Vastus leiad õppematerjalist: Riskikäitumine

Riskikäitumine (0)

Keskkool - Muu - Riskianalüüs ja keskkonnaohutus

1 Hindamata

Esitatud küsimused

Miks käitutakse riskeerivalt?
Milleks narkoennetus?
Kuidas käituda kui klassis on HIV-ga laps?
Mis juhtub noore inimesega sõltuvuse kujunemise käigus?
Mida teeksite teie?
Mis on narkootikumid Kas ta teab ka nende nimetusi?
Kui sõbrad tarvitavad siis konkreetne laps mitte?

Riskikäitumine. Miks käitutakse riskeerivalt? Milleks narkoennetus? Kuidas käituda, kui klassis on HIV-ga laps?
Loe läbi artikkel ja täida praktilised ülesanded
Praktiline ülesanne 1.

Toetudes artiklist saadud teadmistele vii läbi veebipõhine nõustamine lapsevanemale, kes kuuldes, et lasteasutuses/ koolis on lapsi kes on “HIV +” soovib oma last lasteasutusest/ koolist ära võtta.
Praktiline ülesanne 2.

Toetudes artiklist saadud teadmistele vii läbi veebipõhine nõustamine 8. klassi õpilastele, kes pöördusid sinu poole ärevatena, sest nendeni jõudsid jutud, justkui nende koolis kusagil klassis on õpilane, kes on “HIV+ “.
Vanus 9-15 on määrav selles suhtes, millise elustiili laps endale valib – kas tervisliku või mittetervisliku. Selles vanusevahemikus kas algab või kujunevad hoiakud suitsetamise, alkoholi, narkootikumide suhtes.
Teismelised teatavasti on eriti altid riskima ja ühtlasi arvavad, et NENDEGA midagi halba ei juhtu. Pahad asjad juhtuvad teistega. Samuti katsetatakse käitumisi, mida peetakse täiskasvanu staatuse juurde käivaks ja mille käigus võib juhtuda purjuspäi liiklusõnnetusi, kehavigastusi ja suguhaigusi, eriti HIV-d. Teismeliste rasedus on alati olnud probleem. Füüsilise küpsemise vanus on noorenenud, samas majandusliku küpsemise vanus just suurenenud. Tartus 1890. a. tehtud uuringuga võrreldes on tol ajal nende vanuste vahe olnud 7 aastat, samas kui 1990ndatel see vahe oli 12 aastat.
Seega 12 aastat peab tüdruk suguküpsena ootama enne, kui ta võiks lapse sünnitada. Eestis on umbes 8% abortidest alaealiste omad. Seks on väga oluline täiskasvanute staatuse sümbol, kuid seotud ka sõprade hoiakutega.
Umbes pooled alaealised on seda kogenud. On leitud, et need, kes tarvitavad alkoholi ja narkootikume, tegelevad tõenäoliselt ka riskeeriva seksuaalkäitumisega. See tähendab kaitsevahendite seksuaalvahekorda. Selle tagajärjed teatavasti on rasedus, HIV, suguhaigused . Samas mõjutavad alkoholitarvitamine ja narkootikumid samuti riskeerivat seksuaalkäitumist.
Miks noored käituvad riskivalt: põhjusi on palju
* uudishimu, soov igasuguseid asju järele proovida
* vanusest tingitud käitumise eripärad - väljakujunemata isiksus, ebaküpsus
* madal enesehinnang
* isiksuseomadustest tingitud käitumise eripärad ( impulsiivsus , sensatsioonijanulisus, hüperaktiivsus jne)
* ebarealistlik optimism
* kaaslaste mõju ja eeskuju, kambavaim
* soov muljet avaldada kellelegi olulisele
* kättesaadavus
* pere-, lähedus- ja turvatunde puudumine
* sotsiaalmajanduslik taust
Narkoennetus, narkootikumid
Keskmiselt pooled Eesti kooliõpilased on proovinud narkootikume. Maakoolides vähem, linnakoolides rohkem.
Miks võetakse esimene tablett?
Üldjuhul võetakse esimene tablett uudishimust. Laps on kuulnud , et see annab erilise enesetunde ja alati on “sõpru” soovitamas. Esimene proovimine tehakse tavaliselt pidudel ja pahatihti koos alkoholiga . Kui esimene elamus on väga ere, siis kutsub see end aina kordama, kuigi hingepõhjas tuntakse, et see pole päris õige. Alati on enda jaoks õigustus olemas: “ega mina sõltuvusse ei jää, ma võin igal hetkel lõpetada, kui tahan”. Aga elu näitab, et ometi jäädakse sõltuvusse. Sõltuvusse võib tegelikult jääda juba esmakordsel proovimisel.
Psühholoogide ja psühhiaatrite väitel on Eestis praegu kaks äärmuslikku perede rühma, kust on välja kasvanud kõige rohkem lapsnarkomaane. Ühed on tänavalapsed, kes on kodust põgenenud või kodus ära põlatud, vanemad on samuti alkohoolikud ja narkomaanid. Väga paljud narkootikume tarvitavad noorukid on pärit jõukatest intelligentsetest peredest, tavamõistes korralike vanemate lapsed. Seletus on ühene: vanematel pole oma laste jaoks aega.
Murdeealistele on uimastite pealetung eriti ohtlik ka seetõttu, et nad on jõudnud isiksuse arengu väga haprasse etappi . Neil tuleb leida oma “mina” ja just selline, mis erineks ülejäänud massist. Isikupära otsimisel ei taheta sarnaneda ei vanemate ega teiste “tavaliste” inimestega. Väga kerge on originaalsust leida just keelatud või asotsiaalsest tegevusest.
Üks põhjus, miks noored ei taipa õigel ajal “ei” ütelda, on asjaolu, et pakkujad on tihtipeale nooruki head sõbrad ja semule on raske ära öelda. Pealegi kehtib narkoturul põhimõte: esimene kord tasuta, järgmine kord odavalt ja kui kliendil juba himu suur, siis täie raha eest.
Mis juhtub noore inimesega sõltuvuse kujunemise käigus?
Psühholoogilise sõltuvuse kujunemise ajal halveneb järjest kontakt tegelikkusega, ehk noor inimene suudab järjest vähem oma käitumist tegelikkusele vastavalt hinnata. Ka sõprade ja vanemate katsed teda selles aidata lükatakse tagasi kui pahatahtlikkus, oma nina toppimine võõrastesse asjadesse või siis ignoreeritakse neid väitega “Ära muretse , kõik on OK”.
Välises käitumises ilmneb süvenev emotsionaalne tuimus , osavõtmatus varem oluliste inimeste ja tegevuste suhtes, samuti varasemast tunduvalt märgatavam meeleolu kõikuvus koos pahuruse ja vihapursetega, mis võivad muutuda agressiivsuseks. Võib ilmneda ümbritsejate jaoks absurdsena tunduv valetamine , milles selline noor võib olla väga osav. Endised emotsionaalsed suhted kaotavad järk-järgult oma tähtsuse, asendudes uute suhetega, mis seisnevad koos “peo pidamises” ja mõnuainetega seotud käikudes, ostus - müügis - vahetuses - võlgades jne. Välimus muutub järjest hooletumaks, välisilme särav-eufoorilisest või õnnis-äraolevast kuni halli, haige näo, nõrkuse ja värisevate käteni. Probleemi teadvustamine toimub reeglina siis, kui ilmnevad füüsilise sõltuvuse nähud ehk ärajäämasündroom: äärmiselt halb ja raskesti talutav, mõnedel juhtudel eluohtlik seisund, mis tekib mõnuaine toime lahtumisel.
Ühest foorumist: Nädala eest rääkis mulle sõbranna, et leidis oma 12-aastase poja koolikotist ecstasy tabletid . Ta oli kohutavalt endast väljas ja oli veendunud, et ta on olnud kohutav ema. Miks muidu ta pojal narkootikumid kotis olid. Nüüd lugesin üht lugu noorte narkomaaniast ja mulle hakkas kahtlane tunduma mu oma tütar. Ta ei suhtle enam oma vanade sõbrannadega ja uusi mulle ei tutvusta. Ahjaa, kirjutuslaual on ta hakanud sahtleid lukustama. Tütar on 15-aastane. Mida teeksite teie? Küsiksite otse?
Nähud, mis viitavad narkootikumide tarvitamisele:
• Purjus olek, kuid alkoholi lõhn puudub.
• Une- ja isuhäired.
• Järsud iseloomu muutused, meeleolu kõikumised.
• Endassesulgunud olek.
• Vanade sõprade kadumine, uusi vanematele enam ei tutvustata.
• Telefonitsi räägib lühidalt, kapid ja sahtlid hoiab alati lukus.
Esimest korda tuleks teema kõne alla võtta 10-11-aastase lapsega või veelgi varem. Vestlus peab toimuma rahulikus ja sõbralikus õhkkonnas. Tunne huvi, kas laps teab, mis on narkootikumid. Kas ta teab ka nende nimetusi? Ära imesta, kui saad jaatava vastuse. Seejärel räägi talle, et narkomaania on ravimatu ja surmav haigus. Ainuke viis seda vältida on mitte lubada endale esimest korda.
Ennetamine, kaitsvad tegurid ja riskitegurid teismelistel
Konventsionaalsus kui puhver . Konventsionaalsus (reeglitest, kommetest kinnipidamine , vastandub pisut liberaalsusele) on eriti just tüdrukute puhul oluline. Leevendab paljusid, eriti just vanematest tulenevaid riske (vanemate isiksus, lapse-vanema suhted), aga ka kaaslaste mõju. Siia kuuluvad vähene huvi teravate elamuste järele, traditsiooniliste väärtuste internaliseerumine (väärtused on sisemised, nende endi omad, traditsioonide austamine, konservatiivsus , reeglitest kinnipidamine – kõik, mis seotud järjepidevusega), sisemine kontrollilookus, kõrge saavutusvajadus .
Inimestevahelised suhted kui puhver halbadest sõpradest tulenevale ohule. Kõige suurem oht saada narkomaaniks on neil kes on kaasatud narkootikume tarvitavasse kaaslaste gruppi. Millised on sel juhul tegurid, mis võiksid vähendada võimalust, et kui sõbrad tarvitavad, siis konkreetne laps mitte? Need on lapsevanemate konventsionaalsus ja tugev side lapse ja vanema vahel. Ilmselt töötab vanemate mudel sellisel juhul vastu sõprade mudelile. Kui laps peab ennast pere osaks ja identifitseerib ennast vastavalt.
Lisaks, kui lapse-vanema side on kindel, siis ta tunneb end armastatuna, on enesekindlam, kõrgema enesehinnanguga, ja see võimaldab paremini kaaslastele „ei“ öelda.
Vanematega seotud puhvrid .
Ema peaks olema normaalne ja mitte tarvitama narkootikume, olema kindel, turvaline konventsionaalne ema.
Kas te olete kõik tuttavad Diana Baumrindi kasvatusstiilide teooriaga? Seda on palju uuritud, küll mitte enam viimasel ajal, kuid on leitud, et tema minnalaskev või lubav (ehk siis liberaalne ) kasvatusstiil on seotud rohkem narkootikumdide tarbimisega hiljem. www. narko .ee on ametlik sait , kus antakse noortele adekvaatset teavet narkootikumide, nende mõju, loobumisest abistamise jms kohta. See on üks tugisammas Eesti narkoennetuspoliitikale. Eesti narkoennetus muutus olulisemaks peale HIVi-epideemiat aastal 2000. Enne seda tegeldi sellega nagu niisama natuke moepärast. Võiks arvata, et kui oleks rohkem energiat, raha jms pandud õigel ajal ennetusse, oleks praegu lihtsam nii narkootikumide kui ka HIViga , kuid see on tagantjäreletarkus. Aga võib olla ei oleks see midagi muutnud.
Ennetada saab edukalt tavaliselt siis, kui teatakse probleemi põhjusi:
Küsimusele, miks noored alkoholi ja narkootikume tarbivad, ei ole lihtsat kõikide puhul kehtivat vastust. Uimastite kuritarvitamise tingib geneetiliste eelduste, käitumismudelite, motiivide ja sotsiaalsete ning psühholoogiliste tegurite koosmõju. Uimasteid proovitakse eelkõige uudishimu rahuldamiseks, uue kogemuse saamiseks, stressi leevendamiseks, isiklike probleemide lahendamiseks, suhtlemise hõlbustamiseks, väsimuse peletamiseks ning sõprade surve tõttu
Ennetusstrateegiad
Sellega on nii, et õpetajad peaksid kursis olema narkootikumide, internetilehtede jms. Narkoennetus ei ole tegelikult asi, et ülehomme alustan ennetava projektiga. Vaid see on mõtteviis ja väärtushinnangud ja teadmised selle teema kohta. Seega – kui te olete õpetaja, siis te peaksite näiteks kursis olema saidiga narko.ee ja vaatama vahel noortefoorumeid. Teadma, millised on tundemärgid, kui laps käitub kahtlaselt – et üldse narkootikumidetarvitajat ära tunda jne, sealt saab infot, kust narkootikume saadakse, kus ja kuidas neid tarvitatakse jne. Ühesõnaga infot otse algallikast.
Näiteks üks mu töökaaslane, kellel oli kunagi probleem oma teismelise tütrega, veetis aeg-ajalt aega näiteks Rada7 foorumis, et näha, mida ta laps seal räägib. Sest ta oli tema pärast väga mures.
Efektiivsed on programmid , mis arvestavad lapse arengutaset , kuhu on kaasatud pere ja mis on laiahaardelised (kaasavad korraga võimalikult palju aspekte ).
Lapse arenguga arvestamine .
Lihtsam on ennetada juba lapseeas , kui hakata sellega tegelema teismeliseeas, kui paljudel juhtudel tuleb tegelda juba raviga. Lapseeas tegeldakse tervise tugevdamisega - vastavate hoiakutega, ebatervisliku käitumise ennetamisega (hoiakud: suitsetamine , alkohol, rämpstoit, vähene liikumine, haiguste vältimine). Probleemne käitumine lapseeas on tihti seotud hilisema narkootikumide tarvitamisega. Ka kliiniliselt on lihtsam töötada laste ja mitte teismelistega. Sest nende isiksus on vähem välja kujunenud, on paindlikum. Probleemid on vähem fikseerunud ja neid saab veel muuta. Kui laps kasvab halvas keskkonnas, on kaudsed mõjud juba tegelikult mõnda aega kestnud, siis peaks proovima seda jada katkestada võimalikult vara. Kehvad saavutused, vähene käitumise kontroll, varased märgid antisotsiaalsusest on tihti seotud hilisema narkootikumide tarvitamisega. Seega oleks oluline need lapsed juba varases koolieas või lasteaias välja otsida ja nendega tegeleda. Samas ei tohiks see rikkuda lapse ja pere privaatsust. Koolipsühholoog võiks sellega vaikselt tegeleda. On leitud, et kui nende lastega tegeleda, on neil koolis parem start ja paremad suhted õpetajatega. Mis ühtlasi parandab saavutusi koolis. Selliseid programme on tehtud (USA) ja neil on olnud positiivne efekt. Samas on leitud, et nende lastega tuleks tegeleda kuni teismeeani. Kui seda teha vaid natuke ja lapseeas, siis mõju kaob. Pere kaasamine programmi on oluline just nooremas eas, sest teismeeas pere mõju hakkab kaduma. Teismeeas tuleb tegelda eakaaslaste grupiga.
Üldiselt – leitud on, et vanus 9-11 on viimane aeg narkoennetusega tegelda. Aga parem oleks varem. Paremad on laiahaardelised programmid: Näiteks: laps käib psühholoogi juures, tegeldakse individuaalselt tema probleemidega, õpetatakse käitumismudeleid, tehakse rollimänge. Samas: psühholoog või sotsiaaltöötaja tegeleb ka perega, püütakse parandada peresuhteid, sotsiaaltöötaja aitab neil järje peale saada. Vabaneda alkoholist, osaleda lapse koolitöös, suhtes kooliga . Ehk siis püütakse kogu süsteem positiivselt tööle saada.
Mõningaid võimalusi programmideks:
1. Sotsiaalse resistentsuse tõstmine – öelda „ei“
2. Kompetentsuse parandamine – sotsiaalse kompetentsuse
3. Alg- ja põhikooli õpilastele mõeldud programmid – sest pärast on juba hilja
ja võib minna järgmise punkti juurde
4. Programmid, mis mõeldud tarvitajatele
Kõige efektiivsemad on koolidel põhinevad pikaajalised programmid. Sellised, mis haaravad kõiki selle jaotuse aspekte. 1. Sotsiaalse resistentsuse tõstmine See tähendab vastupanu kaaslaste pakkumistele ja mõjutustele, igasugusele veenmisele, meedias eksponeeritavale, rollimudelitele.
Programmid, mis on mõeldud sotsiaalse mõju ennetamiseks ja andmaks oskusi toime tulemaks kaaslaste mõjuga. Eriti just viimaseks. Treenivad oskusi, kuidas vältida suure riskiga olukordi , kus on tõenäoline kaaslaste surve suitsetada, tarvitada alkoholi jne. Et omandada teadmisi, kindlust ja oskusi, seda teha. Sageli sisaldavad need programmid ka sellist osa, kus näidatakse õpilastele, kuidas meedia mõjutab suitsetama, narkootikume tarbima. Reeglina teismelised kalduvad ülehindama suitsetamise, narkotarbimise ulatust ja arvavad, et peaaegu kõik tarbivad. Seega selgitatakse neile ka normatiivse käitumise sagedust. Tundub, et kõik inimesed hindavad omasuguste osakaalu üle. Ühesõnaga – tuleb selgeks teha, et norm on see, kui alkoholi tubakat ja narkootikume ei tarvitata. Eestis sellist asja eriti palju ei tehta. Kuigi sellest räägitakse neile muuseas – et tuleb õigel ajal öelda „ei“. Ühesõnaga – praktikat on ka vaja, mitte ainult teadmist.
Et olla optimaalselt efektiivne, peab vastupanuoskuste treening noorukeid varustama verbaalsete ja mitteverbaalsete oskustega, mille poole nad saavad pöörduda, kui puutuvad erinevates olukordades kokku eakaaslaste survega uimastite tarvitamiseks. Noorukid peavad omandama mitte ainult need oskused, vaid ka kindluse, et nad suudavad neid kasutada, kui seda on vaja.
Et seda saavutada, peavad treeninguprogrammid lisaks sellele, et nad õpilastele neid oskusi ja nende kasutamist õpetavad, andma võimaluse nende oskuste kasutamiseks nii klassis kui väljaspool seda. Praktika laiendamist väljapoole klassiruumi (koduülesandeid) peetakse väga vajalikuks, et soodustada nende oskuste integreerimist nooruki üldisesse käitumisrepertuaari, mida nad saavad reaalse elu situatsioonides vajaduse korral kasutada.
2. Kompetentsuse parandamine
Kompetentsuse parandamine - siin mõeldakse sotsiaalset kompetentsust, õpetab toime tulema ärevusega sotsiaalsetes situatsioonides, madala enesehinnanguga. Ühesõnaga – see õpetab üldisi toimetulekuoskusi.
Uuringud on näidanud, et need programmid võivad vähendada narkootikumide tarbimist ca’ poole võrra. Ja on kõige efektiivsemad koolides läbiviimiseks.
Botvin ja tema kolleegid on oma töös eluoskuste õpetamiseks (Life Skills Training – LST) nimetatava preventsiooniviisiga õpetanud kolme tüüpi enesega toimetuleku oskusi:
a. eneseväärtustamist, eesmärgipüstitamist ja enese poolt juhitavat (self directed) käitumise muutust;
b. otsuste tegemist ja kriitilist mõtlemist;
c. ärevusega toimetuleku oskusi.
Noorukitele õpetatakse ka üldisi sotsiaalseid oskusi, nagu:
a. suhtlemisoskused ;
b. vestlemisoskused;
c. oskused kellegi kohtamisele kutsumiseks;
d. komplimentide tegemise oskused;
e. nii verbaalsed kui mitteverbaalsed enese maksmapaneku oskused.
Kõiki neid oskusi õpetatakse kasutades kombinatsiooni instrueerimisest ( loengud , juhendamine) ja demonstreerimisest (videofilmid), käitumise harjutamisest tunni ajal (rollimängud), tagasisidest, kinnistamisest ja praktika laiendamisest väljapoole klassi ning andes käitumuslikke koduülesandeid.
Antud metoodikat on edasi arendatud ning Maailma Terviseorganisatsiooni WHO poolt propageeritav käsitlus. Nende baasoskuse arendamisele, uimastialaste teadmiste vahendamisele ja uimastitarbimise alaste hoiakute selgitamisele ja kujundamisele rajanevadki suur enamus Euroopa koolides kasutatavatest uimastiharidusprogrammidest
On leitud, et kõikvõimalikud hirmutamisstrateegiad – et mis juhtub jne – üksinda ei tööta. Vaja on keerukamat lähenemist. Samuti ei tööta eraldiseisvana info jagamine narkootikumide kohta.
3. Alg- ja põhikooli programmed. Alustama peaks algklassidest. Sest siis nad alustavad suitsetamisega eksperimenteerimist. See sisaldab ka suitsetamisvaba kooli põhimõtet, tervislikku eluviisi, lisaks vastupanuoskusi (vt 1. programmmi) ja teadmisi uitsetamise, alkoholi, narkootikumide negatiivsest mõjust. Olulised on õpetajate hoiakud, positiivne keskkond koolis. 4. Programmid tarvitajatele Tarvitamine ja kuritarvitamine. USA-s erinevad programmid loobujatele. Meil soovitav pöörduda psühhiaatriahaiglasse. Ja on olemas ka programmid, kus tänavatelt ostitakse narkomaane ja nõustatakse neid.
Lisada võib, et ka kaitsvate faktoritega tegelemine annab häid tulemusi. See on oluline ennetamise osa. Head sõbrad, peresuhted , kooliskäimine, vaba aja sisustamine . Loomulikult saab sõltlasi ravida ka kinnises raviasutuses.
Need programmid üksikult võttes töötavad väikese kasuteguriga. Oluline on laiahaardelisus: koolid, pered, lapsevanemad, kohaliku tasandi asutused, korrakaitseorganid ja meedia.
Üksikute programmide puhul sõltub edu tihti sellest, KES programmi läbi viib. Kas noored USUVAD teda. Näiteks kõige parem lektor on endine narkomaan., kuna ta teab, mida räägib.
HIV/AIDS. Ennetamine. HIV-ga laps klassis.
Kunagi ma leidsin teksti, kus võrreldi katku AIDSiga (Hiiemäe, 2012). Pildil Must Surm ehk katk (keskajal)
Probleem on sarnase ulatusega. Ja keskajal ei osatud samuti katku ravida. Nakatumine oli müsteerium, sellest tekkis palju jutte . Tänapäeval me teame, mida HIV endast kujutab, ehkki me ei oska seda veel ravida. Aga sellegipoolest on ka HIV ja selle levimise kohta müstifikatsioone, linnalegende jms. Sest ametlik info ei jõua mitte kõigini.
Näide linnalegendist: Kesk-Euroopas võib sidrunist saada AIDSi. Narkomaanid usuvad, et kasutatud nõelu saab steriliseerida neid sidrunisse torgates. Muidugi nad neid sidruneid ei osta, vaid torkavad neisse poodides salaja nõelu. AIDSiviirus jääb sidrunisse. Kui kellelgi on suus väikesi haavu , võib sidrunist saada nakkuse . Mitmed on tõendanud sidrunitest nõelajälgede leidmist . (Virtanen 1996). Ja jutuke, mida on leitud paljudest riikidest väikeste variatsioonidega:
Tõenäoliselt kogu maailmas kõige tuntum AIDSijutt on järgmise süžeega (näitetekst on pärit Saksamaalt, kuid minimaalsete erinevustega on lugu tuntud nii Eestis, Skandinaavias kui Ameerikas):
Üks tüdruk, kaheksateist -üheksateist aastat vana, sai oma vanematelt kooli lõpetamise puhul kingituseks reisi Rhodosele ja muidugi läks ka, selge see. Lendab niisiis Rhodosele, tutvub mingi noore kreeklasega, armub pööraselt ja veedab imelised neliteist päeva. Tagasilennu päeval toob kreeklane ta lennujaama ja ulatab talle kaunilt pakitud kingituse, aga ütleb, et avagu ta see alles Saksamaal. Tüdruk oli täiesti üleserutatud ja tegi paki ikkagi lahti ja läks näost täiesti valgeks, sest pakis oli surnud rott ja juures sedel kirjaga : “Südamlik õnnesoov! Oled aidsihaigete klubisse vastu võetud.”
Ühesõnaga – palju paralleele, sealhulgas see, et ei soovita HIViga nakatanutega tegemist teha ja soovitakse nad ühiskonnast välja heita, ehkki on täpselt teada, kuidas HIV levib. Ka keskajal kardeti katku levikut pilkkontakti jms abil. Heideti haiged ühiskonnast välja, märgistati. Isegi siis, kui katkupisik oli avastatud, kiusati ikka veel inimesi katku pärast taga.
Meile on olulised kaks teemat: kuidas teha ennetustööd ja kuidas käituda, kui klassis on HI-viiruse kandja. Tavaliselt on nii, et keegi ei tea, kui laps on HIV+. Eestis ei pea lapsevanemad sellest kooli teavitama. Seega probleemi näiliselt ei ole. Mõnes riigis on HIV+ üsna raske diskrimineerimise ohvrid , nad on eraldatud nagu pidalitõbised. Aga samas on teada, et HIV ei nakka tegelikult ju niiväga kergesti. Tuberkuloosihaige on tegelikult ümbritsevatele palju ohtlikum. Aga HIV+ korvpallur mänguväljakul – ka see kätkeb endas samasugust potentsiaalset ohtu või suuremat, kui HIV+ laps klassiruumis .
Ühesõnaga teema „HIV+ laps klassis“ on suhteliselt palju ka eetikaküsimuse teema ja taandub sellele, kas ja kes peaks sellest teadma. Enamik lastest ei tahaks nendega ühes klassis käia.
Arvestades HIV-viirusega laste arvu (neil, kel juba sündides HIV), on neid nii koolides kui lasteaedades . Enamik tõenäoliselt Tallinnas ja Kirde Eestis.
Neile, kes veel ei tea:
HIV levib vaid kehavedelikega ja prenataalselt (sünnieelselt), perinataalselt (sünni ajal), rinnapiimaga, sugulisel teel, süstalde, vereülekandega. Viirus peab jõudma vereringesse. Ei ole leitud, et see saaks levida muul viisil.
Väikestest lastest saab selle üle 80% emaihust, sünnil või rinnapiimaga. HIVkandjal emal võib sündida ka terve laps, kui ta on arstide järelevalve all ja saab vastavat ravi kohe raseduse algusest.
Palju lihtsam on saada selliseid ebameeldivaid haigusi nagu b- hepatiit , mida on rohkem ja mis nakkab kergemini kui HIV, ja tuberkuloosi.
USA-s on aastaid HIV-i levimist uuritud, sh koolides ja peredes nakatunud ja mittenakatunud pereliikmete vahel. Ja on leitud, et tõepoolest – HIV ei levi igapäevaste kontaktide kaudu: suudlemine, kallistamine, dushi all käies, wc s. Ka putukahammustuse kaudu EI SAA HIV-i. HIV ei levi pisarate, higi, uriini ja süljega. Viirus on väljaspool keha elujõuline vaid sekundeid, see ongi põhjus, miks lastel igapäevakontaktide kaudu on HIV-i saada üsna võimatu.
Näiteks kui lapsed mänguhoos ennast vigastavad ja üks lastest oli viiruskandja. Selleks peaksid mõlemad ennast vigastama, haavad peaksid kokku puutuma. Aga vigastuses veri liigub väljasoole ja võõras veri seega ei saa sisse tungida. Samuti ei ole tõenäoline, et teise inimese haavasse satuks piisav hulk võõrast verd. Samas on lastel suured verejooksud ja teise lapse hammustamine, sisselõiked võivad siiski riski tõenäosust suurendada, sest iial ei tea, kuidas asjaolud võivad kokku langeda.
Teismelistel vägivald ja haavad, narkomaania ja augustamine suurendavad ka riski. Suult -suule suudlemine, kui suu limaskest on katki ja veritseb – mõned sellised nakatumised on registreeritud. Spordiüritustel nakatumist ei ole registreeritud. Kui verejooksu ei ole, ei ole ka HIV-i leviku ohtu. Mõned HIV-i nakatumise ohud on registreeritud, kui perekond on kokku puutunud HIVI-i kandja verega. HIV-i alast haritust vajaksid kindlasti ka erikoolide lapsed.
2000. a. toimus Eestis suur HIV-sse nakatumise tõus – Ida-Viru süstivate narkomaanide hulka jõudis HIV. Ja kui seni oli meil uute nakatunute arv umbes 10 juhtu aastas, siis tõusis see üle 1400 . Edaspidi on vaikselt vähenenud, praegu vist umbes 600 kandis . Põhiline ennetustöö on süstalde ja kondoomide jagamine. Parandatakse teadmisi HIV-i levikuteedest.
HIV-i levikuteedest nähtub, et riskitegurid on riskiv seksuaalkäitumine ja narkomaania. Eesti seksuaaltervise liit on koolides läbi viinud koolitusi ja koolitanud ka terviseõpetuse õpetajaid. Koolitusel on olnud informeeriv osa ja praktiline osa hoiakute kujundamiseks ja oskuste arendamiseks. Sama asja teinud ka AIDS-i ennetuskeskus. Praegu on kahjuks masskoolituse maht vähenenud. Koolituse tegijaid on teisigi. Lisaks kampaaniad . See on ka terviseõpetuse teema Inimeseõpetuse aine raames.
Enne koolitusi ja peale koolitusi on tehtud ka küsitlusi: kas kondoom kaitseb AIDSI eest, kas inimene, kes näeb terve välja, võib olla nakatunud, kas HIV-i saab sääsehammustuse kaudu, varem kasutatud süstla kaudu jms. 5.-7. klassi lastest vastas neile kõigile küsimustele õigesti umbes 8% lastest eelküsitlusel, järelküsitlusel 25%. Ehk siis iga neljas laps peale koolitust. Ja umbes pooltel olid endiselt ekslikud arusaamad HIV-i levikust – et levib olmekontaktide kaudu jms. Seega on mõistetav, miks HIV-i kandja tekitab nii suurt hirmu. Laste hulgas tõugataks ta julmalt ära.
Suhtumine: (oleksin nõus, et minu klassis käib laps, kellel on HIV, kas HIV-ga õpetaja võib koolis edasi õpetada jms). Leiti, et tolerantsus ei ole oluliselt suurenenud – vaid 3%. Kõige enam mõjutas seda madalat tulemust väide „Kui inimene nakatub HIV-i, siis peab ta seda oma sõpradele ja tuttavatele ütlema“. Kui see välja jätta., oleks tolerantsuse tõusmise protsent kõrgem.
Selline on siis üldine taust. Täiskasvanud on tolerantsemad.
HIV klassiruumis
Kuna pooled HIV-i kandjad maailmas on alla 25a vanad, on selge, et ennetusega tuleb tegeleda võimalikult vara.
Õpetajate teadmised selle teema kohta on väga olulised. Lisaks nad vajaksid teadmisi ka HIV-i psühhosotsiaalsete aspektide kohta, kuidas need mõjutavad lapsi ja peresid. Eetilisi ja seaduslikke aspekte. Peaksid mõistma õpilaste hoiakuid ja uskumusi AIDS-i kohta.
Järgnevalt väikesed punktid õpetajatele (kuidas olla ise valmis ja valmistada lapsi ette):
1. Hari iseeennast HIV-i/AIDS-i ennetamise teemadel . Tea ise fakte HIV-i kohta ja sellest hoidumise kohta.
2. Hakka HIV-i ennetavat haridust andma võimalikult vara (lasteaias). See ei tähenda seksuaalõpetust. See tähendab eakohaseid teadmisi HIV-i levikust vere ja kehavedelike kaudu.
3. Rollimängud ettevaatusabinõude harjutamiseks. Näiteks lapsel on verine nina – mida teised teevad. Kuidas teised saavad aidata ilma ise verega kontaktis olemata. Kummikindad, kilest taskurätikud. Kuna me ei tea, kellel on HIV ja kellel mitte, siis ei tohiks võõra inimese verega igaks juhuks kontaktis olla. Eriti kui kätel haavu. Lastega võib asja näitlikustamiseks teha katseid, kuidas kummikindaga või kilega jääb käsi kuivaks.
4. HIV test. Kus saab teha HIV-testi. Alla 16-a peavad pöörduma koos täiskasvanud saatjaga. Vereproov pere-või eriarstide juures, AIDS-i nõustamiskabinetis, noortekabinetis. Varusta lapsed nimekirjadega kabinettidest. Ja nõustamistelefonid www.hiv.ee
5. Uuri välja, mida õpilased teavad HIV/AIDSi kohta, mida nad tahaksid teada. Aruta läbi eksiarvamusi ja tegelikke fakte.
6. Õpeta neile, et HIV levib äbi kehavedelike, vere, sperma, rinnapiima . Et see ei levi igapäevakotaktide kaudu. Kõike seda vastavalt lapse vanusele.
7. Varusta lapsi materjalidega ja veebiaadressidega. Näiteks www.terve-eesti.ee , www.hiv.ee
8. Räägi lastele eetikast ja konfidentsiaalsusest. Ja EV põhiseadusest, mis ütleb, et kedagi ei tohi diskrimineerida.
9. Iga kord, kui laps on sattunud kontakti kellegi teise verega, peaks informeerima vanemaid. Vere omaniku nimi peaks olema konfidentsiaalne.
10. Räägi lastele HIV/AIDsist ja teistest ohtlikest nakkushaigustest. B-hepatiit, tuberkuloos.
11. Mõne viiruskandja võib kutsuda esinema ja küsimustele vastama.
12. Seksuaalkasvatuse raames tuleb rääkida samuti kondoomist kui ainsast vahendist HIV-st hoidumiseks (peale seksist hoidumise).
13. Õppevideod.
14. Räägi lastele, et HIV-i kandjad on tavalised inimesed meie keskel. See pole näkku kirjutatud. Ja neil inimestel on samasugused õigused.
Kaitsvad tegurid:
Kaitsvate tegurite väljakujundamine ja ohutu käitumise õpetamine tuleks ette võtta võimalikult varases eas. Loomulikult eakohaselt. Enne seda, kui lapsed/noorukid teadmiste puudusel võiksid hakata riskeerivalt käituma. Ehk siis vähemalt põhikoolis peaks rääkima kaitstud eksuaalvahekorrast. Ja sellest, et ei ole vaja vara alustada (sest kõige parem viis HIV-i vältida, on mitte seksida ). Sest hiljem alustades on suurem tõenäosus küpsemale käitumisele ja kaitsud seksile.
Kaitsvad tegurid (riskeeriva seksuaalkäitumise eest) on ka tüüpiliselt autonoomia, kõrge enesehinnang, hea kooliedukus. Suhtlemisoskus . Nendega peaks tegelema algklassidest peale. Kõike seda peaks tegema õpetajad igapäevategevuste kaudu, sest esiteks ei ole meil selliseid programme, mis konkreetselt selliste asjadega tegeleksid. Teiseks – kui need programmid oleksid, peaksid õpetajad nagunii seda toetama oma tegevuse kaudu. Ühesõnaga – mistahes probleemide vältimisel taandub asi lõpuks lapse enesehinnagule ja väärtustele.
On leitud, et elamustejanu (need, kes vajavad pidevalt stimulatsiooni, väldivad igavust, otsivad põnevust, neil pole nii lähedased suhted oma vanematega) ja impulsiivsus on omadused, mis viivad ka riskivale seksuaalkäitumisele. Impulsiivsed jällegi tegutsevad enne mõtlemist
Uuriti programmi mõju, milles põhikooli (14-15a) õppetegevusse pandi sisse HIV-i ennetuse elemendid: rollimängud (riskisituatsioonidest), teemad raseduse vältimisest, grupiarutelud, videod, noored HIV+ esinejad , vanemate kaasamine.
Aasta hiljem mõõdeti tulemusi, võrreldi nendega, kellel tavaline õppekava. Leiti, et need, kes olid programmi läbinud ja polnud veel seksuaalelu alustanud (umbes pooled), olid seda edasi lükanud, kasutasid enam kondoomi, kasutasid vähem alkoholi, nende hoiakud olid muutunud alalhoidlikumaks. Seega saab ennetada näiteks läbimõeldud õppekava järgi.
On leitud, et kogu õppeprogrammi peaksid rohkem läbima sellised teemad nagu tervis ja inimõigused, sotsiaalsed teemad. Koolile suurem rõhk kui kasvatusasutusele, mitte tarkuse pähepanemise kohale. Et õppekavas oleks rohkem rõhk elus vajaminevatel oskustel. See on kaudselt nii HIV-i teema kui ka kõigi muude sotsiaalsete probleemide, mis me siin oleme rääkinud, teema.
Suhteliselt elementaarne – need eluks vajaminevad oskused on suhtlemisoskus, kuulamisoskus, läbirääkimisoskus, keeldumisoskus (ei ütlemine, enesekehtestamine), otsusetegemine, probleemilahendus, toimetuleku- ja enesejuhtimisoskus (enesehinnang, stressiga ja emotsioonidega toimetulek). Põhimõtteliselt peaks üle vaatama, kuidas õppemeetodid ja tunnitegevused neid arendavad. Ja võiksid olla ka praktilised treeningud. See eeldaks , et on inimesi, kes oskavad seda teha. Ja loomulikult praktilised oskused seoses AIDSi jms ennetamisega. Seda suunda nimetatakse life-skills based education – elus toimetuleku oskuste arendamisele põhinev haridus.
Kirjandus
Hiiemäe, R. (2012). Katk ja AIDS – sarnaste fenomenide käsitlemine
rahvapärimuses. http://www.folklore.ee/pubte/kuuldust/031Katkjaaids.html
Churchwell, E. et al. (2001). HIV/AIDS: a challenge in the classroom . Public
Health Nursing, 15, pp 257-262.
Pick , S. et al. (2007). Communication as a protective factor : Evaluation of a life skills HIV/AIDS prevention program for Mexican elementary-school students. AIDS Education and Prevention, 19 (5), pp 418-421.
Cuijpers, P. et al. (2002). The effects of drug abuse prevention at school: the healthy school and drugs project. A

.DOC Laadi alla originaalfail 11 lk · .doc · 3 allalaadimist

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 11 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2019-04-01 Kuupäev, millal dokument üles laeti

3 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

306648 Õppematerjali autor

Miks käitutakse riskeerivalt? Milleks narkoennetus? Kuidas käituda, kui klassis on HIV-ga laps?

Kasutatud allikad

Sarnased õppematerjalid

ppt

Riskikäitumine

Riskikäitumine Sotsiaalpedagoogika (P2NC.00.458) Julia Nikolina Riskikäitumine • Miks käitutakse riskeerivalt? • Milleks narkoennetus? • Kuidas käituda, kui klassis on HIV-ga laps? Riskikäitumine • Riskikäitumiseks nimetatakse käitumist, mis omab või võib teatud tingimustel omada käituja enda või tema kaaskodanike tervisele ebasoodsat mõju. Riskikäitumise tagajärjed on inimlikud tragöödiad, enamasti lisaks tervishoiukuludele seotud ka kuludega majandusele, ühiskonnale jne. Riskikäitumise liigid • suitsetamine • alkoholi (liig)tarvitamine • uimastite proovimine/tarvitamine • kaitsmata seksuaalvahekord mitteusaldusväärse partneriga • liikluseeskirjade eitamine • ohutusvahendite kasutamise etiamine • ohutusreeglite eitamine jt Statistika andmed – Suitsetamine 2011. aasta andmetel ei suitsetanud 60% noortest, 10,5% on suitsetamisest loobunud, 7,8% suitsetab mõnikord ning 21,9

Sotsiaalpedagoogika

docx

HIV ja Aidsi ennetus Eestis

Tallinn 2015 Hi-viirus ja AIDS HI-viirus ning AIDS on ülemaailmne pandeemia, mis mõjutab üksikisikuid, perekondi ja terveid kogukondi kogu maailmas ja sellel on sügavad sotsiaalsed ja majanduslikud tagajärjed. HI-viiruse ja AIDSI likvideerimine on üks suurimaid väljakutseid inimühiskonnale ning nõuab koostööd erinevate teadusharude, omavalitsuste, tööturu institutsioonide, kindlasti meedia, avalikkuse, sotsiaaltöö ja tervishoiu kutsealade vahel. Ränne, turism, kolimine teise riiki, kui potensiaalne oht levitada viirust. HI-viirusega nakatumine toimub läbi riskikäitumise. Ülekanne ei piirdu ühe konkreetse rassi / rahvuse, soo, suhtete või kogukonna liikmeks kuuluvuse järgi. Praeguseks on teada HIV-nakkuse levikuteed vere, sperma ja tupevedeliku ja rinnapiima kaudu. Iga päev sureb 8000 inimest AIDS-iga seotud haigusesse, mis on osaliselt tingitud ebapiisavast juurdepääsust ravimitele ning teadmatusest oma tervislikust

Sotsioloogia

docx

HIV ja AIDS

Teema HIV ja AIDS Mis on HIV ja AIDS? HIV HIV (inglise keeles Human Immunodeficiency Virus) tähendab tõlkes inimese immuunpuudulikkuse viirust. Teisisõnu on HIV viirus, mis nõrgestab inimese immuunsüsteemi. HIV ründab keha immuunsüsteemi, nõrgestab seda ja muudab inimese kaitsetuks teiste bakterite, viiruste ja haigusetekitajate ees. HIV on 100% välditav nakkus. Viirusesse nakatutakse kokkupuutel verega või sugulisel teel. HIVsse nakatumine ei tähenda, et inimene oleks haige. Viirus võib märkamatuna organismis eksisteerida isegi kuni 10 aastat, kuni lõpuks kujuneb välja AIDS. Kuidas aru saada, kellel on HIV? Ei saagi! Peale vaadates pole võimalik öelda, kas kellelgi on HIV või mitte, sest: Inimesed, kellel on HIV, näevad välja ja käituvad samamoodi, nagu inimesed, kellel HIVi pole. Ehkki mõnel inimesel ilmnevad tervisehäired üsna pea pärast nakatumist, võib teistel sümptomite tekkeni palju aega minna. On teada juhtumeid, kus nak

Suguhaigused

doc

HIV

Tartu Tervishoiu Korgkool õe oppekava HIV Iseseisev töö 2 Tartu 2009 3 HIV - viiruse levik AIDS-i ehk omandatud immuunpuudulikkuse sündroomi pandeemia on ülemaailmne erakordne ja kiiret tegutsemist nõudev sotsiaalmeditsiiniline probleem. Pandeemia on haaranud ühe maa teise järel, sõltumata sellest, kas on tegemist arenenud või arengumaaga, hoolimata sotsiaalmajanduslikust seisundist, usulistest või etnilistest barjääridest. Pandeemia pidurdamatu progresseerumise peamistest põhjustest tuleb nimetada järgmisi: 1. HIViga nakatunud inimene kannab viirust oma organismis kogu elu . Kuna paljudel juhtudel ilmuvad haigusnähud alles aastate pärast, siis inimene ei pruugi oma nakkusest esialgu midagi teada ning ta võib viirust üle kanda teistele inimestele. 2. HIV levib sugulisel, parenteraalsel teel(süstimis

Nakkushaigused

docx

HIV

HIV Mis on HIV ja AIDS? HIV on viirus, mis suurendab inimese vastuvõtlikkust teistele nakkushaigustele. HIV-nakkus on eelkõige nakkus, mis halastamatult hävitab inimese organismi võimet kaitsta end haiguste eest. Inimese organism muutub väga vastuvõtlikuks kõikvõimalikele haigustele (ka sellistele, mida terve immuunsüsteemiga inimesed põevad väga harva ja mille põhjustajateks on suhteliselt ohutud bakterid, seened jmt). Samuti võivad hakata arenema harvaesinevad kasvajad. HIV-nakkuse viimases faasis kujuneb välja AIDS. AIDS ehk HIV-haigus (HIV-tõbi) on HIV-nakkuse lõppfaas. AIDS ei ole iseseisev haigus, vaid avaldub mitmesuguste harvaesinevate nakkushaiguste ja/või pahaloomuliste kasvajatena. Kuigi HI-viirusega nakatumisest AIDSi kujunemiseni võib kuluda kümmekond ja isegi enam aastat, ei kao viirus organismist kuhugi ning nõrgestab inimese immuunsüsteemi järk-järgult. Inimene on nakkus

Bioloogia

doc

Uurimustöö Meelemürgid

UURIMUSTÖÖ Meelemürgid SISSEJUHATUS Valisin uurimustöö meelemürkidest. Seda sellepärast, et kõige rohkem probleeme ongi just nendes valdkondades. Üks suurimaid ühiskonna probleeme ja palju halbu tagajärgi ongi just nimelt kas alkoholi, narkootiliste ainete kasutamises. Seda üritatakse vältida kuid pahatihti juhtub jälle nii mõnigi õnnetu juhtum. Oma uurimustöös räägin alkoholi tagajärgedest ja narkootiliste ainete mõjudest ja muust. Mida võib üks või teine aine, vedelik põhjustada kas liigsel või kauaaegsel tarbimisel. Alati ei mõisteta tagajärgi, mistõttu ka tehakse vigu. Paljud sellised juhtumid on lõppenud noore inimese surma või halvatusega. Alati tuleks ennem mõelda kui hakata midagi tarbima. Kui inimene tarbib kõike mõõdukalt ja mitte tihti siis ei ole ka probleeme. Sellest peaks igaüks aru saama. Alkoholi ja narkootikumide tarvitamine ohustab inimese tervist. Sageli seab narko- ja alkoholijoobes inimene

Bioloogia

doc

Miks on Eestis nii palju HIV-sse haigestunud noori ?

itCarl Robert Jakobsoni nimeline Gümnaasium Miks on Eestis nii palju HIV-sse haigestunud noori ? Referaat. Koostas: Liis Lääts Juhendaja: Katrin Hommik Viljandi 2007 2 Sisukord Sisukord.................................................................................................................................. 3 Sissejuhatus.............................................................................................................................4 1. Mis on HIV-tõbi ja mis on AIDS ? .......................................................................................5 2. Millal avastati AIDS ?............................................................................................................ 5 3. Kuidas inimene nakatub ?...............................................................................................

Terviseõpetus

doc

Uimastid vanglas

Uimastid vanglas Laura Kikas Kadri Pendin Margus Murasin Richard Braam Franz Trautmann Justiitsministeerium 2006 2 Tänuavaldused Käesoleva projekti viis ellu alljärgnev uurimisrühm: · Laura Kikas (koordinaator), Justiitsministeerium · Piret Kasemets, Justiitsministeerium · Teresa Skaperina, MTÜ Convictus Eesti · Latsin Alijev, MTÜ Convictus Eesti · Kadri Pendin, Sisekaitseakadeemia · Margus Murasin, Sisekaitseakadeemia Uurimisrühma tööle aitasid kaasa alljärgnevad juhtrühma liikmed: · Cees Boeij, mestiprojekti välisnõustaja, Justiitsministeerium, Holland. · Richard Braam, konsultant, CVO, Utrecht, Holland · Franz Trautmann, konsultant, Trimbos-institute, Utrecht, Holland · Ene Katkosilt, uimastispetsialist, Justiitsministeerium, Eesti · Julia Vinckler, MTÜ Convictus Eesti, Eesti · Gert Grünberg, Tallinna Vangla, Eesti Lisaks täname kõiki projektile kaa

Sotsiaaltöö

Rohkem sarnaseid