mis asi on sõltuvus

• Jah
  
• Ei
  
• Võib olla
  

10.Kas oled olnud sõltuvuses hasartmängudest või tead mõnda tuttavat?

• Jah olen ise olnud
  
• Ise ei ole olnud, aga tean tuttavat
  
• Ei ole olnud ja ei tea tuttavat ka