populismi abil. Toob välja selle aastatuhande probleemid ühiskonnas 1) turufundalism- kõikidele probleemidele lähendetakse turu reeglite järgi. 2) Uuest sültuvusest räägib-töönarkomaania 3) Tarbimissõltuvus 4) Ühiskonna kärjestumine- kannud on vaheseintega ja ei paista läbi, inimesed elavad kannudes ja nad ei tea is toimub teises kannus. Pakub välja , et tuleb luua osalusühiskond, mille funktsioneerimise printsiibiks on solidaarsuse printiip. Tulemuseks on üldine toimetulek. Giddensit kritiseeriti – kui 20 sai utopisti, kas ikka on kõik valmis solidaarsed olema, et annavad raha jne 1919 S.Ferencsi- ungari psühhoanalüütik, kirjutas sellisest nähtusest nagu pühapäeva neuroosist. Inimesed jäävad haigeks pühapäeval, sest nad ei saa tööd teha. Saksa teadlased on seda põhjalikult uurinud. I faas sõltuvuse juures on sissejuhatav faas, mille ilminguks on ssee, et inimese mõtted keskenduvad töö õmber, teised asjad jäävad tahaplaanile
jooksul Põlvkondadevaheline mobiilsus vanemate ja laste põlvkonna võrdlusel põhinev sotsiaalse mobiilsuse määratlemine Struktuurne mobiilsus: majanduslikud või sotsiaalsed muutused, mis mõjutavad mobiilsuse määra ühiskonnas tervikuna (-ühiskonna avatuse näitaja) *Vaesus: absoluutne vaesus, suhteline vaesus, vaesuspiir; vaesuse riskigrupid Absoluutne vaesus põhivajadused rahuldamata, ressursside piiratus Suhteline vaesus toimetulek vähemaga, kui ühiskonnas tavapäraselt eeldatakse Absoluutne vaesuspiir füsioloogiline elatusmiinimum (minimaalsed hädavajalikud kulud) Suhteline vaesuspiir 60% sissetuleku mediaanist leibkonnaliikme kohta Eestis suhteline vaesus 18,7%, absoluutne vaesus 7,3% 2007 Vaesuse riskigrupid Eestis kõige haavatamad noored 18-24 (21,4%) ja 65+ (24,4%), üksikud pensionärid 47,6%
Vaid 10% jätkus vahendeid ka mitte-esmatarbekaupadele; Leibkondade sissetulekud olid suhteliselt võrdselt jaotunud; Sotsiaalpoliitika: sotsiaalmaksu kogumine, pensioni- ja tervise kindlustuse süsteemid, hoolekande uued põhimõtted; Toimetulekupiir mitte vaesuspiir Vaesus ja sotsiaalpoliitika Stabiliseerumise periood 1995-1999 Majanduse kiire restruktureerimine ja privatiseerimine töötus; Vertikaalne kihistumine toimetulek ühiskonnas toimunud muudatustega; Absoluutse vaesuse vähenemine; Sotsiaalpoliitika: hoolekande seadus (1995), kolme sambaline pensionisüsteem (1997); Vaesus ja sotsiaalpoliitika Kiire majandusarengu ja heaolu suurenemise periood 2000-2007 Kiire majandusliku arengu periood; Absoluutse vaesuse märgatav vähenemine; Tarbijalikkus; ülioptimistlik laenuvõtmine; ohusignaalide ignoreerimine; Eesti sotsiaalkaitse märgatav mahajäämus (EL standardid);
PEREKONNA AJALUGU VANAAEG Perekonna arengu algetapiks peetakse mehe ja naise ajutise kooselu sagenemist suures rühmas, kus partnerid vaheldusid ja lapsigi kasvatati ühiselt, püüdes neid koos toita ja kaitsta. Eluks vajalikku oskust toitu leida, rituaalset liikumist, muusikat, müüte õpetati lastele eelkõige mängu ja eeskuju najal. Järk-järgult kujunesid mõnede meeste ja naiste vahel välja pikemaajalised paarisuhted. Tärkas arusaamine, et seksuaalelu ja lapse sünni vahel on seos. Ajalooraamatuist tuttav üleminek matriarhaalselt* ehk emajärgselt eluviisilt patriarhaalsele* ehk isajärgsele kulges aeglaselt. Mees oli huvitatud isiklike laste olemasolust, et omandit järglastele pärandada, aga kindlasti polnud see ainuke siduv tegur. Mehe ja naise rolli on eri maades ning eri aegadel mõistetud erinevalt. Rohkem on olnud maid ja aegu, kus naisel on puudunud peaaegu täielikult kõik õigused tegutsemiseks väljaspool kodu. Koduses elus oli na...
Rangete käitumisreeglitega peredes on hüperaktiivsuse sagedus tõenäoliselt suurem kui vabamat käitumist lubavates ja lapsele vähem nõudmisi esitavates peredes. Keskmiselt 3-5% lastest on hüperaktiivsed, mõnede uuringute põhjal isegi 20%. Eestis elavate laste arv ei ole teada, kuna pole läbi viidud vastavaid uuringuid. Paljud neist ei jõua erinevatel põhjustel erispetsialistide vaatevälja ning üheks neist põhjustest võib olla ka olukorraga vähem või rohkem edukas toimetulek. Poisse on hüperaktiivsete hulgas 2-10 korda rohkem kui tüdrukuid. Mujal maailmas tehtud uuringute tulemused näitavad, et linnalaste hulgas on hüperaktiivseid lapsi rohkem kui maalaste hulgas ja vaesemates piirkondades enam, kui rikkamates piirkondades. 3. Hüperaktiivsusega kaasnevad muud probleemid Inimtegevuse "juhtimiskeskuseks" on aju. Sünnimomendiks on kõik ajurakud juba olemas.
köögiuks ei lähe kinni, vundamendis on praod, laste püksipõlved on katki. Jaan Kaplinski PEREKONNA ÜLESANDED Perekond ei oleks suutnud nii kaua vastu pidada, kui ta ei täidaks inimese jaoks olulisi ülesandeid. Perekond täidab kõiki inimvajadusi (Maslow püramiid). Maslow vajaduste hierarhia PEREKONNA ÜLESANDED SOOJÄTKAMINE ühiskonna uute liikmete tootmine, mis tagab rahvastiku püsivuse SEKSUAALFUNKTSIOON turvaline seksuaalsuhe MAJANDUSLIK TOIMETULEK toidu muretsemine ja valmistamine, kodu korrashoidmine, sissetulekute hankimine, arvete tasumine SOTSIALISEERUMINE pereliikmete omavaheline suhtlemine, sotsiaalsete suhete ja oskuste arendamine HOOLITSUS vastastikune hoolitsemine HARIV/ KULTUURILINE FUNKTSIOON teadmiste ja oskuste vahendamine, väärtuste edasiandmine TURVALISUSE FUNKTSIOON kodu kaitseb inimest välismaailma ohtude eest. TERAPEUTILINE FUNKTSIOON hoolitsus, lähedus ja oma
laste püksipõlved on katki. Jaan Kaplinski PEREKONNA ÜLESANDED Perekond ei oleks suutnud nii kaua vastu pidada, kui ta ei täidaks inimese jaoks olulisi ülesandeid. Perekond täidab kõiki inimvajadusi (Maslow püramiid). Maslow vajaduste hierarhia PEREKONNA ÜLESANDED SOOJÄTKAMINE - ühiskonna uute liikmete tootmine, mis tagab rahvastiku püsivuse SEKSUAALFUNKTSIOON – turvaline seksuaalsuhe MAJANDUSLIK TOIMETULEK - toidu muretsemine ja valmistamine, kodu korrashoidmine, sissetulekute hankimine, arvete tasumine SOTSIALISEERUMINE - pereliikmete omavaheline suhtlemine, sotsiaalsete suhete ja oskuste arendamine HOOLITSUS – vastastikune hoolitsemine HARIV/ KULTUURILINE FUNKTSIOON – teadmiste ja oskuste vahendamine, väärtuste edasiandmine TURVALISUSE FUNKTSIOON – kodu kaitseb inimest välismaailma ohtude eest.
tsivilisatsiooni ja kultuuri loomisega ja ka kultuuri tarbimisega saavad inimesed tegelema hakata alles seejärel, kui eksistentsi kolm põhieeldust on mingil tasemel tagatud. Nendeks eeldusteks on 1) julgeolek; 2) toit ja jook, kehakatted, peavari; 3) seks ning vajadus läheduse järele selle mitmesugustes vormides. Kui kaugele-kõrgele ühiskond ka ei areneks, need kolm valdkonda jäävad ikka eksistentsi eeldusteks. Tänapäevases ühiskonnas tuleb nendes valdkondades toimetulek ära jagada riigi ja isiku enda vastutusaladeks. Kui keegi kas võimaluste puudumise või isiksuslike eelduste tõttu piirdub nende inimeksistentsi eeltingimustega ning ei küüni(ta) kultuuri ja tsivilisatsiooni võimaluste poole, siis ta jääb (jätab ennast) inimeseks olemise kõige selgematest tunnustest ilma. 1. Julgeolek riigi julgeolek, ühiskonna sotsiaalne julgeolek ja inimeste isiklik julgeolek peaks olema võimalikult täielikult riigi vastutusala. Inimese igapäevaelu
toimetulekuressursse ületava stressi ja raskuste negatiivset mõju töödelda ning selle vastu võidelda. (klefbeck, Ogden, 2001). Jaguneb ka kaheks: - Aktiivne keskkonna muutmine ollakse teadlik sellest, mida keskkond mulle teeb, ja hakatakse seda muutma. - Toimuva töötlemine mõttes keskkond mõjutab inimeste sel määral, millisena ta seda tõlgendab. Keskkonnatingimustele antud hinnangust sõltub toimetuleku iseloom ja selle tulemused (Lazarus,1984) Eluga toimetulek jaguneb sisemiseks ja väliseks. - Sisemine: inimese valmisolek tulla toime elukaare eri perioodide arenguülesannetega ja võime oma elukäiku suunata. - Väline: osasaamine piisavast sissetulekust, inimsuhteist, tööst, haridusest jms (Hämäläinen, 2001) Kaitsefaktorid on seotud kolme perspektiiviga: 3) indiviidi perspektiiv: temperament või eeldused (nt sugu ja vanus T eelistingimustega) 4) suhete ja perekonna perspektiiv: perekonna kokkuhoidmine ja
strateegia loomise seisukohalt kõige olulisemad. Kuid alati pole ilmne, mis see kõige silmapaistvam jõud on. Ehkki näiteks tarbekaupade sektoris käib väga tugev rivaalitsemine, ei pruugi see olla kasumlikkust piirav tegur. Madalad tulud fotofilmitööstuses on tingitud näiteks paremate asendustoodete olemasolust, nagu juhtivad fotofilmitootjad Kodak ja Fuji digifotograafia alguspäevil kogesid. Sellises olukorras on ülesanne number üks asendustoodetega arvestamine ja toimetulek nendega. Uurime nüüd neid konkurentsijõude lähemalt, nii tegutsevate kui uute firmade vaatenurgast. UUTE OSALEJATE TURULETULEKU OHT. Uued tegutsejad soovivad haarata turuosa – see avaldab survet hindadele, kuludele ning konkureerimiseks vajalike investeeringute määrale. Eriti tugevalt võimendavad nad konkurentsi ja rahavoogusid siis, kui nad tulevad teistelt turgudelt, nt Pepsi, kes asus pudelivett tootma; Microsoft, kes hakkas pakkuma
spetsialistide vastutus ja tööjaotus ebaselge Hoolekande kontseptsioon · III. sektori pakutav teenuste maht on võrreldes riigisektoriga liiga väike; · Kvaliteetsete teenuste osutamiseks vajalikke spetsialiste ei ole piisavalt; · Meetmete efektiivsus sõltub suuresti teistest avalikest teenustest (nt haridus- ja tööturuteenused), mille efektiivsus on samuti madal; · Abisaajate motiveeritus oma olukorda parandada on vähene, sest parem toimetulek vähendaks toetusi ja soodustusi; · Paljud teenusepakkujatest osutavad teenuseid projektipõhiselt, mis ei anna kindlustunnet teenuste ja organisatsioonide arendamiseks Hoolekande kontseptsioon · Teenuseid käsitlevates õigusaktides on selgelt defineerimata vastutus mitmete teenuste finantseerimise eest; · Puuduvad ühtsed finantseerimisskeemid ja -põhimõtted; · Teenuste finantseerimise mahud on piiratud ning võrreldes toetustega väikesed;
Eesti majanduse areng 1990-2011 Juhendaja: Sisukord 1. Sissejuhatus......................................................................................................................... 3 2. Majandusarengu eesmärgid................................................................................................. 4 3. Eesti majanduse areng aastatel 1995-1998......................................................................... 4-7 4. Majanduspoliitika aastani 2003.............................................................................................7 5. Eesti majandus aastal 2004....................................................................................................7 6. Eesti majandus aastal 2005................................................................................................. 7-8 7. Eesti majandus aasta...
suhtlusena (Holsti) •Üldtunnustatud rahvusvahelise suhtluse normid: –Hoiduda jõu kasutamisest/sellega ähvardamisest –Rahumeelne tülide lahendamine –Austada riikide iseseisvust ning territoriaalset terviklikkust –Mitte sekkuda teise riigi siseasjadesse –Inimõiguste kaitsmine –Riikidevahelise koostöö edendamine –Rahvusvaheliste normide järgimine •Regionaalne/globaalne julgeolek –NATO, OSCE •Ootamatute probleemidega toimetulek (nt looduskatastroofid) –ÜRO, otsesed riikidevahelised kokkulepped •Arenguabi osutamine/korraldamine –ÜRO (Unicef) •Majanduslik koostöö –Euroopa Liit, G7, G20 o Kirjelda lühidalt järgnevaid organisatsioone: NATO, ÜRO, Euroopa Liit, G7/G8, BRICS Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsioon on sõjaväeline allianss, millele pandi alus 4. aprillil1949 Põhja-Atlandi lepingu ehk Washingtoni lepinguga. NATO kõrgeim organ on Põhja- Atlandi Nõukogu, mida juhib NATO peasekretär.
tagasihoidlik. 71 (24%) vastanut leiavad, et vastuvõetavate põgenike arv ei peaks 12 ületama saja piiri. 73 ehk 25% vastanut on arvamusel, et vastuvõetavate põgenike hulk peaks ületama viiesaja piiri. Küsimuse tulemusi kokku võttes võib väita, et vastanute arvates peaks Eesti vastu võtma maksimaalselt 500 põgenikku. (vt joonis 3) Pagulaste majutus ja toimetulek Eestis. Kolmandaks pidid vastajad avaldama arvamust, kes peaks vastutama pagulasstaatuse saanud isikute edasise toimetuleku ja majutuse eest Eestis. Valida tuli kolme vastusevariandi seast: • „Euroopa Liit” • „Eesti riik” • „Kohalik omavalitsus, kuhu pagulane paigutatakse” Suurem osa (200) vastanutest leidsid, et Eestisse vastuvõetud pagulaste majutuse ja toimetuleku eest peaks vastutama Euroopa Liit. 14 vastanut olid arvamusel, et pagulaste
Areng - Süstemaatilised muutused alates munaraku viljastamisest kuni inimese surmani. - Kasvamine - Küpsemine Bioloogiline, kognitiivne, sotsiaalne Arengupsühholoogia kui uurimisvaldkond • Arengupsühholoogia käsitleb vanusega seotud muutuseid käitumises, psüühikas ja inimsuhetes • Imikuiga 0-2 eluaasta • Varane lapseiga 2-6 eluaasta • Keskmine lapseiga 7-12 eluaasta • Murdeiga alates 12-13 elauaastast • Varane täisiga 20-30 eluaastat • Keskmine täisiga 40-50 eluaastat • Hiline täisiga alates 60 eluaastast Arengupsühholoogia lätted I • John Locke (1632-1704) – laps sündides tabula rasa • Jean Jacques Rousseau (1712-1778) – lapsed kasvavad “looduse plaani” kohaselt Arengupsühholoogia lätted II • Teaduslik lähenemine tekkis 19. saj koos Charles Darwini evolutsiooniteooriaga: • Süstemaatiline arengu uurimine • Areng – lapse pidev kohanemine keskkonnaga • Iseseisva distsipliin...
Tallinna Pedagoogiline Seminar Noorsootöö ja täiendusõppe osakond KNT2 Nadezda Vassiljeva ÕPILASTE SOTSIAALSE ARENGU JA SOTSIALISEERUMISE MÕISTED. PEREKONNA MÕJU ÕPILASTE SOTSIAALSELE ARENGULE Referaat Juhendaja- Uusberg Urve Tallinn 2012 Sisukord Sotsiaalne areng............................................................................................................................... 3 2. Sotsialiseerimine..........................................................................................................................4 3. Sotsiaalne keskkond arengufaktorina.......................................................................................... 6 3.1. Perekonna mõju.................................................................................
Rehabilitatsiooniprogrammi vorm koos vormi täitmise juhendiga Arvutipõhine COGPACK treening Aspergeri sündroomiga lastel ___________________________________________________________________________ 2015 Dokumendi ülesehitus ja struktuur tugineb UEMSi (ingl European Union of Medical Specialists) rehabilitatsiooni sektsiooni akrediteeringu ankeedile, mis on läbinud kaheaastase proovietapi. Lisainfo http://www.euro-prm.org/ Struktuuri on kohandatud Eesti oludele ESF programmi „Töölesaamist toetavate rehabilitatsiooniprogrammide pakkumine 2010-2013“ raames esitatud rehabilitatsiooniprogrammide kirjelduste alusel. Programmi vormi struktuur tuleneb UEMSi ankeedist. JUHEND VORMI TÄITMISEKS Käesolev vorm on töödokument, mis kannab mitut ülesannet: annab rehabilitatsiooniprogrammist ülevaate ja tagab, et on edastatud kogu info, mis on vajalik rehabilitats...
14,1% Joonis 4 – Oskuste vahekord eri juhtimistasanditel ORGANISATSIOON JA JUHTIMINE 21.SAJANDIL Administratiivsed oskused Sotsiaalsed ja Enesearendamise oskused meeskonnatöö oskused Strateegiline mõtlemine Erinevustega toimetulek Juhtimise õppimine Projektijuhtimine Efektiivne suhtlemine Kultuurierinevustega Otsustamine ja Koosolekute läbiviimine arvestamine probleemide lahendamine Rühmadünaamika Eetilised väärtused Personali juhtimine tundmine Loovuse arendamine
veel omakorda viieks erinevaks faasiks, neist kõige tähtsam on NREM perioodil esinev sügav uni, mille ajal organism kasvab ja taastub. REM uneperiood on aga täiesti eriline, see on sarnane esimese staadiumi unega, kuid samal ajal on lihastoonus väga madal, nagu ka sügava une ajal. 9 3. MIS ON UNETUS Unetus on nii ajaliselt kui kvaliteedilt mitterahuldav uni, mille tulemuseks on häiritud või pärsitud päevane toimetulek. Põhikaebused on uinumisraskus, korduvad ärkamised uneajal, uinumisraskus öise ärkamise järel ning spontaanselt liiga varane ärkamine hommikul (Veldi, 2009) 3.1. Ajutine unetus Ajutine unetus võib kesta mõned päevad ja seda esineb harilikult täiesti tervetel inimestel, kes parasjagu elavad läbi mingit stressi perioodi. Ajutine unetus võib olla ka märguandeks peatselt algavast somaatilisest või psüühilisest haigusest ja käia kaasas ravimite tarvitamisega
Tartu Tervishoiu Kõrgkool Õe õppekava Egne Juudas, Merelle Paart, Kätrin Pärn KÕRGVERERÕHKTÕBE PÕDEVA HAIGE ÕENDUS Iseseisev töö Õppejõud: Marit Kiljako Tartu Tervishoiu Kõrgkool Tartu 2018 SISUKORD 1. SITUATSIOONI KIRJELDUS .............................................................................................. 2 2. SEISUNDI HINDAMINE ...................................................................................................... 4 3. ÕENDUSPLAAN ................................................................................................................. 11 3.1 Puudulik perifeerne verevarustus ................................................................................... 11 3.2 Aktiivsuse talumatus.........................
on need valmistanud. Ühishüved - kaup/teenus mida ühiskonnaliikmed tarbivad turu vahenduseta. Sotsiaalne turvalisus. sotsiaalkindlustus ja sotsiaalabi - vähekindlustatud või majanduslikult raskesse olukorda sattunud isikul on õigus riigis kehtiva seaduste järgi saada riigilt abi. Üks riigi ülesannetest ongi tagada oma kodanike sotsiaalset turvalisust. Seda tagatakse riigis kehtiva sotsiaalkindlustuse ja sotsiaalabi süsteemi abil. Sotsiaalkindlustuse ülesanne on tagada alaline toimetulek neile inimestele, kes vanaduse, tööõnnetuse, kutsehaiguse, emaduse või muu sellist tõttu on kaotanud sissetuleku. sotsiaalkindlustus jaguneb ● riiklik pension ● kohustuslik kogumispension ● vabatahtlik pensionikindlustus Sotsiaalabi ehk hoolekande korraldajad on eestis sotsiaalminister, kohalik omavalitsus, Nemad määravad sotsiaaltoetusi. Euroopalikud põhimõtted sotsiaalkaitse alal. ● töötaja diskrimineerimise vältimine ● sundtöö kindlustamine
etendusi aport - raha asemel panustatavad mitterahalised vahendid arbitraazhindade teooria - aktsiatulu ja riski seostav teooria, mille kohaselt väärtpaberitelt saadav tulu erineb oodatavast, kui ettenägematult muutub majandusharu toodang, inflatsioonitempo, intressimäärade struktuur arvelduskrediit ehk ülekulu - krediit, mida pank annab kliendile arveldusteks vajaliku raha puudumisel assignaat - isik, kes maksab maksekäsundi järgi assignatsioon - maksekäsund autarkia - toimetulek omavahenditega, riikide rahuldumine oma ressurssidega ja sellega kaasnev sisse- ja väljaveo piiramine avaal - käendus avalikkuse printsiip - raamatupidamises rakendatav printsiip, kus aruannetes esitatakse kogu informatsioon, mis võimaldab saada raamatupidamiskohustuslase varadest, kohustustest, omakapitalist ja majandustegevuse kasumist (kahjumist) õige ja usaldusväärse ülevaate; aruannetes peavad kajastuma ka varade ja
Tervise ja käitumishäired Lapse mngu kestus ja mängu liik (õeks/vennaks olemisest) ja head suhted eakaasastega ennustava häis suhteid uue õe-vennaga (kuna poisid väga ei mängi selliseid mänge sp poistel raskem 90 % lastest muutub õe-venna sünni järel nõudlikumaks ja ulakamaks Samast soost õ-evenna suhtes tuntakse rohkem kadedust Negat emotsioone uue lapse vastu õdedel-vendadel ei saa päris ära hoida Toimetulek: ema toetus enne sündi ja isa toetus peale teise sündi aitab last Vanema lapse ettevalmistamine uue sünniks (kuidas, kui palju jne) Ema ja vastsündinu külastamine haiglas- mõju aga avaldub hiljem! Õe-venna koos üles kasvamine: Rohkem suhtlemist, kui väike õde/vend on umbes 3-4 aastane(mängukaaslane) Suhted muutuvad stabiilsemaks (enamasti lähedasemaks kui nad on mängukaaslased)
Ühe koori liikmed püüti paigutada võimalikult samasse või lähestikku asuvaisse korteritesse. Koostatud nimestik oli kogu peo kestel kasutada aadressinimestikuna, mille abil leiti vajalikud isikud. Linnarahvas oli pidukomitee üleskutset tõsiselt võtnud ja reseveerinud kortereid rohkem, kui vaja oligi. Lauljad käitusid võõrastes linnakorterites korralikult. Mõned linnakodanikud polevat kortereid andnud, kartes põlatud maamehi. Kooride ,,Tuleproov" 17. juunil Toimetulek tehniliste eeltöödega ei kindlustanud veel esmakordse eesti massikontserdi õnnestumist. Väheste kogemustega laulukoorid olid omapead peokava pähe õppinud ja keegi polnud neid kontrollimas käinud. Sellepärast ei teadnud peakorraldajad, missugune oli üksikute kooride tase ja kas 800 laulja koosesinemine üldse õnnestub. Selgust pidi andma alles ühendatud kooride peaproov peo eelpäeval 17. juunil Tartus. Arusaadav, et igal
10 eriharidusasutustes. Ainult teooriale tuginedes võib aga väita, et Eestis on alla 1000 kuulmislangusega õpilase. Tavakooli poolt Reilsoni (2002) uurimusest selgus, et vanemate valikut panna oma laps kas tavakooli või erikooli mõjutavad mitmed tegurid. Näiteks tavakooli poolt räägivad vanemate arvates järgmised asjaolud: edaspidises elus samaväärne toimetulek, laiem tutvusringkond, tavakooli tunnistusel on suurem kaal jne. Vastuargumentidena nimetati vähest ettevalmistust ning seda, et kõne pole piisav. Eesti Kuulmispuuetega Laste Vanemate Liidu juhatuse liikme Epp Müili (2005) arvates areneb kuulmislangusega laps kõige paremini koos teiste omavanuste lastega, kellelt saab eeskuju võtta ja mõndagi õppida. Kuulmislangusega laps on erivajadusega laps. Krista Suntsi (1998) arvates on positiivse
· Püüad teisi mõista. · Võimaldad endale emotsionaalse toetuse pere ja sõprade poolt. Inimesel on seda vähem tarvis võidelda, mida rohkem teda armastatakse ja temast hoolitakse. · Kaalud hoolikalt konflikti kõiki tagajärgi. Konflikti lahendamine Konflikti lahendamine on tegevus, mille tulemusena jõutakse lahenduseni, mis rahuldab kõiki konflikti osapooli. Konflikti lahendamine on konfliktiga toimetuleku üheks võimalikuks tulemuseks. Konfliktiga toimetulek ehk konflikti juhtimine, kontrollimine Konflikti juhtimine on laiem mõiste. Ka lahendamatutes konfliktides peitub positiivne potentsiaal. Vaidlevad pooled ei pruugi konfliktile lahendust leida, kuid nende omavahelised suhted võivad paraneda (Vihma 2006:22). Konfliktiga toimetulemine ehk konflikti juhtimine on oskus, mis võimaldab analüüsida, hinnata ja valida erinevate konfliktis käitumise variantide hulgast sobivaim ning seda rakendada (Vadi 1995:122).
Sotsiaalpsühholoogia Sissejuhatus SP mõiste: ...on selle uurimine, kuidas ini me ste tunded, m õtted, sõnad ja teod on teiste ini meste poolt m õ justatud; käsitleb individuaalse käitumise ole must ja p õhjusi sotsiaalsetes situatsioonides (Allport, 1954) ...on teadus sellest, kuidas ini mesed m õtlevad üksteisest, kuidas nad m õjutavad üksteist ja kuidas nad suhtuvad üksteisesse (Myers 1993) ... on psühholoogia haru, mis uurib ini mese hinge elu ja käitumist seoses teiste ini me stega (Lehtsaar,1998) Põhimõisted: · Isiksus · Grupp · Suhtle mine Sotsiaalpsühholoogia on teaduslik uurimine: · Sotsiaalsest m õtle misest Meie ettekujutus endast ja teistest Mida m e usu me Otsustused, mida tee m e Meie hoiakud · Sotsiaalsest m õjust ...
K-platooks nim. olukorda, kus in edasine tööalane oluline on in kohandumine töökeskkonnaga ja areng on väga aeglane või olematu. pidev enesearendamine. K-mudelid (Driver)- Hajali- in motiveerib K (career) – elukestev haridus- ja tööalane areng vaheldusrikkus ja soov säilitada sõltumatust. kõigi elurollide omavahelises kooskõlas. elukestev Lineaarne- mõõdetakse edukust, selle järgi, kui areng, mis koosneb töö kaudu saadus teadmistest, kiirelt toimub liikumine „kõrgemale“Spiraalne- oskustest, kogemustest ja rollidest, mis arendavad toimub perioodiline enese in antud valdkonnas. „taasavastamine“Eksperdi- edu saavutamine Tööalane k (professional c) – ametite või toimub läbi pikaajalise kogemuse, teadmiste töökohtade järgnevus, nii horisontaalne kui omandamise ja pühendumise. ...
- Impulsiivsed otsustused: tasu edasilükkamine (delay of gratification); väärtuse allahindamine (discounting of delayed rewards) ja selle seos ekstravertsuse ja impulsiivsusega – - Impulsiivne infotöötlus: kiiruse eelistamine täpsusele; “funktsionaalne” impulsiivsus (kiire reageerimise eelistamine) ja “düsfunktsionaalne” impulsiivsus (suutmatus mingit käitumist ära hoida isegi kui selle tulemus on endale kahjulik) Ärevus ja sellega toimetulek Ärevuse kognitiivne teooria (M. W. Eysenck) Kognitiivne nihe (bias) ärevuse ja repressiivse toimetulekustiili korral VIII LOENG Hennecke jt (2014): • Millised on autorite meelest eeltingimused, et tahtlikust eneseregulatsioonist kujuneks püsiv muutus isiksuseomadustes? • Tooge näiteid eesmärkidest, mille pärast inimesed võivad tahta muuta oma käitumisviise, mis sageli on isiksuseomaduste väljenduseks? (trait-relevant behaviours). Sh nii soovitavatest kui
metsamajanduspoliitikat ja hoiatasid tegemast vigu, mis on tehtud Põhjamaade metsamajanduses.(1) Christer Segerstéeni sõnul jõuame faktide najal teistsuguste järeldusteni. Põhjamaad ja Läänemere regioon ei ole mitte ainult enim metsaga kaetud piirkond Euroopas, vaid siin on ka pikaajalised metsa säästva majandamise traditsioonid. Tõepoolest: paljude põlvkondade vältel on siinse piirkonna elanike toimetulek olenenud metsast. Just tänu nende hoolele on praegu Põhja-Euroopas sellised tohutud metsavarud.(1) Põhja- ja Läänemere maade metsade säästliku majandamist kinnitab ka Euroopa metsandusministrite konverentsi tarvis koostatud ülevaade "Euroopa metsade seisund 2007", milles tõdetakse, et Põhjamaades ja Läänemere regioonis suureneb metsaalade osakaal ning kaitsemetsade pindala. Keskmiselt raiutakse regioonis 70% juurdekasvust, seda on tunduvalt vähem, kui mets võimaldab.(1)
Tallinna Tervishoiu Kõrgkool hooldus Hok11, Hop11 AKTIIVSUS JA TÄHELEPANUHÄIRE Referaat Õppejõud: K. Adra Tallinn 2014 SISUKORD SISSEJUHATUS………………………………………………………………. 3 1. MIS ON AKTIIVSUS- JA TÄHELEPANUHÄIRE (ATH)? ......................... 5 1.1. ATH definitsioon ………………………………………………………. 5 1.2. Ajaloolise käsitlus ………………………………………………………. 5 1.3. Tänapäevane käsitlus ……………………………………………………6 1.4. ATH tüübid …………………………………………………………….. 6 1.5. ATH põhjused ………………………………………………………….. 7 2. ATH RAVI JA KASULIKUD NÕUANDED ……………………………… 9 2.1. ATH ravi ……………………………………………………………….. 9 2.2. Kasulikud nõuanded ….……………………………………………….. 10 3. MÜÜDID JA TEGELIKKUS ……………………………………………… 14 4. PATSIENT JAN-I ATH JUHTUM……………………………………….... 16 KOKKUVÕTE ………………………...
Suhtlemispsühholoogia konspekt „Igapäevaoskused“ Robert Bolton OSKUSED, MIS AITAVAD EHITADA SILDA INIMESTE VAHELE Kuigi suhtlemist peetakse inimsuse suurimaks saavutuseks, ei ole keskmine inimene kuigi osav suhtleja. Viletsatasemeline suhtlemine lahutab meid lähedastest ning viib üksilduseni, samuti ebaeduni töös. Ebaedu tööl – nad ei ole osavad suhtlejad. Ennast saab muuta! Ja muutus tõepoolest toimub. Üks võtmeküsimusi suhtlemisoskuste õppimisel on avastada, kuidas ennast adekvaatselt kaitsta ja samas vähendada tarbetut kaitsehoiakut. Viis oskuste komplekti: 1. kuulamisoskused – aitavad inimesel mõista, mida teine tegelikult öelda tahab. 2. kehtestamisoskused – aitavad säilitada austust, rahuldada oma vajadusi ja kaitsta oma õigusi ilma, et peaks domineerima, manipuleerima jne. 3. konfliktilahendusoskused - aitavad toime tulla konfliktiga kaasakäiva tundetulvaga – ...
erinevused (kas ma saavutan sama positsiooni nagu isa või madalama või kõrgema) Struktuurne mobiilsus majanduslikud või sotsiaalsed muutused, mis mõjutavad mobiilsuse määra ühiskonnas tervikuna Vaesus - Olukord, kus indiviidil ei ole ligipääsu sellele, mida antud ühiskonnas peetakse normaalseks, elementaarseks Absoluutne vaesus rahuldamata põhivajadused (toit, peavari, riietus) Suhteline vaesus toimetulek vähemaga, kui ühiskonnas tavapäraselt eeldatakse Absoluutne vaesuspiir füsioloogiline elatusmiinimum (minimaalsed hädavajalikud kulud) Suhteline vaesuspiir 60% sissetulekute mediaanist leibkonnaliikme kohta (riigiti erinev) Vaesuse määr/vaesusrisk vaeste leibkondade osakaal ühiskonnas Suurem tõenäosus tänapäeval vaeseks osutuda: töötud, vanurid, haiged/erivajadustega, etnilised vähemused, lapsed, naised, üksikvanemad, suurpered
- Primaarse tunde asendamine sekundaarse tundega - näiteks, viha väljendus, kui tegelikult on hirmutunne. Kui on peavalu, annab keha mõningatest tunnetest märku. Kui vaevab lihaspinge, püüavad tunded oma peamise suhtluskanaali - keha - kaudu midagi öelda. Sageli inimestel on probleeme sellega, et nende arvates on sellised materialistlikel kaalutlustel sekkumised teise käitumistega võrreldes tühised. 14 Toimetulek «Suru - suru vastu» fenomeniga - Defensiivsus - kaitsehoiak, mis blokeerib sageli konstruktiivsed otsused ja teod. Kuuesammuline kehtestamisprotsess: 1) Ettevalmistus. 2) Sõnumi saatmine. 3) Vaikus. 4) Teise inimese reaktsiooni peegeldav kuulamine. 5) 2-4 sammu kordamine nii kaua, kui vaja. 6) Lahendusele keskendumine. Testid enne kehtestamist: 1) Kas ma hoidun teise inimee ruumi tungimast? 2) Kas ma kehtestan end millegi suhtes, mis on saanud pidevaks mureks?
TallinnaÜlikool Ühiskonnateaduste instituut Regionaalne kihistumine taasiseseisvunud Eestis Eesti ühiskond ja poliitika Riho Kirsipuu 2015 1 Sisukord 1Sissejuhatus......................................................................................................... 3 2. Tööturu olukord viimase 25 aasta jooksul...........................................................4 2.1 Tööturg ja tööhõive........................................................................................ 4 ............................................................................................................................ 4 2.2 Brutopalk....................................................................................................... 6 2.3 Vaesus........................................................................................
mereõiguste konventsiooniga. 99 lupoegadele tingimusel, et selle eest tasutakse m anufaktuur - tööstuse vorm, mille puhul toodan teo- või naturaalrenti. Eri looduslik-kultuurilis- gut valmistatakse suurtes ettevõtetes käsitsi. 107 tes piirkondades on mõisad üsna erinevad. 92 m arginaalne rahvastik - mingi tunnuse poolest NAFTA - Põhja-Ameerika Vabakaubanduse Assot (sotsiaalsed suhted, toimetulek, kultuur) ülejää siatsioon (North American Free Trade Agreement) nud rahvastikust erinev inimeste rühm. Sageli on Kanada, Ameerika Ühendriikide ja Mehhiko kasutatakse seda mõistet ka ühiskonna elust kaubandusühendus. 36 eemale tõrjutud vaese rahvastiku tähenduses, naftariik - nafta müügist olulist tulu teeniv riik. 50 m asstootm ine - suurtes kogustes samaste kaupa naturaalm ajandus vt. elatusm ajandus
väärtustele ning põhiseadusvastaseid ja solvavaid hinnanguid nende suhtes, kes teostavad oma põhiseaduslikku õigust mitte kuuluda kristlikusse kirikusse; [9] väljendame oma muret, et · pedagoogiliselt küündimatu religiooniõpetuse ainekava rakendamine pärsib laste vaimset arengut ning iseseisva mõtlemise võimet, annab ühekülgse ja meelevaldse pildi kultuurist, ühiskonnast, eetikast ja religioonist; · meie laste toimetulek ja konkurentsivõime tänapäeva ja tuleviku teadmistepõhises maailmas saab kahjustatud, kui plaanitav reaalainete ja loodusteaduste mahu vähendamine teoks saab; · ilmaliku õigusriigi ja usuliselt erapooletu humanistliku eetika põhimõtted on asetatud kahtluse alla; · kõrgeimal riiklikul tasemel rajatakse teed riigikiriku tekkele; · riiklik toetus ühele religioonile kahjustab kõikide kodanike põhiseaduslikku
Tartu Tervishoiu Kõrgkool Õe õppekava Elina, Osi, Margo Kalamägi ANEEMIAT PÕDEVA PATSIENDI ÕENDUS Rühmatöö Juhendaja: Marit Kiljako, MSc, lektor Tartu Tervishoiu Kõrgkool Tartu 2018 2 1. ANEEMIA OLEMUS Aneemia ehk kehvveresus on maailmas kõige levinum verehaigus. Arvatakse, et seda esineb rohkem kui 1,3 miljardil inimesel. Aneemia tekkest annab märku hemoglobiini kontsentratsiooni langemine alla normaalse väärtuse. Meestel on normaalsed hemoglobiini väärtused vahemikus 130170 g/l ja naistel 120150 g/l. Aneemia kujuneb, kui luuüdi ei taga punaliblede küllaldast asendamist. Aneemia tekke põhjused on järgmised. 1. Erütrotsüütide kaotus või hävimine: äge verekaotus (trauma, verejooks elunditest, hüübimispuudulikkus), krooniline verekaotus (haavand, kasvaja) 2. Erütrotsüütide produktsiooni...
Endi kui abielupaari identifitseerimine. Pere ja abielu teemade määratlemine kuidas end näidatakse, esitletakse, kuidas omavahelist seotust väljendatakse, eraldiolek-koosolek määratlemine Perekondlike rollide läbirääkimine. Abielusidemete määratlemine päritolupere ja sõpradega suhtluse viisid jms, kaugus-lähedus jne. Majapidamise ja finantside haldamine Abielu/kooselu emotsionaalse kliima kujundamine, intiimsuhted, seksuaalne stsenaarium, tülidega toimetulek. Suhte faasid - Romantiline faas Tahetakse palju koos olla. Püütakse toimida teise soovide järgi või vähemalt enda ettekujutuse teise soovide kohaselt. Näidatakse end kenamana, hoolivamana, psühholoogiliselt tervemana. Seksuaalne kirg varjutab realistliku hinnanguvõime. Iha, seksuaalset kirge peerakse ekslikult selleks õigeks emotsionaalseks sidemeks. Läheb alati mingi aja pärast mööda. - Argipäeva-faas Võetakse oma ,,igapäevanägu"
Riskikäitumine. Miks käitutakse riskeerivalt? Milleks narkoennetus? Kuidas käituda, kui klassis on HIV-ga laps? Loe läbi artikkel ja täida praktilised ülesanded Praktiline ülesanne 1. 1. Toetudes artiklist saadud teadmistele vii läbi veebipõhine nõustamine lapsevanemale, kes kuuldes, et lasteasutuses/ koolis on lapsi kes on "HIV +" soovib oma last lasteasutusest/ koolist ära võtta. Praktiline ülesanne 2. 1. Toetudes artiklist saadud teadmistele vii läbi veebipõhine nõustamine 8. klassi õpilastele, kes pöördusid sinu poole ärevatena, sest nendeni jõudsid jutud, justkui nende koolis kusagil klassis on õpilane, kes on "HIV+ ". Vanus 9-15 on määrav selles suhtes, millise elustiili laps endale valib kas tervisliku või mittetervisliku. Selles vanusevahemikus kas algab või kujunevad hoiakud suitsetamise, alkoholi, narkootikumide suhtes. Teismelised teatavasti on eriti altid riskima ja ühtlasi arvavad, et NENDEG...
kes seda ei tee, on lollid. 1.22 John Kotter (2001) 'What Leaders Really Do?' - mis on artikli kandev seisukoht? Leadership (eestvedamine) ja management (juhtimine) on erinevad mõisted, kuid täiendavad teineteist ja on mõlemad vajalikud edu saavutamiseks. Leaderid on visionärid, asjade välja mõtlejad, viivad organisatsiooni edasi uude suunda või tulevikku, managerid seevastu on organiseerijad, asjade läbi viijad, tänu neile organisatsioon funktsioneerib korrektselt. Juhtimine on toimetulek keerukate probleemidega, eestvedamine on toimetulek muutustega. 1.23 In Search of Excellence - mis selle raamatu põhisisu ja mille poolest oli see oluline juhtimise arengus? Teose autuorid arutlevad, kuidas teatud hulk Ameerika juhtivaid ettevõtteid on saavutanud oma hea taseme ja mis on põhilised edutegurid, selleks, et nad sinnamaani on jõudnud. Oluline on see raamat selle poolest, et see pani aluse juhtimisteooriatele kui majandusharule. 1
müügimeeskonna tulemuse järgi. · Püstita ka endale kõrgeid eesmärke. · Julge võtta enda peale uusi ülesandeid. · Innusta ja motiveeri oma müüjaid, pea neid meeles hea pilgu ja sõnaga. · Anna edasi klientidelt tulnud tagasisidet, eriti positiivset. · Toeta müüjaid, et nad saaksid keskenduda tulemuse tegemisele, võta enda peale ettevalmistavad tegevused. ALLIKAS: http://sekretar.ee/153985art/ Telefonikaebusega toimetulek Autor: Sirli Sprivul 25.07.2004 Allikas: www.workingoffice.de "Teie pärast läks kõik viltu! Mis firma see Teil küll selline on!", sinu äripartner või klient helistab ärritunult ja laseb valjuhäälselt sinu peale ,,auru" välja. Kuidas sa reageerid? Kas tunned end isiklikult puudutatuna ja leiad, et selline järsk käitumisviis on suhtlemisel ebaviisakas? Sul endal pole ju selle probleemiga otseselt midagi pistmist! Eks ta nii kipub
Otsene abi – õpetatakse üksteist mingeid asju tegema; tutvusringkondade kaasamise kaudu areneb suhtlemisoskus; samuti kaitstakse üksteist maailma eest (kindlam tunne, kui nt vanem õde/ vend kaitseb); teenete vahetamine („Laena kleiti, teen su mata ära“). - Kaksikutel võib olla raskusi diferentsiooniga kramplik soov erineda, raske leida oma mina (nt teismeeas). Vanematega toimetulek – palju viise: - Püüd vanemate võimu tasakaalustada (sageli püüab üks lastest vähendada ülekohut teise suhtes, nt ripub käe küljes, kui teisele tahetakse peksa anda). - Lastevahelised saladused (kasutatakse sageli omavaheliste suhete reguleerimiseks; võib juhtuda, et üks teeb pahandust, aga teine saab karistada).
toimetulekumehhanismid on läbiproovitud. Esimesena proovid probleemile suunatud toimetulekut, siis alles emotsionaalsele seisundile suunatud toimetulekut. MINA Ängistus, hirm Ebameeldi v olukord Ebameeldivuste kordumine Enesehinnanang u alanemine Toimetuleku mehhanismid: Probleemile suunatud toimetulek: · Kõigepealt kogute informatsiooni. · Siis teed peas tegevusplaani ja see käib seal ruttu, kus vastatakse neljale küsimusele: Missugusesse olukorda olen ma sattunud? Milline on see olukord, kuhu ma tahan välja jõuda? Mille poolest see olukord kus ma praegu olen, erineb sellest, kuhu ma tahan välja jõuda? Mida ma pean ette võtma, et soovitud olukorda jõuda? · Seletusviisi repertuaari muutmine. · Ainult minule omane lahendus (6 reeglit) 1
eest palka. Tööandja (on enamasti ettevõtja) on huvitatud võimalikult suure kasumi teenimisest ja tööjõukulude ohjamisest Kohalike omavalitsuste ja avaliku sektori tööandja on riik Tööturu erinevad osapooled on: töötaja, tööandja, riik. Töötaja on huvitatud võimalikult kõrgest palganubrist ja headest töötingimustest Valitsuse huvi on kõigi kodanike hõivatus ja edukas toimetulek Tööhõive Majanduslikult aktiivne rahvastik ehk tööjõud- inimesed, kes soovivad töötada ja on selleks ka võimelised (töötajad ja töötud) . Majanduslikult passiivne rahvastik ehk mitteaktiivne rahvastik ei soovi töötada või ei ole selleks võimelised (koduperenaised, tudengid, töövõimetud). Töötajad ehk hõivatud: palgatöölised, ettevõtjad, vabakutselised, kes saavad oma töö eest tasu
Voldemar Kolga: ,,Kellel on adekvaatne Küllap see on nii ka tänapäeval, enesetunnetus, see enamasti ei lase sest me ju igatseme nii vabadust kui ka ennast sõpradest, iidolitest, autoriteetidest, armastust. Aga ilmselt oli vabaduse reklaamist, poliitikast mõjutada." algne ja konkreetne tähendus selline: ta laskis mind vabaks, sest ta armastab ,,Haridus teeb vabaks" see sentents mind. Kui õpetaja armastab õpilasi, on omistatakse Vana-Kreeka filosoofile õpilased vabad, ja vastupidi, kui õpetaja Epictetusele. Kui kirjutada Interneti otsimootorisse juhtumisi ei armasta õpilasi, siis on nad only educated are free (ainult orjad. haritud inimesed on vabad), saame teada, et Vana-Kreeka stoikust filosoof HARIDUS T...
Psühholoogia võimalused inimelus oluliste nähtuste mõistmisel. Psühholoogia valdkonnad, meetodid. Psüühika bioloogilised alused. Arenguteooriad. Tunnetusprotsessid. Õppimine. Individuaalsed erinevused. Isiksus. Intelligentsus. Sotsiaalpsühholoogilised teemad (atributsioonid, veendumused, hoiakud, grupp, atraktiivsus, altruism, agressiivne käitumine, konformsus).Patopsühholoogia. Teraapiameetodid ja -eetika. Stress ja toimetulek. Õpimeetodid: Loengud, diskussioonid, rühmatööd. Hindamisviis- ja meetodid: Arvestutööks on kirjalik valikvastustega test Kohustuslik kirjandus: Bachmann, T., Maruste, R. (2003). Psühholoogia alused. Tallinn: Ilo Soovituslik kirjandus: Allik, J., Realo, A. Konstabel, K. (2003). Isiksusepsühholoogia. TÜ Kirjastus Benson, N.C. (2005). Juhatus psühholoogiasse. Tallinn, Balti Raamat Butler, G., McManus, F. (2002). Psühholoogia. Põgus sissejuhatus. Tallinn, Kupar Kalat, J.W. (1996)
teeb näiteks Bourdieu (1986), kus lähtekohaks on indiviid ja tema võimalused, mis sõltuvad konkreetsest võrgustikust, millesse indiviid kuulub ja mille loomiseks ta on ise ühel või teisel moel kaasa aidanud. Kui makrotasandil saavad sotsiaalsest kapitalist osa kõik ühiskonna liikmed, siis indiviidi tasandil keskendub kasu antud indiviidile või kitsamale võrgustikule, millesse ta kuulub. Bourdieu näitab, kuidas indiviidi toimetulek ja edu on paljuski determineeritud just sellise sotsiaalse võrgustiku poolt. Ehk teisisõnu — õige päritolu ja sugulased, s.o sotsiaalne kapital, mis on kaasa saadud sünnimomendil, aga ka õiged sõbrad, tuttavad, ja miks mitte ka õige partei või kokteiliõhtud õiges seltskonnas, võivad olla inimese elutrajektoori kujunemisel üsnagi määravaks teguriks. Vastastikune usaldus, kohustused ja normid kehtivad sel juhul peamiselt antud
probleeme või ülesandeid. Mentor- vaatleb asju tervikuna ja pikemas perspektiivis. Mentor on eelkõige kindel nõustaja ja usaldusalune. See roll eeldab avatud vaatenurka, mistõttu mentoriks ei sobi töötaja otsene ülemus ja ka teised isikud, kes on juhtimisahelaga seotud. Mentee- nõustatav. Aluseks on tugev partnerlussuhe. 14 48. Uue põlvkonna (indigolapsed) erisused ja nendega toimetulek. Uus põlvkond (mõningates allikates indigolapsed, sündinud 1982.a ja hiljem- sisenenud tööjõuturule- vastuolulised, tohutu energiaga ja väga sensitiivsed. Ei armasta ahistavaid reegleid, ei talu valet, eelmisest põlvkonnast oluliselt sotsiaalsemad, suudavad teha koostööd ja luua harmooniat. Nad on andekad, tahtejõulised ning vajavad, et neisse suhtutakse kui võrdväärseisse pertneritesse. Nad on ülitundlikud, energilised, reageerivad igasugustele ebaõiglusele kategooriliselt
ning tervisekäitumise edendamine.Toetuse taotlemiseks esitab taotleja vormikohase avalduse Haapsalu Linnavalitsuse sotsiaalosakonnale. Taotluses märgitakse ära tegevuse eesmärk, sihtgrupp, eeldatav tulemus, kasusaajate arv, tegevuse kirjeldus, tegevuse eelarve, omaosalus ja kaasfinantseerijad. Toetatud elamise teenuse eesmärgiks on isiku juhendamine ja nõustamine tema majapidamise ja igapäevaelu korraldamises eesmärgiga tagada isiku võimalikult iseseisev toimetulek iseseisvalt elades. 5 Sotsiaaltoetused Rakvere linnas (elanikke 15 737) Rakvere linn hoolib oma kogukonna liikmetest Lisaks riiklikule toimetulekutoetusele toetatakse vähemkindlustatud peresid Rakveres ühekordsete toetuste maksmisega, hoidmistasust vabastamise ning suvelaagritest osavõtu võimaldamisega. 1-9. klassi õpilastele tagab tasuta koolitoidu riik, puuduva osa katab kohalik omavalitsus. 10.-12
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
